k. - predicatum) - seevastu öeldiseks. Loogikas neid sõnu ei tõlgita ja otsustuse (mõtte) konstruktsioonis on need selle põhielementideks. Lisaks põhielementidele kuuluvad otsustuse ülesehitusse koopula (ld.k. - copula) ehk side, mis võib eesti keelele omase grammatilise vormi tõttu puududa, õigemini, olla väljendatud vastava grammatilise vormiga. Näit., Joosep laenas mult 100 krooni, ehk Joosep on laenanud mult 100 krooni. Otsustuse struktuuri kuulub veel operaatorsõna, mis asub subjekti ees ja näitab selle mahtu, kogust, hulka või määra. Operaatorsõna võib puududa juhul, kui subjekti käsitletakse kogumahus. Näit., Koerad hauguvad, või Kõik koerad hauguvad. Operaatorsõna "kõik" on esimeses otsustuses ära jäetud. Kui subjekti maht on ebamäärane, kasutatakse operaatorsõna oblikatoorselt. Näit., Mõned inimesed suitsetavad operaatorsõna on "mõned". See võib küll olla asendatud erineva sõnaga, nagu "paljud", "osa", "leidub", "üksikud" jms
Otsustus on mõtlemise vorm, millel on teatud kindel tõeväärtus ning milles on subjekt jaatavalt või eitavalt seotud predikaadiga. Subjekt on mõtte põhielement, mida iseloomustab (ei iseloomusta) teatud predikaat. Predikaat on mõtte põhielement, mis väljendab subjekti teatud omadust. Koopula on otsustuse liige, mis väljendab subjekti ja predikaadi vahelist seost (tõlkes side). Operaatorsõna on otsustuse liige, mis asub subjekti ees ja väljendab selle mahtu, kogust, hulka või määra. Lihtotsustus on otsustus, mis koosneb subjektist, koopulast ja predikaadist. Liitotsustus on otsustus, mis koosneb kahest või enamast lihtotsustusest. Kategooriline otsustus on lihtotsustus, milles subjekt on/ei ole seotud predikaadiga. Otsustuse modaalsus ehk modaalne otsustus väljendab usaldusväärsuse taset hinnatuna formuleerija aspektist
Klassitunnus: hügieeniruum 3. vabalt valitud Liigita: 1. aasta - mao aasta, kassi aasta, koera aasta, esimene aasta, teine aasta 2. naine - pikk, lühike, vallaline, abielus, lesk, lahutatud 3. raamat - soome keelne, rootsi keelne, eesti keelne ja nii edasi, teatmeteos, õpik, kõvade kaantega, pehmete kaantega Subjekt - S Predikaat - P (kõik, igaüks, ükski - need osutavad sellele, et subjekt on kõik. Kui subjekt on täismahus siis otsustus on üldine. Kui operaatorsõna on subjekti eest puudu, siis loetakse seda täismahuliseks objektiks. ) Operaatorsõna + S - P see näitab subjekti hulka, kogust mahtu. Kas vaadeldavas lauses on juttu kogu subjektist või mingist ebamäärasest hulgast. Kas otsustus ton üldine või osaline. Kõik koerad hauguvad - subjekt on täismahuline. Otsustus on üldine. Ükski koer ei haugu (koerad ei haugu, koer ei haugu) - täismahuline subjekt. Üldine otsustus. S subjekt on ebamäärases koguses
annaabi.ee 
