Tema muusikat iseloomustavad tundlikkus ning vormiline, helistikuline ja helikõrguslik vabadus. Tema teosed peegeldasid sageli ta eraelu. Debussy loomingu rahvusliku omapära leidmisele aitas kaasa ka sõbrutsemine sümbolistidega. Suurteoseid lõi Debussy harva. Helilooja tõi oma teostes kaasa uuendusi harmoonia valdkonnas. Ta hakkas kasutama täistoonlaadi. Debussy'l kujunes ainult talle omane stiil, esimene näide sümfooniline prelüüd ,,Fauni pärastlõuna", mida peetakse esimesed impressionistliku muusika näiteks Euroopas. Debussy looming on ju tihedalt seotud luulega ja tema helitööde põhjal on juba XX sajandi algul loodud moodsaid plastilisi tantse. Kirjutas hästi suurele orkestrile, kuid kõlas ei tule välja see. Ei teinud valjut muusikat, vaid pigem vaiksemat. Löökpillidel on suur tähtsus, kuid muusika ei ole rütmiline. Klaver oli tema jaoks eriline. Uuendused muusikaliselt
sõbrutsemine sümbolistidega. Suurteoseid lõi Debussy harva. Helilooja tõi oma teostes kaasa uuendusi harmoonia valdkonnas. Tema muusika tegeles ,,looduse ja inimfantaasia salapärase seostega".Debussy loomingu rahvusliku omapära leidmisele aitas kaasa ka sõbrutsemine sümbolistidega. Ta hakkas kasutama täistoonlaadi. Debussy'l kujunes ainult talle omane stiil, esimene näide sümfooniline prelüüd ,,Fauni pärastlõuna", mida peetakse esimesed impressionistliku muusika näiteks Euroopas. Debussy looming on ju tihedalt seotud luulega ja tema helitööde põhjal on juba XX sajandi algul loodud moodsaid plastilisi tantse. Kirjutas hästi suurele orkestrile, kuid kõlas ei tule välja see. Ei teinud valjut muusikat, vaid pigem vaiksemat. Löökpillidel on suur tähtsus, kuid muusika ei ole rütmiline. Klaver oli tema jaoks eriline. 4 3. Debussy ja impressionism
"Petruska pärastlõuna" Vanemuise teatri suures saalis etendus 10.novembril ballett " Petruska pärastlõuna", mida käisin ka mina vaatamas ning kuulamas. Etenduse lavastas Rootsi tantsija, koreograaf ja lavastaja Pontus Lidberg. Tema koreograafias sulandub keha ja muusika ühte. Ballettilavastus jaguneb kahevaatuseliseks, kus tähtis roll oli Petruskal, Mauril ning Baleriinil. Petruska on veidi eksinud, ega tea päris kindlalt, kes ta on, miks ta tunneb nii, nagu tunneb ja miks ta nii väga igatseb baleriini järele. Teemaks on identiteet ja inimese olemus: inimesed on
Claude Debussy ning Maurice Ravel (1875-1937). Claude Debussy, olles oma värvimeelelt ning vete- ja valgusemängude eelistuselt impressionist, näitas end mõneski suhtes juugendlikuna. Seda leiab kohtades, kus meloodia muutub ornamendiks või "jumalikkudeks arabeskideks". Seda kuuleb orkestrilugudes "Fauni pärastlõuna", "Meri", klaveriprelüüdides, ooperis "Pelléas ja Melisande". Impressionism Kaks värvikamat uuendajat prantsuse muusikas olid Claude Debussy ja Maurice Ravel. Nemad määrasidki enamuses tendentsid prantsuse muusika arengus. Nii arenes siis ka muusikamaailmas impressionism prantsuse rahvusliku kunsti traditsioonidel. Impressionismi ideed levisid kujutavast kunstist muusikasse ja kirjandusse, nii et tekkisid impressionism
kahest neoimpressionistide kasutatud maalitehnikast. • Segamata värvitoone kanti alusele väikeste korrapäraste punktide, laikude või joontena. Taolise maalitehnika puhul säilib hästi värvide sära ja annab maalile kummalise väreluse. • Divisionistlikud neoimpressionistid olid näiteks: Georges- Pierre Seurat, Henri-Edmond Cross ja Giuseppe Pelizza da Volpedo. • Parim näide divisionistlikust maalist on "Pühapäeva pärastlõuna Grande-Jatte'i saarel". Puäntillism • Lühikesed pintslitõmbed ehk punktid andsid tehnikale nimetuseks ka "puäntillism" (prantsuse keeles point 'punkt'). • Puäntillistlikud neoimpressionistid olid näiteks: Albert Dubois-Pillet, Henri-Edmond Cross, Georges-Pierre Seurat ja Paul Signac. Pühapäeva pärastlõuna Grande-Jatte'i saarel Georges Seurat, (1884–1886)Õli lõuendil,Chicago kunstimuuseum Georges-Pierre Seurat
Muusikas pöörati samuti tähelepanu peentele nüanssidele ning detailidele. Keerulised harmooniad asendusid vabamate harmooniliste järgnevustega ning muusika hakkas kindlate piirjoonte ning selgepiirilise vormi asemel hoopis ,,vabamalt voolama" ning võis läheneda improvisatsioonile. Impressionism muusikas sai alguse Claude Debussy loomingust, selle stiili esimeseks teoseks loetakse Debussy sümfoonilist prelüüdi ,,Fauni pärastlõuna", mis on inspireeritud Stéphane Mallarmé luulest. 3 2. Claude Debussy Claude Debussy sündis 1862.aastal Pariisi äärelinnas Saint-Germain-en-Laye's, 2 aasta pärast kolis koos perega aga Pariisi kesklinna. Debussy'l puudub üldhariduskoolis õppimise kogemus, ta õppis ema ning kodukooli õpetajate käe all. Debussy' vanemad soovisid, et temast saaks meremees, kuid nähes poisi suur muusikahuvi,
1. IMPRESSIONISM kunstis 19. Saj lõpu vool, mis sai alguse prants. 1. IMPRESSIONISM kunstis 19. Saj lõpu vool, mis sai alguse prants. maalikuntstist. K: Monet ,,Tõusev päike" ja Manet. Kontuurid puuduvad, maalikuntstist. K: Monet ,,Tõusev päike" ja Manet. Kontuurid puuduvad, hägune. M: Claude Debussy (prantslane) ,,Fauni pärastlõuna" esimene hägune. M: Claude Debussy (prantslane) ,,Fauni pärastlõuna" esimene imperssionistlik muusikateos. Maurice Ravel (prants) kirjutatud Mussorgski imperssionistlik muusikateos. Maurice Ravel (prants) kirjutatud Mussorgski ,,Pildid näituselt" ,,Pildid näituselt" 2. EKSPRESSIONISM- 20.saj algul sündinud vool kuntsis, muusikas ja 2. EKSPRESSIONISM- 20.saj algul sündinud vool kuntsis, muusikas ja
sahinat või kuukiiri. Mõnikord sai ta inspiratsiooni vanaaegsest arlekiinide ja kolombiinide maailmast, kus mängiti mandoliini ja tantsiti sarabandi. Need nägemused elustusid klaverisüidis ,,Suite bergamasque" (1890), mille kolmas osa on sugestiivne ,,Kuuvalgus", süidis ,,Pour le piano" (1894- 1901) ja Verlainei sõnadele loodud laulusükleis ,,Fates galantes" (1891 ja 1904). Samast perioodist pärineb keelpillikvartett (1893) ning tema kuulsaim orkestriteos ,,Fauni pärastlõuna" (1894). See põhineb Mallarme erootilisel monoloogil faunist, kes lamab muistses Kreekas kuumal pärastlõunal rohus ja unistab armatsemistest kahe kauni, kuid tema eest pageva nümfiga. Teosel oli tohutu menu, kuid 1912. a tõi Nizinski selle lavale skandaalse balletina. Dirigendi ja helilooja Pierre Boulezi sõnade järgi ilmus fauni flöödi esimestest helidest alates ,,muusikasse uus pulss" 1890. a keskel tõi Debussy ooperi ,,Pelleas ja Melisande", mis põhineb Belgia
-mis täna plaanis on, vorhaben-ees olema, schlafen-magama,können-saama,dürfen-tohtima, wollen-tahtma,müssen- pidama, schreiben-kirjutama,einkaufen-sisseoste tegema,spielen-mängima, freihaben- vabaolema, aufstehen-ülestõusma,früstücken-hommikust sööma, essen-sööma, lessen-lugema die klassenarbeit-kontrolltöö,die gro3mutter-vanaema, das geschenk-kingitus, der abend-õhtu, am abend-õhtul, der vormittag-ennelõuna, der nachmittag-pärastlõuna, das mädchen-tüdruk, der junge- poiss, die musik-muusika, die zeitung-ajaleht, denn-sest, bald-varsti-alle-kõik, früh-vara, ruhig-rahulik, zusammen-koos, richtig-õige, falsch-vale,der morgen-hommik, der vormittag-ennelõuna, der mittag-lõuna, der nachmittag-pärastlõuna, der abend-õhtu, die nacht-öö,die zeit-aeg, heute-täna, morgen-homme, übermorgen-ülehomme
Elutants. Edvard Munch Karje. Edvard Munch Haavatud Ingel. Hugo Simberg Rändav Poeet. Gustav Moreau Juudit. Gustav Klimt Hotel Tassel Brüsselis. Victor Hurta Claude Monet. Tõusev päike Pühapäeva pärastlõuna Grande-jatte'i saarel. Georges Saurat Päevalilled. Vincent van Gogh Autoportree. Vincent van Gogh Tähisöö. Vincent van Gogh Kollane kristus. Paul Gauguin Autoportree. Paul Gauguin Suplevad naised. Paul Cezanne Suudlus. Gustav Klimt
lahutada valguse värvideks, kõrvuti pandi nn täiendvärvid: sinine-oranz, kollne-lilla jne). Neoimpressionismil on 2 põhitunnust: 1)puhtad värvid kanti punktikujuliste pintslilöökidena pildi pinnale (täpiline) 2)Värvid pidid segunema vaataja silmas (mitte paletil). Teiste sõnadega- värve segati optiliselt, et nad ei kaotaks oma sära. Neoipressionismi rajajaks oli Georges Seurat. Oli suuna põhiteoreetik. Tuntuim maal- ,,Pühapäeva pärastlõuna Grande-Jatte´i saarel" Teine kuulsam neoimpressionismi esindaja on Paul Signac "Paavstide loss Avignonis" "Antibesi sadam"
huvitusid üksnes valgusest). Debussy ütles lahti ka diatoonilisest (lähisuguluses olevate helikõrguste kogum) helistikust ja kasutas kogu heliskaalat. Tema harmooniad baseeruvad noodi ülemtoonidel, mis annavad ta muusikale salapärase hõngu. Nagu teada on impressionism poeesias (Rilke jt.) lähedalt seotud sümbolismiga, kus oluline oli vihje, mitte kindlaksmääratus. Selline sümbolistlik väljenduslaad ilmneb Debussy teoses "Fauni pärastlõuna" ja Verlaine'i, Baudelaire'i ja Mallarme värssidele pühendatud lauludes. Kirjutas hulgaliselt klaverimuusikat, mille järgi teda põhiliselt tuntaksegi. Debussy on uue klaveristiili looja, see on arenenud looduselamuste kujutamisest ja talle on iseloomulik teatud kõlaline kaalutus. Tüüpilised pealkirjad: "Peegeldused vees," "Aiad vihmas," "Tuul lagendike kohal." Muud teosed: lavaline oratoorium Le martyre de St. Sebastien (Püha Sebastiani kannatused); orkestriteosed: La mer (Meri);
mängimine, ergas Juhtheli kadus, üks akord ei tinginud enam teist (dominant kõlade järgnevusi. koloriiditaju toonikat). Pooletooniline liikumine, mis varem väljendas pinget, Raveli muusika isikupäraseks jooneks on küllalt selgete piiridega võis nüüdsest väljendada hoopis laiskust (näiteks Debussy "Fauni meloodiline teema. pärastlõuna"). Rütm Debussy kasutas sageli täistoonhelirida või suurendatud kolmkõla, Raveli ema oli hispaanlanna. Seetõttu kasutas helilooja sageli mis välistavad tunglevuse muusikas. Ta kasutas ka polütonaalsust hispaania temaatikat ning rütme. Teose vältel kordub meloodia, kahe akordi üheaegset kõla. kuid muutuvad orkestri värvid ning kasvab pidevalt kõlajõud. Erinevate Avas 20
Doris Kareva elu ja looming Referaat Sisukord Eluloolised andmed..........................................................................................3 Luuleraamatud.....................................................................................4 Pärastlõuna.......................................................................................5 Lõpp..............................................................................................5 Kokkuvõte..........................................................................................6 Kasutatud allikad....................................................................................7 Eluloolised andmed Doris Kareva sündis 28. novembril 1958
punava läike. kuu kahvatul kumal, Üle ääreta, lumise välja, eha punal, nii tühja ja palja, kaugele... viib üksik tee üle jõe, kus pruunikad pajud Impressionism muusikas loodusetemaatika: meri, pilved, aiad vihmas jne. eelistati õhulisemaid puupuhkpille, harfi, keelpille. tähelepanu instrumentidel ja orkestri kõlavärvidel detailirohkus, peened nüansid sümfooniline poeem "Fauni pärastlõuna" Claude Debussy https://www.youtube.com/watch?v=9_7loz-HWUM Claude Debussy 1862-1918 Prantsuse helilooja impressionismile alusepanija TÄNAN KUULAMAST!
Impressionistid loobusid maalides teravatest piirjoontest. Heledad puhtad värvid. Impressioon. Tõusev päike. Claude Monet Vee lilled Claude Monet Claude Debussy (18621918) Kõige mõjuvõimsam impressionistlik helilooja. Pariis. Pariisi konservatoorium (helilooja, hea klaverimängija). Rooma preemia õpingud Itaalias. Protest Pariisis õpetatu vastu Looming Põhiosa moodustavad lühiteosed. Sümfoonilised palad "Fauni pärastlõuna" Euroopa muusika esimene impressionismi näide. "Nokturnid" "Meri" Klaverimuusika Klaverimuusikat kirjutas ta terve oma loometöö vältel. "Prelüüdid" ( kokku 24 prelüüdi kahes kogumikus) Ooper "Pelléas ja Mélisande" ( ainus lõpetatud ooper). Maurice Ravel (18751937) Prantsuse impressionistlik helilooja ja pianist Pariisi kontservatoorium ( kompositisoon ja klaver) Looming
sõbrutsemine sümbolistidega. Tema loomingu põhiosa moodustavad lühiteosed:klaveripalad, üheosalised orkestriteosed ja romansid Suurteoseid lõi Debussy harva HELI ISELOOMUSTUS Täistooniline gamma ja suurendatud kolmkõla Napisõnaline meloodia, värvi- ja kujundirohke saatefoon Polütonaalsus (mitme tonaalsuse üheaegne kõlamine) Rütm on sageli rafineeritult kapriisne Polürütmia (mitme eri rütmi üheaegsus) Kõrvutab tonaalsusi meelevaldselt TÄHTSAIMAD TEOSED ,,Fauni pärastlõuna" (1892-1894) ,,Palleas ja Melisande" (1893-1902) ,,Nokturnid" (1899) ,,Meri" (1905) ,,Images" (1905-1907) klaveriprelüüdid (1910, 1913) ,,Mängud" (1913) TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
Pidas olulisimaks muusikaliseks väljendusvahendiks rütmi, loominguline protsess algab rütmiidee leidmisest. Kuulsamad balletid "Petruska", "Tulilind" ja "Kevadpühitsus" ehk "Püha kevad" Igor Stravinski Ballett Muusikaline lavateos, milles on ühendatud tants, muusika, kirjandus ja kujutav kunst. Balleti aluseks on tavaliselt kirjanduslik süzee. Petruska Ballett Petruska loodi 1911.aastal. Esietendus toimus Pariisis "Petruska pärastlõuna" ballettilavastust on esitatud ka Eestis, nukuteatris 2010.aastal. Rahvusooper Estonias toimub balleti esietendus 15.novembril 2013. Petruska Teose alus nukkude allegoorilised seiklused ehk nukudraama, mis meenutab commedia dell' arte traditsioonilist kolmnurka. Balleti üldiseloomustus novaatorlik, õpetlik inetu, kuid hea südamega inimene on parem kui väliselt võluvad kui sisemiselt tühjad. Muusika eripära uuendused nii rütmis kui ka
arlekiin" Anton Webern Muus J. Brahms Claude Debussy Nikolai Rimski- Carl Orff Arvo Pärt ika "Valss" "Fauni Korsakov "Carmina "Pro Et kuula (rahulik) pärastlõuna" "Sadko" Burnana" Contra" mine (jamps) ( klaver algul, siis (reklaamis; "Poolt või R. Wagner "Tännhausen" Prelüüd (klaver) viiul ka; venitab, siis kuidagi vastu" ( rahulik, aeglane, igav) kiiresti) ajalooline) (algul kisa,
Vahur-Üllar Kersna Miks Vahur? Mina valisin Vahur Kersna, sest ta on üks populaarsemaid saatejuhte Eestis. Vahur ja haridus Sündinud 4. aprillil1962 Võrus 1980 Antsla Keskkool 1985 TRÜ ajakirjandusosakond 1976 avaldas karikatuurid ajalehes "Säde" Vahur ja televisioon 1985. aastal "Prillitoosi" spordinurga toimetaja 19861999 "Noortestuudio pärastlõuna", "HTV uudised", "Monoloog tundmatuga", "Jah! Show", "Vabakava", "Kuniks elu", "Öine lend eikuhugi", "Õhtune Ekspress", "Reisile sinuga" 19992007 "Pealtnägija" koos Mihkel Kärmasega 2004 - 2006 "Rännud Kersnaga" 2009 "Täna õhtul" 2009 "Sind otsides" Vahur ja raadio 19931995 Raadio Top (saatejuht, peatoimetaja) 19971998 Raadio Pluss B3 (direktor, saatejuht hommikuprogrammis) 19862007 Vikerraadio (hommikuprogrammi saatejuht) Vahur ja auhinnad Aasta eetriajakirjanik 1997
Lisaks ,,Puuvillatööstuse kontor New Orleansis’’ 1873 ,,Naine juukseid sugemas’’ 1885 ,,Bellelli perekond’’ 1858-1867 Camille Pissarro ,,Montmarte’’ ,,The Côte des Bœufs at L’Hermitage’’ NEOIMPRESSIONISM 19. sajandi lõpp Georges Seurat (1859-1891) — neo- impressionism rajaja ,,Pühapäeva pärastlõuna Grande-Jatte'i saarel’’ 1884-1886 Visand oli ka. ,,Tsirkus’’ 1890-1891 Lisaks: ,,Seine Grande-Jatte’i saarelt nähtuna’’ 1888 Paul Signac (1863-1935) ,,Paavstide loss Avignonis’’ 1900
Ta hakkas kasutama täistoonlaadi (kõik helirea astmed koosnevad täistoonidest. Täistoonlaadi esinemise näiteks on ooper "Pelléas ja Mélisande". Debussy armastas ka noonakordi ning kvart-kvindi kooskõlasid. Neid võib leida programmilisest klaveriprelüüdist "Uppunud katedraal". Samuti kasutas ta oma teostes pentatoonilist helirida. Klaveriteosed: Orkestriteosed: Pour Le Piano (1899) Fauni pärastlõuna Images (1905, 1907) Images Children's Corner (1909) Noctumes Preludes (1910-1913) La Mer Etudes (1915) Kammermuusika: Ooper: Keelpillikvartett g-moll Pelléas ja Mélisande Maurice Ravel Joseph-Maurice Ravel (7. märts 1875 28. detsember 1937) oli prantsuse impressionistlik helilooja ja pianist
leetlev leedi. MUUSIKAL ameerika, new york, broadway 20. saj, eelkäijad: prantsuse vodevill, prantsuse muusika lavastused, operett, koomilised ooperid, ühendab: laul, muusika, tants, mood, kirjandus, heliloojad: richard rodgers helisen muusika, lionel bart oliver, andrew lloyd webber kassid, olav ehala nukitsamees, sabata krokodill, buratino, muusikalid praegu: keskkooli muusikal, evita, ämblik naise suudlus, nukitsamees, sugar, ( impressionism: claude debussy fauni pärastlõuna ). BALLETT prantsusmaa 17. saj, eelkäijad: prantsuse kuningate ( louis XIV ) peod, keskaja rändmuusikute ja zonglööride tantsuvormid, renessansiajastu õukonnaetendused, ühendab: tants, muusika, kirjandus, kujutav kunst lavakujundus, helioojad: eduard tubin kratt, pjotr tsaikovski luikede järv, adolphe adam giselle, bela bartok võlumandariin, sergei prokofjev romeo ja julia. ITAALIA laululiigid ballaadid ja lüürilised laulud, napoli laul, lõuna itaalia
Mitte usklike 22,3% SÖÖK Soovitatakse: kängurulihast saslõkivorste, piimakokteile ja smuutisid u 2 korda kallim kui Eestis Armastavad gaasilisi jooke ja kiirtoitu Vett juuakse minimaalselt Palju rasvavabasid tooteid KEELELISED ERIPÄRAD G'day! tere How are you going? kuidas läheb? Cheers aitäh Ta tänan Arvo pärastlõuna Uni ülikool Dunnie tualett Maccas - Mcdonald's Sunnies - päikeseprillid LIIKLUS Vasakpoolne liiklus Ühistranspordi vahendid: lennuk, rong ja buss Laevad ja paadid, aga mitte eriti siseveekogudes Hääletamine (aga pole soovituslik) OHUD Maod ja mürkämblikud Haid Uppumine Veealused hoovused Päikesepiste Keskmiselt 400 turisti aastas sureb
Impressionism Mõiste pärineb prantsuse maalikunstist (19. sajand) Tähelepanu orkestri ja instrumentide kõlavärvidel Detailirohkus ja keskendumine peenetele nüanssidele Mitmesugused helilaadid (täistoonlaad, pentatoonika) Claude Debussy (1862-1918) Prantsuse helilooja ja pianist Mõjukaim impressionistlik helilooja kantaat – “Kadunud poeg” sümfooniline eskiis – “Meri” sümfooniline prelüüd – “Fauni pärastlõuna” sümfooniline triptühhon – “Nokturnid” Maurice Ravel Selgete piiridega meloodiline muusika Eeskujuks hispaania muusika klaveripala – “Vetemängud” Ekspressionism ja atonaalsus Täiesti uut laadi muusika Sünged, rasketeemalised teosed dodekafoonia – 12-heli tehnika, atonaalsuse edasiarendus. Kõik oktavi 12 tooni on olulised. Arnold Schönberg (1874-1951) Tähtsaim ekspressionismi esindaja
• “Kantaatsümfoonia “Laul maast” • Richard Strauss • Max Reger IMPRESSIONISM • Prantsusmaa • Mõiste maalikunstist (Monet, Pissarro, Degas, Renoire) • “impressioon” – mulje! • puudub kirglik eneseväljendus, äärmuslikud meeleolud • Kõlavärvid • Sillerdav koloriit • Vabad harmoonilised järgnevused; vabadus, lähenes kohati improvisatsioonile Claude Debussy (1862-1918) • Sümfooniline prelüüd “Fauni pärastlõuna” Puudub läbiv muusikalis-dramaturgiline arendus • Nokturnid • Meri • Klaveripalad (Prelüüdid) • jne Maurice Ravel • Tuntuim lugu “Boolero” – 18 variatsiooni ühele teemale, pidev crescendo • Klaverikontsert D-duur vasakule käele Neoklassitsism • Suund, mis taotleb objektiivsust ja antiromantilisust, ühendab eelmiste sajandite muusikavormis ja stiilivõtted kaasaegse helikeelega. • Harmoonia ja orkestratsiooni üldine
Eestlaste pühapäev On täiesti tavaline pühapäeva pärastlõuna. Gümnasist ärkab suure peavaluga ,sest eelmisel päeval on peetud maha jube pidu. Ta vedeleb veel mõnda aega voodis ja mõtleb, et enam ei pidutse enam kunagi. Paari tunnipärast otsustab et peavalu läheb väga jubedaks ning tõuseb voodist, et minna teisse tuppa ja otsida peavalu rohtu Samal ajal on juba turumutt ammu üleval ja teel juba koju, sest turult kuuldud jutud on vaja rääkida oma sõbrannadele edasi
Neljas tase saarelt nähtuna.Õli,puu.1888. Viies tase Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Pühapäeva pärastlõuna GrandeJatte`i saarel. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Paul Signac Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Muutke teksti laade Teine tase
Suurkujud: austrias Gustav mahler ja saksamaal Richard strauss. Impressionism-muljete muusika, keskendus hetkel ilu nautimisele, selgeviisiline vorm asendus kooskõlade vabavoolavusega. Impressionistid kirjutasid palju programmilist muusikat, teoseid, mis peegeldasid inimese suhet loodusega. (C.Debussy- pianist, dirigent, muusika kriitik, helilooja. Loomingus : klaverimuusika, sümfoonilosed teosed ja ooper. Tuntuimaid teoseid: orkestri teos ''Fauni pärastlõuna'', ooper: ''Pelleas ja Merisande''. Kõige mõjukam impressionist. M.Ravel- pööras tähelepanu rütmile- erksad ja aktiivsed. Muusika väga selge vormiskeemiga. Väga tuntud orkestratsioon: ''Pildid näitusel''. Tuntuim teos ''Boolero''. Oli Debussy suur austaja. Neoklassitsism e. Uuesti klassitsism tähendab tagasipöördumist läinud aegade stiilide juurde. I.Stravinski- kõige kuulsam Vene helilooja
1. Impressionism (mõiste, esindajad kunstis,muusikas,kirjanduses) Impressionism ehk muljetekunst põhineb hetkeemotsioonidel. Tunnuseks hägusad piirjooned. Kunstis algatajaks Monet ,,Tõusev päike,, Muusikas alusepanija Claude Debussy ,,Fauni pärastlõuna,, Maurice Ravel- prantsuse helilooja, impressionistlik, teostes palju Hispaaniat. Väga head orkestratsioonid. Tegi Mussorski ,,Pildid näituselt,, orkestratsiooni ,,Boolero,,- Rütm ei muutu kordagi, Ainult 2 teemat, vaheldumisi. Helistik ei muutu, välja arvatud 13 viimast takti. Muutub orkestratsioon ja kõige rohkem muutub dünaamika. Oli tellimustöö ühelt vene balleti artistilt. Ida Robinstein koos 10 mehega esitas seda. Kirjanduses Friedebert Tuglas 2
realism lõhkujad" realism Maalimiseks kasutati looduses nähtavaid toone. Enamasti valgustas kujutatut ülevalt vasakule suunatud valgusallikas. Maali kujundasid tumedalt heledale üle minevad värvid. Post- ja neoimpressionism* Georges Seurat "Pühapäeva pärastlõuna Grande- Jatte'i saarel" neoimpressionism Paul Signac Georges Seurat "Paavstide loss Avignonis" "Harbour at Marseilles" neoimpressionism neoimpressionism Neoimpressionistid kandsid värve lõuendile puhtana, segamata, kindlas suuruses punktidena. Seetõttu nim. neid kunstnikke ka puäntillistideks
Strauss Sümfoonilised poeemid, ooperid IMPRESSIONISM 1890-ndad enne I MS Kõlavärvi muusika, idamaine C. Debussy Ork. Prelüüd ,,Fauni koloriit, gamelanorkester pärastlõuna", klaveripalade Täistoonhelilaad, süit Bergamasque, Clair de pentatoonika M. Ravel lune Vaba vorm, meloodia ja rütm Boolero ei ole nii olulised kui kõlavärv,
"Võiduajamine" NEOIMPRESSIONISM Ainestik tuli tavaliselt igapäevaelust. Palju kujutati populaarseid meelelahutusi, nagu kohvikud, tsirkused ja kontsertid aga tehti ka maastikumaale. Eesmärgiks oli valguse tõepärane kujutamine. Pointism ehk püäntillism, Divisionism (jaotamine), impressionismi teaduslik korrigeerimine, spektraalanalüüs. GEORGES SEURAT "Pühapäeva pärastlõuna Grande-Jatte'i saarel" PAUL SIGNAC POSTIMPRESSIONISM 19.saj lõpukümnditel töötas 4 suurt maalijat, kellest said 20.saj moodsa kunsti eelkäijad. VINCENT VAN GOGH Lõpetas enesetapuga, vend kunstikaupmees Theo (Vincenti jaok olulisim isik, vaimne tugi), oma eluajal ei müünud ta ühtegi teost, vend ostis ta teosed, õnnetu ühepoolne armastus, läks vaimuliku kooli kirikuõpetajaks õppima, läks Pr-le Söekaevurite piirkonda
Võiduga kaasneb 3 aastat õpinguid mis kujunevad tema jaoks hallideks ja igavateks. Impressionistina ei tunnista ta teisi stiile. Pettunult naaseb ta tagasi. Edasine elu on täis loomingut, esinemisi kohtumisi. Looming Põhiosamoodustavad instrumentaal-teosed, kus olid omal kohal ka vokaal partiid. Sammsammult vabastab ta akordid ettemääratusest. Tema loomingus omandasid need nagu kaaluta oleku ja olid küllastatud helilaikudest. Väga kuulsad on ,,Meri", ,,Fausti pärastlõuna" ,,Meri". Tema tuntud lavateos on ,,Pelleas ja Melisande". Tuntud oin ballett ,,Märg", muusika W.Shakespeare tragöödiale ,,Kuningas Leare", kantaat ,, Kadunud poeg" jne. Hulgaliselt on kirjutanud kammermuusikat.Teine hinnatud loomuingu tahk on klaverimuusika. See koosneb tsüklitest ja üksikutest paladest. ,,Laste nurk" , ,,Kujundid" , ,,Bergamon"jne. Igas tüklis on tuntud klaveripala. ,,jalutuskäik" ,,Aiad vihmas" ,,Peegeldused vees". Maurice Ravel 1875-1937
Saj lõpp – 20. Saj algus. Eelkäijaks kõrgromantism, R. Wagneri looming. Suur orkestrikoosseis, pikad teosed. Maailma heliloojad: Richard Strauss „Nõnda kõneles Zarathustra“ Eesti: Rudolf Tobias „Joonase lähetamine“ Impressionism – Prantsusmaa, 19. Saj lõpp. Orkestri kõlavärvide peened nüansid ( vaba vormi käsitlemine ) Maailma heliloojad: Claude Debussy – esimene impressionistlik teos „Fauni pärastlõuna“ Eesti: Mart Saar klaverilooming Neoklassitsism – Euroopa, 1920. aastad Tekib vastukaaluks impressionismi laialivalguvusele Suured ortkestrikoosseisud asenduvad väiksemate ansamblitega Maailma heliloojad: Igor Stravinski „Balletid“(1920aastate looming) Eesti: Jaan Rääts „III sümfoonia“(1959) Ekspressionism – 20. saj alguse modernseim suund. Austria, Saksamaa Mõttelaad I MS põhjustatud negatiivsetest meeleoludest
helistikuline ja helikõrguslik vabadus Third level Teostes peegeldub tema eraelu Fourth level Tõi uuendusi harmoonia valdkonnas Fifth level Ta hakkas kasutama täistoonlaadi ja noonakordi Kirjutanud: Klaveriteoseid, oopereid, orkestriteoseid ja kammermuusikat N:Fauni pärastlõuna Maurice Ravel (18751937) Prantsusmaa impressionistlik helilooja ja pianist. Ise pidas ennast klassitsistlikuks heliloojaks aga tema teostes on Click to edit Master text styles palju impressionismi ja ekspressionismi tunnuseid Second level Third level Ta huvitus jazz, aasia ja teiste rahvaste muusikast ning kasutas
2. ISELOOMUSTA IMPRESSIONISTLIKKU MUUSIKAT. Impressionism sai alguse Claude Debussy loomingust. Impressionistlik muusika pöörab erilist tähelepanu instrumentide ja orkestri kõlavärvidele. Impressionistlik orkestrikäsitlus tõi endaga kaasa süvenenud tähelepanu peentele nüanssidele, detailirohkuse ja sillerdava koloriidi.Esimeseks impressionistlikuks teoseks oli Stéphane Mallarmé luulest inspireeritud Claude Debussy loodud sümfooniline poeem "Fauni pärastlõuna". Impressionistlik muusika kujunes välja 19. sajandi Prantsusmaal. Impressionism tähendab sõnalt "muljet" ja erineb emotsionaalsest romantismist, mis hoovas Euroopa loovmaailma eelnevalt. Intensiivsed mõtted ja värvid asendusid peenete nüansside ja värvivarjundite taha. Muusikas hakkas domineerima intrumentide ja orkestri kõlavärvide otsimine ja tajumine. Iseloomustavad- detailirohkus, nüansside rohkus. 3. Nimeta esimene impressionistlik kunstiteos ja muusika teos. Mis on
kõlaregistrite peenekoelises kautamises, faktuuri mitmeplaanilisuses, harmoonilisse tausta peidetud meloodilistes liinides, mitmesuguste arpedzode ja passaazide kopleksides. Tähelepanu on rikkalikel kõlavarjunditel. Debussy klaveriteosed moodustavad sellele instrumendile 20 saj algul kirjutatud muusika kullafondi: ,,Prelüüdid", ,,Lastenurk", ,,kujundid". Uus väljenduslaad kandus üle ka Debussy sümfoonislistesse teostesse. (,,Fauni pärastlõuna", ,,Nokturnid", ,,Meri") 3. Claude Debussy üks looming? Tal oli ainult üks ooper ,,Pelleas ja Melisande". See oli Maeterelincki draama järgi. Selles ooperis loobus ta nii numbriooperist kui ka Wagneri põhimõtetest. Ka ei arendanud ta kategooriatena Inimene, Surm, Armastus, saatus. 4. Maurice Ravel (1875-1937)? Raveli isa oli prantslane, ema aga baski päritolu. Kiindumus Hispaania kultuuri ja muusikasse avaldus ka mitmes teoses. 14 aastaselt
3. Impressionismi tunnused, esindajad: Cl. Debussy, M. Ravel, nende tähtsamad teosed. Orkestri kõlavärvide peened nüansid, nn. värvilaigud, vabade harmooniliste järgnevuste kasutamine, polütonaalsus- mitme helistiku üheaegne kasutamine. Claude Debussy- uus klaverimängu stiil avaldus kõlaregistrite peenekoelises kasutamises, looduselamuste kujutamine (,,Kuuvalgus", ,,Prelüüdid"), sümfooniline muusika (,,Fauni pärastlõuna") Maurice Ravel- hispaania tantsurütmide kasutamine, orkestrimuusika (,,Boolero", ,,Hispaania rapsoodia"), ooperid, balletid, klaverimuusika. 4. Neoklassitsismi tunnused, esindajad: I. Stravinski, ,,Kuuik", nende tähtsamad teosed. Suured orkestri koosseisud asenduvad väikestega. Tagasi kaalukuse ja selguse juurde. Harmoonia, orkestratsiooni lihtsustumine. Lühikesed meloodiad, loobumine programmilisusest, Lakoonilisus. Pulseeriv rütm
Suurköögi töö aluseks on menüü kavandamine. Menüüd kavandades püütakse lähtuda sellest, millist tööd ja kui palju valmistatavad einekorrad ja road tekitavad/eeldavad, milline on toorainete säilivus ja milliseks kujuneb roogade hind Suurköökide söögikorrad võivad olla vastavalt nende serveerimise ajale hommikusöögid, lõunasöögid või õhtusöögid. Lisaks kuuluvad nende juurde erinevad vahepausid, nagu hommiku, pärastlõuna ja õhtuoode Erinevates toitlustusettevõtetes on einete arv ja pakkumise ajad erinevad. Mõnedes toitlustusettevõtetes pakutakse neid kõiki, teistes enamikke ja mõnedes vaid ühte einekorda päevas
Neoklassitsism Honegger, Sostakovits, Hindemith. Minimalism Reich, Adams. Neoromantism Gorecki, Kantseli. Neoimpressionism Takemitsu. Folklorism Bartok, Tormis. Peale II ms võeti kasutusele elektroonika. Happening kohapeal sündiv muusikaline etenduse laadne asi. (John Cage) IMPRESSIONISM Claude Debussy (1862-1918) Sel ajal, kui ta tegutsema hakkas oli Prantsusmaa Wagneri mõju all. Impressionismi esikteoseks muusikas oli Debussy ,,Fauni pärastlõuna". Saksa hilisromantikud 1860-1910 Hugo Wolf (1860-1903) oli austria laulumeister. Ta on kirjutanud umbes 300 soololaulu ja ühe ooperi. Teda on nimetatud Schuberti mantlipärijaks. Wolfi tabas ka Schuberti sarnane saatus. Wolf lõpetas skisofreenikuna. Wolf elas 43-aastaseks. NÄIDE: Soololaul "Kevade" Gustav Mahler (1860-1911) - tal on laulutsüklid "laulud surnud lastest" ja "rändselli laulud".
· Peazanriks sümfoonia ja orkestriga laulutsüklid · 2.,3.,4.,8. Sümfoonia enamasti programmilised, käsitlevad eetilisi ja filosoofilisi probleeme (NT ,,laulud surnud lastest") STRAUSS · Edukas dirigent · Sümfoonilised poeemid · Ooperid Impressionism · Monett ,,impressioon tõusev päike" · ,,impressioon"-mulje · Pastelsed värvid, hägusad piirjooned · Täistoonlaad, pentatoonika · Debussy, Ravel DEBUSSY · Sümfooniline prelüüd ,,Fauni pärastlõuna" < I impressionistlik teos · 3 sümfoonilist eskiisi · Kogumik ,,Prelüüdid" · Ooper ,,Pelleas ja Melisandi" RAVEL · Huvitus Hispaania kunstist · Ballett ,,Daphne ja Chole" · Klaverikontsert D-duuris vasakule käele · ,,Bolero"- orkestirpala/ballettmuusika, 18 sümfoonilist variatsiooni ühele teemale Ekspressionism · Ekspressionism-väljendus · Mäss, jõuetus, äärmuslikud emotsioonid · Oskus näha inetuses ilu
Impressionism 1874a toimus Pariisis näitus, Impressioon tõusev päike. Saab alguse maalikunstist Impressioon-mulje Oluliseks valgus ja vari Kujutavas kunstis värvitaju Muusikas kõlavärve, tämbreid, otsitakse uusi pillivärve, harf, alt, puupuhpillid, vibrafon Meloodia kaotab tähtsuse harmoonia ees F.Tuglas- Kirjanduses(Eestis) Ainstaini relatiivsuse teooria Marice Ravel isapoolt prantslane, emapoolt bask, palju hispaaniale iseloomuliku Golero-eriline lugu Claude Debussy: Fauni pärastlõuna on llnud uue klaverimängustiili Suurim teos ,, Pelleas ja Melisande" Tuntud kammermuusikas
Gustav Mahler Austria hilisromantism ,,8. sümfoonia" Richard Strauss Saksamaa hilisromantism ,,Salome" 11. Teosed kes on autor? TEOS AUTOR Also Sprach Zarathustra Richard Strauss 8. sümfoonia (tuhande sümfoonia) Gustav Mahler Fauni pärastlõuna Claude Debussy Bolero Maurice Ravel Carmina Burana Carl Orff Kevadpühitsus Igor Stravinski Petruska Igor Stravinsky Kuu-Pierrot Arnold Schönbergi Rhapsody in Blue George Gershwin Water Music G.F.Haendel
Eriti tuleks esile tõsta prantsuse sansoon, mis oma napi astmelise kulgevuse retsitatiivse katkendlikkuse viis üle ka instrumentaalmuusikasse. Kaks värvikamat uuendajat prantsuse muusikas olid Claude Debussy ja Maurice Ravel. Maurice Ravel ( klaveripala ,,Vetemäng", klaveritsükkel ,,Peegeldused", koerograafiline poeem ,,Valss", tsüklid ,,Kreeka laulud"). Claude Debussy (ooper ,,Pelleas ja Melisande", sümfoonilised palad ,,Fausti pärastlõuna", ,,Nokturnid", ,,Meri"). Ekspressionismi iseloomustab atonaalsus (helistiku puudumine), seeriatehnika, ilusa harmoonia puudumine. Ekspressionism sai alguse 20. sajandi alguses Saksamaal ja AustriasEkpressionism on üliväljenduslik esteetika, mis mõjutas kunsti, filmikunsti, kirjandust, kunsti, muusikat jne. Tunti süvendatud huvi inimese sisemaailma vastu. Katastroofiaimdus + majanduskriisidturvatunde kadumine, mis tingis inimese konflikti ümbritsevaga.
sõber Ergo saabus tööle aegunäinud rattaga. Kui nad parklas kokku said küsis Jaanus ( Kes on kõige tugevam, taibukam ning töökohas heas nimekirjas olev noormees ) : "No sõber , kuidas kaherattaline veereb?" Ergo ( Kes nägi välja nagu kondibukett , ei hiilgand oma taibukusega ja oli täiesti saamatu ) vastas tagasihoidlikult: "Oma vanusekohta sõidab väga hästi." "No davai, lähme siis tööle," ütles muiates Jaanus. Oli kätte jõudnud pärastlõuna ja Ergo ning Jaanus pidid rekkale tõstma tõstukiga kaupa, mis läks Smarteni lattu. "Kuule, Jaanus ma lähen tõstan ise kauba tõstukiga haagisesse, ma tõesti tahan midagi kasulikku teha, mitte moosipurke vedada." Jaanus nõustus Ergoga ja nii ta asuski asja kallale. Korraga käis kõva matakas. Jaanus jooksis Ergo juurde ja nägi mis oli juhtunud. Jaanus lõugas: " sa oled ikka nii saamatu tüüp, et oskad ka kõige lihtsama ülesande ära rikkuda
(viieosaline). Claude Debussy(1862-1918)- Elulugu- Pariisist, keskm. jõukusega perest, õppinu klaverit, 11.a läks Pariisi Konservatooriumisse, 18.a tutvus Nadezhda von Meckiga (aitas tal tööd leida), eeskujuks Tsaikovski, 1882 läks Pariisi, et võita Rooma preemia, 1883 sai preemia ja oli 3 a Roomas (pettus Roomas). Pärast seda jäi Pariisi, pühendudes ainult heliloomingule. Looming- ,,Aiad vihmas" klaveripala, pealkiri annab selge ettekujutluse teose sisust. ,,Fauni pärastlõuna" 90ndatelm, üheos. sümf prelüüd, I impressionistlik orkestriteos, poeemi ainetel, muusika ühel teemal dramaatiline. ,,Meri" eskiis, 3 osa: I Koidust keskpäevani II Lainete mäng III Tuule ja mere kahekõne, oluline pillirühm löökpillid. Klaveripala süit: ,,Laste hulk" Neoklassitsism- tekkis, sest tüdineti impressionismist ära, restauratsioon pärast I ms, mindi tagasi renessanssi ja baroki ajastusse.
tsirkused ja kontsertid aga tehti ka maastikumaale. Neoimpressionistide eesmärgiks oli valguse tõepärane kujutamine. Erinevalt impressionistidest huvitasid neid rohkem optilised efektid ja kompositsioon kui vahetu mulje edasiandmine. Divisionism- Segamata värvitoone kanti alusele väikeste korrapäraste punktide, laikude või joontena. Taolise maalitehnika puhul säilib hästi värvide sära ja annab maalile kummalise väreluse. "Pühapäeva pärastlõuna Grande-Jatte'i saarel". Puäntillism Lühikesed pintslitõmbed ehk punktid andsid tehnikale nimetuseks ka "puäntillism" (prantsuse keeles point 'punkt'). Georges-Pierre Seurat ja Paul Signac. ("Paavstide loss Avignonis" POST Gauguin- loomingus on valdav stiliseeriv tendents ja dekoratiivsus. Tema käsitlusviis on pinnaline, toonitades tugevasti kontuure; joon on ilmekas, nurgeline ja jõuline.Gauguini tööde
kallimaga. Kahtlemata on romantilise armastusega seotud ka meie emotsioonid. Romantiline kirg võib esile kutsuda mitmeid oimetuks tegevaid tujumuutusi, alates vastuarmastuse põhjustatud joovastusest kuni ärevuse, meeleheite ja koguni vihani, kui romantilisi püüdlusi eiratakse või tõrjutakse. Kui armsam külvab armunu tähelepanuavaldustega üle, kui ta helistab pidevalt, saadab helli e-kirju või veedab pärastlõuna või õhtu koos armunuga toitu ja teineteist nautides, siis on maailm sära täis. Kui aga jumaldatu tundub ükskõikne, tuleb hilja või üldse mitte, ei vasta e-kirjadele, telefonikõnedele ega sõnumitele või saadab muid negatiivseid signaale, siis tärkab armunus meeleheide. (Fisher, 2006) Romantiline armastuse tuline kirg armunute vahel vaibub sageli aja möödudes ning asendub sügavama liiduga. See kirg võib küll puhkuse või ebaharilike ning seiklusrikaste
* Helilooja maalib helidega * Avardusid muusika tämbrilised võimalused * Harmoonia väljus klassikalistest piiridest * Iseloomulik muusika pidev voolavus * Impressionistlikus muusikas puuduvad tugevad elamused, võitluspinged Väljapaistvamad esindajad muusikas on Claude Debussy ning Maurice Ravel, kelle muusikas pole esmatähtis mitte teemade selgepiirilisus, vaid meeleolu. Kuula: Debussy “Fauni pärastlõuna”: http://www.youtube.com/watch?v=EvnRC7tSX50 Debussy “Kuuvalgus”: http://www.youtube.com/watch?v=-LXl4y6D-QI Debussy „Linalakk tütarlaps”: http://www.youtube.com/watch?v=Yu4KObwynSc TUNTUD PR. HELILOOJAD Georges Bizet (oop “Carmen”), Jacques Offenbach (operetid), Gabriel Fauré, Charles Gounod (“Ave Maria” Bachi prelüüdile Cduur), Camille Saint-Säens (“Loomade karneval”), Caesar Franck, Maurice Ravel, Claude
annaabi.ee 
