Tallinna 21. Kool Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi Retsensioon Tallinn 2014 Jõuluvahejal käisin Rahvusooperis Estonia vaatamas balletti „Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi“.Etendus oli kahevaatuseline, esimene vaatus koosnes viiest erinevast pildist: lossi aed, võõrasema tuba, mets, kaevandus, pöialpoiste maja, ja teises vaatuses oli kolm pilti: võõrasema tuba, pöialpoiste maja ja mets, metsalagendik. Etendus kestis 2 tundi ning lavastuses osales Estonia teatri ballettitrupp. Lavastuse tegemisel on osalenud ka paljud väliskülalised Viinist ja Ungarist. Selle etenduse koreograaf ja lavastaja on Viini Riigiooperist Gyula Harangozo. Ta on olnud Ungari
Balett ,,Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi,, Käisime 17. märtsil Estoonias balletti vaatamaa. See ballett oli rohkem mõeldud lastele kuna seal näideldi rohkem kui tantsiti. Saal oli täis ja balletti ajal kostis koguaeg mingi sagin. Siis kui see lõppes läksid mõned orkestriauku uurimas. See oli tohutult suur. Peale balletti oli garderoobis väga palju rahvast. Õnneks need kes andsid riideid olid väga tragid ja kiired. Pärast seda kogunesime Estoonia ette, et minna Solarisse sööma. Solarises saime olla umbes tund aega
Animatsiooni ajalugu Kadri Küttim Aliis Pääro Mis on animatsioon? · Animatsioon on illusioon liikumisest, mis on loodud staatiliste piltide järjestikuse esitamisega. · Filmi tootmises tähendab see tehnikat, kus iga filmikaader on loodud ja töödeldud eraldi. · Animatsiooni "klassikaline" vorm, joonisfilm, mis oma tänapäevase tähenduse sai 20. sajandi alguses, kasutab kiirust kuni 24 kaadrit sekundis. Animatsiooni ajalugu Eestis · Teerajaja Elbert Tuganov(22. veebruar 1920 - 22. märts 2007) oli Eesti filmi ja Eesti kultuuri suurkuju, rahvusliku animatsiooni looja. · 1961. aastaks töötas filmistuudios juba kakskümmend inimest. Siit algas regulaarne nukufilmitootmine. · Aastatel 1958-1963 on esimese üheksa nukufilmi ainurezhissöör Elbert Tuganov. Eesti animafilmid · Naksitrallid · Klaabu · Kapsapea · Krõll · Mina ja Murri · Jonn Väl...
1992 Eugen Morris Jerome, Sõdur N. Simon Biloxi Blues 2000 Orin H. Ashman Väike õuduste pood 2004 Romeo William Shakespeare´i sõnadele Julia 2009 Luule lugeja koost. Priit Pedajas Arbujad 2012 Leo Katz David Edgar Nelipühad 2012 Alain Reille Yasmina Reza Hävituse ingel 2013 Aleksandr Herzen Tom Stoppard Utoopia rannik. II osa. Laevahukk Rollid mujal 1992 Unimüts Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi Mänginud telelavastustes Mänginud filmides Click to edit Master text styles Second level Mait Malmsten Third level Fourth level Fifth level http://www.draamateater.ee/mait-malmsten Kasutatud materjalid http://et.wikipedia
KLASSIDEVAHELINE MÄLUMÄNG NR 1 KLASS....................................... 7-12.KLASS, FILMID JA RAAMATUD 1. Mida kinkis Joosep Toots Raja Teelele? GLOOBUSE 2. Mis rahvusest oli Oskar Wilde? IIRLANE 3. Millise keepi kandva ,,sõdalase" lõid 1939.aastal Bob Kane ja Bill Finger? BATMAN 4. Kes Eesti presidentidest on olnud ka hea kirjanik? LENNART MERI 5. Milline inglise kirjanik saadeti Readingu vanglasse 1895.aastal? OSKAR WILDE 6. Missugune oli Disney esimene täispikk multifilm? LUMIVALGUKE JA SEITSE PÖIALPOISSI 7. Millist vibu ja nooli kasutavat legendaarset tegelast mängisid Errol Flynn ja Kevin Kostner? 8. Milline oli esimene film, mis võitis 1941.aastal kaks Oskarit? BEN HUR 9. Kes mängis filmis ,,Nukitsamees" metsamoori? ITA EVER 10. Millises Ameerika osariigis asub Hollywood? CALIFORNIA 11. Kes mängis Joosepit filmis ,,Klass"? PÄRT UUSBERG 12. Kes laulab filmist ,,Titanic" ...
Belletristika ehk ilukirjandus Eepika e. Proosa · Muinasjutt- "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi" · Muistend- Fr. R. Faehlman "Emajõe sünd" · Naljand- A. Ilves "Ema on kajaka juures" · Anekdoot- Juku anekdoodid · Vanasõna- "Kus suitsu, seal tuld" · Mõistatus- "Kurat katusel, kuldkingad jalas"- Korsten · Kõnekäänd- "Nael kummi" · Romaan -E.Vilde "Mäeküla piimamees" · Diloogia- L.Tolstoi "Anna Karenina" · Triloogia- Alexandre Dumas "Kolm musketäri" · Tetraloogia- J. R. Tolkien "Sõrmuste isand" · Pentaloogia- A. H Tammsaare "Tõde ja õigus" · Romaanisari- H
Alates 2006. aastast on ta mänginud igas Tartu Hansahoovi Teatri humoorikas suvelavastuses. Ta on Tartu Kaitseliidu Akadeemilise Malevkonna üks liikmetest. Ta on osalenud mitme ansambli töös. On kirjutanud mõned luuletused koos Tõnu Trubetskyga. Looming Luulekogud 1989 "Merca by air mail" 1989 "Mercamerka" 1998 "Vana libu hommik" 2005 "Hele häärber" 2007 "Narrivile" Raamatud 2009 "Mees" Rollid teatris Võõrasema vennad Grimmid, Laur Kaunissaare "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi" Taarka Kauksi Ülle "Taarka" (2005) Hamlet William Shakespeare "Hamlet" (diplomilavastus Dominiiklaste kloostris, 1987) Nõid Olav Ehala, Leelo Tungal "Lumekuninganna" (2006) mänginud telelavastuses "Soo" (1992) ja teleseriaalis "Kelgukoerad" Tunnustused 1988. a. Panso preemia 1997. a. Lauteri preemia 1998. a. Eesti Teatriliidu parima naisnäitleja aastapreemia 2004. a. Eesti Teatriliidu parima naiskõrvalosa aastapreemia Merca on punkluule esindaja. Tekkis 1980. lõpul
Üks lumivalgeke küsib poisilt, mis tema nimi on? Meie oleme lumivalgekesed. Päialpoiss ütleb oma nime ja jutustab, kuidas ta nende juurde sattus. Lumivalgekesed lubavad poisil enda juurde jääda, kui Pöialpoiss aitab neil tube korras hoida ja süüa teha. Varsti läksid lumivalkekesed mägedesse tööle, kus neil on suur õmblusvabrik. Enne minekut nad hoiatasid ka Pöialpoissi kuninga eest. Nad ei lubanud ka kedagi sisse lasta. Kuningas arvas, et Pöialpoiss on surnud ja tema on jälle kõige ilusam. Ta astus peegli ette ja küsis: Peeglike, peeglike seina peal, kes on kõige kaunim kogu maailmas? Peegel vastas: ,, Kuningas, teie olete küll kaunis, kuid seitsme lumivalkekese juures elav Pöialpoiss on tuhat korda ilusam." Kuningas kohkus, sest teadis, et peegel ei valeta
1. Rahvaluule liigid, alaliigid : Rahvajutud: Muinasjutt, muistend, naljand, pajatus. Rahvalaulud: Regilaul, riimiline rahvalaul. Rahvaluule väikevormid: Vanasõnad, konekäänud, mõistatused. 2. Muinasjutt - tunnused, liigid, 6 näidet : Muinasjutt on rahva väljamõeldud jutustust (hea ja halva vahel) millel on traditsiooniline algus ja lõpp (elas kord, kuni nad veel õnnelikult elavad). 7 pöialpoissi, 3 põrsakest, 12kuud, 7õde, punamütsike, tuhkatriinu. 3. Muistend - tunnused, liigid, 4 näidet : Muistend on mingi asja või eseme ajalooline rahvausunduline tekke-seletus. Kalevipoeg, Suur tõll, Vanapagan, Härra Libahundiks. 4. Regilaul - tunnused, teemad : Regilaul on kõige vanem rahvaluule liik, meloodia üksluine ja kurvameelne. Levis suuliselt, puudub lõppriim. ühes värsis väljendatud mõtte kordamine teiste sõnadega.
MULTIFILMID JA MUUSIKA KLASS ................................................... 1-6.KLASS 1. Mis liiki kala oli Nemo? 2. Mis loomad on Tom ja Fluffy? 3. Kes on Tim ja Mia jõulumultikas? 4. Mis liiki olend on Shrek? 5. Mis on Shreki pruudi nimi? 6. Kas klarnet on puhkpill või keelpill? 7. Helilooja Beethoven kirjutas palju muusikat isegi pärast kurdiks jäämist. Õige või vale? 8. Kumb on suurem kontrabass või tsello? 9. Kuidas nimetatakse inimest, kes seisab orkestri ees ja hoiab muusikuid rütmis? 10. Keda nimetatakse rockikuningaks? MULTIFILMID JA MUUSIKA KLASS ................................................... 7-12.KLASS 1. Mis tõugu on must ja valge koer tundut Tsehhi multifilmis? 2. Kes ajas keda taga multifilmis ,,Nu pogodi"? 3. Kes käis seeneriigis? ...
varieeruv, *) anonüümne.Rahvajutu liigid on : muistend *) tekke-seletus, *) koha *) vägilasmuistend, *) ajalooline, *) rahvausundiline ( haldjad ), muinasjutt ( hea/halva võitlus),*) traditsiooniline lõpp ( ja kui nad veel surnud ei ole ... ), *) traditsiooniline algus ( elas kord, seitsme maa ja mere taga, kord oli), *) imeasjad ( seitsme penikoorma saapad, võlukepp, nähtamatuks tegev keep ), *) maagiline arv ( 7 pöialpoissi, 3 põrsakest, 12 kuud, 7 õde ), naljand-anekdoot, pajatus.Mõisatatused : 1) üks hani, kaks kaela ( püksid) 2) viis venda, igal vennal ise kamber ( sõrmkinnas ) 3) pisike poisike, raudsed juuksed ( hari ) 4)üks ema, üheksa last ( kartul ) 5) veest lukk, puust võti ( sild) 6)mees kaheteistkümne näoga ( aasta ) 7) valge poiss , must nina ( uba ), 8) roheline mehike, rohelised jalad ( rohutirts), 9) kaks korda sünnib, üks kord sureb ( lind ), 10) vana
Kontserdi arvustus Käisin 18.aprillil 2010 Estonia teatris vaatamas G.Harangozo lastebaletti '' Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi'', mis oli tehtud T.Kocsaki muusikale. See ei olnud lihtsalt balett, vaid nõudis baleriinidelt ka näitlemisoskust. Peaosatäitjad olid Lumivalgekese osas Heidi Kopli, võõrasema Urve-Ly Voogand , prints Aleksandr Prigorovski ja jahimees Artjom Maksakov, Aevastaja Viktor Jelissejev, Doktor Juri Mihhejev, Õnneseen Mihhail Jekimov, Häbelik Martin Lagos Kuusk, Unimüts Jonathan Hanks, Ninatark Daniel Kirsipuu ja Toriseja Sergei Fedossejev.
luuletusi kirjutama 5.27.sept. Armus Kristiina sveni kuna sven j akristiina läksid koos koju ,ühel õhtul kui sven oli kristiinat koju saatnud siis nägi kristiina ema neid pealt ja sven läks minema kui aru sai et see on kristiina ema. 6.kristiina ja triin panid kuntstinäituse pilte üles ja Riks sodis piltide tagaküljele teatud kehaosi siis andis triin riksile õppetunni ,koduteel kohtas kristiina argot ja läks tema poole õppima 7.kristiina ja triin tegid etentust lumivalkeke ja seitse pöialpoissi,kristiinal käis külas isa kes jättis neile500 krooni triinut solvati rindade pärast sest ta oli mänginud etenduses peaosa,argot kägistati kuna riks arvas et argo varastas ta 100 kroonise aga pärast leiti see riksi lauaalt,kristiina klassijuhataja sünnipäev kus saadi kooki. 8.kristiina ema hakkas nädalavahetuseti ära olema ja argo ema laamendas õues kud argo tuli kristiina ukse taha ja palus kristiinalt et ta politseisse helistaks,kui ema laupäeva öösel kell2 koju
Disney ja tema kaastöötajad on loonud arvukalt maailmakuulsaid multifilmitegelasi, näiteks aastal 1928 Miki Hiire ja 1934 Piilipart Donaldi. Aastal 1955 rajas ta Californiasse suure lõbustuspargi Disneyland. Hiljem loodi sarnased pargid ka muu hulgas Prantsusmaal, Jaapanis ning Hiinas. Walt Disney suri 15. detsembril 1966 kopsuvähki viis aastat enne, kui avati Walt Disney üks unistusteprojekte Disneyworld Florida osariigis Orlandos. TUNTUMIAD ANIMAFILME ,,Lumivalguke ja seitse pöialpoissi" 1937 ,,Pinocchio" 1937 ,,Bambi" 1942 ,,Alice Imedemaal" 1951 ,,Mary Poppins" 1964 TUNTUMAD EESTI FILMIMUUSIKA LOOJAD Eesti tuntumad filmimuusika loojad on Olav Ehala, Erkki-Sven Tüür, Lepo Sumera ja Sven Grünberg ning Eesti tuntumad filmid on "Nukitsamees", "Kallis härra Q ", "Näkimadalad", "Kõrboja", "Suur Tõll" . OLAV EHALA Olav Ehala on eesti helilooja ja pianist.
eest. Von Krahli Teater ja Nargen Opera. · Arvo Volmer rahvusooperi Estonia repertuaari laiendamise ning Richard Wagneri ooperi «Tristan ja Isolde» haarava muusikalise tõlgenduse eest. Muusikalavastuste eriauhind · Rockooperi «Ruja» loomingulisele kooslusele idee ja selle ajastutundliku teostuse eest. Stsenaristid, lavastaja, kunstnik Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo. Balletilavastuste auhind · Eve Andre Lumivalgeke, «Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi» ja Julia, «Romeo ja Julia». Rahvusooper Estonia. Tantsulavastuste auhind · «Faasid» elava muusika ja koreograafia rikastav kahekõne, aktuaalse teema kunstiliselt veenev teostus ning järjepidevus oma stiili arendamisel ja järelkasvu koolitamisel. Fine5. Algupärase dramaturgia auhind Auhind vaadeldava aasta jooksul lavale jõudnud algupärase teatriteksti eest. · Jaan Undusk «Boulgakoff» (lavastaja Margus Kasterpalu, esietendus 13. jaanuaril 2008 Eesti Draamateatris)
märtsil 2010 aasta. Solistideks Eve Andre, kes mängis naispeaosa Swanildana, ja Sergei Upkin, kes oli Swanilda kihlatu Franz. Dirigendiks Risto Joost, lavastaja Inglane Ronald Hynd ning kunstnikuks Itaaliast pärit Roberta Guidi di Bagno. · Eve Andre lõpetas 1996. aastal Tallinna Ballettikooli ning töötab samast aastast Rahvusooper Estonias. On mänginud mitmetes kuulsates balletides peaosi, näiteks Lumivalgekest Harangozo balletis "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi", Aurorat Tsaikovski etenduses "Uinuv kaunitar" ning Cassandrat Cannito etenduses "Cassandra". · Sergei Upkin lõpetas 1999. aastal Peterburi Vaganova nimelise Balletiakadeemia. Ta on olnud Rahvusooper Estonia Balletisolist aastail 1999-2005 ja alates 2008. aastast ning töötanud 2005-2007 Berliini Staatsballetis. Tantsinud mitmeid peaosi, sealhulgas d'Artagnan Nixoni etenduses "Kolm musketäri" ja Romeo Prokofjevi balletis "Romeo ja Julia".
Tuvidei karda inimest ning sageli otsivad ise nendega kontakti. Samas aga ei tohiks ettevaatust unustada, on ju tuvid paljude haiguste edasikandjad. Põldvarblane on koduvarblasest veidi väiksem. Erinevalt koduvarblasest on põldvarblase lagipea punapruun ja põsk valkjashall, must laik keskel. Käitumiselt sarnaneb põldvarblane koduvarblasega. Koduvarblane elab üksnes inimasulates, aga ometi ei usalda ta inimest kuigivõrd. Pisikest pöialpoissi on nimetatud ka Euroopa koolibriks. Kaalub ainult 5 - 6,5 g. Üle lagipea käib tal kitsa äärisega kuldkollane triip, tiibadel on kaks valget vööti ja selg on rohekas. Ta hääl on ülipeenike, kuuldav ainult vilunud kõrvale. Pesa üsna kõrgel, sageli kuni 17 m kõrgusel. Puukoristaja on ilus lind sinihalli ülapoole ja valkja alapoolega. Väga osava ronijana võib puukoristaja ainsana meie lindudest puutüvel pea ees alla ronida.
Selle põhjust ei ole vaja kaua otsida varsti võib kohtuda neid jahtiva merikotkaga. Oktoober Oktoober on arktiliste veelindude sügisese läbirände kõrgaeg. Parimates rändevaatluskohtades võib loendada ühel päeval kümneid tuhandeid veelinde kaure, vaeraid, aule ning laglesid. Kindlasti tasub tutvuda meie linnujaamadega Sõrve tipus ning Kablis, kus avaneb võimalus hoida peos Euroopa väikseimat vaid 5 grammi kaaluvat pöialpoissi või panna oma käega rõngas mõnele tihasele. Lindude peoshoidmise kaudu näeme neid hoopis teises valguses. Lisaks saame siin teada, miks linnud rändavad või miks neid üldse rõngastada on vaja. Oktoobrikuu esimestel nädalatel tasub aga külastada meie giididega Haapsalu ja Matsalu lahe ümbrust, kus päikeseloojangu eel kogunevad mere äärde ööbima tuhanded päeval põldudel toitu otsinud sookured. Kogunevate kureparvede kurblike kruuglemiste kuulamine on
Kohalised Eesti muinasjutud” August Jakobson „Ööbik ja vaskuss” 19. Missuguseid elutarkusi või väärtusi või käitumismudeleid võiks muinasjuttude toel edasi anda lastele vanuses 5-7 aastat? Valige kaks muinasjuttu ning selgitage. näiteks muinasjutust „Punamütsike“ üsaldas ta võõrast ning rääkis talle ära kuhu ta läheb, mida siis võõras kurjasti ära kasutas. Ning muinasjutust „Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi“ saab õpetada endast nõrgemate ja teiste eest hoolitsemist. 19. Missugused raamatud sobivad 1-2-aastastele lastele? (teemad, kujundus, sõnastus-sõnavara) Aastasele mõeldud raamatutes peaks piltidel olema lihtne, lapssesse puutuv tegevus. Lausepikkus 3-5 sõna. 80%-90% raamatu sõnavarast peaks olema lapsele tuttav. Tore on kui laps saab ise midagi teha. Raamatus „Mina oskan ise“ saab laps harjutada nööbi kinni-lahti sidumist ja veel muud. 21
Nähes ühe kino reklaamil suurt Miki pilti tekkis vendadel huvi vaadata, kuidas Miki end Pariisi ekraanil üleval peab. Nad arvasid, et näevad Mikit, nagu ikka, suure mängufilmi lisana, kuid oma suureks üllatuseks nägid nad hoopis järjestikku kuute Miki lühifilmi. Seda nähes tekkis Waltil tahtmine teha kordki elus täispikk joonisfilm. Nii ta siis valiski süzeeks välja vendade Grimmide muinasjutu ,,Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi". Film läks maksma 1 700 000 dollarit, kuid sai see-eest ülemaailmse menu osaliseks ja tõi Disney'le sisse ei rohkem ega vähem kui 8 miljonit. See sündmus pööras uue lehekülje nii Disney elus kui loomingus. Täispika filmiga hakkas uus etapp multifilmi arengus, kuid mitte igaüks ei saanud endale lubada nii suuri jõu-, raha- ja ajakulutusi ning paljudeks aastateks jäi monopol sel ajal Disney'le . Ta jätkas kindlalt
kuuse-kooreüraski tagakeha on otsekui buldooseri sahk. Kui mardikas kevadel koore all käiku uuristab, kasutabki ta seda nagu sahka. Ta lükkab aegajalt tagurpidi liikudes oma ,,sahaga" käigust välja puidupuru, mida ta on lahti uuristanud. LAANEMETSA LINNUD-Linde elab laanemetsas rohkem, kui nõmme- ja palumetsas. Võrreldes eelnimetatud metsadega leidub neile siin mitmekesisemaid toitumis ja pesitsemisvõimalusi. Tüüpilised linnud on must- kärbsenäpp, pöialpoiss ja käbilind. Pisikest pöialpoissi on nimetatud ka Euroopa koolibriks, sest ta on Euroopa laululindudest kõige pisem, kaaludes ainult 5...6,5 g. Üle lagipea käib tal kitsa äärisega kuldkollane triip, tiibadel on kaks valget vööti ja selg on rohekas. Seda väikest linnukest näeme alalises nobedas liikumises okaspuude võrades. Vahel ripub ta oksa küljes nagu tihane, teinekord rapleb paigallennul oksa kohal nagu lehelind, et napsata putukaid. Sügisel ja talvel liitub ta sageli tihaste segasalkadega.
2008 külaline Madis Kõiv L Õ P U T U K O H V I J O O M I N E 2009 Pedro Páramo Juan Rulfo P E D R O P Á R A M O LK2 2009 Luule lugeja koost. Priit Pedajas A R B U J A D 2010 Jermolai Aleksejevits Lopahhin Anton Tsehhov K I R S I A E D 2010 Wilhelm Müller Andrus Kivirähk V A S S I L J E V J A B U B Õ R TA TEGID SII A... 2010 Panso Paavo Piik P A N S O Lavastused Rollid mujal 1992 Unimüts Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi (EMA Kõrgema Lavakunstikooli diplomilavastus) 1992 Tulnukas Andrus Kivirähk Sibulad ja shokolaad (EMA Kõrgema Lavakunstikooli diplomilavastus) 2001 Javert Alain Boublil, Claude-Michel Schönberg Hüljatud Vanalinnastuudio 2001 Katku Villu Tammsaare Kõrboja peremees Rakvere Teater 2003 konferansjee Joseph Kander, Fred Ebb Cabaret Vanalinnastuudio 2003 Max Martin Sherman Bent Vanalinnastuudio 2004 Ernie Cusak Neil Simon Klatsh Comedy Productions
Pojad on algul täiesti abitud ja suudavad ennast vaid nisadeni vedada ning piima imema hakata. Silmad avanevad poegadel kuu aja vanuselt ning neid imetatakse neli - viis kuud. Pojad on emaslooma hoole all kolmanda eluaastani, peale mida nad saavad iseseisvaks. Karud elavad kuni viiekümne aasta vanuseks. Ainsaks vaenlaseks on karule inimene. Ka Eestis on lubatud erilubade alusel karudele jahti pidada. Pöialpoiss Pisikest pöialpoissi on nimetatud ka Euroopa koolibriks, sest ta on Euroopa laululindudest kõige pisem, kaaludes ainult 5...6,5 g. Selle linnu ilu on kujutlematu: üle lagipea käib tal kitsa äärisega kuldkollane triip, tiibadel on kaks valget vööti ja selg on rohekas. Seda väikest linnukest näeme alalises nobedas liikumises okaspuude võrades. Vahel ripub ta oksa küljes nagu tihane, teinekord rapleb paigallennul oksa kohal nagu lehelind, et napsata putukaid
Suvel on siiski põhitoiduks selgrootud: mähkurid, lutikad ja lehetäid. Normaalne on kuni 400 putukat või tõuku päevas. Võib rüüstata ka teiste väiksemate lindude pesi. Talveperioodil on peamiseks toiduks mitmesugused seemned ja marjad. Kevadperioodil pungade puhkemise alguses ka lehtpuude pungad. Arvukus. Eestis pesitseb 200300 tuhat paari, talvine arvukus 500900 tuhat lindu. Euroopas 3676 miljonit paari. Pöialpoiss Eestis võib pöialpoissi kohata aastaringselt. Osa rändab talveks edelasse, osa tuleb põhjapoolt siia, suurem osa linde on paigalllinnud. Pöialpoiss pesitseb enamuses parasvöötme Euraasias. Ta on osaliselt paigallind, osaliselt rändlind, peamiselt liiguvad põhjapoolsete alade linnud talveks lõuna poole. Pöialpoiss on väga väike lind. Tal on rohekas keha pealpool, kreemikas ja valge keha alaosa, kaks valget tiivatriipu ja valge nägu koos mustade silmadega.
hajusate kolooniatena. Paksuseinalise pesa ehitab emaslind põõsastele või puude alumistele okstele. Pessa muneb urvalind 3...7 muna. Pojad haub emaslind välja kiiresti, ainult 10...11 päevaga. Selline kiire pesitsemine on ilmselt tingitud vajadusest kiiresti ära kasutada kõige paremat toidukülluse perioodi, mis põhjamaa lühikese suve tingimustes ruttu möödub. 11 Header and footer ; nimi Pöialpoiss Pisikest pöialpoissi on nimetatud ka Euroopa koolibriks, sest ta on Euroopa laululindudest kõige pisem, kaaludes ainult 5...6,5 g. Selle linnu ilu on kujutlematu: üle lagipea käib tal kitsa äärisega kuldkollane triip, tiibadel on kaks valget vööti ja selg on rohekas. Seda väikest linnukest näeme alalises nobedas liikumises okaspuude võrades. Vahel ripub ta oksa küljes nagu tihane, teinekord rapleb paigallennul oksa kohal nagu lehelind, et napsata putukaid
looming.Rahvaluule tunnused on : suuline looming, traditsiooniline, kollektiivne, varieeruv, anonüümne. Rahvajutu liigid on : muistend tekke-seletus, koha, vägilasmuistend, ajalooline, rahvausundiline ( haldjad ), muinasjutt ( hea/halva võitlus), traditsiooniline lõpp ( ja kui nad veel surnud ei ole ... ), traditsiooniline algus ( elas kord, seitsme maa ja mere taga, kord oli), imeasjad ( seitsme penikoorma saapad, võlukepp, nähtamatuks tegev keep ), maagiline arv ( 7 pöialpoissi, 3 põrsakest, 12 kuud, 7 õde ), naljand-anekdoot, pajatus.Mõistatused Rahvalaul : vana e. Regivärsiline rahvalaul- Kõige vanem on regivärsiline rahvalaul, mis ühendab endas teksti, meloodia ja esituse. Tähtsaim, kuid samas kõige muutlikum osa on tekst. Meloodia on traditsioonilisem, ühe viisiga lauldi palju laule.Regilaul ei jagune stroofideks, tema värsiridu seob mõtteriim ehk parallelism - ühes värsis väljendatud mõtte kordamine teiste sõnadega. Regilaul koosneb 8-
Sügisel sööb ka marju. Pesitsemine Isaslinnu poolt hõivatud territooriumil valib pesakoha emaslind. Emaslind ehitab pesa üksinda. Keraja paksuseinalise pesa, mis koosneb peamiselt samblast ja on seest vooderdatud rohkete sulgedega, ehitab emaslind maapinnale rohu sisse. Lennuauk asub ülal, pesa küljel. Täiskurnas on 4...8 muna. Munad on valkjad, roosade täppidega ja väga õhukese koorega. 19Pöialpoiss Regulusregulus Pisikest pöialpoissi on nimetatud ka Euroopa koolibriks, sest ta on Euroopa laululindudest kõige pisem, kaaludes ainult 5...6,5 g. Selle linnu ilu on kujutlematu: üle lagipea käib tal kitsa äärisega kuldkollane triip, tiibadel on kaks valget vööti ja selg on rohekas. Seda väikest linnukest näeme alalises nobedas liikumises okaspuude võrades. Vahel ripub ta oksa küljes nagu tihane, teinekord rapleb paigallennul oksa kohal nagu lehelind, et napsata putukaid
.. , Muiste…, Vanal hallil ajal… jne) *kindel lõpp: (Kui nad veel surnud ei ole, siis..., Oli kuidas oli, aga pärast seda ei ole keegi teda näinud...jne); *arvukordused: 3, 7, 9, 12 3 päeva tuleb võidelda; 3 takistust ületada; appi tuleb 3 tegelast, Lumivalgeke satub 7 pöialpoisi juurde *kaksuse seadus: dialoogid, kolmas tegelane tumm kaaslane Muinasjuttude liigitus ja sobivad muinasjutunäited. *Loomamuinasjutud (,,Reinuvader rebane”). *Imemuinasjutud (,,Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi”) *Legendilised muinasjutud („Õnneliku inimese särk“, „Jumal ja kirikuõpetaja“) *Novellilaadsed muinasjutud (Kaval- Ants) *Rahvad ja muinasjutud (araabia,,Tuhat üks ööd”) *Kunstmuinasjutt (Luts ,,Nukitsamees”) Olulisemad muinasjutuautorid ja nende teosed väliskirjanduses. * Charles Perrault „Haneema muinasjutud“"Uinuv kaunitar","Punamütsike","Sinihabe","Tuhkatriinu ehk Kristallkingake","Pöialpoisike"
näitekirjandus 1. Müüt- Faehlmann "Koit ja 1 Eepos- 1. Tavaline luuletus 1 Komöödia- Oskar hämarik" (Kreutzwald -Gustav Suits "Helin" Luts "Kevade" "Kalevipoeg") 2. Muinasjutt- "Seitse 2. Värssromaan- 2. Ood- Kristjan Jaak 2. Tragöödia- pöialpoissi ja lumivalgeke" Puskin Peterson "Kuu" Sheakespeare "Vaskratsanik" "Romeo ja Julia" 3. Naljandid ia muistendid- 3. Ballaad- O. 3. Sonett (14 rida)- 3. Draama- A. Leida Tigane "Peremees ja Masing "Päts"; M. Marie Under "Sinine Kitzberg "Libahunt" sulane" Under "Rändav järv" terrass" 4
vaadakem, millist ansamblitüüpi on meil harjutud külakapelliks nimetama. 138 Võru Kandle kultuurikeskuse arhiivis on teadaolevalt üle 2000 H. Juurika arranžeeringu kõikmõeldavaile koosseisudele sümfoniettorkestrist kuni väikeste džässbändideni, paraku on need kõik pärit hilisemast ajast. 139 Intervjuus E. Jõgile mainib H. Juurikas, et nende repertuaarist olid eriti populaarsed Frank Churchilli meloodiad Walt Disney filmile “Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi” (Jõgi 2003: 14). Selle filmi üks nimilugusid “One Day My Prince will Come” on siiani jäänud sagelimängitavaks just džässansamblite poolt. 140 “Vana kultuuritegelase juubel”. Postimees 1943, 13.03. 69 Igor Tõnuristi uurimusest “Koosmäng eesti rahvapillimuusikas” (Tõnurist 1996: 82) selgub, et ansamblimängu traditsioon meie rahvamuusikas ei ole kuigi vana – pole isegi koosmängu
annaabi.ee 
