Leidsid 20 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "OTEPÄÄ KÕRGUSTIK". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
otep, otepää, kõrgustik, kõrgustiku, jõgi, arold, pühajärv, moreen, maastik, register, emajõgi, nõlvad, kait, järved, pangodi, võhandu, järvest, stus, turism, mõhnad, suubub, nõgu, ahja, urvaste, moreeni, sood, valgala, suusakeskus, keskkonnainfo, mount, mullastik, järvede, ülemjooks, muldkate, taimkatte, rõngu, rajad, kirik, emajõeEesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimed, Nimed, Nimed Otepää kõrgustik Referaat Juhendaja: lekt. Nimi Nimi Tartu 2010 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Otepää kõrgustiku füüsilise geograafia põhijooni...........................
EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstitut Otepää kõrgustik Iseseisev töö aines „Eesti loodusgeograafia“ Koostajad: Juhendaja: 1 Sisukord ............................................................................................................................... 1 Asend..................................................................................................................... 3
OTEPÄÄ KÕRGUSTIK Asukoht: Lõuna-Eestis Otepää linna, Valga, Põlva, Tartu ja Võru maakondade aladel. Pindala on umbes 1200km2. Läbimõõt põhjast-lõunasse ja idast-läände on ligikaudu 40km. Kõrgustiku pinna suhteline kõrgus on üle 100 meetri. Peaaegu kõik Otepää kõrgustiku piirid on hästi nähtavad: läänes Rõngu ja Elva org, põhjas Voika-Tatra ürgorg, idas Reola ja Ahja ürgorg,ning kagus liitub Otepää kõrgustik Karula kõrgustikuga. Otepää kõrgustikku saab jaotada kaheks kõrgemaks osaks, mille vahel on põhja-kirde -- lõuna-edela vagumus absoluutkõrgustega 120130 meetrit. Vagumuses asuvad kolm suuremat järve -- Pangodi, Nõuni järv ja Pühajärv. Põhjas vagumus ühineb Elva jõe oruga ning lõunas seda jätkub Väikese Emajõe org.Otepää kõrgustiku lääneosas asuvad selle kõrgemad mäed: Kuutsemägi, Kõrgemägi , Tsiatrahvimägi ning Harimägi. Kõrgustiku idaosas asuvad
piirkond mulle südamelähedane. Oma töös seadsin eesmärgiks õppida tundma ning tutvustada ka teistele Võru-Hargla nõo maastiku eripära, aluspõhja koostist, pinnamoodi ja veestiku; samuti mullastiku, taimkatet, asustust ja rajoonis paiknevaid kaitsealasid. Võru-Hargla nõomaastik ümbritseb ligi 90 km pikkuse kaarja vööndina põha- ja lääneküljest Haanja ning lõuna poolt Karula kõrgustikku. Nõgudest põhja jäävad omakorda Ugandi lavamaa ja Palumaa ning loodesse Otepää kõrgustik. MAASTIKU ERIPÄRA Võru-Hargla nõo pindala on 985 km² , see on 2,17% Eesti pindalast. Alljärgnev maastiku eripära kirjeldus on toodud Ivar Aroldi (2005: 230) järgi. Hargla nõgu on osa jääaegade-eelsest suuremast lavamaast Haanja aluspõhjalisest kõrgustikust lääne pool, mis ulatus Sakala kõrgustikuni. Karula kõrgustiku teke jagas lavamaa kaheks, jättes selle lääneosa kohale Valga nõo. Hargla nõol, mis (hilis)jääajal oli keelenõoks, on suures
pärandkultuurmaastikuga kaitse- ala, mis on moodustatud looduskaitselistel, kultuurilistel või puhke-eesmärkidel. Maastikukaitseala eritüüpidena käsitletakse ka kaitse alla võetud parke, arboreetumeid ja botaanikaaedu. Maastikukaitseala (looduspargi) territoorium jaotatakse sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Maastikukaitsealadest tuleks nimetada Kõrvemaa, Vooremaa, Paganamaa, Hiiumaa laiud; loodusparkidest - Haanja, Otepää ja Naissaare. Ka maastikukaitsealade ja loodusparkide loetelu täieneb lähemal ajal kaitsealade korrastamise käigus. 1 http://www.envir.ee/loodus/7page.html Looduskaitseseadus lubab, et kaitseala piiresse võivad kuuluda nii riigi-, munitsipaal- kui eramaad. Kõik kaitsealad ei ole inimestele suletud, enamikul neist võib matkata ja loodusest elamusi saada.
Uuris veel mõhnastikke, tööstus ja kultuurmaastikke. Töötas Eestis õpetajana, kui naasis Eestisse. Kompleksprofiil kujutatud mullaprofiile, paned taimestiku peale, saab näha, kuidas looduses toimuvad muutused. Jaan Rumma mõõtis Eesti järvede ja saarte pindala. Planimeetriaga saab pindalasti mõõta. Tema magistritöös uuris, et kas Viljandi järv on selline järv, kust vesi voolab mõlemale poole. Selline seadus on, et igast järvest voolab välja ainult üks jõgi, sest igal järvel on ainult üks madalkoht. August Mieler uurimus Emajõe suudme ja Piirissaare arengust. Geomorfoloog. Ants Laasi magistritöö Vormsi kohta: Vormsi maastikuline selgitus. Põllupinna levimine Eestis 1925. Aasta loenguse järgi. Anton Parts magistritöö: Sakalamaa kõrgustiku loodenõlva vanad rannamoodustised ja nende maastikuline tähendus. 05.09 Eesti asend Eesti asend nii vertikaalses kui ka horisontaalses mõttes.
2.2 Hinnang loodusväärtustele..................................................................................................13 2.3 Hinnang inimmõjule...........................................................................................................14 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................18 2 Sissejuhatus Karula kõrgustik külgneb Otepää kõrgustikuga, lahutab teineteisest Valga ja Hargla nõo ning ulatub isegi veidike üle Läti piiri. Otepääst ja Haanjast on Karula kõrgustik tunduvalt madalam, ent sarnase künklik-nõolise reljeefiga. [1] Kõige iseloomulikum osa Karula kõrgustikust kuulub Karula rahvuspargi alasse. Suurimad asulad on Lüllemäe, Kaagjärve ja Rimmi. [2] Karula rahvuspargi valitseja on Keskkonnaamet. Kaitseala külastuse korraldaja on Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). [3]
.................................................................................................11 2.2 Hinnang loodusväärtustele.................................................................................................................12 2.3 Hinnang inimmõjule.......................................................................................................................... 14 2 Sissejuhatus Karula kõrgustik külgneb Otepää kõrgustikuga, lahutab teineteisest Valga ja Hargla nõo ning ulatub isegi veidike üle Läti piiri. Otepääst ja Haanjast on Karula kõrgustik tunduvalt madalam, ent sarnase künklik-nõolise reljeefiga. [1] Kõige iseloomulikum osa Karula kõrgustikust kuulub Karula rahvuspargi alasse. Suurimad asulad on Lüllemäe, Kaagjärve ja Rimmi. [2] Karula rahvuspargi valitseja on Keskkonnaamet. Kaitseala külastuse korraldaja on Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). [3]
Lääne-Eesti rannikul, väikseim aga tasandikel. 2 . Territooriumi iga 4050 km2 kohta tuleb keskmiselt 1 järv. Eestis on ligikaudu 1200 väikejärve ja veehoidlat, mille pindala on suurem kui 1 ha. 3 Meie kõige järverikkaim paik on Kirde-Eestis, kus Kurtna mõhnastikus leiame 30 km 2 suurusel alal ligikaudu 40 järve. Enam kui 30 järve 100 km2 kohta on Haanja kõrgustikul. Kõrvemaa põhjaosas, Otepää kõrgustikul ja Karula kuplistikus on 100 km2 suurusel alal 2530 järve. Rohkesti järvi leiame veel Saaremaa loodeosas Tagamõisa poolsaarel.Samas on Kesk- ja Lääne-Eestis suuri alasid looduslike järvedeta. Sealsetele jõgedele on rajatud hulgaliselt paisjärvi, lisaks neile leidub veel turba-, liiva-, pae- jt karjäärides olevaid tehisjärvi. Keskmiselt tuleb Eestis 100 km 2 kohta 3 järve.2 Eesti jaguneb seitsmeks limnoloogiliseks valdkonnaks:
1. Sisukord..................................................................................................2 2. Sissejuhatus.........................................................................................3-4 3. Meenikunno maastikukaitseala...........................................................5-7 4. Hiiumaa laidude maastikukaitseala...................................................8-10 5. Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala................................................11-14 6. Otepää looduspark..........................................................................15-18 7. Nigula looduskaitseala....................................................................19-23 8. Alam-Pedja looduskaitseala............................................................24-26 9. Haanja looduspark..........................................................................27-31 10. Endla looduskaitseala.....................................................................32-35 11
Eesti suured pinnavormid kujunesid üldjoontes enne jääaega maapinna pikaajalise kulumise tagajärjel. Nüüdisaegse kuju on Eesti pinnamood saanud mandrijää kulutava ja kuhjava tegevuse ning mitmesuguste jääajajärgsete geoloogiliste protsesside tagajärjel. Eesti kõige suurejoonelisemaks pinnavormiks on Balti klint, mida Eesti piires nimetatakse ka Põhja-Eesti paekaldaks. Eestis on neli kõrgustikku: Pandivere kõrgustik, Sakala kõrgustik, Otepää kõrgustik ja Haanja kõrgustik. Eesti kõrgeim punkt on Haanja kõrgustiku keskosas paiknev Suur Munamägi (317 m üle merepinna). Ühtlasi on tegemist Baltimaade kõrgeima punktiga. Eesti pinnamoe kõrgemate alade hulka kuuluvad ka lavamaad. Põhja-Eestis asub kaks suurt lavamaad -- Harju lavamaa ja Viru lavamaa. Tasandikud hõlmavad suuri alasid Põhja-Eestis ja Kesk-Eestis. Lõuna-Eestis on tasandikke vähem. Tasandike hulgas eristatakse nelja madalikku: Põhja-Eesti rannikumadalik, Lääne-
Läänemere riikideks. Eesti pindala on 45 227 km2. Territooriumi ulatus põhjast lõunasse on maksimaalselt 240 km, läänest itta 350 km. Euroopas on üle kümne Eestist väiksema riigi, näiteks Sveits, Taani, Holland, Moldova, Belgia, Albaania, Sloveenia. Eesti pindala kasvab aeglaselt, sõltudes maakoore kõikuvliikumistest. Maismaapiir on Eestil pikem lõunaosas Lätiga (343 km), järgides vähesel määral looduslikke eraldusjooni. 26 km ulatuses on piiriks näiteks Koiva (Gauja) jõgi. Idas kulgeb 294 km pikkune piir naabri Venemaaga piki Narva jõge ja Peipsi-Pihkva järve. Kagu-Eestis järgib piir maismaale rajatud sihte ja väiksemaid jõgesid. Lähemad ülemerenaabrid on Soome (vahemaa Tallinna ja Helsingi vahel on 80 km) ja Rootsi (Saaremaalt Gotlandini umbes 150 km). Eesti territoriaalveed ulatuvad rannast 12 meremiili kaugusele. Eesti territooriumi mandriosa äärmuspunktid on lõunas Naha talu Karisöödi külas (57 kraadi
Tartu 2010 1. Sissejuhatus Antud referaat tutvustab Võhandu jõe lõiku Võru linna ümbruses. Vaadeldav jõelõik algab Võru linna piirilt Tallinna maantee(vana Antsla mnt) silla juurest ja lõpeb Kirumpää linnuse juures oleva Kirumpää sillaga. Referaadi eesmärgiks on tutvuda seoses ainega Eesti veed teatud veekogu või selle lõiguga, ning informatsiooni ja vaatlustulemuste edastamine teistele. Võhandu jõgi on Eesti pikim jõgi. Ta algab Saverna küla lähistelt ja suubub Võõpsu lähedal Lämmijärve. Võhandu jõe pikkus on 162 km ja jõgikond 1420 km². Tähtsamad lisajõed on Pedja, Elva, Amme ja Ahja jõed. Võhandu jõe tähtsamad parempoolsed lisajõed on Sillaotsa jõgi, Rõuge jõgi,Koreli oja, Iskna jõgi ja Mädajõgi. Võhandu jõe vasakpoolsed lisajõed on Parisoo peakraav, Karioja, Viluste oja, Toolamaa oja. Suurimad paisjärved on Võhandu jõel Leevaku paisjärv ja Räpina paisjärv.
..........................................................................................20 1) Üldandmed: Madaliku pindala on 1747 km2 ja sellest üle kolmandiku (37,1%) on soostunud. Eesti territooriumist moodustab 3,68 %. Kõrgeim punkt on Idaranniku paikkonnas Trepimägi (12 m ) Põhjaranniku ehk Kolga-Jaani paikkonnas Soosaare lähedal asub Kolga-Jaani voorestiku kõrgeim koht, mis küünib 56 m üle merepinna. 2) Asukoht: piirneb Kesk-Eesti lavatasandikuga, Sakala kõrgustikuga, Otepää kõrgustikuga ja Vooremaaga. 3) Maastiku eripära: Võrtsjärve madalik on iselaadne ümberjärverajoon, mille sisse jääb maksimaalise osaga mõjususelt võrreldav Võrtsjärv kui veemaastik. Võrtsjärv (270 km2) on vee koondajana ja vee andjana tugev mõjur naaberaladele. Tasane ja soine Võrtsjärve madalik on osa samanimelisest järvenõost, mis oli pärastjääaegsel perioodil pikka aega veega üle ujutatud. Maastike areng on siin tänapäevani otseselt seotud
nõod). KORGUSTIKUD on ulatuslikum, ümbrusest korgem lauskmaa osa, kus leidub mitmeid korgendikke, nogusid, orge jt. väiksemaid pinnavorme. Korgustike jalamipiir paikneb Eestis 75-100 m korgusvahemikus. Eesti korgustikud on erineva suuruse, kuju, pinnamoe ja tekke- ning arengulooga. Pinnamoelt eristatakse: Lamedaid lausikkorgustikke (Pandivere); Ürgorgudega liigestatud lavakorgustikke (Sakala); Künklikke korgustikke (Haanja, Otepää, Karula). Tekkelt on Pandivere ja Sakala jäälahkmeala kulutuskorgustikud, Haanja ja Otepää liustikukeelte vahel kujunenud kuhjelised saarkorgustikud ning Karula mandrijää serva esine kuhjekorgustik. LAVAMAAD EHK PLATOOD on ümbrusest korgemad tasandikud, mida enamasti ääristab astang. Eesti alal eristatakse 3 erinevat lavamaad: Harju lavamaa Viru lavamaa Ugandi ehk Kagu-Eesti lavamaa Lavamaa reljeef on enamasti tasane, kuid monikord loikavad teda sügavad vooluveetekkelised orud,
EESTI LOODUSGEOGRAAFIA A. Vasta lühidalt: (Arvestustöös on 15-20 analoogilist lühivastust nõudvat küsimust, neist tuleb vabal valikul vastata 10-le küsimusele. ) 1. Mis on maastik? Maastik- geokompleks (e. geosüsteem), mille koostisosad e. maastikukomponendid (n. kliima, reljeef, taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Kõnekeeles: Maastik on teatud ala välisilme, värvide ja vormide laad vaateväljas, näiteks öeldakse sügismaastik,loodusmaastik, künklik maastik, kultuurmaastik jne. Maastikku käsitletakse tavaliselt neljamõõtmelisena: kolmele ruumimõõtmele lisandub ajamõõde.
2.Eesti 21% (suuremad, kui 1ha soid 9836) -orgaanilise aine hulk 3.Iirimaa 17% -pinnamood 4.Rootsi 16% -lähtekivim 5.Kanada 14% 5.Indoneesia 13,6% Eestis on kõige enam soid Alutagusel, Peipsi ääres, Võrtsjärve nõos, Soomaal, Vahe-Eesti põhjaosas, Lääne-Eesti madaliku sisemaalises osas Soodevaesed piirkonnad on: Lõuna-Eesti, Pandivere kõrgustik, suhteliselt vaene ka Pärnu madaliku põhjaosa Lääne-Eesti rabad Ida-Eesti rabad -järsu rabarinnakuga -kumer -keskosa tasane -vee äravool hea -vesi liigub raba servas -puisrabad -keskel lageraba, puud rabanõlvadel -hanevits -raba-jänesvill
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
2002, Lockwood et al. 2006): • Rekreatsioonivõimaluste kogum (ROS - The Recreation Opportunity Spectrum) Esimene külastuskorralduse mudel, mis töötati välja Ameerika Ühendriikides, vastuseks rekreatsiooni kasvavale nõudlusele, suurenevale ressursikasutuse konfliktile ja seadus- andlikele direktiividele, mis nõudsid integreeritud ja laiaulatuslikku lähenemist looduslike ressursside kasutamise planeerimisel. Maastik jagatakse tsoonideks alates ürgloodusest kuni tiheasustatud linnaaladeni, hõlbustamaks füüsikaliste, bioloogiliste, sotsiaalsete ja korralduslike suhete mõistmist. Igas tsoonis hinnatakse seitset tunnust, mis määravad rekreatsioonivõimalused: 1) juurdepääs, 2) kaugus, 3) visuaalsed karakteristikud, 4) kaitserežiim, 5) külastuskorraldus, 6) juhuslikud kohtumised teiste külastajatega ja 7) külastajate mõjud. Protsessi etapid: 1
Portugalil on diplomaatilised suhted rohkem kui 180 riigiga kõigil kontinentidel. Religioon: Portugallased on valdavalt roomakatoliiklased, kuid Portugali põhiseadus tagab usuvabaduse,mille tulemusel on Portugalis ka terve rida erinevaid usukogukondi: kristlased (erinevad protestantlikud kogukonnad ja õigeusklikud), moslemid, hindud, budistid, juudid jne. Mandri-Portugalis asuv Fátima on maailma üks suurimaid roomakatoliku pühamuid. Geograafia ning kliima: Tejo jõgi poolitab Portugali mandriosa, jättes põhja poole mägisema ala ja lõunasse tasandikud. Tasased lauged rannikualad on vastandiks mägisele sisemaale. Kõrgemad tipud asuvad riigi mägises keskosas, kõrgeim neist on Serra de Estrela (1991 m). Kogu riigi kõrgeim tipp, Pico (2351 m), asub samanimelisel saarel Assooridel, Madeira kõrgeim punkt on Pico Ruivo (1862 m). Mandriosa rannajoon on suuremas osas väga ühtlane, välja arvatud kaks suuremat suudmeala (Tejo ja Sado)
annaabi.ee 
