Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Organismide looteline areng - sarnased materjalid

ogenees, platsenta, dalal, lootelehest, ppeb, sisemisest, hingamis, eritus, rvis, ontogenees, meeleelundid, kobarloode, rakukobar, isloode, toitainetega, suguelundkonna, munast, elundkonnad, etappe, biogeneetiline
thumbnail
7
rtf

Viljastumine, organismi looteline-ja lootejärgne areng

a) munasarjas b) munajuhas c) emakas d) tupes 12. Vaegmoondelise arengu korral jääb ära: a) muna staadium b) vastse staadium c) nuku staadium d) valmiku staadium 13. Naise rasedus vältab tavaliselt a) 30 nädalat b) 40 nädalat c) 50 nädalat d) 60 nädalat 14. Kalade areng on: a) otsene b) moondeline c) vaegmoondeline d) täismoondeline 15. Katteseemnetaimede embrüogeneesis moodustub: a) idu b) juur c) vars d) vili 16. Platsenta moodustub emaka limaskesta kokkukasvamisel loote: a) kõldkestaga b) kusekotiga c) vesikest d) nabanööriga Täitke lünk sobiva sõnaga! 17. Imetaja ontogeneesi võib jagada looteliseks ja lootejärgseks arenguks 18. Viljastumine võib olla kas organismi ontogenees või partenogenees . 19. Ligikaudu nädal pärast ovulatsiooni kinnitub inimese embrüo emakaseinale. 20. Inimese sügoot on diploidse kromosoomistikuga. 21

Bioloogia
350 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Organismide paljunemine ja areng

Inimese embrüonaalne areng 1. Viljastunud munarakk ehk sügoot jaguneb munajuhas kaheks võrdseks osaks (sümbioos) 2. Järgnevate jagunemiste käigus (lõigustumine) tekib kobarloode ehk moorula. 3. Ikka veel munajuhas viibivad rakud moodustavad kera kuju. Ühte piirkonda tekib tihenenud rakukogumik ehk embrüoplast. Kokku nimetatakse seda kogumiku põislooteks ehk blastotsüstiks. 4. Blastotsüst jõuab emakasse ja kinnitub emaka seinale ning moodustub platsenta (platsenta = emakasein + kõldkest). Sellest areneb 3-kihiline karikloode ehk gastrula. Neid kolme rakukihti nimetatakse lootelehtedeks, mis hakkavad diferentseeruma elundite algeteks. a. Välimine looteleht ehk ektoderm ­ siit areneb närvisüsteem, meeleelundid ja nahk. 3 b. Keskmine looteleht on mesoderm ja siit arenevad vereringe, hingamiselundid, erituselundid, tugi- ja liikumiselundkond.

Bioloogia
333 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Organismide paljunemine ja areng

vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Sügoot-viljastunud munarakk. Sperm-mehe seemnerakk. Spermatogoon-spermide esmane eellane. Spermatogenees-seemneraku areng spermatogoonist küse spermini. Munarakk-naise sugurakk. Ovogoon-munaraku eellane. Ovogenees-munaraku areng. Ovulatsioon- Küpsenud munaraku vallandumist munasarjast ja liikumist munajuhasse nim ovulatsiooniks. 4.5. Viljastumine. Mida nimetatakse ontogeneesiks? Ühe isendi areng viljastumisest surmani. Millal algab ja lõpeb ontogenees mittesuguliselt paljunevatel organismidel? Vanemorganismist eraldumisega ja lõpeb surmaga. Milles seisneb partenogenees? Kellel see esineb? See on nähtus, kus uus organism areneb viljastumata munarakust. seda esineb mõnedel alamatel loomadel ja ka osal taimedest. (isamesilased). Tooge näiteid kehavälisest viljastumisest. Kalad, kahepaiksed. Millistel organismidel esineb kehasisene viljastumine? Enamikel lülijalgsetest, roomajatel, lindudel, imetajatel. Mida nimet menstruaaltsükliks?

Bioloogia
490 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Organismide lootejärgne areng

Gameet - organismi sugurakk. Kahte tüüpi - naistel munarakud ja meestel seemnerakud ehk spermid. Generatiivne paljunemine - suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil. Somaatiline rakk - organismi ehitusse kuuluv keharakk. Sügoot - viljastunud munarakk. Sperm - seemnerakk (isassugurakk), mis moodustub üldjuhul isasorganismis. Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse seemnerakuni. Ovogenees - munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Ovulatsioon - küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Biogeneetiline reegel ­ selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses (embrügeneesis) läbitakse liigi fülogeeniliste eellaste emrüonaalse arengu etappe Ontogenees ­ isendi individuaalne areng. Sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest surmani, mittesugulisel vanemorganismist eraldumisest surmani Otsene areng ­ roomajatel, lindudel ja imetajatel esineb areng, mille korral vastsündinu sarn

Bioloogia
10 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Organismide paljunemine ja areng

viljastumine, uhinevad sugurakkude e. Gameetide tuumad. Viljastunud munarakk- sügoot. Spermide eellasteks spermatogoonid (spermatogenees). Munandimanuses valminud seemnerakud. Munarakkude eellasteks ovogoonid-paljunemine lõpeb looteeas(ovognees). Ovogoon: munarakk ja 3 polütsüüti. Küpsenud munaraku vallandumist munasarjast ja liikumist munajuhasse nim. Ovulatsiooniks. Ühe isendi areng viljastumisest/vanemorganismist eraldumisest surmani-individuaalne areng e. ontogenees. Viljastumata munarakust organismi arenemine- partenogenees. Ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni- menstruaaltsükkel- naissuguhormoonide taseme muutus, emakaseina paksenemine, emakasisese temp. Kõikumine. Sügoodi mitoosi teel jagunemise tulemusena moodustub loode e. embüro. Organismi looteline areng e. embrüogenees. Katteseemetaimede embrüonaalne areng algab munaraku viljastumisega ja lõpeb idu moodustumisega seemnes. Lõigustumine-sügoodi

Bioloogia
146 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Organismide paljunemine ja areng

blastotsüst. Blastotsüsti sein koosneb ühest rakukihist, selle ühel poolusel on tihedam rakukobar- embrüoblast, millel arenebki loode. Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem välise lootekesta. Järgneva arengu käigus kujuneb vesikest, mille õõnes olevas vedelikus asubki loode. umbes 6-7. päeval peale viljastumist kinnitub embrüo emakaseinale. Blatotsüsti staadiumile järgneb karikloote moodustumine, algselt koosneb karikloode kahest rakukihist e lootelehtedest 9. Platsenta Lootekest ja emaka limaskest kasvavad kokku ja moodustavad platsenta, mis ühendab emasorganismi lootega. Platsentat ümbritsevad veresooned, mis varustavad embrüot hapniku ja toitainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid, lisaks sellele eritab platsenta naissuguhormoone, mis takistavad uute munarakkude küpsemist rasedusperioodi lõpuni ja tagavad raseduse norm. arengu. 10

Bioloogia
38 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Organismide paljunemine ja areng

Organismide paljunemine ja areng. Kõikide liikide isendid paljunevad, kas sugulisel või mittesugulisel teel. Erinevate liikide esindajad tavaliselt omavahel ei ristu. Suguline, vegetatiivne ja eoseline(seened,sammal, sõnajalgtaimed) paljunemine. Mitte suguline paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna. Rakkude jagunemine mitoosi teel. Eukarüootsete rakkude jagunemisel eristatakse teineteisele järgnevat tuuma ja tsütoplasma jagunemist. Karüokineesi käigus tagatakse kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel. Tsütokinees ehk tsütoplasma jagunemine. Mitoos ­ eukarüootsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Interfaas ­ Raku eluperiood, mis jääb kahe mitoosi vahele. Rakutsükkel ­ Raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Mitoosi ja interfaasi kestus sõltub rakutüübist ning vastava koe füsioloogilis

Bioloogia
200 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Organismide paljunemine ja areng

Lisaks sellele püsivad spermid naise organismis viljastumivõimalistena kuni kaks ööpäeva. Kõik see suurendab viljastumisriski väljaspool nimetatud perioodi paari päeva ulatuses. Inimses varjane embrüogenees ehk looteline areng 1. Sügoodi lõigustumisel (mitoosil) moodustub moorula ehk kobarloode, mille kõik rakud on ühesugused. 2. Kobarlootest moodustub blastotsüst ehk pärisloode, mille välimisest kihist tekivad lootekestad (vesikest, kusekott, kõldkest). Sisemisest rakukobarast areneb karikloode. 3. Kõldkst ja emakasein kasvavad kokku ja moodustub platsenta ehk emakook. Platsenta kaudu on emaorgenism ühenduses areneva lootega. Platsenta veresooned varustavad loodet hapniku, toitainete, hormoonide ja antikehadega ning transpordivad ära jääkained. Platsenta toodab ka hormoone, mis takistavad uute munarakkude küpsemist. Loote ja ema veri ei segune. Platsenta kaitseb haigustekitajate ja mürkide eest, barjäärist lähevad läbi

Bioloogia
166 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Organismide paljunemine ja areng

Organismide paljunemine ja areng II perioodi II arvestus 1. Mõisted: diploidne kromosoomistik- kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. embrüo- organismi lootelise arengu staadium embrüogenees- organismi looteline areng gameet- organismi sugurakk generatiivne areng- organismi individuaalse arengu etapp, mille vältel toimub suguline paljunemine haploidne kromosoomistik- meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik idand- arenema hakanud idu või pung karüokinees- rakujagunemise käigus esinev rakutuuma jagunemine meioos- päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda menopaus- ovulatsiooni lakkamine mitoos- päristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes moondeline areng- areng, mille korral vastsündinu erineb täiskasvanud organismist ja muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite ontogenees- isendi individuaalne areng vil

Bioloogia
186 allalaadimist
thumbnail
8
odt

ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG

Algab suguküpsuse saabudes Pidev protsess Saadakse 4 viburitega varustatud spermi Kestab kõrge vanaduseni Sugurakkude areng: Ovogenees Algrakkudeks on ovogoonid Toimub munasarjades Algab loteeas, peatub 1.eluaasta lõpus ja jätkub suguküpsuse saabudes Protsess on perioodiline saadakse 1 munarakk ja 3 polotsüüti Kestab umbes 50.elu-aastani Viljastumine Viljastumiseks nimetatakse munaraku ja seemneraku tuumade ühinemist Viljastumisest saab alguse ühe isendi individuaalne areng ehk ontogenees Viljastumine võib toimuda nii kehasiseselt kui kehaväliselt Inimesel toimub munaraku viljastamine kehasiseselt Inimese munarakk on viljastumisvõimeline keskmiselt 36 tundi Inimesel toimub munaraku viljastamine munajuhas Viljastatud munarakk liigub edasi emakasse, kus toimub looteline areng Viljastumisviisid: Kehaväline esineb kaladel, kahepaik-setel ja mõnedel selgroo-tutel Sugurakke peab olema palju, sest nende omava-heline kohtumine on juhuslik, nad võivad

Bioloogia
22 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Organismide paljunemine ja areng

Selle tulemusena moodustub kobarloode ehk moorula. 3. Lõigustumise bioloogiline tähtsus: · Hulkraksuse taastamine · Rakuvaheliste kontaktide tekitamine · Tuuma ja tsütoplasma suhte taastamine 5. Kui blastotsüst ei kinnitu emaka limaskestale, siis rakukobar hukkub ja väljutatakse organismist menstruatsiooni käigus. 6. Lootekestad ­ loote ümbrised, mis tagavad loote normaalse arengu. 7. Lootekestad jagunevad: · Kõldkest ­ osaleb lootepoolse platsenta kujunemisel · Kusekott ­ platsenta kinnitub loote külge; jääkainete ja toitainete transport · Vesikest ­ selles areneb loode 8. Lootevee tähtsus: · Kaitseb põrutuste eest · Säilitab temperatuuri · Kaitseb vee kadumise eest · Vähendab raskusjõu mõju 9. Platsenta tähtsus: · Aine- ja gaasivahetus · Toodab naissuguhormoone, mis tagavad normaalse raseduse · Püüab kinni kehavõõrad ained 10

Bioloogia
59 allalaadimist
thumbnail
20
pptx

Looteline areng

Organismide looteline areng Enel Tubin Looteline areng  Alguseks on viljastumine  Ainult üks sperm saab viljastada munaraku, tekib sügoot  kahe (või enam) spermi juhul saadakse elujõuetu sügoot  Sügoodi rakukest  Sügoodi jagunemise järel tekib loode ehk embrüo  Embrüogenees ehk looteline areng  Areng toimub: emasorganismis, munas  Lõppstaadiumiks on sünd või koorumine Katteseemnetaimede embrüonaalne areng  Algus: munaraku viljastumine Lõpp: idu moodustumine seemnes  Embrüogeneesises kujunevad välja vegetatiivsete organite algmed: idupung, idujuur, iduvars, iduleht või –lehed  Seemne kujul võib taim üleelada ebasobivad keskkonnatingimused  Seemne idanemisega algab taime lootejärgne areng Inimese embrüogenees  Lõigustumine – sügoodi jagunemine mitoosi teel (pildid 1-2)  Kobarloode ehk moorula (pilt 3)  Osaline lõigustumine, täielik lõig

Bioloogia
17 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Organismide paljunemine ja areng

emakaväline rasedus. e. LOOTE KESTAD: Ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu i. Amnion ehk vesikest: Kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest ii. Allantois ehk kusekott: Sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat. iii. Koorion ehk kõld või irdkest: Kõige välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises. f. LOOTEVEE ÜLESANDED: i. Kaitse põrutuste eest ii. Kaitse veekaotuse eest iii. Vähendab raskusjõu mõju iv. Kaitse temperaruurimuutuse eest v. Tagab stabiilse sisekeskkonna vi. On joogi ja urineerimiskeskkond g. Platsenta ehk emakakook: Platsenta kujuneb välja kuu vanusel embrüol i. Platsenta ülesanded: 1. Ainevahetuslik

Bioloogia
12 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Organismide paljunemine ja areng

blastotsüst. Põisloote sein koosneb ühest rakukihist. Selle ühel poolusel on tihedam rakukobar e. embrüoplast, millest arenebki loode. Arenevad lootekestad. Arengu käigus kujunevad välja veel vesikest, mis on kõige lootepoolseim kest ja see koosneb 99% looteveest ning kusekott- millest kujuneb nabaväät mis ühendab loodet ja platsentat. Ja viimaks veel irdkest, mis koos emaka limaskestaga moodustavad platsenta ( ainevahetuslik, platsentaarbarjäär, loote varustamine antikehadega, toodab hormoone). 2. Karikloote moodustumine kujuneb kaks rakukihti- ektoderm, entoderm ja hiljem nende vahele mesoderm. Neid nim. Lootelehtedeks, hiljem kujunevad neist elundid ja elundkonnad. Järgnevalt toimub rakkude eristumine e. differentseerumine. Järgneb kudede teke. Tegivad organid. Mitoos Meioos

Bioloogia
41 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Organismide paljunemine ja pärilikkus

· embrüo rakud paigutuvad ümber ja tekib blastotsüst · üks rakukiht · ühel poolusel on tihedam rakukobar ­ embrüoplast (sellest areneb loode) · ülejäänud rakukiht moodustab välise lootekesta ­ kõldkesta · sisemised lootekestad: kusekott (allantois) ja vesikest (amnion) · umbes nädal pärast viljastumist kinnitub blastotsüst emakaseinale · kõldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku ja moodustub platsenta · ühendab emasorganismi lootega · läbivad veresooned, varustab hapniku ja toitainetega, juhib välja ainevahetuse jääkproduktid · eritab naissuguhormoone ­ uusi munarakke ei teki, raseduse normaalne areng · karikloote moodustumine · kaks rakukihti ­ lootelehed · välimine lootekiht ehk ektoderm ­ ürgjutt, alus närvisüsteemile, meeleelunditele ja epiteelkoele, küüned, karvad

Bioloogia
172 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Organismide paljunemine ja areng

*on haploidsed(ühekordse kromosoomistikuga) *ainevahetus on alla surutud *küpsed gameedid üksikult ei jagune ega arene *gameedid on kehale võõrad rakud, neist ei koosne ükski kude *verega kokkupuutes hävivad Viljastumine-seemneraku ja munaraku tuuma ühinemine Viljastumise biloogiline tähtsus: 1.taastub liigile omane kromosoomistik 2.aktiveeritakse munarakk ja see hakkab jagunema(paljunema) 3.viljastumise hetkel määratakse isendi sugu 4.algab isendi areng ehk ontogenees. Partenogenees-uue organismi areng viljastumata munarakust Ontogenees-isendi individuaalne areng.Sugulisel paljunemisel-vältab viljastumisest kuni surmanid. Mittesugulisel-vanemorganismisi eraldumisest surmani. Ovulatsioon-küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhas Menstruatsioon-tsükliliselt korduv vereeritus suguküpse naise emakast, mille käigus väljutatakse viljastumata munarakk ja osa emaka limaskestast. Folliikul-munarakku ümbritsev ja toitev

Bioloogia
92 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Organismide paljunemine

lõppeb idu moodustumisega seemnes. Ligikaudu 36 tundi pärast viljastumist hakkab sügoot naise organismis mitoosi teel kiiresti jagunema. Sellist jagunemist nimetatakse lõigustumiseks. Tulemusena moodustub kobarloode. Kuigi loomariigis on enamlevinudosaline lõigustumine, esineb inimesel täielik lõigustumne. Umber 6.-7.päeval pärast viljastumist kinnitub embrüo emakaseinale. Kõldkest ja emaka limsakest kasvavad kokku ja moodustavad platsenta. See ühendab emaosrganismi areneva lootega. Kõigil loomaliikidel moodustuvad samadest lootelehtedest samad elundid ja elundkonnad. Eri liikide loodete omavaheline võrdlus näitab, et algselt on nad omavahel vägasarnased ning lõpuks omandavad endale omased tunnused. Seega läbitakse onotheneesi alguses liigi evolutsiooninise arengu ehk fülogeneesi etapid. Sellist loote arengu iseärasust nimetakakse biogeneetiliseks reegliks.

Bioloogia
5 allalaadimist
thumbnail
14
docx

ORGANISMIDE PALJUNEMINE

 Histo ja oranogenees  Raugaiga  Koorumine, sünd, seemne küpsemine  Surm Lootekestad Ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu. amnion e. vesikest - kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest. allantois e. kusekott - sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat. koorion e. kõld või irdkest - kõige välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises. Lootevee ülesanded kaitse põrutuste eest kaitse veekaotuse eest Platsenta vähendab raskusjõu mõju ainevahetuslik kaitse temeratuurimuutuste eest platsentaarbarjäär tagab stabiilse sisekeskkonna loote varustamine antikehadega joogi ja urineerimiskeskkond toodab hormoone Gastrulatsioon Kujuneb karikloode ehk gastrula

Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Sugurakkude areng. Viljastumine Organismide looteline areng.

Sugurakkude areng Suguline ehk generatiivne paljunemine Sugurakkude ehk gameetide tuumad Sügood ­ Viljastunud munarakk Spermid ­ mehe seemnerakud (ka spermatosoidid) Spermatogeen ­ seemneraku areng Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Ovogenees ­ munaraku areng Mistahes kahjulikud mõjurid (alkohol jt narkootilised ained, kemikaalid, radioaktiivne kiirgus) võivad kahjustada korraga kõiki munarakke. Küpsenud munaraku vallandumist munasarjas ja liikumist munajuhasse nim ovulatsiooniks. Viljastumine ­ muna ja seemneraku tuumade ühinemine Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nim tema individuaalseks arenguks ehk ontogeneesiks. Viljastumisel ühinevad Permi ja munaraku kromosoomid sügoodi diploidseks kromosoomistikuks. Kehaväline viljastumine (konnad, kalad) ­ munarakud viljastuvad vees. Keha sisene viljastumine (putukad, linnud, imetajad) ­ sugurakud kaitstud väliskeskkonna kahjulike mõjude eest. Menopaus Menstruatsio

Bioloogia
41 allalaadimist
thumbnail
2
docx

ORGANISMIDE ARENG

jagunema · Diferentseerumise reeglid: *Diferentseerumine on pöördumatu *Diferentseerumise käigus rakkude jagunemisvõime väheneb (Erandiks on tüvirakud!) · Toimub interfaasis 12. Moondega areng ­ Konnad , putukad (mitte kõik), kalad, lülijalgsed 13. Täismoondega areng ­ Nukustaadiumiga ­ Liblikad , ... 14. Otsene areng ­ Inimene, imetaja, linnud 15. Platsenta ­ On kõikidel imetajatel. Ümbritseb imikut 16. Miks vaja ? ­ Vaja, et lapsel ainevahetus toimuks; see kaitseb kahjulike ainete eest; annab antikehasid 17. Kliiniline surm ­ On võimalik inimest elustada (vastand: bioloogiline) 18. Äkksurm ­ Sured kohe/järsku (nt. südamerabandus)

Bioloogia
4 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Erinevad arengutüübid organismidel, looteline areng.

1)viljastumine, sügoot 2) lõigustuminemoorula 3) blastulatsioon blastotsüst 4) gastrulatsioon gastrula 5) Histo- ja organogenees 6)sünd, koorumine, seemne küpsemine 8. Kirjeldada blastotsüsti ehitust. Blastotsüstil on kestad õõs- blastotsööl ja blastoterm (see koosneb sisemisest rakkude kihist embrüoplastist ja välimisest rakkude kihist trofoplastist. 9. Millisest blastotsüsti osast areneb loode? Õõs- blastotsöölist 10. Järjestada organismi arenguetapid: viljastumine, lõigustumine, moorula, kinnitumine emakaseinale, lootekestade kujunemine, blastotsüst, gastrula, lootelehtede kujunemine,

Bioloogia
25 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Bioloogia KT Organismide paljunemine ja areng II

6. Mis on lootekestad? Lootekestad on ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelisearengu. 7. Nimeta lootekestad, nende ülesanded o Amnion ehk vesikest – kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest. o Allantois ehk kusekott – sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat. o Koorion ehk kõld või irdkest – kõige välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises. 8. Lootevee tähtsus o kaitseb põrutuste eest, o kaitseb veekaotuse eest, o vähendab raskusjõu mõju, o kaitseb temeratuurimuutuste eest, o tagab stabiilse sisekeskkonna, o on joogi- ja urineerimiskeskkond. 9. Platsenta tähtsus Platsenta ühendab emasorganismi areneva lootega 10. Kuidas nimetatakse embrüot, mis kujuneb gastrulatsiooni tulemusena?

Evolutsioonimehhanismid
44 allalaadimist
thumbnail
5
rtf

Paljunemine ja areng

Blastotsööl ehk õõs, mis on täidetud vedelikuga; Blastotsüst ehk põisloode, blastotsüstist areneb gastrula kahe rakukihiga: ekto- ja entodermiga, hiljem moodustub mesoderm; gastrula ei ole veel loode, kujunevad elundid ja elundkonnad; Diploidne kromosoomistik/Diploidsus - kromosoomikomplekti kahekordsus kromosoomistikus. Ektoderm - välimine looteleht Ektoderm ­ välimine looteleht, milles areneb närvisüsteem, meeleelundid, nahk, küüned, suuepiteel. Emaka limaskest ehk platsenta kujuneb välja kuuvanusel embrüol, ühendab emaorganismi, areneva lootega Embrüogenees - organismi looteline areng, kestab munaraku viljastamisest sündimiseni/koorumiseni/idu moodustumiseni seemnes. Entoderm ­ sisemine looteleht, milles areneb seede- ja hingamiselundkond. Fülogenees - liigi ajalooline areng Gameet - organismi sugurakk (munarakk ja seemnerakk) Gastrula ehk karikloode Haploidne kromosoomistik/Haploidsus ­ ühekordne kromosoomistik

Bioloogia
74 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

Viljastumine, embrüo- ja postembrüogenees

Viljastumine, embrüo- ja postembrüogenees ontogenees ­ ühe isendi individuaalne areng viljastumisest surmani; 1. viljastumine; 2. embrüogenees ­ loote areng; 3. postembrüogenees ­ lootejärgne areng; partenogenees ­ viljastumata munaraku areng (mesilane, lehetäi, võilill); ovulatsioon ­ munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse; toimub 14 päeva enne menstruatsiooni (28-päevase tsükli korral);

Bioloogia
99 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Viljastumine ning viljastumise erinevad viisid

menstruatsiooniks EMBRÜOGENEES ­ organismi looteline areng 1. Viljastanud munaraku jagunemine mitoosi teel ­ lõigustumine 2. Moodustub rakukobar ­ moorula e. Kobarloode 3. Rakkude ümberpaiknemisel moodustub põisloode e. Blastula või blastotsüst 4. Moodustubad eootekestad Korioon e. Lootekest (kõldkest) Amnion e. Vesikest Allantois e. Kusekott 5. Kõldkest kasvab kokku emakaseinaga, moodustub platsenta 6. Platsenta ülesanded ­ 1. varustavad embrüot hapniku ja toitainetega 2. juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid 7. Moodustub gastrula e. Karikloot, mis koosneb 2 rakukihist e. Lootelehest Ektoderm e. Väline looteleht Entoderm e. Sisene looteleht 8. Moodustub ürgjutt, millest areneb närvitoru 9. Moodustub menoderm e. Keskmine looteleht 10.Lootelehtedest arenevad järgmised elundid ja elundkonnad: Ektodermist ­ närvisüsteem, meeleelundid, nahk ja suu, epiteelkode

Bioloogia
150 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Bioloogia eksam

Loomariigis on enim osalist, inimeste puhul esineb aga täielik lõigustumine. Embrüo rakkude ümberpaigutumisel areneb blatotsüst (vastab alamate selgroogsete põisloote e. blastula staadiumile). Sein koosneb ühest rakukihist, ühel poolusel on tihedam rakukobar e. embrüoplast (areneb loode). Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem välise lootekesta ­ kõldkesta. Arenevad veel kusekott ja vesikest. Loote kinnitumisel emakaseinale kasvavad kõldkest ja emaka limaskest kokku ja moodustavad platsenta (ühendab emasorganismi areneva lootega, veresooned varustavad loodet hapniku ja toitainetega ning juhivad välja jääkproduktid, eritab naissuguhormoone). Sellele järgneb karikloote e. gastrula moodustumine, mis koosneb algselt kahest rakukihist (välimine ja sisemine looteleht). Välimise lootelehe rakkudest moodustub ürgjutt, mis areneb servadelt kinni kasvades pea- ja seljaajuks. Osa ürgjuti ümbruse rakke liigub lootelehtede vahele ning moodustab keskmise lootelehe. Igast lootelehest

Bioloogia
56 allalaadimist
thumbnail
15
pdf

Bioloogia eksamiks

EMBRÜONAALNE (LOOTELINE) ARENG. 1. sügoodi lõigustumisel moodustub moorula e kobarloode, millest areneb seest õõnes üherakuline blastotsüst e põisloode, mille ühel poolusel tihe rakukobar embrüoplast. Plastotsüst kinnitub emakaseinale 2. Arenevat loodet ümbritsevad kestad: vesikest e amnion kaitseb loodet kuivamise ja mehaaniliste mõjutuste eest. Kusekott e allantois ja kõldkest e koorion. 3. koorion ja emakasein kasvavad kokku ja moodustavad platsenta, mille kaudu on emaorganism ühenduses lootega. Platsenta veresooned varustavad loodet hapniku, toitainete, hormoonide ja antikehadega ning transpordivad ära jääkaineid. Platsenta toodetud hormoonid takistavad uute munarakkude küpsemist. Blatsenta on kaitsebarjäär, kuid sellest lähevad siiski läbi viirused (HIV, punetised), bakterid (süüfilis), algloomad (toksoplasma). 4. Gastrula e karikloote moodustavad algselt 2 rakukihti, hiljem moodustub nende vahele kolmas:

Bioloogia
350 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Suguelundid

*Spermatogenees on protsess, mille tulemusel moodustub diploidsest spermatogeenist meioosi teel ja piki spermatogeneesi epiteeli haploidne sperm. *Ovulatsioon on munaraku irdumine munasarja falliikulist munajuhasse. *Ovogenees on munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. *Menstruatsioonitsükkel on periood alates eelneva menstruatsiooni esimesest päevast kuni järgmise menstruatsiooni esimese päevani *. Meeste kondoomid, Naiste kondoomid, Pessaar, Väike emakakaela kate, Hormonaalsed tabletid, Depo Provera, Norplant, Vaginaalsed spermitsiidid, Käsn, Naiste steriliseerimine, Meeste vasektoomia,Päevade lugemine, SOS pill, Katkestatud suguühe *Embrüogenees on organismi looteline areng. Protsess algab munaraku viljastumisega ja lõpeb sünnimomendiga. *looteline areng ja kirjeldus Etapid inimesel: moorula e. kobarloode blastotsiit e. põisloode gartreela e. kariloode Eksodermis kujunevad: närvisüsteem meeleelundid nahk küüned, karvad, hammaste vaap Entodermis kujunevad: seede-

Bioloogia
35 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Bioloogia koolieksam 2013

*Munajuha laienenud osas toimub viljastumine. *VILJASTUMINE on munaraku ja seemneraku ühinemine ning sellele järgnev tuumade ühinemine. *Viljastumise tagajärjel on munaraku tuumas täiskomplekt kromosoome sugukromosoomid määravad tulevase inimese soo. *Viljastunud munarakk hakkab osadeks jagunema, rakkude mõõtmed koguaeg vähenevad, kuid nende arv suureneb. Moodustub rakukobar, mis liigub mööda munajuha emakasse. Kahe kujuneva rakukihi vahele moodustub vedelikuga täidetud õõs. Sisemisest rakukogumikust arenebki inimalge, väline rakukiht hoolitseb areneva organismi toitumise eest. *Nädal pärast viljastumist rakukobar pesastub emaka limaskesta. Inimese embrüonaalne areng 1. Viljastunud munarakk ehk sügoot jaguneb munajuhas kaheks võrdseks osaks (sümbioos) 2. Järgnevate jagunemiste käigus (lõigustumine) tekib kobarloode ehk moorula. 3. Ikka veel munajuhas viibivad rakud moodustavad kera kuju. Ühte piirkonda tekib tihenenud

Algoloogia
31 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Mõisted - looteline areng, paljunemine

Agoonia surmale eelnev seisund, elundkondade talitlus jätkub, teadvus kaob, pulss peaaegu lakkab Allantois kusekott Amnion vesikest Bioloogiline surm organismi elutegevuse lakkamine: ajurakud hävivad, keha jahtub, lihased kangestuvad, veri ei ringle Blastotsüst põisloode, areneb moorulast, seest õõnes, üherakukihiline Blastula põisloode, alamatel selgroogsetel Ektoderm väline looteleht Embrüo loode Embrüogenees looteline areng Embrüoplast tihe rakukobar Endoderm sisemine looteleht Folliikul munarakku ümbritsev toitvate rakkude kiht Fülogenees organismide evolutsioonilise arengi tee Gastrula karikloode Generatiivne areng Generatiivne staadium sigimisvõimeline elujärk Idand idaneb seeme Interfaas kahe mitoosi vaheline periood Juveniilne staadium noorjärk, algab sünniga, lõpeb sigimisvõime saabumisega Karüokinees rakutuuma jagunemine Kliiniline surm järgneb agoonias olevale inimesele, lakkab hingamine, südametegevus Kollakeha rebenenud folliikul Koorion kõldkest Lo

Bioloogia
14 allalaadimist
thumbnail
22
pdf

BIOLOOGIA MÕISTETE SELGITUSED

tegurid. liitsuhkrud, mis on moodustunud enamasti 2 ­ lihtsuhkru omavahelisel liitumisel (Näiteks: Mutant ­ päriliku muutuse kandja. Isend, kellel sahharoos, laktoos, maltoos). esineb mutatsioon. Ontogenees ­ isendi individuaalne areng. Sugulisel Mutatsioon ­ muutus raku kromosoomide või paljunemisel vältab viljastumisest kuni surmani, geenide struktuuris või arvus. mittesugulisel ­ vanemorganismist eraldumisest Mutatsiooniline muutlikus ­ geneetilise (päriliku) surmani. muutlikkuse vorm, mis tuleneb muutustest

Bioloogia
23 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Organismi areng ja molekulaargeneetika

kõldkesta. Arengu käidus tekib veel 2 lootekesta: kusekott ja vesikest(selles asub arenev loode). Platsenta - tekib, kui kõldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku peale loote kinnitumist emakaseinale. See ühendab ema lootega ja varustab loodet hapniku ja toiteainetega ning eraldab jääkproduktid. Eraldab naissuguhormoone östrogeeni ja progesterooni(uusi munarakke ei küpse). Karikloode ­ koosneb algselt 2. rakukihist e lootelehest, mis eristatakse välimiseks looteleheks e ektodermiks ja sisemiseks looteleheks e entodermiks. Ektodermi rakkudest tekib loote välispinnale vagu e ürgjutt, mis servadest kokku kasvades muutub närvitoruks, millest hiljem arenevad pea- ja seljaaju. Osa ürgjuti rakkudest moodustavad keskmise lootelehe e mesodermi. Ektoderm: närvisüsteem, meeleelundid, nahk, suu epiteelkude Mesoderm: tugi-, liikumis-, vereringe-, eritus- ja sigimiselundkond Entoderm: seede-ja hingamiselundkond

Bioloogia
22 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Bioloogia kordamine 2 - paljunemine

Sügoot hakkab mitoosi teel jagunema, moodustub embrüo ehk loode, sellega algab ebrüogenees, lõpeb sünniga. (taimedel idu moodustumisega seemnes). Sügoot hakkab jagunema, lõigustumine (inimesel täielik, kõik rakud korraga), moodustub moorula (kobarloode), embrüo rakud paiknevad ümber, moodustub blastotsüst (selle poolusel embrüoplast), väline lootekest e koorin, 2 sisest lootekesta kusekott e allantois ja vesikest e amnion, kõldkest ja emaka limaskest moodustavad platsenta (veresooned varustavad embrüot hapniku ja toitainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid, platsenta eritab hormoone), gastrula e karikloode algselt 2 lootelehte välimine looteleht (ektoderm), sisemine looteleht (entoderm), embrüo välispinnale välimise lootelehe rakkudest ürgjutt (muutub närvitoruks, millest arenevad pea ja seljaaju). Mesoderm e keskmine looteleht. Välimine looteleht- närvisüsteem, meeleelundid, nahk, küüned, hammaste vaap.

Bioloogia
29 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun