Sisekorraldus Taastati tsiviil ja omandisuhteid ZEV Äraviidute Otsimise ja Tagasitoomise keskus Leebe okupatsioonireziimi põhjused: Ø Eestlaste nõukogudevastasus Ø Eestlaste kõrgem asetus sakslaste ,,rassiedetabelis" Ø Eestlaste töökus Ø Eesti tähtsus põllumajanduse tarnjana Ø Eesti tähtus põlevkivi tootjana Ø Eesti territooriumi strateegiline tähtsus Ø Soome lähedus Haldusjaotus v Ostlandi riigi komissariaat: v 5.12.1941 moodustati Eesti kindral komissariaat Punaarmee pealetung Ø 1944. aasta alguses pommitas Punaarmee Eesti linnasid Ø Saksa väed evakueerusid Sõrve poolsaare kaudu Ø Viimased väed lahkusid Ruhnu saarelt 15. detsembril 1944 Kasutatud infoallikad Einar Värä, Tõnu Tannberg, Ago Pajur ,,Lähiajalugu" 9.klass, I osa, lk 124 http ://www.estonica.org/et/Ajalugu/19391945_Eesti_ja_Teine_maailmas%C / http://www
Eestlaste maailmapilt pöörati peapeale ja vihatud rõhujast sai päästja.Eestlaste esialgne posit hoiak saksalste suhtes hakkas kiiresti kaduma,kui selgus,et Sak-samaalt saabuvad amtenikud ei taha midagi teada iseseisvast Eesti riigist,vaid näevad hõivatud alades üksnes üht osa okupeeritud NL-st. 5.dets 1941 allutati Eesti Berliinis tegutsevale okupeeritud idaalade ministeeriumile,mida juhtis Alfred Rosenberg. Eestist,Lätist,Leedust, Valgevenest moodustati Ostlandi riigikomissariaat,sinna kuulus Eesti kindralkomissariat.Eesti kindralkomissar Karl Siegmund Litzmann suhtus eestlastesse küll hästi kuid peamiselt viis ta elu Berliini poliitikat ja tema alluvuses töötasid sakslased kes kontrollisid eestlaste maa,linna-ja vallavalitsuse tegevust. Eesti Omavalitsusest sai okupatsioonivõimu abistav institutsioon,mille eesotsas oli Hjalmar Mäe.Omavalitsus
vihatud ajaloolisest rõhujast sai hoopis päästja. Peagi hakkas eestlaste positiivne hoiak sakslaste suhtes kaduma, kuna selgus,et Saksamaalt saabuvad kõrgid ametnikud ei taha midagi kuulda iseseisvast Eesti riigist, vaid näevad vasthõivatud alades ainult osa okupeeritud Nõukogude Liidust. 5.detsembril 1941.aastal allutati Eesti Berliinis tegutsevale okupeeritud isaalade ministeeriumile. Eestist, Lätist, Leedust ja Valgeveest moodustati Ostlandi riigikomissariaat, mis koosnes neljast kindralkomissariaadist. Eesti kindralkomissar K. Siegmund Litzmann suhtus eestlastesse hästi, aga ennekõike viis ta ellu Berliini poliitikat. Saksa okupatsioonivõimu kõrvale moodustati Eesti Omavalitsus, mille eesotsas oli Hjalmar Mäe. Omavalitsus püüdis Eestile autonoomiat taotleda,kuid see katse ei läinud läbi. Saksa majanduspoliitika Eestis oli vastuoluline. Eesti majandus allutati Saksamaa
Eestlaste esialgne positiivne hoiak sakslaste suhtes hakkas kiiresti kaduma, kui selgus, et Saksamaalt saabuvad kõrgid ametnikud ei taha midagi teada iseseisvast Eesti riigist, vaid näevad vasthõivatud alades üksnes üht osa okupeeritud Nõukogude Liidust. 5 dets 1941 allutati Eesti Berliinis tegutsevale okupeeritud idaalade ministeeriumile, mida juhtis Tallinnast pärit baltisakslane Alfred Roosenberg. Eestist, lätist, leedust ja valgevenest moodustati Ostlandi riigikomissariaat, mis koosnes neljast kindralkomissariaadist, sh Eesti kindralkomissariaat. Eesti kindralkomissar Karl siegmund Litzmann suhtus eestlastesse küll hästi ja sattus seetõttu isegi konflikti oma ülemustega, kuid ennekõike viis ta ellu Berliini poliitikat. Kuid saksa okupatsioonivõim vajas enda kõrvale ka kohalikest kollaborantidest koosnevat abistavat institutsiooni. Selleks sai Eesti Omavalitsus, mille eesotsas seisis kunagine vabadussõjalaste propagandajuht Hjalmar Mäe
Eestis nõukogude asutusi, punaaktiviste ja väiksemaid Punaarmee allüksusi. Suurimat edu saavutasid metsavennad 10.juulil Tartus- rahvuslik ülestõus. Metsavendade vastasteks olid Punaarmee ja NKVD väeosad ning hävituspataljonid. Suvesõja lõpuks mõrvati 2000 tsiviilisikut. 5 dets. 1941 allutati Eesti Berliinis tegutsevale okupeeritud idaalade ministeeriumile. Eestist, Lätist, Leedust ja valgevenest moodustati Ostlandi riigikomissariaat. Eesti kindralkomissaar Karl Siegmund viis ellu Berliini poliitika. Sakslased kontrollisid maa-, linna- ja vallavalitsuse tegevust. Eesti Omavalitsus, püüdis laiendada oma õigusi ja taotles Eestile autonoomiat, kuid jäi ainult sakslaste käepikenduseks. Peaülesandeks majanduses oli Saksa sõjaväe ja tsiviilelanikkonna varustamine. Eesti majandust aidati mingil määral Eesti põllumeestele määrati
sakslastega. Ka Punarmeese mobiliseeritud mehed läksid rindel sakslaste poole üle. (Esimese nõukogude okupatsiooni aasta jooksul koos lahinguis langenutega kaotas Eesti 61 000 inimest) VI Saksa okupatsioon 1941-1944 1941 valmistusid nii Saksamaa kui ka NL omavaheliseks sõjaks. Saksamaa jõudis ette ja ründas 22. Juunil 1941 ning saavutas kiiresti suurt edu. Eestis toimusid lahingud juunist kuni oktoobrini. Seejärel algas Saksa okupatsioon: 1) Eesti ühendati Ostlandi (Baltikum ja Valgevene), mida juhtis Litzmann 2) loodi piiratud volitustega Eesti Omavalitsus eesotsas endise vapsi Hjalmar Mäega 3) Sakslaste terror, eelkõige punaste vastu (hukati ca 7000 inimest) 4) loodi koonduslaagrid 5) majandus allutati Saksamaa sõja vajadustele 6) tööstus orienteerus transpordile 7) maal toidukaupade kohustuslikud müüginormid 8) linnades toidu-ja tarbekaupadel kaardisüsteem
sakslastega. Ka Punarmeese mobiliseeritud mehed läksid rindel sakslaste poole üle. (Esimese nõukogude okupatsiooni aasta jooksul koos lahinguis langenutega kaotas Eesti 61 000 inimest) VI Saksa okupatsioon 1941-1944 1941 valmistusid nii Saksamaa kui ka NL omavaheliseks sõjaks. Saksamaa jõudis ette ja ründas 22. Juunil 1941 ning saavutas kiiresti suurt edu. Eestis toimusid lahingud juunist kuni oktoobrini. Seejärel algas Saksa okupatsioon: 1) Eesti ühendati Ostlandi (Baltikum ja Valgevene), mida juhtis Litzmann 2) loodi piiratud volitustega Eesti Omavalitsus eesotsas endise vapsi Hjalmar Mäega 3) Sakslaste terror, eelkõige punaste vastu (hukati ca 7000 inimest) 4) loodi koonduslaagrid 5) majandus allutati Saksamaa sõja vajadustele 6) tööstus orienteerus transpordile 7) maal toidukaupade kohustuslikud müüginormid 8) linnades toidu-ja tarbekaupadel kaardisüsteem
sakslastega. Ka Punarmeese mobiliseeritud mehed läksid rindel sakslaste poole üle. (Esimese nõukogude okupatsiooni aasta jooksul koos lahinguis langenutega kaotas Eesti 61 000 inimest) VI Saksa okupatsioon 1941-1944 1941 valmistusid nii Saksamaa kui ka NL omavaheliseks sõjaks. Saksamaa jõudis ette ja ründas 22. Juunil 1941 ning saavutas kiiresti suurt edu. Eestis toimusid lahingud juunist kuni oktoobrini. Seejärel algas Saksa okupatsioon: 1) Eesti ühendati Ostlandi (Baltikum ja Valgevene), mida juhtis Litzmann 2) loodi piiratud volitustega Eesti Omavalitsus eesotsas endise vapsi Hjalmar Mäega 3) Sakslaste terror, eelkõige punaste vastu (hukati ca 7000 inimest) 4) loodi koonduslaagrid 5) majandus allutati Saksamaa sõja vajadustele 6) tööstus orienteerus transpordile 7) maal toidukaupade kohustuslikud müüginormid 8) linnades toidu-ja tarbekaupadel kaardisüsteem
Suurimat edu saavutati Tartus,mis saadi sakslaste saabumiseni enda kontrollialla.Peale punaarmee olid metsavennadade vastasteks NKVD ja hävituspataljonid,kes said tuntuks äärmise jõhkrusega. Saksa okupatsioon. Venelaste repressioonide ja sõjatõttu oli küüditatud ja hukkunud ligikaudu 60 000 Eestlast.Sakslasi tervitati vabastajatena.Mhed astusid massiliselt sakslaste väeüksustesse.Suureks pettumuseks selgus varsti,et iseseisvust ei taastata.Eestist sai Ostlandi kindral kommisarjaadi üks osa,mis hakkas alluma Berliini idaalade ministeeriumile. Abistava instritutsioonina, moodustati Eesti Omavalitsus eesotsas Hjalmar Mäega. Sõja lõpuks pidi Hitleri kavakohaselt EestiIdapiir, ulatuma Ladoga järvest Ilmjärveni Majandus Allutati saksamaa huvidele. Armee ja elanikkond. Samas aitasid nad taastada venelaste poolt põhjustatud kaost ja kahjutusi. Põllumeestele kehtestati kohustuslikud müüginormid, mis võimaldasid ka tulu teenida
täisealised mehed saadeti vangilaagritesse. Naised, lapsed, vanurid Siberisse kolhoosiküladesse. Enamik tapeti või hukkus Venemaal. SAKSA OKUPATSIOON Saksamaa kõrged ametnikud ei tahtnud midagi teada iseseisvast Eesti riigist, vaid nägid vasthõivatud alades üht osa okupeeritud Nõukogude Liidust. 5.dets 1941 allutati Eesti Berliinis tegutsevale okupeeritud idaalade ministeeriumile. Eestist, Lätist, Leedust ja Valgevenest moodustati Ostlandi riigikomissariaat,miskoosnes neljast kindralkomissariaadist, sh Eesti kindralkomissariaat. Saksa okupatsioonivõim vajas aga veet üht institutsiooni, milleks sai Eesti Omavalitsus. Omavalitsus püüdis laiendada oma õigusi ja taotles Eestile autonoomiat, mis aga ei õnnestunud. Berliinis kavatseti tõmmata Eesti tulevane idapiir Laadoga järvest Ilmjärveni. Eesti põliselanikud tulnuks küüditada itta ning asendada Eesti venelaste ja setude, osalt ka eestlastega.
Sakslased ei kujutanud endast enam 700-aastalist orjapõlve, vaid kommunistidest vabastajaid. Peagi selgus aga tõsiasi, et Saksamaalt saabuvad ametnikud ei taha midagi teada iseseisvast Eesti riigist, vaid näevad vasthõivatud alades üksnes üht osa okupeeritud NL-ist. 5. detsembril 1951 allutati Eesti Berliinis tegutsevale okupeeritud idaalade ministeeriumile, mida juhtis Tallinnast pärit baltisakslane Alfred Rosenberg. Eestist, Lätist, Leedust ja Valgevenest moodustati Ostlandi riigikomissariaat, mis koosnes neljast kindralkomissariaadist. Eesti kindralkomissariaadi etteotsa sai Karl Siegmund Litzmann, kes suhtus eestlastesse küll hästi, kuid viis siiski ellu Berliini poliitikat. Kuna Eestist pidi saama tulevikus osa Suur- Saksamaast hoiduti röövmajanduslikest sammudest, mis eesti majandust väga kurnavad. Seetõttu aidati mingil määral kaasa Nõukogude okupatsioonist tulenenud majanduskahjude hüvitamisele ja sõjapurustuste likvideerimisele. Muudatused:
olnud Saksa kodakondsust. Eestlastest moodustati kaks kompaniid major Heinrich-Henn Sarmiste ja Vabadusristi kavaleri kapten Paul Laamani juhtimisel. Üksuse ametlik nimetus oli pataljon Ostland. Järgnes väga põhjalik väljaõpe. Eestlaste kompaniides valitses tugev rahvuslik vaim, mis aitas raskusi taluda ja mehi üksmeelselt koos hoida. 1941. aasta oktoobris määrati pataljon sõjategevusse Ukrainas. Kui 1942. aasta sügisel hakati komplekteerima Eesti Leegioni, peeti õigemaks saata Ostlandi pataljoni mehi leegioni kogunemis- ja väljaõppelaagritesse. 1943. aasta suveks oli pataljoni koosseis sedavõrd kahenenud, et see polnud enam võimeline täitma lahinguülesandeid. Septembris likvideeriti eesti poolpataljon täielikult ja võitlustes ellujäänud mehed viidi üle Eesti Leegioni. Samal ajal arenesid sündmused Eestis omasoodu. 1941. aasta augustiks oli suur osa Eestist bolsevikest puhastatud. Sakslased alustasid vabatahtlike värbamist. Politsei- ja kaitsepataljonid:
Kolhooside loomine. 8. Kuna inimesed ei olnud selle kigega nus siis tuli neid hirmutada ja sellest ka Eestimaa ajaloo ks kige jhkram sndmus - 1941. aasta 14. juuli massikditamine. Saksamaa okupatisoon : 1941. aasta suvel algas Eestis Saksa okupatsioon. Kui sakslased olid punaved vlja surunud tervitati neid alguses suure rmuga kui pstijaid Nukogude Liidu vimu alt ja taheti neid igati aidata. 1. Okupeeritud idaaladele mrati ministerium, mida juhtis baltisakslane Alfred Rosenberg. 2. Loodi Ostlandi riigikomissariaat, mis koosnes neljast kindralkomissariaadist - Eesti (juhiks sai Karl Siegmund Litzmann), Lti, Leedu ja Valgevene. 3. Eesti Omavalitsus: juhiks sai Hjalmar Me. 4. Majandusolud - 1) Riigistatud maid ja maju tagasi ei antud. 2) Eesti majandus allutati Saksamaa huvidele. 3) Pllumeestele mrati mginormid. 4) ldine elatustase langes. 5
Eestimaa ajaloo üks kõige jõhkram sündmus - 1941. aasta 14. juuli massiküüditamine. · Saksamaa okupatisoon : 1941. aasta suvel algas Eestis Saksa okupatsioon. Kui sakslased olid punaväed välja surunud tervitati neid alguses suure rõõmuga kui päästijaid Nõukogude Liidu võimu alt ja taheti neid igati aidata. 1. Okupeeritud idaaladele määrati ministerium, mida juhtis baltisakslane Alfred Rosenberg. 2. Loodi Ostlandi riigikomissariaat, mis koosnes neljast kindralkomissariaadist - Eesti (juhiks sai Karl Siegmund Litzmann), Läti, Leedu ja Valgevene. 3. Eesti Omavalitsus: juhiks sai Hjalmar Mäe. 4. Majandusolud - 1) Riigistatud maid ja maju tagasi ei antud. 2) Eesti majandus allutati Saksamaa huvidele. 3) Põllumeestele määrati müüginormid. 4) Üldine elatustase langes. 5
Põletati talusid, tapeti kariloomi ja hävitati varasid. SAKSA OKUPATSIOON Võimustruktuurid 1941. aasta suvel, kui punaväed lahkusid, tervitasid eestlased sakslasi vabastajatena. Peagi aga positiivsed emotsioonid muutusid. Selgus, et Saksamaa ei tahtnud midagi kuulda iseseisvast Eesti riigist. 5. detsembril 1941 allutati Eesti okupeeritud idaalade ministeeriumile Berliinis. Seda juhtis Alfred Rosenberg. Eestist, Lätist, Leedust, Valgevenest moodustati Ostlandi riigikomissariaat. See koosnes neljast kindralkomissariaadist (sh Eesti kindralkomissariaat). Eesti kindralkomissar Karl Siegmund Litzmann suhtus eestlastesse hästi. Kuigi ta sattus tülli oma ülemustega, viis ta ellu siiski Berliini poliitikat. Litzmannile alluvas ametkonnas töötasid üksnes sakslased. Saksa rahvusest olid ka piirkonnakomissarid, kes kontrollisid maa-, linna- ja vallavalitsusi. Loodi Eesti Omavalitsus, mille etteotsa asus Hjalmar Mäe.
- valitsuse vahetumine, Jüri Vilms > Johannes Vares-Barbarus · ENSV loomine - Juulis parlamendi valimine, 21. juulil nim. riik ümber ENSV-ks - 6. augustil 1940 liideti NL-iga 3. Saksa okupatsioon · 22. juuni 1941 Saksamaa ründas NSVL Liitu - ca kahe nädala pärast sakslased Eestisse - sundmobilisatsioon (33 000 meest valdavalt Põhja-Eesti peale, sest Lõuna-Eesti oli juba osaliselt sakslaste käes) - hävituspataljonid >nn Suvesõda (juuli-august 1941) · Eesti Omavalitsus - Ostlandi kindralkomissar Karl Litzmann - Hjalmar Mäe · Saksa okupatsioonipoliitika - Hukkus 7000 Eesti kodanukku - Mustlaste, juutide hävitamine (koonduslaagrid) - Majandus sõja teenistusse - Propagandistlik kultuuripoliitika - Eesti Leegioni moodustamine (piiride kaitseks) · Eestlased NSV Liidus - 33 000 viidi Venemaale, paljud tööpataljonides, suri ca 10 000 - kultuuritegelaste nn kunstiansamblid - Moskvas ja Leningradis eestikeelsed trükised, raadiosaated - Evakueeritutest loodi 8
otsuste najal. Nende kahe vahel püüdsid paljud ametkonnad oma mõjuvõimu maksma panna, olenemata, kas neil selleks formaalselt voli oli või mitte. Sellega kaasnes üksikküsimuste dubleeriv ja vastuoluline reguleerimine. Kindlapiirilise okupatsioonipoliitika puudumine ja ametkondlik konkurents võimaldasid kohapealsetel võimuesindajatel suhteliselt ulatuslikku oma poliitika ajamist, mis viis suurte erinevusteni sarnase okupatsioonivõimuga riikides (näiteks Ostlandi riigikomissariaati kuulunud Eesti, Läti ja Leedu). Eestis astus 1941 suvel ja sügisel järk-järgult tegevusse saksa okupatsioonivõimu aparaat, mis moodustus kolmest osast: Nõukogude võimuorganite kokkuvarisemisel rahvaalgatuslikult Eesti Vabariigi seaduste alusel tegevuse taastanud kohalikud omavalitsused (valla- ja maa- ning linnavalitsused, politsei funktsioone täitev Omakaitse), mille tegevust Saksa sõjaväevõimud soosisid.
hooned. [4] 4.6 1941-1944 Eesti Pank sõja-aastail Pärast Tallinna langemist Saksa vägede kätte 28. augustil 1941, Eesti Panga tegevus nimeliselt taastati. Formaalselt kandis pank Eesti Panga nime, kuid sisuliselt polnud tegu enam keskpanga, vaid okupatsioonivõimude kontrolli all töötava pangaga, mis teenindas omavalitsus- ja muid asutusi ning korraldas okupatsiooniraha käivet Eestis. [4] 1943. a. reorganiseeriti Eesti Pank Riias asuva Gemeischaftsbank Ostlandi allasutuseks Gemeischaftsbank Estland, kellena töötas kuni Eesti taasokupeerimiseni Punaarmee poolt 1944. Omavalitsuse finantsoperatsioone ja sularahaemissioone korraldas Eesti Panga baasil moodustatud finantspeakassa. [4] 1941-1944 oli Eesti Panga eesotsas selle juhatajana Hugo Pärtelpoeg. [4] 4.7 1987- 1989 Eesti Panga taastamise eelsündmused 1944-1990 aastail oli pangandus Eestis tasalülitatud NSV Liidu raha- ja
sakslastega. Ka Punarmeese mobiliseeritud mehed läksid rindel sakslaste poole üle. (Esimese nõukogude okupatsiooni aasta jooksul koos lahinguis langenutega kaotas Eesti 61000 inimest) Saksa okupatsioon 1941-1944 1941 valmistusid nii Saksamaa kui ka Nõukogude Liit omavaheliseks sõjaks. Saksamaa jõudis ette jaründas 22. Juunil 1941 ning saavutas kiiresti suurt edu. Eestis toimusid lahingud juunist kuni oktoobrini. Seejärel algas Saksa okupatsioon: 1) Eesti ühendati Ostlandi (Baltikum ja Valgevene), mida juhtis Litzmann 2) loodi piiratud volitustega Eesti Omavalitsus eesotsas endise vapsi Hjalmar Mäega 3) Sakslaste terror, eelkõige punaste vastu (hukati ca 7000 inimest) 4) loodi koonduslaagrid 5) majandus allutati Saksamaa sõja vajadustele 6) tööstus orienteerus transpordile 7) maal toidukaupade kohustuslikud müüginormid 8) linnades toidu-ja tarbekaupadel kaardisüsteem 9) 1942 loodi eesti Leegion saksa relva SS-I koosseisus, osa põgenes Soome, et
tarbeks. Põrandaalused rahvuslikud opositsioonirühmed, mille eest Est viimane PM Jüri Uluots, Lät sotsdem juht Puls Kalnins hoidsid sidet Stockholmi kaudu välismaailmaga. 1944 ühendatud keskorganisatsioonid Eesti Rahvuskomitee, Läti Kesknõukogu, Leedu Vabastamise Komitee. Generalplan Ost: 50% eestlastest, 25% lätlastest, 0% leedukatest olid piisavalt puhtad, et jääda, ülejäänud kas saata itta või tappa (juudid, romad, nõukogude kollaborandid). Ostlandi holokaust kolmes etapis: 1) 1941 kohalike juutide hukkamine SS-i Einsatzgruppe A (juhiks Walter Stahlecker) ja kohalike kollaborantide abil. Eesti ainana Judenfrei pärast 950 tapmist, Lätis u 70 000, Leedus 95% ehk 200 000. 2) 1942-1943 juutide tööjõud Vilniuse, Kaunase, Siuliai, Riia, Liepaja, Daugavpilsi getodes. Eestis tööl põlevkivikaevandustes. Siia transporditi ka Sks, Austria, Tsehhoslovakkia, Pr juute. 3) 1943-44 getode likvideerimine. Saadeti kas Dachausse või Stutthoffi
tsiviilelanikega. 28.august langeb Tallinn + 55 000 saksa sõjaväelast astus Tallinnasse neid võeti vastu kui vabastajaid Hilary Karu 72 D 11 EESTI AJALUGU EESTI 1941 1944 Saksa okupatsioon Eestit, Lätit ja Leedut võeti kui osa NSV Liidust Ostlandi riigikomissariaat + Alfred Rosenberg + Seisukohal, et Baltimaad tuleb germaniseerida, ent neid eesmärke üritati maskeerida hästikorraldatud poliitilise ja kultuuripropagandaga Eesti kindralkomissariaat + Karl S Litzmann Eesti Omavalitsus + Hialmar Mäe lühike võim, ei võetud tõsiselt Kontroll poliitika ja majanduse üle Repressioonid ja holokaust Nö. Nõiajaht
lühendiga G.m.b.H (Piiratud vastutusega äriühing)- Tegemist oli aktsiaseltsidega, kus kogu aktsiakapital kuulus riigile, ning mis tegleesid erinevate majandusharude juhtimise ja kontrollimisega. Põhieesmärgiks oli sõjategevuse ja okupatsiooni finantseerimine. Taolisi koondisi tegutses Eestis üle 50. Balti Õliühing- Kõigi Eesti põlevkivikaevanduste ja põlevkivikeemiaettevõtete tööd korraldas. Saksa turbaühing juhtis kogu Ostlandi Riigikomissariaadi turbatootmist. Ida Kaubandusühing tegeles põllumajandussaaduste ekspordi ja tarvete impordiga. Repressiivasutused, juutide ja mustlaste hävitamine, repressioonid kommunistide ja rahvuslaste vastu, nõukogude sõjavangide olukord: Saksa okupatsiooni aastail hukatu repressiivorganite poolt 7800 Eesti elanikku. Enamik ohvreist olid eestlased, hukkajateks olid samuti eestlased (Metsavennad).
Saksa väed edenesid Kesk-Eestini, kus rinne seiskus paariks nädalaks, mis andis Nõukogude okupantidele võimaluse hävituspataljonide abil õiendada arveid Põhja-Eesti metsavendadega ja neid toetava elanikkonnaga. Saksa okupatsioon (1941-1944) · 4. detsembril 1941 allutati Eesti Berliinis tegutsevale okupeeritud idaalade ministeeriumile, mida juhtis Tallinnast pärit baltisakslane Alfred Rosenberg. Eestist, Lätist, Leedust ja Valgevenest moodustati Ostlandi komissariaat, mis koosnes neljast kindral komissariaadist, sh Eesti kindralkomissariaat. Eesti kindralkomissar Karl Siegmund Litzmann. Eesti Omavalitsus kohalikest kollaborantidest koosnev abistav institutsioon, eesotsas kunagine vabadussõjalaste propagandajuht Hjalmar Mäe. Püüdis laiendada oma õigusi ja taotles Eestile autonoomiat, kuid ebaõnnestus. Tegelikkuses jäi vaid sakslaste käepikenduseks.
pääsenud järelümberasujatena. Saksamaa riikliku korralduse tõttu kuulus enamik eestlaste üksusi SS-i ja politseisüsteemi administratiivalluvusse. Nimelt ühendati Saksamaal 1930. aastate teisel poolel partei julge-olekuteenistus SS ning riiklik politsei. eptembrist detsembrini 1941 kuulus võim Eesti territooriumil väegrupi Nord tagalapiirkonna juhatajale. Väegrupi tagalapiirkonnas kuulus korrakaitse juba Põhja-Venemaa (hiljem Ostlandi) kõrgema SS-i ja politseijuhi pädevusse, kelle korraldusel formeeriti 1941. aasta sügisest 1942. aasta alguseni Lõuna-Eestis neli politsei jalaväepataljoni (Tartus, Viljandis ja Põltsamaal ning üks Pihkva jaoks hilisemate numbritega 37–40), politsei-pioneeripataljon (nr 42) ja tagavarapataljon Tartus (nr 41). Need pataljonid olid mõeldud rakendamiseks väegrupi Nord tagalapiirkonnas Pihkva- ja Novgorodimaal ning seal nad ka võitlesid, kuni 1944. aastal
Osa käsitöölisi rakendati oma erialal: rätsepad pandi näiteks parandama katkisi vormirõivaid. 1944. aasta suve lõpul, kui sakslased valmistusid Eestist lahkuma, saadeti prantsuse juudid välja kaevama Saksa okupatsioonivõimude poolt varem Tallinna lähedal hukatute laipu. Ei ole aga teada, kus laipade väljakaevamine täpselt toimus. 1944. aasta augustis, Punaarmee sissetungi eel, algas vanglate ja laagrite tühjendamine poliitvangidest. 1944. aasta augustis andis Ostlandi riigikomissar korralduse, millega osal lühema karistusajaga sõjaväekõlblikele vangidele anti võimalus astuda sõjaväkke. Pikema karistusajaga vange asuti evakueerima Stutthofi koonduslaagrisse. Augusti lõpuks oli mais saabunud prantsuse juutidest elus veel umbes 40. 1. septembril 1944 jõudis laeval Tallinnast Stutthofi partii poliitvange, nende hulgas ellujäänud 34 prantsuse juuti
annaabi.ee 
