Tööpuudus Mõõdetakse töötute osakaaluna tööjõus. Isik kvalifitakseeritakse töötuks kui ta : 1) kuulub vanuse poolest tööjõu hulka. 2) Ei töötanud kogu arvestusperioodi jooksul. 3) Otsib aktiivselt tööd. Muuhulgas tähendab see, et ta ei ole õpilane, üliõpilane, ajateenija, kinnipeetav, haige ega pensionär. 4) On võimeline kiiresti tööle asuma. Tööjõud koosneb töötutest ja töötajatest, sealhulgas ettevõtjatest. Ülejäänud isikud ei kuulu tööjõu hulka.
arvuga. Tööhõive määr = hõivatud/ tööealine elanikkond * 100% Tööjõus osalemise määr= tööjõud / tööealine elanikkond* 100% Tööpuudus; Tööpuudus ehk töötus väljendab seda osa tööjõust, kes soovivad töötada, kuid ei suuda leida sobivat tööd. Tööpuudus on koos SKT ning majanduskasvuga üks kõige enam kasutatavaid statistilisi majandusnäitajaid. Tööpuudust mõõdetakse töötute osakaaluna tööjõus. Isik kvalifitseeritakse töötuks, kui ta: · Kuulub vanuse poolest tööjõu hulka. · Ei töötanud kogu arvestusperioodi (nt. eelneva kuu) jooksul. · Otsib aktiivselt tööd. Muu hulgas tähendab see et ta ei ole õpilane, üliõpilane, ajateenija, kinnipeetav, haige ega pensionär. · On võimeline kiiresti (näiteks kahe nädala jooksul) tööle asuma Tööpuuduse jagunemine(1) Vabatahtlik Mittevabatahtlik
loovad, maksusoodustusi. Riigikantselei Tarkade Otsuste Fondi rahastatud ning ametiühingute keskliidu tellitud uuring, mille viisid läbi Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus ja poliitikauuringute keskus Praxis, kinnitas, et Eesti tööturg on küll paindlik, ent soiku on jäänud aktiivne tööpoliitika. Sellest lähtuvalt soovitasid eksperdid suurendada aktiivse tööpoliitika kulutusi, mis on Euroopa Liidu mastaabis väga madalad nii osakaaluna SKTs kui ühe töötu kohta. Veel soovitati laiendada sihtgruppi töötutelt ka riskigruppi kuuluvatele töötavatele inimestele (neile, kes saavad miinimumpalka või on ületanud teatud vanuse) ning suurendada koostööd haridus-, sotsiaal- ja majandusministeeriumi vahel, et aidata majandusraskustes ettevõtteid ja nende töötajaid. Ma arvan, et mõistagi on töötus suur probleem nii indiviidi kui ka terve ühiskonna ja riigi
Keskmise soolise palgalõhe puhul ei ole arvesse võetud võrreldavate naiste ja meeste erinevaid ameteid, tegevusalasid, tööaega ja muid tegureid, mis võivad palkade erinevust mõjutada . Tavaliselt mõistetakse keskmise soolise palgalõhe all naiste keskmise tunnipalga suhet meeste keskmisse tunnipalka . Samuti on levinud soolise palgalõhe esitamine naiste ja meeste keskmise tunnipalga vahe osakaaluna meeste keskmises tunnipalgas.Soolise palgalõhe uurijad püüavad leida erinevaid tegureid millepärast arvatakse palgalõhe olemasolu tekkest: • personaalsed tegurid–vanus,haridus,tööstaaž,lasteolemasolu • töökohaga seotudt egurid–amet,tööaeg • organisatsioonilisedtegurid–sektor,tegevusala,suurus,värbamistaktika,töökorraldus Soolise palgalõhe suurus sõltub sellest, keda ja millisel ajajärgul uuritakse, uuringus kasutatavatest
ja automaatikaseadmed), Atlas Copco (kaevandus- ja ehitusseadmed), Tetra Laval (vedeltoidu pakendamine ja piimatööstusseadmed). 2002. aastal andis sektor lisaväärtust 50 miljardit SEK-i ja töötajaid oli 90 000. Autotööstusel on Rootsi majanduses suur osakaal ning ekspordist langeb sektori arvele 14%. Koos allhankijatega annab sektor tööd 190 000 inimesele. Teiste Euroopa riikidega võrreldes on osakaaluna tööstuse koguhõivest autotööstuse osakaal suurem vaid Tsehhis ja Slovakkias. Farmaatsiatööstus On teisel kohal oma kasvutempo osas, kuid tänase seisuga annab kõigest 6% ekspordist. Domineerivad AstraZeneca ja Pharmacia (Pfizer'i osa). Enam kui 90% toodangust eksporditakse. Sektor on äärmiselt teadusmahukas ja seal viiakse läbi uuendusi ja internatsionaliseerimist. 2002. aastal andis lisaväärtust 30 miljardit SEKi ning andis tööd 15 000 inimesele. Metsatööstus
suurendamine välisvõla ülikiire kasvu abil jätkusuutlik. Majanduse struktuur peab muutuma Eestis töötab liialt palju inimesi valdkondades, mille tootlikkuse potentsiaal pole ka arenenud riikides suur (õmblus-, tekstiili- ja mööblitööstuses, lihtsate teenuste pakkumisel jaekaubanduses). Näiteks töötab meil rõivatööstuses kümme, tekstiilitööstuses kuus ning naha- ja jalatsitööstuses viis korda rohkem inimesi kui Saksamaal või Soomes (suhtelise osakaaluna koguhõivest). Oleme teelahkmel kui soovime Euroopa majandustippudele järele jõuda, peab Eesti majanduse struktuur muutuma. Tööjõu asendamine kapitaliga, mis sisuliselt tähendab uute ja tootlikumate tehnoloogiate rakendamist, peaks vähendama esmajoones naha-, õmblus- ja tekstiili-, vähemal määral ka mööbli- ja puidutööstuses hõivatute arvu. Neis tööstusharudes võib vähenemine olla kuni 20 000 25 000 töötajat, mis on ligi viiendik
leia omale sobivat tööd. Sageli mõistetakse tööpuuduse all ka tööpuuduse näitajat, niisuguste inimeste osakaalu tööjõus. Töö all mõistetakse siin kas tasustatavat tööd või ettevõtlust, mitte vabatahtlikku või muud mittetasustatavat tööd. Tööpuudus on (koos SKT ning majanduskasvuga) üks kõige enam kasutatavaid statistilisi majandusnäitajaid. Tööpuuduse mõõtmine Tööpuudust mõõdetakse töötute osakaaluna tööjõus. Isik kvalifitseeritakse töötuks, kui ta: Kuulub vanuse poolest tööjõu hulka. Ei töötanud kogu arvestusperioodi (nt. eelneva kuu) jooksul. Otsib aktiivselt tööd. Muu hulgas tähendab see et ta ei ole õpilane, üliõpilane, ajateenija, kinnipeetav, haige ega pensionär. On võimeline kiiresti (näiteks kahe nädala jooksul) tööle asuma. Tööjõud koosneb töötutest ja töötajatest, s.h. ettevõtjatest
Rahandusministeeriumi andmetel moodustavad sotsiaal- ja tervishoiukulud 2016. aastal 47% riigieelarve kogukuludest. Aastaks 2020 kasvab osakaal ministeeriumi hinnangul 50%ni. Riigi tegevusvaldkondade kulude jaotuse prognoos on toodud Rahandusministeeriumi 2016. aasta suvises majandusprognoosis, kuid silmas tuleb pidada, et tegemist pole riigieelarve, vaid valitsussektori kuludega. Andmetest nähtub, et võrreldes aastaga 2016 on osakaaluna SKPst riigi tegevusvaldkondadest ainsana lootus lisaraha saada vaid sotsiaalse kaitse ja tervishoiu valdkonnal. Prioriteetne on ka riigikaitse rahastamine. (Vt tabel 6.) Välistoetuste osakaal riigieelarve kulude katmises jääb aastatel 20162020 prognoosi kohaselt vahemikku 8,411,3%. Riigi eelarvestrateegia 20172020 kohaselt kavandati valitsussektori 2016. aasta investeeringuteks ca miljard eurot, millest 369 miljonit eurot ehk 36% tuleb välisvahenditest
küsida ning peavad seetõttu suurendama tootlikkust ja vähendama kulusid. Majanduse struktuur peab muutuma Eestis töötab liialt palju inimesi valdkondades, mille tootlikkuse potentsiaal pole ka arenenud riikides suur (õmblus-, tekstiili- ja mööblitööstuses, lihtsate teenuste pakkumisel jaekaubanduses). Näiteks töötab meil rõivatööstuses kümme, tekstiilitööstuses kuus ning naha- ja jalatsitööstuses viis korda rohkem inimesi kui Saksamaal või Soomes (suhtelise osakaaluna koguhõivest). Oleme teelahkmel kui soovime Euroopa majandustippudele järele jõuda, peab Eesti majanduse struktuur muutuma. Tööjõu asendamine kapitaliga, mis sisuliselt tähendab uute ja tootlikumate tehnoloogiate rakendamist, peaks vähendama esmajoones naha-, õmblus- ja tekstiili-, vähemal määral ka mööbli- ja puidutööstuses hõivatute arvu. Neis tööstusharudes võib vähenemine olla kuni 20 000 25 000 töötajat, mis on ligi viiendik kõigist töötlevas
Lisas 3 on tabel, kus on välja toodud SKP baaskasvutempod, kus baasaastaks on 2005. Sellest tabelist on näha veel paremat korrelatiivsust SKP suuruse ja hariduskulutuste osakaalu vahel. Kuigi muutused on mõnel aastal veidi nihkes, siis need tulenevad sellest, et hariduskulutusi on konkreetselt kas suurendatud või vähendatud. Sellest võibki järeldada, et kui uurida mingite kulutuste või tulude osakaalu SKP-st, siis tuleks seda vaadelda konkreetsete arvude näol, mitte osakaaluna, sest muidu on väga raske aru saada, mis seda kõikumist konkreetselt põhjustas. 9 Viidatud allikad 1. GDP per capita–annual Data. Eurostat. [http://appsso.eurostat.ec.europa.eu/nui/show.do? dataset=nama_aux_gph&lang=en] 03.03.2014 2. General government expenditure by function. Eurostat. [http://appsso.eurostat
ja oleksid nõus kohe tööle asuma, aga on kaotanud lootuse tööd leida Töötuks loetakse isik, kelle puhul on üheaegselt täidetud kolm tingimust: · on ilma tööta (ei tööta hetkel mitte kusagil ega puudu ajutiselt töölt); · on töö leidmisel valmis kohe (2 nädala jooksul) tööd alustama; · otsib aktiivselt tööd. Töötuse määr ehk tööpuuduse määr märgib mittetöötavat osa tööjõust ning arvutatakse töötute inimeste protsentuaalse osakaaluna tööjõust ehk majanduslikult aktiivsest elanikkonnast. Tööjõus osalemise määr e aktiivsuse määr on protsent tööealisest rahvastikust, kes kuulub tööjõu hulka. Mõned maj.teadlased arvavad, et tööturgu iseloomustab kõige paremini tööhõive suhtarv ehk tööhõive määr, mitte töötuse määr. Tööhõive suhtarv e. tööhõive määr protsent tööealisest rahvastikust, kes kuuluvad töötavate inimeste hulka. 5
töötama (hõivatute ja töötute summa). 67. Tööpuudus või töötus on nähtus, mis seisneb selles, et inimesed, kes soovivad töötada, ei leia omale sobivat tööd. Sageli mõistetakse tööpuuduse all ka tööpuuduse näitajat, niisuguste inimeste osakaalu tööjõus.Tööpuudus on (koos SKT ning majanduskasvuga) üks kõige enam kasutatavaid statistilisi majandusnäitajaid. Tööpuudust mõõdetakse töötute osakaaluna tööjõus. 68. Töötu - töövõimeline ja tööd teha sooviv, ent tööta inimene isik, kelle puhul on korraga täidetud kolm tingimust: ● ta on ilma tööta (ei tööta mitte kusagil ega puudu ajutiselt töölt); ● on töö leidmisel valmis kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustama; ● ning otsib aktiivselt tööd. 69. Äriplaan on planeerimise protsessi tulemusel saadav kirjalik dokument. Äriplaan koosneb:
PEST- mudel aitab panna ettevõtte üldisesse makromajanduslikku konteksti ning annab hea aluse edaspidiste turundustegevuste planeerimisel. Lisaks kvalitatiivsetele turuanalüüsile tuleb väliskeskkonna analüüsis välja selgitada ka turunduskeskkonna kvantitatiivne hetkeolukord. Peamised turunduskeskkonda iseloomustavad agregeeritud näitajad on järgmised: Turu maht. Seda on võimalik mõõta nii absoluuttühikutes kui ka osakaaluna( turuosa). Suurem turuosa tähendab suuremat tulusust. Toote X müügimaht regioonis N TURUOSA = ____________________________ Tootegrupi müügimaht regioonis N (2 lk 32 ) Turu kasvutempo. Kiire kasvutempoga turud on enamasti aktiivsemad kui aeglase kasvutempoga turud. Turu elutsüklifaas. Turg võib olla kas juurutus-, kasvu-, küpsus- või langufaasis.
gruppidesse. LÄHTEARV = inimeste osakaal (%) sotsiaalses grupis, kes on teatud aja jooksul sinna tulnud teistest (erineva positsiooniga) gruppidest. Sugupõlvede vahelise mobiilsuse mõõtmisel leitakse siirdearvud ISA - POEG suunas ja lähtearvud POEG - ISA suunas. Vertikaalset sotsiaalset mobiilsust mõjutavad tegurid: 1. Sotsiaalsete grupide (kihtide, klasside) suurus ning mobiilsuse potentsiaal. Siirde- ja lähtearvud esitatakse sageli ka osakaaluna sellest grupi liikmeskonna osast, kelle mobiilsus on võimalik (n. noored). 2. "Karjääriredelite" arv ja pikkus. 3. Koolisüsteem, tupikharude olemasolu. 4. Elukutse, ameti prestiizi ja materiaalse hüvitatuse vastuolu (n. õpetajate madal palk). 5. Perekonna valmisolek investeerida laste haridusse. 6. Edasipüüdlikkuse ja hariduse üldine väärtustatus sotsialisatsioonikeskkonnas. 7. Struktuursed takistused: perekonna vaesus, elukoha kaugus keskustest, haridusvõimaluste olemasolu jm. 8
· klientide asukoht; · kliendi suurus (käive, kasum); · töötajate arv; · pakutavad teenused (nõustamisteenus, tootmine, puhastusteenus, ohtlike jäätmeid töötlevad ettevõtted jne); · muu iseloomustav (näiteks autokeemia müügi puhul autoparkide suurused, tööriiete müügi puhul töötajate arv ja nõuded tööriietusele jne). Kui sinu klientideks on eraisikud, peaks tooma järgmised tüüpiliste klientide kohta kehtivad andmed: · sugu (vajadusel osakaaluna: 30% mehed ja 70% naised); · vanus; · haridus (põhiharidus, keskharidus, kõrgharidus); · elukoht (üürikorter, oma korter, oma maja); · ametikoht (tööline, keskastme juht, tippjuht); · sissetulek (selle suurus ja kas ostudeks kasutab vaid isiklikku sissetulekut või ka kellegi teise sissetulekuid); · muud (näiteks arvutikoolitusfirma puhul on mingil hulgal klientidest ilmselt kodus arvuti, autosõidu koolitaja klientidel on osadel auto olemas jne).
Põldvkondadevahelist sotsiaalset mobiilsust mõjutab kui laps hõivab sotsiaalse stratifikatsiooniastmel kõrgema koha kui tema isa. Kahe põlvkonna esindajate vahel on toimunud muutused sotsiaalses seisundis. 1 Vertikaalset mobiilsust mõjutavad tegurid Vertikaalset sotsiaalset mobiilsust mõjutavad tegurid: 1. Sotsiaalsete grupide (kihtide, klasside) suurus ning mobiilsuse potentsiaal. Siirde- ja lähtearvud esitatakse sageli ka osakaaluna sellest grupi liikmeskonna osast, kelle mobiilsus on võimalik (n. noored). 2. "Karjääriredelite" arv ja pikkus. 3. Koolisüsteem, tupikharude olemasolu. 4. Elukutse, ameti prestiizi ja materiaalse hüvitatuse vastuolu (n. õpetajate madal palk). 5. Perekonna valmisolek investeerida laste haridusse. 6. Edasipüüdlikkuse ja hariduse üldine väärtustatus sotsialisatsioonikeskkonnas. 7. Struktuursed takistused: perekonna vaesus, elukoha kaugus keskustest, haridusvõimaluste olemasolu jm. 8
avatud, kui ei ole, siis - suletud ühiskonnaga. b) sotsiaalsete gruppide (kihid, klassid) positsiooni muutumine teiste gruppide suhtes (n. kodanlik revolutsioon tõstis kodanluse ja langetas feodaalide klassi positsiooni; maareform võib tõsta talupoegade sotsiaalset staatust). 25. Vertikaalset mobiilsust mõjutavad tegurid 1. Sotsiaalsete grupide (kihtide, klasside) suurus ning mobiilsuse potentsiaal. Siirde- ja lähtearvud esitatakse sageli ka osakaaluna sellest grupi liikmeskonna osast, kelle mobiilsus on võimalik (n. noored). 2. "Karjääriredelite" arv ja pikkus. 3. Koolisüsteem, tupikharude olemasolu. 4. Elukutse, ameti prestiizi ja materiaalse hüvitatuse vastuolu (n. õpetajate madal palk). 5. Perekonna valmisolek investeerida laste haridusse. 6. Edasipüüdlikkuse ja hariduse üldine väärtustatus sotsialisatsioonikeskkonnas. 7
reaalne valuutakurss tõuseb 24. Rahapakkumise kasvu aeglustumine Jaapanis toob kaasa USA dollari odavnemise võrreldes Jaapani jeeniga 25. Suure avatud majandusega riigis toob avaliku sektori kulutuste kasv ja/või maksukoormuse alandamine kaasa reaalse intressimäära tõusu, netovälisinvesteeringute alanemise, reaalse vahetuskursi tõusu 5. Töötus 1. Töötuse määra arvutatakse töötute inimeste protsentuaalse osakaaluna tööjõust ehk majanduslikult aktiivses rahvastikust. 2. Tööturg saavutab nn tasakaaluseisundis kui töötuse määr ei suurene ega ei vähene ning inimeste arv, kes leidsid töö (fU) peab võrdub inimeste arvuga, kes kaotasid töö (sE) , Keskmine töötuse tase, mis kujuneb majanduses pikas perspektiivis automaatselt ja millest väiksemaks on töötuse taset mis tahes poliitikaga väga raske muuta kannab nimetust töötuse loomulik määr 3
POEG - ISA suunas. Põlvkondade vaheline sots mobiilsus kui perekonnapea hõivab sots stratifikatsiooni astmel kõrgema või madalama positsiooni, kui ta isal. Põlvkondade sisene süsteem, mis tuleb läbida sel kes soovib jõuda ük alumistest kihtidest kõige kõrgematesse. Vertikaalset sotsiaalset mobiilsust mõjutavad tegurid: 1. Sotsiaalsete grupide (kihtide, klasside) suurus ning mobiilsuse potentsiaal. Siirde- ja lähtearvud esitatakse sageli ka osakaaluna sellest grupi liikmeskonna osast, kelle mobiilsus on võimalik (n. noored). 2. "Karjääriredelite" arv ja pikkus. 3. Koolisüsteem, tupikharude olemasolu. 4. Elukutse, ameti prestiizi ja materiaalse hüvitatuse vastuolu (n. õpetajate madal palk). 5. Perekonna valmisolek investeerida laste haridusse. 6. Edasipüüdlikkuse ja hariduse üldine väärtustatus sotsialisatsioonikeskkonnas. 7. Struktuursed takistused: perekonna vaesus, elukoha kaugus keskustest, haridusvõimaluste olemasolu jm. 8
Kui kihtidevaheline mobiilsus on võimalik, on tegemist avatud, kui ei ole, siis - suletud ühiskonnaga. b) sotsiaalsete gruppide (kihid, klassid) positsiooni muutumine teiste gruppide suhtes (n.; maareform võib tõsta talupoegade sotsiaalset staatust). 25. Vertikaalset mobiilsust mõjutavad tegurid 1. Sotsiaalsete grupide (kihtide, klasside) suurus ning mobiilsuse potentsiaal. Siirde- ja lähtearvud esitatakse sageli ka osakaaluna sellest grupi liikmeskonna osast, kelle mobiilsus on võimalik (n. noored). 2. “Karjääriredelite” arv ja pikkus. 3. Koolisüsteem, tupikharude olemasolu. 4. Elukutse, ameti prestiizi ja materiaalse hüvitatuse vastuolu (n. õpetajate madal palk). 5. Perekonna valmisolek investeerida laste haridusse. 6. Edasipüüdlikkuse ja hariduse üldine väärtustatus sotsialisatsioonikeskkonnas. 7. Struktuursed takistused: perekonna vaesus, elukoha kaugus keskustest, haridusvõimaluste olemasolu jm.
3.Kulude tasakaalustamine Koostades eelarvet maksumuskontrolliks on vaja kogukulu jaotada väiksemateks kuluartikliteks. Selline jaotamine pole vajalik mitte ainult maksumuse uurimiseks, vaid ka projekteerimise maksumusstrateegia kujundamiseks, et kulutada ehitamiseks vajalik raha vastavalt tellija soovidele. Selleks vajalikke andmeid saadakse tavaliselt juba lõpetatud projektidest kas tegelike kuludena või kuluartiklite osakaaluna kogukulust. Nende andmete kasutamisel pole projekteerimist üldjuhul veel alustatud ja seetõttu peab kuludeks jaotamine olema võimalikult üldine ega tohiks projektis ületada neljakümmet kulugruppi, seega tegemist on küllaltki "jämedakoelise" maksumusteabega. 4.Maksumusdünaamika analüüs Kui on vaja prognoosida projektiga seotud kulusid tulevikus, on oluline selliste andmete olemasolu, mis iseloomustaksid maksumuse muutumist ajas. Arvestades seda, kuidas muutuvad erinevad kuluartiklid
klientide asukoht; kliendi suurus (käive, kasum); töötajate arv; pakutavad teenused (nõustamisteenus, tootmine, puhastusteenus, ohtlike jäätmeid töötlevad ettevõtted jne); muu iseloomustav (näiteks autokeemia müügi puhul autoparkide suurused, tööriiete müügi puhul töötajate arv ja nõuded tööriietusele jne). Kui sinu klientideks on eraisikud, peaks tooma järgmised tüüpiliste klientide kohta kehtivad andmed: sugu (vajadusel osakaaluna: 30% mehed ja 70% naised); vanus; haridus (põhiharidus, keskharidus, kõrgharidus); elukoht (üürikorter, oma korter, oma maja); ametikoht (tööline, keskastme juht, tippjuht); sissetulek (selle suurus ja kas ostudeks kasutab vaid isiklikku sissetulekut või ka kellegi teise sissetulekuid); muud (näiteks arvutikoolitusfirma puhul on mingil hulgal klientidest ilmselt kodus arvuti, autosõidu koolitaja klientidel on osadel auto olemas jne).
12. Ersitada tuleb nominaalset SKP ehk „jooksevhindades st vaadeldud ajavahemikul kehtinud hindades“ ning reaalset SKP ehk „konstantsetes, püsivhindades“, koguprodukti näitajat; Reaalne SKP on inflatsiooniga korrigeeritud koguprodukt, Nominaalne SKP on inflatsiooniga korrigeerimata SKP. 13. Majanduslikult aktiivset rahvastikku nimetatakse tööjõuks ning see jaguneb töötajateks ning töötuteks, Töötuse määr on töötute inimeste protsentuaalse osakaaluna tööjõust 14. Suure Depressiooni 1929 kuni 1933 kohta USA-s ei kehti järgmine väide: üldine hannatase kasvas aastas keskmiselt 6 kuni 8% (KEHTIVAD: töötuse määr tõusispeaaegu 25%; kasutatav isiklik tulu langes rohkem kui 26%; depressioon algas 1929.aastal börsikrahhidega) 15. Kui SKP deflaator 2009. aastal oli 125 (1,25) ja nominaalne SKP oli 15 miljardit, siis 2009 aasta reaalne SKP on: 12 mljrd (15/1,25) 16
annaabi.ee 
