Juhib ja esindab erakonda KESKERAKONNA JUHATUS Asukoht Tallinn Kord kuus saavad kokku Lihthäälteenamus ja konsensus Juhatab esimees ja aseesimees ERAKONNA AUKOHUS Aukohtu eesmärk on anda õiglane hinnang erakonna liikme võimalikule ebaeetilisele või poliitiliselt väärale käitumisele. Aukohtu põhimääruse kinnitab erakonna volikogu ERAKONNA FRAKTSIOON ERAKONNA POLIITIKA DEMOKRAATIA ARENG Parlamentaalne demokraatia Presidendi otsevalimine Inimesed usaldavad riiki Kohtud Kvalifitseeritud riigiametnikud KORRAKAITSE, SISE-JA VÄLISJULGEOLEK Inimeste turvalisus on nende prioriteet Immigrandid Välisjulgeolek NATO ja EL Toetavad Euroopa julgeolekustrateegiat Tähtsustavad Läänemere äärsete naabritega suhtlemist Sisejulgeolek Võitlus kuritegevuse vastu Kriisiolukordade toimetulek Eriline tähelepanu korruptsioonile ja vägivallale REGIONAALARENG
*Hakati looma kutsekodasid *Kehtestati tsensuur *Loodi Riiklik Propaganda Talitus(rahvuslikud kampaaniad) *Kehtestati riigi kontroll paljude elualade üle *8.dets 1935 lavastati vabadussõjalaste riigipöördekatse paljud mõisteti vangi *opositsiooni peamiseks keskuseks kujuneb Tartu 1937 koostati Rahvuskogu poolt uus põhiseadus(jõustus 1938) *riigipeaks oli rahva poolt 6 aastaks valitud president *Riigikogu muudeti kahekojaliseks (Riigivolikogu 80 otsevalimine ja Riiginõukogu 40 kas ameti poolest või määrati presidendi poolt) *Valitsuse eesotsas peaministriga määras ametisse president *Rahvalt võeti ära omaalgatuse õigus *Valijate vanusetsensust(ehk vanusepiirang) 20 eluaastalt 22-le. *1938 aprillis valiti presidendiks Konstatin Päts *peaministriks Eenpalu Asuti teostama nn juhitava demokraatia poliitikat *püsis kaitseseisukord *keelatud oli poliitiline organiseerumine *säilis tsensuur
131-137 http://elik.nlib.ee/ - Euroopa Liidu infokeskus 1. Euroopa Ülemkogu - liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid, koguneb paar korda aastas, arutatakse põhimõttelisi küsimusi 2. Ministrite Nõukogu, loodi 1967 - seadusandlik võim, koosneb liikmesriikide ministritest. 3. Euroopa Komisjon -täitevvõim, koosneb 20 volinikust, kelle nimetavad liikmesriikide valitused 5 aastaks. 4. Euroopa Parlament - liikmesriikide valijaskonna esindusassamblee, 1979.a. toimus esimest korda sinna otsevalimine, saadikuid vastavalt riigi rahvaarvule, valitakse iga 5 aasta järel. Ülesanded: EU eelarve kinnitamine, , kontrolliõigus Euroopa Komisjoni üle, mõjutab seadusandlust, otsustav roll uute liikmete vastuvõtmisel. 5. EU kohus, asub Luxembourgis, järgib EU seadusandlusest kinnipidamist liikmesriikides, et ei tekiks vastuolu õigusaktide vahel. Euroopa Parlamendi valimised 2009 2009. aasta 4-.7. juunini toimuvad järjekordsed Euroopa Parlamendi valimised kõigis 27 liikmesriigis
Esinduskogu valib rahvas. Parlament moodustab valitsuse, st hääletab valitsuse ametisseastumise poolt või vastu ja sellel peab olema parlamendi usaldus. Parlament võib avaldada umbusaldust peaministrile, valitsusele või valitsuse liikmele. Riigipea - president - on parlamentaarsetes riikides erapooletu vahevõim, täidab põhiliselt esindusfunktsioone. Presidendil ei ole põhiseaduses ette nähtud aktiivset rolli; tema otsevalimine ei ühildu parlamentaarse riigi mudeliga ja annaks presidendile võimaluse teiste riigiorganite arvel oma volitusi suurendada, selle süsteemi korral ei teki ohtu, et üks inimene saab liiga palju võimu. Kui vähese demokraatiakogemusega riigis anda rahva mandaat ühele isikule, hakkab ta varem või hiljem otsima põhiseadusest võimalusi, et tunda end õigustatuna ja kohustatuna ise riiki juhtima. Otsevalimine eeldab valimiskampaaniat, see soodustab
Kui Riigikogu ei suuda kolme korraga presidenti ära valida, valib presidendi valimiskogu, kes koosneb Riigikogu liikmeist ja kohalike omavalitsuste esindajaist. Kui ka valimiskogul ei õnnes tu kahe hääletusvooruga presidenti valida, läheb otsustamine taas tagasi Riigikokku. Kui ka siis valimine Riigikogus ei õnnestu, tuleb presidenti taas valimiskogus valida jne. Et sellisel süsteemil on mitmeid puudusi, on viimasel ajal hakatud rääkima presidendi otsevalimise vajadusest. Presidendi otsevalimine rahva poolt eeldab aga põhiseaduse muutmist, selleks on aga vajalik poliitiliste jõudude suur üksmeel Riigikogus. Vabariigi president on Eesti riigipea. Tal on põhiseaduse alusel 20 ülesannet või pädevust, olulisemad neist on: · president esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises; · nimetab ja kutsub Vabariigi Valitsuse ettepanekul tagasi Eesti Vabariigi diplomaatilisi esindajaid ja võtab vastu Eestisse akrediteeritud esindajate volikirjad;
Esinduskogu valib rahvas. Parlament moodustab valitsuse, st hääletab valitsuse ametisseastumise poolt või vastu ja sellel peab olema parlamendi usaldus. Parlament võib avaldada umbusaldust peaministrile, valitsusele või valitsuse liikmele. Riigipea - president - on parlamentaarsetes riikides erapooletu vahevõim, täidab põhiliselt esindusfunktsioone. Presidendil ei ole põhiseaduses ette nähtud aktiivset rolli; tema otsevalimine ei ühildu parlamentaarse riigi mudeliga ja annaks presidendile võimaluse teiste riigiorganite arvel oma volitusi suurendada, selle süsteemi korral ei teki ohtu, et üks inimene saab liiga palju võimu. Kui vähese demokraatiakogemusega riigis anda rahva mandaat ühele isikule, hakkab ta varem või hiljem otsima põhiseadusest võimalusi, et tunda end õigustatuna ja kohustatuna ise riiki juhtima. Otsevalimine eeldab valimiskampaaniat, see soodustab valiku
endisi privileege Kelle või mille EV Valitsuse vastu, nõuti töörahva Vapside võimulepääsemise vastu oli tegevus elukvaliteedi tõstmist, aga tegelikult vastu suunatud? valmistuti võimu haarama 1920.a. põhiseadus 1934.a. põhiseadus 1938.a. põhiseadus Riigipea Riigivanem, kes Suurte volitustega President, kellel suhteliselt laiad sõltus parlamendi riigivanem 5 aastaks. volitused, rahva otsevalimine 6 usaldusest Võis parlamendi aastaks laiali saata Parlament Sajaliikmeline Ühekojaline 50- Riigikogu 2-kojaline, riigikogu 3 aasta liikmeline riigikogu riigivolikogu 80 liiget, järel 20ndast riiginõukogu 40 liiget, eluaastast valimisõigus 22 eluaastast
· 1968 Tollibarjäärid kolmandatele riikidele · 1970 Euroopa Ühenduste tuluallikad · 1973 Ühendatud Kuningriigi, Taani ja Iirimaa ühinemine EÜ- tähelepanurikas aasta, kuuele riigile lisandus kolm. Veel tahtis liituda Norra, kuid siiamaani pole. · 1974 Euroopa Ülemkogu (The European Council) · 1979 Euroopa Rahasüsteem (European Monetary System) ühine rahapoliitika · 1979 Euroopa Parlamendi otsevalimine enne oli assamblee, nüüd hakati parlamenti valima otse. · 1981 Kreeka ühinemine Euroopa Ühendustega Lääne-Euroopa mõisted väga vaesed riigid koos Hispaania ja Portugali. Varasemad liitlased olid demokraatia poolest väga tulevad. Need olid pigem autoritaarse riigi sugemetega. Hispaanias ja Portugalis oli olnud sõjaline valitsemine. (nt FRANCO tema surmaga muutus riik demokraatlikuks) Kreeka ajalugu on väga kirev ja keeruline
Parlamentaarses riigis presidendi otsevalimise ettenägemisel tuleb arvestada, et selliselt saab president tugeva mandaadi, mille kasutamiseks rahva ootustele vastavas ulatuses on õigusi vähe. See võib kaasa tuua rahva pettumise ja riigiõiguslikke probleeme, kui riigipea asub oma volitusi praktikas laiendama. Presidentaalses riigis, s.o riigis, kus valitsus vastutab presidendi ees ja presidendil on ulatuslikud võimuvolitused, on presidendi otsevalimine loogiline ja demokraatia põhimõttest tulenevalt soovitav. 71. Kes on põhiseaduse järgi Vabariigi Presidendi asendaja? Riigikogu esimees (§83) IX VALITSUS 72. Vabariigi Presidendi osalus valitsuse moodustamisel määrab peaministrikandidaadi vastavalt põhiseaduse §-le 89; nimetab ametisse ja vabastab ametist valitsuse liikmed vastavalt põhiseaduse §-dele 89, 90 ja 92; 73. Riigikogu osalus valitsuse moodustamisel
Parlamentaarses riigis presidendi otsevalimise ettenägemisel tuleb arvestada, et selliselt saab president tugeva mandaadi, mille kasutamiseks rahva ootustele vastavas ulatuses on õigusi vähe. See võib kaasa tuua rahva pettumise ja riigiõiguslikke probleeme, kui riigipea asub oma volitusi praktikas laiendama. Presidentaalses riigis, s.o riigis, kus valitsus vastutab presidendi ees ja presidendil on ulatuslikud võimuvolitused, on presidendi otsevalimine loogiline ja demokraatia põhimõttest tulenevalt soovitav. Seega selleks, et rahvas ei pettuks ja ei tekiks riigiõiguslikke probleeme (riigipea laiendab volitusi). 71. Kes on põhiseaduse järgi Vabariigi Presidendi asendaja? PS Paragrahv 83. Kui Vabariigi President on Riigikohtu otsusel kestvalt võimetu oma ülesandeid täitma või ei saa ta neid seaduses nimetatud juhtudel ajutiselt täita või on tema
Parlamentaarses riigis presidendi otsevalimise ettenägemisel tuleb arvestada, et selliselt saab president tugeva mandaadi, mille kasutamiseks rahva ootustele vastavas ulatuses on õigusi vähe. See võib kaasa tuua rahva pettumise ja riigiõiguslikke probleeme, kui riigipea asub oma volitusi praktikas laiendama. Presidentaalses riigis, s.o riigis, kus valitsus vastutab presidendi ees ja presidendil on ulatuslikud võimuvolitused, on presidendi otsevalimine loogiline ja demokraatia põhimõttest tulenevalt soovitav. Seega selleks, et rahvas ei pettuks ja ei tekiks riigiõiguslikke probleeme (riigipea laiendab volitusi). 71. Kes on põhiseaduse järgi Vabariigi Presidendi asendaja? PS Paragrahv 83. Kui Vabariigi President on Riigikohtu otsusel kestvalt võimetu oma ülesandeid täitma või ei saa ta neid seaduses nimetatud juhtudel ajutiselt täita või on tema
Esinduskogu valib rahvas. Parlament moodustab valitsuse, st hääletab valitsuse ametisseastumise poolt või vastu ja sellel peab olema parlamendi usaldus. Parlament võib avaldada umbusaldust peaministrile, valitsusele või valitsuse liikmele. Riigipea - president - on parlamentaarsetes riikides erapooletu vahevõim, täidab põhiliselt esindusfunktsioone. Presidendil ei ole põhiseaduses ette nähtud aktiivset rolli; tema otsevalimine ei ühildu parlamentaarse riigi mudeliga ja annaks presidendile võimaluse teiste riigiorganite arvel oma volitusi suurendada, selle süsteemi korral ei teki ohtu, et üks inimene saab liiga palju võimu. Kui vähese demokraatiakogemusega riigis anda rahva mandaat ühele isikule, hakkab ta varem või hiljem otsima põhiseadusest võimalusi, et tunda end õigustatuna ja kohustatuna ise riiki juhtima
kohustus, 30 % · 10 12 juuni 1933 teine hääletus eelnõu üle 161 598 : 333 118 · 9. detsember 1932 ilmus RT Lisa vabadussõjalaste põhiseadus · Juuni 1933 panna vapside eelnõu rahvahääletusele; muudeti 50 % - le · 14 16 oktoober 33 kolmas hääletus, vapside eelnõu võeti vastu 416 878 : 156 894 · § 29 3. ptk, lisati riigivanema otsevalimine · § 60 § 7, 12 · § 64 lg 2 · Tõnisson astus tagasi 5 · 24. jaanuar 1934 100 päeva · 12. märts 1934 riigivanem Päts kuulutas välja kaitseseisukorra riigis, Laidoner kaitseväe ülemjuhatajaks; side kontroll, vapside organisatsioonid suleti, Laidoner keelustas erakonnad · 16
kohustus, 30 % · 10 12 juuni 1933 teine hääletus eelnõu üle 161 598 : 333 118 · 9. detsember 1932 ilmus RT Lisa vabadussõjalaste põhiseadus · Juuni 1933 panna vapside eelnõu rahvahääletusele; muudeti 50 % - le · 14 16 oktoober 33 kolmas hääletus, vapside eelnõu võeti vastu 416 878 : 156 894 · § 29 3. ptk, lisati riigivanema otsevalimine · § 60 § 7, 12 · § 64 lg 2 · Tõnisson astus tagasi 5 · 24. jaanuar 1934 100 päeva · 12. märts 1934 riigivanem Päts kuulutas välja kaitseseisukorra riigis, Laidoner kaitseväe ülemjuhatajaks; side kontroll, vapside organisatsioonid suleti, Laidoner keelustas erakonnad · 16
kohustus, 30 % 10 12 juuni 1933 teine hääletus eelnõu üle 161 598 : 333 118 9. detsember 1932 ilmus RT Lisa vabadussõjalaste põhiseadus Juuni 1933 panna vapside eelnõu rahvahääletusele; muudeti 50 % - le 14 16 oktoober 33 kolmas hääletus, vapside eelnõu võeti vastu 416 878 : 156 894 § 29 3. ptk, lisati riigivanema otsevalimine § 60 § 7, 12 § 64 lg 2 Tõnisson astus tagasi 5 24. jaanuar 1934 100 päeva 12. märts 1934 riigivanem Päts kuulutas välja kaitseseisukorra riigis, Laidoner kaitseväe ülemjuhatajaks; side kontroll, vapside organisatsioonid suleti, Laidoner keelustas erakonnad 16
valmistab ette Ministrite Nõukogu ja Euroopa Ülemkogu istungid. · jälgib Ministrite Nõukogu otsuste täitmist liikmesriikide poolt, määrab rikkumisel trahve (suhkrutrahv Eestile) · seisab EL-i õigusnormide rakendamise eest · esindab EL-i rahvusvahelistes organisatsioonides · Hhaldab EL-i eelarvet Euroopa Parlament - liikmesriikide valijaskonna esindusassamblee, 1979.a. toimus esimest korda sinna otsevalimine, saadikuid vastavalt riigi rahvaarvule, valitakse iga 5 aasta järel. Ülesanded: EU eelarve kinnitamine, kontrolliõigus Euroopa Komisjoni üle, mõjutab seadusandlust, otsustav roll uute liikmete vastuvõtmisel. Euroopa Kohus - Euroopa Kohtul on ainuõigus EL-i aluslepingute ja sellest tuleneva seadusandluse tõlgendamisel st, et Euroopa Kohtu seisukohavõtt on kõigile liikmesriikidele täitmiseks kohustuslik.
● 9. detsember 1932 ilmus RT Lisa vabadussõjalaste põhiseadus ● Juuni 1933 panna vapside eelnõu rahvahääletusele; muudeti 50 % - le 14 – 16 oktoober 33 kolmas hääletus, vapside eelnõu võeti vastu 416 878 : 156 894 ● ● § 29 3. ptk, lisati riigivanema otsevalimine ● § 60 § 7, 12 ● § 64 lg 2 ● Tõnisson astus tagasi ● 24. jaanuar 1934 100 päeva ● 12
131-137 http://elik.nlib.ee/ - Euroopa Liidu infokeskus 1. Euroopa Ülemkogu - liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid, koguneb paar korda aastas, arutatakse põhimõttelisi küsimusi 2. Ministrite Nõukogu, loodi 1967 - seadusandlik võim, koosneb liikmesriikide ministritest. 3. Euroopa Komisjon -täitevvõim, koosneb 20 volinikust, kelle nimetavad liikmesriikide valitused 5 aastaks. 4. Euroopa Parlament - liikmesriikide valijaskonna esindusassamblee, 1979.a. toimus esimest korda sinna otsevalimine, saadikuid vastavalt riigi rahvaarvule, valitakse iga 5 aasta järel. Ülesanded: EU 17 eelarve kinnitamine, , kontrolliõigus Euroopa Komisjoni üle, mõjutab seadusandlust, otsustav roll uute liikmete vastuvõtmisel. 5. EU kohus, asub Luxembourgis, järgib EU seadusandlusest kinnipidamist liikmesriikides, et ei tekiks vastuolu õigusaktide vahel. Euroopa Parlamendi valimised 2009 2009. aasta 4-.7
muudatusi, mis sisaldab täpsustusi, kuid vaimne mõte ei tohi muutuda. Kiireloomuline on Riigikogu enda otsus. Sellel puudub sügavam sisu. · Rahvahääletus 14.09.2003. PSTS. Jõustus 06.01.2004 avas tee ELiga liitumiseks. · Eesti keele lisamine - kahe Riigikogu koosseisu poolt. 20.02 ja 12.04.2007. · Riigikaitse osa muutmine presidendi algatusel. Hääletused 06.05.2008 ja 13.04.2011. Jõustus 22.07.2011. · Presidendi otsevalimine ja Riigikogu koosseisu vähendamine. See eeldab süsteemi läbimõtlemisest. Presidendil on pigem selline asendusfunktsioon, ta ei pruugi olla eriti aktiivne. Kui president valitaks otse rahva poolt, peab olema mehhanism, mis puhuks, kui president põhiseadust rikub, kõrvaldaks ta ametist. Kust tuleksid kandidaadid? Presidendi valimise olemus muutuks täielikult, kuni tekiks kultuur. Oleks palju mittetõsiseltvõetavaid kandidaate. Demokraatia ei tohiks olla lämmatatud.
Tulemus - termin “president” poolt 16, vastu – 14, erapooletuid - 4 „asepresident“ – Riigikogu esimees, kui president on puhkusel, haige või mõni muu takistus. NB! Ükski president pole kordagi volitusi üle andnud – keegi pole olnud ka puhkusel. kuidas valitakse – põhiseaduse järgi kaude. Lõplikult otsustati see PAs alles tema 24. istungjärgul 6. veebruaril 1992. Hääled: 13- otsevalimine, 21 – kaudne. President valitakse 5 aastaks ning kandidaat peab olema vähemalt 40 aastane sünnipärane Eesti kodanik. Ühte isikut saab valida sellele kohale mitte rohkem kui kaks korda järjest. Ükski institutsioon peale kohtu ei saa presidenti tagandada ning kohuski saab seda teha ainult süüdimõistva otsuse korral. President võib lahkuda omal soovil või vabastab teda sellest ametist surm. Loomulikult lõppevad presidendi volitused, kui valitakse uus
Riigivanem). Tulemus - termin “president” poolt 16, vastu – 14, erapooletuid - 4 ‘asepresident’ – Riigikogu esimees, kui president on puhkusel, haige või mõni muu takistus. NB! Ükski president pole kordagi volitusi üle andnud – keegi pole olnud ka puhkusel. kuidas valitakse – põhiseaduse järgi kaude. Lõplikult otsustati see PAs alles tema 24. istungjärgul 6. veebruaril 1992. Hääled: 13- otsevalimine, 21 – kaude. President valitakse 5 aastaks ning kandidaat peab olema vähemalt 40. aastane sünnipärane Eesti kodanik. Ühte isikut saab valida sellele kohale mitte rohkem kui kaks korda järjest. Ükski institutsioon peale kohtu ei saa presidenti tagandada ning kohuski saab seda teha ainult süüdimõistva otsuse korral. President võib lahkuda omal soovil või vabastab teda sellest ametist surm. Loomulikult lõppevad presidendi volitused, kui valitakse uus
Laiemas mõttes hõlmab ka osalusdemokraatiat, kitsamas mõttes on iseloomustatav rahvaalgatuse ja rahvahääletuse kaudu. Vastavalt saavutatavale intensiivsusele võib vahetu demokraatia õiguslikult kindlaksmääratud vorme KOV teostamisel liigitada: · otsustusõiguseta kodanikuosalus (nt kodanike koosolek, petitsioon) · otsustus menetlusküsimuses (rahvaalgatus) · otsustus faktiküsimuses (rahvahääletus) · otsustus personaalküsimuses (täitevorgani juhi otsevalimine, revokatsioon) · otsustamispädevuse ulatuslik üleminek kodanikule (nn puhas demokraatia) 6. Vahetu demokraatia ja esindusdemokraatia ühildumisest kohalikus omavalitsuses 6.1. Identsuse ja representatsiooni printsiibid Identsus- ja representatsiooniprintsiibid kujutavad võimu teostamise seisukohast endast kahte vastandpoolust. Identsus tähendab millegagi samasust, ühesugusus. Representatsioon on mitmetähenduslik mõiste. Avaliku võimu teostamise
annaabi.ee 
