Jäätmed, kui ülemaailmne
keskkonna probleem
Mark Bubert
Laurits Tani
Rainer Ressar
Karl Michael Valk
Andreas Rosendfeld
Prügi tekkimine päevas
· Iga inimene tekitab
päevas keskmiselt 3kg
prügi.
· Inimene toodab päevas
rohkem kui 2x rohkem
prügi kui 50 aastat tagasi.
· Iga suurlinn toodab
päevas nii palju prügi,
millest piisaks uue Hiina
müüri ehitamiseks.
Mida visatakse ära
· Ära visataks kõike, nii
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 14 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-06-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
35 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Lambada
Õppematerjali autor
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Eesti keskkonna probleemid Toomas Sepp V-07 Pärnu 2009 Eesti keskkonna üheks tähtsamaks probleemiks on jäätmed. Sedamööda, kuidas tõuseb elatustase, kujuneb igas nüüdisaegses linnas päevapealt rohkem jäätmeid, millest piisaks isegi Hiina müüri ehitamiseks. Iga inimene tekitab päevas umbes 3kg heitmeid, mida on kakskorda rohkem kui viiskümmend aastat tagasi. Visatakse ära konservipurke, karpe, klaas-ja plastmasspudeleid, kartongi purunenud tarbeesemed, raiskunud toitu vanu autokumme ja isegi autosid. Lisaks veel patareid, akud jne. Prügiga ei ole praegu lihtne toime tulla
3. Jäätmete kogumine ja vedu 4. Jäätmete mehhaaniline töötlemine 5. Prügi põletamine 6. Jäätmekäitluse tulevik Jäätmekäitluse areng: Enne asulate tekkimist jäätmetega muret ei olnud. Ruumi oli laialt ning ega jäätmeid palju tekkinudki. Naturaalmajapidamistoodangu põhiosa (jahu ja põllusaadused) tarbiti ise. Mis järele jäi läks loodusesse tagasi. Toidujäätmed anti koduloomadele, põlevjääke kasutati kütteks. Peaaegu kõik jäätmed olid kergesti lagunevad või sellised, mida sai korduvalt kasutada. Ohtlikke aineid ei tuntud. Kui asustustihedus kasvas ja tekkisid linnad, siis jäätmete hulk suurenes. Ehkki põlevjäätmed, metall jms olid endiselt hinnas, hakkas kuhjuma teisigi: küttekolletest tuhka, loomapidamisest tapajäätmeid, veoloomade sõnnikut ning hulgaliselt inimväljaheiteid. Selliseid jäätmeid tuli hakata tekkekohalt ära vedama. Esimesi viiteid jäätmekäitlusele võib leida Rooma impeeriumi päevilt
Kokkuvõte......................................................................................................................... 10 Kasutatud kirjandus.......................................................................................................... 11 Lisad................................................................................................................................. 12 Sissejuhatus Jäätmete all mõistame me kõike seda, mis on prügikastis. Laiema mõistega on jäätmed inimtegevuses moodustunud ained või nende jäägid, mida nende omaja on ära visanud või plaanib seda teha. Ma valisin sellise teema, sest jäätme hulga kasv on alates 18. sajandi töötstusrevolutsioonist kasvama hakanud ning on pidevalt aktuaalne teema. Olulised on teadmised, kuidas toimetada enda jaoks vanade ja kasutuskõlbamte esemetega, ilma loodust kahjustamata, sest pidevalt võib lehest lugeda, kuidas metsa alla kogunev praht loomi kahjustab või pesuvahend läänemerd reostab
Jäätmete mehhaaniline töötlemine 9 5. Jäätmete biokäitlus 10-11 6. Prügi põletamine 12 7. Jäätmekäitluse tulevik 13 8. Kasutatud kirjandus 14 Jäätmekäitluse areng: Enne asulate tekkimist jäätmetega muret ei olnud. Ruumi oli laialt ning ega jäätmeid palju tekkinudki. Naturaalmajapidamistoodangu põhiosa (jahu ja põllusaadused) tarbiti ise. Mis järele jäi läks loodusesse tagasi. Toidujäätmed anti koduloomadele, põlevjääke kasutati kütteks. Peaaegu kõik jäätmed olid kergesti lagunevad või sellised, mida sai korduvalt kasutada. Ohtlikke aineid ei tuntud. Kui asustustihedus kasvas ja tekkisid linnad, siis jäätmete hulk suurenes. Ehkki põlevjäätmed, metall jms olid endiselt hinnas, hakkas kuhjuma teisigi: küttekolletest tuhka, loomapidamisest tapajäätmeid, veoloomade sõnnikut ning hulgaliselt inimväljaheiteid. Selliseid jäätmeid tuli hakata tekkekohalt ära vedama. Esimesi viiteid jäätmekäitlusele võib leida Rooma impeeriumi päevilt
mürgistusi ning taastumatute loodusvarade, kaasa arvatud pinnase pöördumatuid kahjustusi. Prügimägedest ja aherainemägedest leostub looduskeskkonda orgaanilisi ühendeid, mis on reostatud mürgiste ainetega ning sisaldavad mikrobioloogilist reostust. Kontroll selliste lekete üle puudub või on nõrk. Jäätmete tekke vähendamine on üheks üldiseks globaalseks trendiks. Jäätmemägedest leostub kahjulikke aineid keskkonna laialdasele alale(www.miksike.ee). Jäätmete teke käib kaasas majanduslike hüvedega. Paljud jäätmed keskkonnale ohtlikud. Suur probleem maailmas ja ka Eestis. Jäätmete koostis on muutunud. Linnastumine on peapõhjus. Järelikult jäätmed konsentreeruvad ühte kohta. Muutuvad meie tarbimisharjumused. Sajandi alguses tekkis 2,5 kg olmejäätmeid aastas. Praegu 400-500 kg aastas. Tekkemehhanismile on pööratud vähe tähelepanu. Printsiip "Kõikkide asjade vältimine, ennetamine"
13.okt Jäätmete käitlemine: biolagunevad, energeetiline kasutus 20.okt Jäätmete käitlemine: ladestamine prügilasse 27.okt Ohtlikud jäätmed ja nende käitlusnõuded.. Karin Hellat 3.nov. 10.nov ja 17.nov Seminarid (rühmades) Kalev Uiga 24.nov. ja 8.dets.. ARVESTUSTÖÖD Alar Saluste Lisaekskursioon: Torma või Väätsa prügila külastus (võimalusel)
Lenduvad monomeerid, lahustid ja muud kõrvalsaadused paisatakse otse vabrikute reovette. [4] Nailoni, millest tehakse näiteks sukkpükse, tootmise käigus eraldub lämmastikoksiidi, mis on CO2-st 310 korda võimsam kasvuhoonegaas. [4] Ükskõik, kas rõivad on tehtud puuvillasest või sünteetilisest kangast, on nende materjalide tootmine ümbritsevat keskkonda reostav. Tuleb meeles pidada, et kuna kiirmoe riideid toodetakse väga suurtes kogustes on selle keskkonna mõju palju suurem. [2] 2.2.1. Veekulu Vesi on fundamentaalne igale elusolendile. [14, lk 226] Maailma mastaabis kulub suurem osa vett põldude niisutamiseks. Kuigi vesi on pidevas ringluses, väheneb tavaliselt selle kvaliteet. [14, lk 197] Moe tarbimise kasv on suurendanud ka moetööstuse veevajadust. Riidetööstus kasutab vett väga suurel hulgal. [15] ,,Keskmine T-särk kaalub 150-200 grammi, seega kulub vastava koguse puuvilla kasvatamiseks keskmiselt 1500-2000 liitrit vett
............................................. 43 3.1. Hinnangud Eesti elanike keskkonnateadlikkusele ........................................................... 43 3.2. Hinnangud keskkonnakaitse arengutele ......................................................................... 45 4. Keskkonna-alased hoiakud .................................................................................. 47 4.1. Arusaamad inimese ja keskkonna vastastikusest mõjust ............................................... 47 4.1.1. Inimese kui liigi eelisõigused ...................................................................................................... 47 4.1.2. Inimese mõju keskkonnale ......................................................................................................... 49 4.1.3. Keskkonnaprobleemide ulatus ning tulevikuperspektiivid ..........................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid