Predikaat on mõtte põhielement, mis väljendab subjekti teatud omadust. Koopula on otsustuse liige, mis väljendab subjekti ja predikaadi vahelist seost (tõlkes side). Operaatorsõna on otsustuse liige, mis asub subjekti ees ja väljendab selle mahtu, kogust, hulka või määra. Lihtotsustus on otsustus, mis koosneb subjektist, koopulast ja predikaadist. Liitotsustus on otsustus, mis koosneb kahest või enamast lihtotsustusest. Kategooriline otsustus on lihtotsustus, milles subjekt on/ei ole seotud predikaadiga. Otsustuse modaalsus ehk modaalne otsustus väljendab usaldusväärsuse taset hinnatuna formuleerija aspektist. Modaalsed otsustused on problemaatiline, assertooriline ja apodiktiline otsustus. Problemaatiline otsustus on lihtotsustus, kus subjekt on predikaadiga seotud kõige nõrgemalt ja mis väljendab arutleja arvamust, seisukohta, hinnangut, tõlgendust, nägemust.
erinevust, tähistatakse modaalsuse apodiktilist taset väikese tähega "p" selliselt: p. Otsustuse modaalsust märkivates tasemetes on äratuntav teadusliku mõtlemise kulg - hüpoteesi püstitamiselt (problemaatiline modaalne otsustus) faktoloogilise tõestusmaterjali kaasamisega (assertooriline modaalsuse tase) printsiibi formuleerimisele (modaalsuse apodiktiline tase). 3. 6. Liht- ja liitotsustus. Otsustused on liigitatud: a) lihtotsustus, mis koosneb subjektist, koopulast ja predikaadist (kõik seni käsitletud otsustused ongi lihtotsustused); b) liitotsustus, mis koosneb kahest või enamast lihtotsustusest (võrdluseks keeleteaduses: liht- ja liitlaused). Sõltuvalt lihtotsustusi ühendavatest sõnadest, eristatakse nelja liitotsustuse tüüpi: konjunktiivsed, disjunktiivsed, implikatiivsed ja ekvivalentsed. Konjunktiivne (ühendav) on liitotsustus, milles
Predikaat (ld praedicatum 'öeldu'). Tähistatakse P -tähega. Predikaadiks on tunnus, omadus, mis antud subjektile S omistatakse, või klass kuhu S liigitatakse; Koopula (ld cpula 'side') ehk sidesõna on seos subjekti ja predikaadi vahel. Võib esineda ka implitsiitselt. Eesti k. on koopulaks enamasti: on (ei ole). Kvantor (ik quantifier) ehk operaator-sõna, mis seisab S ees ning osutub kas S mahule või täpsustab S ja P vahelise seose iseloomu. Lihtotsustus üldkujul: (kvantor) S on (ei ole) P." Nt. Atributiivne otsustus: Kõik (kv) inimesed (S) on (kp) surelikud (P). Mõned (kv) varesed (S) on (kp) valged (P). Modaalne otsustus: Võimalik (kv), et pilet (S) ei ole (kp) ehtne (P). Suhteotsustus: Kõik (kv) tudengid (S) tunnevad (kp) mõnda (kv) õppejõudu (P). 11_fl_i-v ATRIBUTIIVSED OTSUSTUSED
üksikule. Arutluse aluseks on arutlusobjektide sarnasus. Arutlusobjektide suurema hulga korral võib analoogia-arutlus muutuda induktiivseks. (Abduktsioon on arutlus, milles jõutakse tõendusmaterjali põhjal parima seletuseni, st saab teostada õigustatud valiku mingite alternatiivide vahel.) 2_fl_vi-x OTSESED JÄRELDUSED (ik immediate inference) Otsese järelduse eelduseks on üks atributiivne lihtotsustus. Me juba tutvusime otseste järeldustega mida saab teha loogilise ruudu abil. 1. Järeldused muutmise teel (ik obversion): jaatav otsustus muutub eitavaks, eitav jaatavaks, predikaat asendatakse endisele vasturääkivaga. Järeldus muutmise teel on tegelikult ühe ja selle-sama ütlemine teisel viisil. Järelduse skeemides on joone peal eeldus, joone all järeldus. SaP: Kõik S on P Kõik varesed on linnud
3 3) Mitteväitlaused (mittedeklaratiivsed laused): • käsklaused, nt „Söö heina!”; • küsilaused, nt „Kas sa oled igahommikuse konjakijoomise lõpetanud?”; • hüüdlaused, nt „Tere tulemast, põllumehed!”; • performatiivsed (toimivad) laused, nt kui suveräänne kuningas ütleb „Ma kuulutan teile sõja”, siis võib see kontekstist sõltuvalt olla enamat kui ainult lause, see võib olla ka sõda alustav tegu. 3.2. LIHTVIDETE STRUKTUUR JA LIIGITUS Atributiivne lihtotsustus haarab mingi mõiste mahu elemente ning omistab neile omadusi või nende puudumist või liigitab haaratud objektid mingi teise (soo)mõiste mahtu kuuluvaks. Mõiste, mille mahu elementide kohta midagi öeldakse, on otsustuse subjekt, ning see, mida subjekti mahu elementide kohta öeldakse (subjektile preditseeritakse), on otsustuse predikaat. Oskussõnad subjekt ja predikaat on kasutusel juba Aristotelesest alates, kes pidas
· käsklaused, nt ,,Söö heina!"; · küsilaused, nt ,,Kas sa oled igahommikuse konjakijoomise lõpetanud?"; · hüüdlaused, nt ,,Tere tulemast, põllumehed!"; · performatiivsed (toimivad) laused, nt kui suveräänne kuningas ütleb ,,Ma kuulutan teile sõja", siis võib see kontekstist sõltuvalt olla enamat kui ainult lause, see võib olla ka sõda alustav tegu. 3.2. LIHTVÄIDETE STRUKTUUR JA LIIGITUS Atributiivne lihtotsustus haarab mingi mõiste mahu elemente ning omistab neile omadusi või nende puudumist või liigitab haaratud objektid mingi teise (soo)mõiste mahtu kuuluvaks. Mõiste, mille mahu elementide kohta midagi öeldakse, on otsustuse subjekt, ning see, mida subjekti mahu elementide kohta öeldakse (subjektile preditseeritakse), on otsustuse predikaat. Oskussõnad subjekt ja predikaat on kasutusel juba Aristotelesest alates, kes pidas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
