Ülesanne 1 Selveri juustu nimetused Juustu nimetus hind kg tootja koostis 1. Camembert natural 14.58 100g toodet sisaldab (President) keskmiselt: Energiat 357kcal/1476kJ, valke 17,0g, süsivesikuid 0,2g, rasva 32,0g 1. Juust Brie, 14.00 100g toodet sisaldab (kreekapähtlitega; keskmiselt: Energiat oliividega) 357kcal/1476kJ, (President) valke 17,0g, süsivesikuid 0,2g, rasva 32,0g 2. Valgehallitusjuust 17
Toidust vabanev glükoos hakkab verre jõudma just siis, kui organism seda kõige rohkem vajab. Nii on võimalik vere suhkrusisalduse langust edasi lükata ja seeläbi parandada vastupidavust. Trennijärgseks kiireks taastumiseks aga peaks eelistama keskmise ja kõrge GI-ga toiduaineid. Glükogeenivarude kõige kiirem taastumine toimub kahe esimese trennijärgse tunni jooksul. Siis tuleks tarbida 5060 grammi süsivesikuid tunnis, seega umbes 100 grammi. Lihaste energiavarud taastuvad kõige kiiremini, kui tarbida 11,2 g süsivesikuid kehakaalu iga kilo kohta tunnis koormusjärgse esimese nelja tunni vältel. Koormusjärgne toit peaks olema kiiresti seeditav. Tahketest toiduainetest võib vahetult pärast võistlust (trenni) süüa paar banaani, rosinaid, riisitoite, küpsiseid, täisteraleiba, energiabatoone. Hiljem tuleks süsivesikuid tarbima 25 grammi tunnis. Kokku peaks 24 tunni jooksul
Tallinn 2010 LIHAKONSERVID 1. Kanalihakonservid A. Hautatud kanaliha Frank Pott Hautatud kanaliha 240g Toote kaal 240 Portsjonite arv2 Säilivusaeg 2 aastat Säilivustemperatuur +0...+25°C Kanalihamass (55%), joogivesi, kananahk, porgand, sibul, keedusool (max.1,3%), maitseained, suhkur, säilitusaine E250. 100 grammi toodet sisaldab: Energiat 152 Valke 11 Rasvu 12 Süsivesikuid 0 Ühe portsjoni toiteväärtus: * kcal valke süsi- vesikuid rasvad 182 13g 0g 14g 9% 26% 0% 20% B. Kanaliha omas mahlas Rannarootsi Kanaliha omas mahlas 240g Toote kaal 240 Portsjonite arv2 Säilivusaeg 3 aastat Säilivustemperatuur +0...+25°C Kanaliha (85%), joogivesi, sibul, porgand, keedusool (max.1,4%), zelatiin, maitseained, säilitusaine E250. 100 grammi toodet sisaldab: Energiat 149 kcal Valke 17 Rasvu 9
Juhendaja: Tartu 2010 10.00-10.15 Coca Cola - 42,7 kcal Valgud 0 Rasvad 0 Susivesikud 10,5 Kolm hakkliha saiakest 75~g = 225g~ Kalorsus 601.71 kcal Valgud 16.09 g Rasvad 41.27 g Susivesikud 39.75 g 14.30-15.15 300ml Nescafe 3in1 ! 104,0 kcal Valgud 14,6g Rasvad 0g Susivesikud 11g 200ml Maggi puljong ! 50kcal Susivesikuid, 0,9g Rasvu 0,2g , Valk1,4g 19.00-19.30 Hakkliha pitsa 711 kcal Valku 24g Süsivesikuid 93g Rasva 27g Sprite 500ml 210 kcal Rasva 0g Süsivesikuid 51g Valke 0g Kartuli krõps Taffel San diego 100g 530 kcal Rasva 32g Süsivesikuid 54g Valku 5g Tarbitud kogus : Kcal 2,249.41 Rasva 112,08g Valku 47,89g Süsivesikuid 260,15g Normaalkogus : kcal 3200 rasva ( 25-30% toiduenergiast ) valke 33g~ süsivesikuid 320...350g~~ Järeldus: Valke olen tarvitanud piisavalt , kuigi süsivesikutest ja kaloritest jääb puudu , aga seda rasva kogust ei tead
MARGARIINIDE ANALÜÜS Kedi Urbanik, TT09 1. OPTIMA light 25% 400g, 4,50 EEK Vesi, emulgaatorid E471, E476, loomsed rasvad ja sojaõli(geneetiliselt muundatud ubadest), sool 0,8%, kaaliumsorbaat, happesuse reg, lõhnaained, antioksüdant E307, toiduvärv beetakarotiin. Energ toiteväärtus 925 kJ/225 kcal, valke 0g, süsivesikuid 0g, rasva 25g. Säilitada +4...+15. 2. FELIX Voila 400g, 15,90 EEK Taimne õli 60%, vesi, lõss, keedusool 0,5%, emulgaatorid E471, sojaletsitiin, happesuse reg E330, lõhna- ja maitseaine, toiduvärv beetakaroteen, omega3, vitamiinid A, D, E. Energiasisaldus 2260 kJ/560 kcal, valke 1g, süsivesikuid 1g, rasvu 60g, transrasvhappeid 1g, kolestorooli 5mg, konservandivaba. 3. RAMA MultiVita 39% 500g 19,50 EEK Vesi, taimsed õlid 25%, petipiimapulber, tärklis,
glükogeeniks. KITIIN - lülijalgsete välisskeletis, seente rakukestas. Tähtsus Inimorganismile Süsivesikud on inimtoidus esmase tähtsusega kuna nad on hästi kättesaadavad ja ka kergesti omastavad. Kõige tähtsam ülesanne on süsivesikutel energeetiline, 1g glükoosi annab inimorganismis umbes 4kcal energiat. Veel kaetakse süsivesikute arvelt umbes 55-60% energiavajadusest. Süsivesikutel on organimsis ka varuaine roll. Inimese päevane vajadus Vaieldamatult vajab inimene süsivesikuid kui glükoosi igapäevaselt. Enamike inimeste jaoks oleks 320 kuni 350 g süsivesikuid ööpäevas sobiv kogus. Arvestades, et 1 g süsivesikuid annab umbes 4,1 kcal energiat, oleks nende summaarne energeetiline kogus 1300...1450 kcal. Nimelt peaksid süsivesikud organismi üldisest energiavajadusest katma umbes 60%. Toidus on alati tselluloosi ja teisi süsivesikuid, mida inimene ei omasta ning reaalne söödav kogus peab olema suurem. Toiduained milles esineb
hapnikku. Väga energiarikkad ained, inimene saab põhiosa päevasest energiast ja tööjõu just süsivesikutest. Kuid ei saa toituda ainult süsivesikutest kuna need annavad ainult energiat ja isoleeritud süsivesikud on B1 vitamiini röövlid ning organism vajab tahestahtmata kõiki vitamiine ja sealhulgas siis ka B1. Seega ei saa süüa ainult süsivesikute rikast toitu energia saamiseks. Süsivesikuid leidub kõige rohkem looduses ehk taimedes on 75-90% süsivesikuid, loomades 2%, seentes 3% ja mikroorganismides 12-30%. põhiosa süsivesinikke koos valemite, nime ja otstarbega. 1) glükoos - C6H12o6 viinamarjasuhkur. imendub väga kergeseti ja seega kasutavad sportlased seda peale raskeid treeninguid, et taastumine oleks efektiivsem. 2) fruktoos - C6H12o6 puuviljasuhkur. Leidub valmis marjadesja puuviljades ja soovitatakse diabeedikutele kuna fruktoos ei vaja rakku pääsemiseks insuliini. 3) riboos - C5H10o5. 4) desoksüriboos - C5H10o4 Oligosahhariidid
sportlastel. Suhkrud on ka vajalikud nõrga südametegevusega inimestele. Niisama tähtsad on suhkrud laste toitlustamisel, sest lapsed on väga liikuvad ja kulutavad palju energiat. Tselluloosi on kõigis taimsetes toiduainetes, sest see on taimede rakukesta peamine koostisosa. Lastele tuleb siiski selgitada, et magustoit on ka mannavaht, müsli jogurtiga ja maiustusi asendab ka puuvili. Kahjuks söövad meie lapsed liiga palju süsivesikuid. Näiteks leidub süsivesikuid meie laste lemmikutes - kartulikrõpsudes. Liigse süsivesikurikkaid toite 1 süües nagu jahu ja kondiitritooted võib hakata kimbutama kroomivaegus. Kroomirikas toit aitab pankrease hormoonil insuliini reguleerida veresuhkru hulka, hoiab ära diabeedi tekke. Tõhusad kroomiallikad on tomat, mais, õun, loomaliha, kanaliha, juust, munad, krabid ja meliss. Veel leidub kroomi ubades, hernestes, sojaubades, loomamaksas, täisteraleivas,
netis kõiksugu spordiportaalides leiduv info toitumise kohta, mida mina varem usaldanud olen, võib ikka väga mööda olla! 1. Üldiselt: Korralik toitumine peaks koosnema 57 toidukarrast päevas, s.t., et põhitoidukordade vahel võiks olla kerged eined puuviljad või müslibatoon nt. Pirukaid või okolaadi ei soovita eelistada, sest see tõstab päevase suhkrukoguse liiga kõrgeks ja langetab vitamiinikogust. 2. Süsivesikud: Eelkõige peaks menüüs palju süsivesikuid olema leib, kartul, riis, müsli, pasta, muud teraviljatooted ja puuviljad. See on väga tähtis, sest lihastes ja maksas on salvestatud energiavaru, mille keha saab ainult süsivesikutest ja selle energia varal töötab keha koormusel esimesed 6090 min. Peale korralikku söögikorda peaks olema vähemalt 2 tundi pausi enne trenni tegemist. Süüa enne trenni võiks jällegi palju süsivesikuid.
rasvavaesed tooted, mille rasvasisaldus jääb vahemikku 0,1...0,3% piimajogurtid rasvasusega 1,5...3,5% koorejogurtid, milles on rasva 10% või rohkem. Üks jogurti liike on joogijogurt, mis on tavaliselt vedelama konsistentsiga ning lisatud moos on ilma marjatükkideta. Tootja ja tooted 1. Valio Väiksed topsijogurtid » Valio Gefilus vaarika-mustsõstrajogurt 2% 100g 100g toodet sisaldab: · Energiat 370kJ/ 88kcal · Valku 3,1g · Süsivesikuid 14,0g · Rasva 2,0g Suured topsijogurtid » Valio Alma A+B ananassijogurt 2% 200g 100g toodet sisaldab: · Energiat 356 kJ/ 89 kcal · Valke 3,4g · Süsivesikuid 13g · Rasvu 2,0g · Kiudaineid 2,5g Joogijogurtid » Valio Alma maasika joogijogurt 1kg 100 g toodet sisaldab: · Energiat - 300kJ/71kcal · Valke - 2,7g · Süsivesikuid - 12g · Rasvasisaldus - 1,5g Alma Light+ jogurtid » Valio Alma Light+ rasvatu mustika-jõhvikajogurt 150g 100 g toodet sisaldab:
JUUSTUD Kertu Tedremäe TRADITSIOONILINE EESTI JUUST Tootja: OÜ Estover Piimatööstus Kaarlijärve Meierei Koostis: Pastöriseeritud piim, bakterjuuretis, sool, laap, tardaine: kaltsiumkloriid, säilitusaine: kaaliumnitraat 100g toodet sisaldab: Energiat 1388 kJ / 334 kcal; rasvu 25 g, millest küllastunud rasvhappeid 16,4 g, süsivesikuid < 1 g, millest suhkruid <0,5 g, valke 27 g, soola 1,4 g Kasutusalad: Võileival, snäkina TOOTE ISELOOMUSTUS toodetakse aastast 1958 maheda, nõrgalt hapuka maitse ja lõhnaga täisrasvane ja suure kaltsiumisisaldusega konsistentsilt poolkõva, elastne ja kergelt viilutatav, ebaühtlaselt jaotunud üksikute 3 5mm läbimõõduga ovaalsete või ümarate aukudega tootmisel ei ole kasutatud loomset laapi, sobib
JÄMESOOL PÄRASOOL PÄRAK Seedimisest võtavad osa SEEDENÄÄRMED SÜLJENÄÄRMED MAKS KÕHUNÄÄRE, mille eritised aitavad toitu lõhustada, kuid mida toit ise ei läbi Seedimine algab SUUS · Toit peenestatakse hammastega · ja segatakse süljega, mida toodavad süljenäärmed 0,8 - 1,5 liitrit ööpäevas Sülg sisaldab lisaks limale ensüümi AMÜLAAS, mis lõhustab süsivesikuid MAGU Neelu ja söögitoru kaudu jõuab toit makku MAOS toit 1.Peenestatakse 2. Soojendatakse 3. Segatakse Toidule mõjuvad: * maomahl, mida eritub ööpäevas 1,3 - 1,6 l (maomahlas on soolhape) * ensüüm PEPSIIN, mis lõhustab valke KAKSTEISTSÕRMIKSOOL maost saabub siia toidukört, millele hakkavad mõjuma : - kõhunäärme nõred(1,5 - 2 l ) - maksa poolt toodetud sapp(0,5 - 0,8 l)
.......................16 3 1. Kanalihakonservid 1.1 Frank Pott - Hautatud kanaliha 240 g Toote kaal 240 g Portsjonite arv 2 Säilivusaeg 2 aastat Säilivustemperatuur +0...+25°C Kanalihamass (55%), joogivesi, kananahk, porgand, sibul, keedusool (max.1,3%), maitseained, suhkur, säilitusaine E250. 100 grammi toodet sisaldab: Energiat 152 kcal Valke 11 g Rasvu 12 g Süsivesikuid 0 g 1.2 Maag - Naturaalne kanaliha omas mahlas 240 g Toote kaal 240 Portsjonite arv 2 Säilivusaeg 3 aastat Säilivustemperatuur +0...+25°C Kanaliha (85%), joogivesi, sibul, porgand, keedusool (max.1,4%), želatiin, maitseained, säilitusaine E250. 100 grammi toodet sisaldab: Energiat 149 kcal Valke 17 g Rasvu 9 g 4 Süsivesikuid 0 g 2. Ulukilihakonservid 2.1 Frank Pott Hakitud liha želees
Tööleht: ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS 1. Arvuta millise koguse energiat saaksid süües 50 grammi peenleiba, kui on teada, et 100 grammi peenleiba sisaldab: A. valke: 5,5 g B. süsivesikuid: 47,3 g C. rasvu: 1 g 2.75g valke, 23,65g süsivesikuid ja 0.5g rasvu. 118,17 kcal 2. Vali sobivaim variant. A. Milline toiduaine annab inimesele kõige suuremas koguses valke tailiha! B. Milline toiduaine annab inimesele kõige suuremas koguses süsivesikuid mesi! C. Milline toiduaine annab inimesele kõige suuremas koguses rasvu vahukoor D. Milline toiduaine annab inimesele kõige suuremas koguses naatriumi sool E. Milline toiduaine annab inimesele kõige suuremas koguses kaltsiumi lõhe G. Milline toiduaine annab inimesele kõige suuremas koguses rauda kuivatatud puuviljad 3. Lõpeta laused. A. Valgud koosnevad aminohapetest. B. Raud, tsink ja seleen on mikroelemendid. C. Kui kaks monosahhariidi omavahel liituvad tekib oligosahhariid. D
kaunviljades. Loomsed valgud leiduvad piimas, lihas, kalas, munades. · Vähem rasvast liha ja rohkem kartulit ja leiba. · Vähemkasulikud toiduained. 1. Suhkrud--sokolaad, marmelaad, tort, sokolaadikompvekid jne. 2. Jahutooted--valge sai, saiakesed, koogid, keeks. 3. Rasvad--pannkoogid, vorst, rasvane sink, munakollane. 4. Alkohol. · Süsivesikud Minimaalne päevane süsivesikute vajadus on 100 grammi 1 gramm süsivesikuid annab 4 kalorit energiat. Toidu süsivesikud moodustavad polüsahhariidid jne. Polüsahhariid taimses toidus on tärklis ja loomses toidus glükogeen. Ennekoormust 30-60 minutit ei tohi kasutada kergesti imenduvaid süsivesikuid glükoos. Seda saab vältida, kui süsivesikuid kasutada koos valku, rasvu võikiudaineid sisaldavate toiduainetega (täisteratooted, kaunvili, leib juustuga, leib kohupiimaga ).
Säilivusaeg Säilivustemperatuur +2...+6 kohupiim, vaarikakeedis 45% (vaarikad, suhkur, vesi, sidrunikontsentraat, paksendaja pektiin, happesuse regulaator kaltsiumtsitraadid), suhkur. Toode sisaldab 15,8% vaarikaid. 100 grammi toodet sisaldab: Energiat 573 kJ/ 136 kcal Valke 6,7 g Rasvu 5,0 g Süsivesikuid 16,2 g Ühe portsjoni toiteväärtus: * süsi- kcal valke rasvad vesikuid 204 10g 24g 8g 10% 20% 9% 11% * GDA - täiskasvanu päevane soovitatav kogus, põhineb 2000 kcal energiavajadusel. Indiviidi toitumisvajadused võivad erineda sõltuvalt soost, vanusest, füüsilisest aktiivsusest ja teistest
E316-Naatriumisoaskorbaat- Omadused: Antioksüdant. Kõrvalmõjud: Pole teada. E621-Naatriumvesinikglutamaat- Lõhna- ja maitsetugevdaja. E425-paksendaja, stabilisaator, emulgaator, zeleeriv aine. E250-Naatriumnitrit- Omadused: Säilitus- ja värvaine. Kõrvalmõjud: Võib tekitada nõgeslöövet, soolestiku probleeme, peavalu. 100g tootes on keskmiselt: energiat: 522kJ / 149kcal valke: 13g süsivesikuid: 4g rasvu: 9g Kõlblik kuni: 25.10.2010 2. Vegeta puljongipulber Koostis: sool, kuivatatud juurvili(porgand, pastinaak, sibul, seller, peterselli lehed) E621- Naatriumglutamaat Omadused: Lõhna- ja maitsetugevdaja. Kõrvalmõjud: Hiina restorani sündroom: südame pekslemine, peavalu, näo punetus, lihas- ja liigesvalud, migreenilaadsed peavalud. E631- Dinaatriumisoninaat E101- Riboflaviin- Omadused: Kollane või oranz värvaine, vitamiin B2
o Korduv ja drastiline vedelikukadu kaalu langetamiseks, seejärel kiire valgu, sv, vedeliku tarbimine Spordiga tegeleja toit peab olema · Süsivesikurikas · Rasvavaene · Sisaldama täisväärtuslikke valke. · Individuaalselt vastuvõetav. · Kõrge toitainetihedusega. · Sisaldama küllaldaselt vedelikku. Spordiga tegeleja toit peaks olema süsivesikurikas · PEAKS SISALDAMA o Alla 30% rasvu o 50 55% süsivesikuid · KAHJUKS SISALDAB o 35 - 40% rasvu o Vaid 35 40% süsivesikuid Süsivesikud-valgud-rasvad · Vastupidavusalad · Jõualad · Kiirusjõualad · Sportmängud · Võitlusalad · 60 : 15 : 25 % · 50 : 20 : 30 % · 60 : 15 : 25 % · 60 : 15 : 25 % · 50 : 20 : 30 % SÜSIVESIKUD TÄHTSAIMAD ENERGIAALLIKAD · Süsivesikud annavad poole organismile vajalikust energiast (55 65 %)
inimesel on tavaliselt hommikupoolikul suurem füüsiline koormus. Ülekaalulised inimesed võivad hilisõhtuse eine ära jätta. Süsivesikute arvestamiseks toidus on väljamõeldud leivaühikute süsteem. Seda süsteemi kasutades alustatakse energiavajaduse arvutamisest. Saades teada vajaliku süsivesikute, valkude ja rasvade päevase koguse, minnakse üle leivaühikute süsteemile. Arvestuse aluseks on, et 1 leivaühik (LÜ) on 12 grammi süsivesikuid (Täht 2010). Toiduainete kogused, mis sisaldavad 10-15 grammi süsivesikuid ehk 1 leivaühik (Täht 2010). Toiuaine nimetus Hulk, mis sisaldab 1 leivaühikut Leib, näkileib 25 grammi, ½ kääru leiba, 2 näkileiba Piim, keefir, hapupiim 1 klaas Kartul Kanamunasuurune(60-70 g), 1 supilusikatäis
toitumise põhialused on tasakaalustatus, mitmekesisus, mõõdukus Kiire elutempo tõttu jääb toidu vamistamiseks ja selle söömiseks üha vähem aega ning tihiti valitakse kiirtoit, mis ei sisalda piisavalt vajalikke aineid organismi normaalseks funktsioneerimiseks. Kiirtoit on enamasti kaloririkas ja toitainete vaene. Tarbida tuleks aga tasakaalustatud toitu. Tasakaalustatud toit on eale ja kehalisele aktiivsusele vastav see peab andma energiat kogu päevaks nii, et oleks piisavalt süsivesikuid, toidurasvu, valke samuti ka vett ja mitmesuguseid mineraalaineid. Kõike tuleks tarbida mõõdukalt. Hea oleks kui inimene tarbiks päevas süsivesikuid 45-60%, rasvu 25 - 40%, valke 10-20%. Täiesti ideaalne oleks tarbida 55% süsivesikuid, 30% rasvu ja 15% valke. Valgud moodustavad meie organismi struktuuri, sealhulgas lihased. Süsivesikud ja rasvad annavad energiat, mida me vajame liikumiseks, mõtlemiseks ja igapäevaseks elutegevuseks. Vett tuleks tarbida iga päev 1600 milliliitrit.
neist ei anna energiat või on nad nii magusad, et neist saadav energia on imeväikene. Suhkruasendajad annavad võimaluse nautida magusat maitset suhkrut tarbimata, põhiliselt tarvitatakse neid suhkurtõve ja rasvumise korral. Tänapäeval on õpitud valmistama mitmesuguseid suhkruasendajaid, mis jaotatakse kahte gruppi: energiat sisaldavad ja energiavabad. Energiat sisaldavad suhkruasendajad tõstavad veresuhkrut ning nende tarvitamisel tuleb arvestada kaloreid ja süsivesikuid. Plussid ja miinused + Ka diabeetikud saavad nautida magusat maitsed + Võimaldab salenejatel suhkru asemel energiavabu suhkruasendajaid kasutada - Tarbides üle lubatud normi võivad põhjustada tervisekahjustusi ENERGIAVABAD SUHKRUASENDAJAD SAHHARIIN (E954) Valge, lõhnatu pulber, mis väga halvasti lahustub vees. Kuumutamisel lahustuvus küll oluliselt suureneb, kuid kõrgel temperatuuril kipub ta kergesti lagunema ja magusust kaotama.
90 mne Sepik Sepik Hagar 44,2 g 215,8 kcal 8.90 Selga Laima (Läti) 7,7 g 431 kcal 7.50 Domino Lu Suomi OY 67,0 g 490 kcal 18.90 Lotte küpsis Jungent OÜ 69,7 g 456 kcal 6.50 Vaniljetoruke ANTAGO 65,8 g 503 kcal 22.00 P.P.C (Poola) Kokkuvõte: Süsivesikud on organismi tähtsaimad energiaallikad. Süsivesikuid saame me saia- ja leivatoodetest, puuviljadest, küpsistest. Süsivesikud on füüsilise töö puhul suure tähtsusega, vaimse töö puhul aga vajatakse neid veidi vähem. Süsivesikute sisaldus saja- ja leivatoodetes on ervinevad. Mõnes on rohkem süsivesikusisaldust, mõnes jällegi vähem. Kalorsused jäävad enam vähem 200- 300 kcal vahele. Kuid hinnad on toodetel väga erinevad. Küpsised on kallimad, kui saiad ja leivad. Kuid hindade vahed on ikka mõnes poes väga suured.
Tselluloos, pektiinained ja teised raskesti seeditavad taimsed süsivesikud on vajalikud seedemahlade produtseerimiseks ja soolte kokkutõmbumise ergutamisesk. Nad pidurdavad roiskumisprotsesse jämesooles ning aitavad organismist eemaldada liigset kolesteriini ja mõningaid mürkaineid. Eestlaste toidus on tähtsaimaks süsivesikute allikaks teraviljasaadused (50-60%), kartul (10- 18%), puuvili ja marjad (kevadel 2-4%, sügisel 9-13 %). Lisaks saadakse süsivesikuid suhkrust. Linnaelanikud söövad suhkrut liiga palju: (18-30 % saadavatest süsivesikutest), maal süüakse suhkrut vähem. Piima ja piimasaaduste osa süsivesikute allikana piirdus 4-9%-ga. Vaieldamatult vajab inimene süsivesikuid kui glükoosi allikaid igapäevaselt. Küsimus on vaid koguses. Väga täpset kogust on raske, praktiliselt isegi võimatu määrata. Esimene põhjus on see, et suur osa aminohappeid ja ka lipiidide metabolismi teatud vaheproduktid võivad vajadusel
Atkinsi dieet Atkinsi dieedi looja on dr Robert Coleman Atkinsi (1930-2003) ning ta avalikustas selle 1972. aastal Ta saavutas suure populaarsuse soovitustega uuest dieedirevolutsioonist ning tegutses üle 35 aasta, reklaamides madala süsivesikute hulgaga toitumist Atkinsi peamine soovitus oli, et inimesed peavad vältima suhkrut, valget jahu jt rafineeritud süsivesikuid. Enne dieedi alustamist tuleb puhastada oma köök ja jätta riiulitele ainult madala süsivesikutesisaldusega toidud, planeerida oma menüü nädalaks ette, toitu ostes valida puhtad ja värsked tooted ja süües valida väiksemad nõud Dieedi esimene faas Kestab 2 nädalat või 1 kuu ja on kõige rangem Süsivesikuid kuni 20 grammi päevas, et organism läheks kiiresti ketoosi seisundisse.
Paldiski gümnaasium eNERGIAJOOGID KELLY KULL 10. KLASS Oponent: Kaili Kull SISUKORD MIS ON ENERGIAJOOK? Omastatakse võimet parandada vaimset ja füüsilist võimekust. Nad sisaldavad ergutava toimega koostisosi. Energiajook sisaldab tavaliselt süsivesikuid, vitamiine, kofeiini ja teisi aineid (tauriin, kratiin, glükoronaktooni) Energiajook ei anna olulisel määral lisaenergiat. Aitab ära kasutada organismis olemasolevat energiat. Suhkur annab energiajookides energiat. Spordi- ja energiajook aetakse segamini. Spordijook- süsivesikuid ja elektrolüüte energiaallikana Energiajook- kofeiini, mis tõstab vererõhku. ENERGIAJOOK POLE OHUTU Tarbimisega peab olema ettevaatlik. Kasutades energiavarusid kurnab energiajook organismi ja tekitab suurt
täidisega. · Koostis: Piimasokolaad 40%, suhkur, piimapulber, kakaovõi, kakaomass, sojaletsitiin, lõhna- ja maitseained, suhkur, lõssipulber, taimsed rasvad, vee sisalduseta või. · Piima kuivainet 33% · Kakao kuivainet 13% Toiteväärtus 100g: Toiteväärtus: Tahvel: Energiat: Kcal/k 100 g 12,5 g % J Valke: g 8,8 70/290 4 Süsivesikuid: g 53 6,6 2 Millest suhkrud: g 52,5 6,6 2 Tähendused: Rasvu: g 34,5 4,3 7 % GDA- Täiskasvanu päevane soovitatav
surutakse 60o C kuumutatud piim suure survega läbi sõela, lõhustades rasvaosakesed mehhaaniliselt väga väikesteks Sel moel ühtlustub piima maitse ja talle ei teki rasvakihti Fermenteerimine Hapendamine Piimalevõi koorele lisatakse piimhappebakterite puhaskultuure ja kutsutakse esile piimhappeline käärimine Normaliseeritud piim Pastöriseeritud joogipiimana 1,5% 0,05% 2,5% 3,5% 100 ml piimas Valgusisaldus kõigub olenevalt tootjast Süsivesikuid 4,7g Normaliseeritud piim Kõrgpastöriseeritud piimana 3,5% kohvipiim 1,8% Latte piim 3,5% Cappuccino piim Pastöriseeritud piimana 2,5% Alma kohvimeistrite piim Lisanditega piim Milla sokolaadipiim Vitaminiseeritud piim Laktoosivaba piimajook Organoleptilised näitajad Konsistents ühtlane, ei tohi olla sadet ega koore tükikesi Maitse ja lõhn puhas ja piimale iseloomulik Värvus täispiima puhul ühtlaselt valge, kerge kollaka varjundiga
peidus just paras või rohkem kogus maitsvat jogurtijooki, mis kosutab organismi vajaliku energiaga.. Traditsioonilise maitse austajatele on parim valik maasikamaitseline jogurtijook. Kõik Gefiluse tooted sisaldavad maailmas enimuuritud piimhappebakterit Lactobacillus rhamnosus GG ja on säilitusainetevabad. 100g toodet sisaldab: Energiat 318 kJ / 75 kcal Valke 2,8 g Rasvu 1,2 g Süsivesikuid 13,3 g 6 7.1.2 Alma kirsijogurtimaius 2,6% 200g Enam suurimat marjasisaldust kui Alma jogurtimaiustes Eesti jogurtiturult ei leia. Kirsijogurtimaiuses on tervelt 15% kirsse, selle siidiselt pehme koostis teeb maiusest vastupandamatu vahepala igas vanuses jogurtisõbrale. Jogurtimaius on valmistatud parimast Eesti piimast. 100g toodet sisaldab: Energiat 394 kJ / 93 kcal
korral. Georg Badasjan Probiootilised piimatooted MEIE POODIDES LEIDUVAD PROBIOOTILISED PIIMATOOTED TERE Hellus piim : 1,0L Koostis: pastöriseeritud piim, probiootilised piimhappebakterid Lactobacillus fermentum ME-3 (lisatud Tartu Ülikooli litsentsi alusel). 100 g toodet sisaldab keskmiselt 53 kcal (223 4,7 energiat süsivesikuid kJ) g 2,5 valke 3,0g rasvu g Atsidofiilhapupiim Ats klassikaline Koostis: pastöriseeritud piim, juuretis (sh. L. acidophilus LA-5TM). 100 g toodet sisaldab keskmiselt 40 kcal (168 4,4 energiat süsivesikuid kJ) g 1,0
1.Miks on valke vaja?Millest valgud koosnevad?Millistes toitudes on rohkelt valke? Neid on vaja rakkude moodustamiseks. Valgud koosnevad aminohapetest. Valke on rohkesti piimas, juustus, kohupiimas kalas, lihas ja munades. 2.Miks on vaja süsivesikuid? Millised toidud sisaldavad süsivesikuid? Süsivesikud on keha peamine energiaallikas. Süsivesikuid saame leivast-saiast, suhkruga magustatud toodetest, puuviljadest. 3.Miks rasvad olulised? Millised toidud sisaldavad rasvu? Rasvad on energiavarud kehale. Seemned, pähklid, piimatooted, loomaliha. 4.Millised on ebatervisliku toitumise tagajärjed? 1.Kui inimene ei saa piisavalt kõiki toitaineid, kujuneb vaegtoitumus, mille tõttu kaal oluliselt langeb. 2.Rasvumine soodustab südame-veresoonkonna haiguste teket , suhkrutõbe, liigeseprobleeme jm. 3
Võrdlus Kohv koore ja suhkruga Must kohv Kalorsus 100 g kohta 36,6 kcal Kalorsus 100 g kohta 2 kcal Analüüs: Kasulikum oleks juua koorega kohvi, kuna sealt saab rohkem kätte vajalikemaid aineid nagu nt: Valke, vitamiine, süsivesikuid, rasvu jne. Piimaga kohvis on neid kõike rohkem kui mustas kohvis. Cocacola Kaljajook Kalorsus 100 g kohta 43 kcal Kalorsus 100 g kohta 31 kcal Analüüs: Nagu võrdluses näha on kohe kindlasti kasulikum juua kalja, kuna seal on rohkem kõiki vajalikke ja tervisele kasuilikke aineid. Tomatimahl Apelsinimahl Kalorsus 100 g kohta 18 kcal Kalorsus 100 g kohta 43 kcal
ORGAANILISED AINED RAKKUDES Orgaanilisi aineid iseloomustab: - Sisaldavad alati süsinikku (C), - Tekivad organismides, - Sisaldavad rakkudele kättesaadavat energiat. BIOAKTIIVSED AINED - Väga väikestes kogustes mõjutavad organismi elutegevust. Nt ensüümid, vitamiinid, hormoonid, antibiootikumid, mürgid. SÜSIVESINIKUD ehk SAHHARIIDID - Orgaanilised ühendid, mis sisaldavad süsinikku, vesinikku ja hapnikku. * Loomad kasutavad niisuguseid toidus olevaid süsivesikuid nagu suhkur ja tärklis energiaallikana. * Taimed valmistavad oma elutegevuseks vajalikke süsivesikuid ise. Süsivesikud on looduses enim levinud orgaanilised ühendid (75% - 90%). MONOSAHHARIIDID - Lihtsuhkrud. Sahhariidid jagunevad: - Monosahhariidid (C6H12O6 - GLÜKOOS ehk viinamarjasuhkur); - Oligosahhariidid; - Polüsahhariidid.
soojustekkeks ning kehaliseks ja ka vaimseks tegevuseks kuluva energia hulga. Energiavajadus sõltub inimese soost, vanusest, kehamassist, ainevahetuse eripärast, kliimast ja kehalisest koormusest (Deikina & Jõeleht: 2010). 2 SÜSIVESIKUTE, RASVADE JA VALKUDE OSATÄHTSUS Põhilisteks toitaineteks on süsivesikud, valgud ja rasvad. Lisaks põhilistele toitainetele vajab organism veel vitamiine, mineraalaineid ja vett. Käesolevas uurimistöös uuritakse lähemalt süsivesikuid, valke ja rasvu. 2.1 Süsivesikud Süsivesikud on organismi põhiline energiaallikas (Kivilo-Paas & Raska: 2010). Toidusüsivesikud on ainevahetuse jaoks asendamatud, sest katavad poole vajalikust päevasest toiduenergiast (Zilmer: 2009). Süsivesikuid on mitut erinevat tüüpi. Enamik toidus sisalduvatest süsivesikutest tuleb taimedest. Ainus loomne süsivesikute allikas on piimatoodetes sisalduv laktoos ja mees sisalduv fruktoos
Sellist valemit, mis sobib kõigile, taastumiseks pole, sest väga suured mõjurid on sugu, vanus, kehakaal, sportlik vorm, pingutuse kestus ja muidugi ka keskkond, kus pingutus toimus. Meelde tuleb jätta peale füüsilist pingutust kolm märksõna: Vedeliku varude ja mineraalide taastamine; valgu varude täiendamine; energia varude täitmine. Need on peale pingutust kõige tähtsamad tegevused, et kiiresti taastuda. Energia taastamine Energia taastamisel on kõige tähtsam tarbida süsivesikuid. Süsivesikutest tulenev energia on vajalik lihaste ja aju tööks. Energia võimalikult kiire taastamine on eriti tähtis neile, kellel on päevas rohkem kui üks treening. Mida pikemad on treeningud, seda rohkem süsivesikuid kulub ja seda rohkem peab neid tarbima. Inglismaa Loughborough´i Ph.D Clyde Williams´i läbi viidud uuringute tulemuste kohaselt peavad sportlased, kellel on mitu pikka pingutust
Plastiidid jagunevad kolmeks: kloroplastid, kromoplastid ja leukoplastid. Fagotsütoos- ümbritsevast keskkonnast tahkete ainete aktiivne omastamine teatud tüüpi rakkude poolt rakumembraani sissesopistumise teel. LOOMARAKK Mitokonder-tekitab energiat; 2 membraanne Tsütoplasma-seob raku tervikuks Golgi kompleks- jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik- sünteesib vaja minevaid süsivesikuid ja lipiide Lüsosoom- 1 membraanne, lõhutsab rakule mittevajalikud ained. Ribosoom- toimub valgu süntees. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik- toodab valke. Polüsoom-sünteesib aminohappelise järjestusega valke. Rakumembraan- toitainete edasikandmine. Karüoplasma-rakutuuma poolvedel plasma. Tuumake-pannakse kokku ribosoomid. TAIMERAKK Tuumake-ribosoomide moodustumine. Rakutuum-kontrollib ning suunab raku tegevust.
Süsivesikud Autorid: Kevin Maranik Johannes Rooso Jako Luik Energia Kogu päevasest tarbitavast toiduenergiast peavad süsivesikud katma 5560%. Lisatavast suhkrust saadava energia osatähtsus ei tohiks ületada 10% päevasest toiduenergiast. Kogus Inimene, kelle energiavajadus on 2000 kcal, peaks päevas tarbima: 275 g kuni 300 g süsivesikuid. 2500 kcal päevase energiavajaduse juures on soovitatav päevane süsivesikute hulk 345375 g, 3000 kcal korral 410450 g. Mono- ja disahhariidid* e lihtsüsivesikud e suhkrud Glükoos e viinamarjasuhkur mesi, puuviljad, marjad, mahlad Fruktoos e puuviljasuhkur puuviljad, marjad, mahlad, mesi Laktoos e piimasuhkurpiim ja piimatooted Maltoos e linnasesuhkur teraviljatooted Sahharoos e lauasuhkur suhkruroog,
Toiteväärtuselt on põlduba enam-vähem võrdne aedherne ja -oaga. Valgusisaldus on isegi mõnevõrra kõrgem (valgud on raskemini omastatavad kui loomsed valgud). Vitamiine on rohkem rohelistes terades: - eriti C- vitamiini 80 mg%, - ka karotiini, - B-rühma ja - PP- vitamiini. Valminud kuivad terad sisaldavad: - valku 2730%, - süsivesikuid 5055%, - rasva 1%, - mineraalaineid 33,6% (kaalium, magneesium, fosfor, vask, tsink, raud). 100 g keedetud ube sisaldab: - valke 7,6 g - rasva 0,4 g - süsivesikuid 19,6 g - kiudaineid 5,1 g - vett 71,5 g 36. Olulisemate toitainete, minaraalainete ja vitamiinidesisaldus aedoas.
Teine põhjus, miks suureneb valguvajadus on treeningust või võistlusest tingitud lihase vigastused. Kui süüa rohkem valke sisaldavaid toite, aitab see lihastel kiiremini paraneda vigastustest. Lisaks sellele kasvab märgatavalt valguvajadus, kui treening või võitlus nõuab suurt koormuse mahtu ja intensiivsust, siis hakatakse kasutama valke energiaallikana. Kuid see on kehale strukturaalse koha pealt halb, seetõttu on soovitatav juua süsivesikuid sisaldavaid spordijooke. Valgurikkaid toiduained tuleks süüa umbes tund enne treeningut, sest siis on lihased suutelised toidust saadavaid valke kasutama maksimaalselt lihaste arendamiseks. Valkude tarbimisel on soovitatav ka juua rohkesti vett. Parima tulemuse annab loomse ja taimse valgu kombineerimine. 4. Rasvad 4.1 Rasva tähtsus Kuigi enamik inimesi arvavad, et rasv on pigem halb kui hea, siis tegelikult on rasv väga
· Õhuniiskusest NB! Treenimine ja võistlemine kuumas kliimas Toitained: · Süsivesikud · Lipiidid · Valgud · Vitamiinid · Mineraalained · Vesi Toitainete energiaväärtus: · Valgud 4 kcal/g · Süsivesikud 4 kcal/g · Rasvad 9 kcal/g Süsivesikud Glükoos, sahharoos, tärklis Tselluloos toimib inimese organismis kiudainena Süsivesikud on tähtsaim energiaallikas Paljud rakud kasutavad energiaallikana vaid süsivesikuid: Erütrotsüüdid, närvirakud Lihased kasutavad süsivesikuid aeroobsel ja anaeroobsel tööl.
Trenn ja söök Toidus peaks süsivesikuid olema 55-60%, proteiine 10-15%, rasva mitte rohkem kui 30%. Peale selle peaks eine sisaldama organismile vajalikke vitamiine, kiud- ja mineraalaineid. Kasulik on süüa 5-6 korda päevas. Päevase energiahulga peaks jagama: hommikusöök 25%, oode 10%, lõunasöök 30%, oode 10%, õhtusöök 25%. Hommikune treening ei tohiks olla liiga raske ega kesta pikalt, sest trenni eesmärk ei ole organismi nõrgendada ja n-ö tühjaks tõmmata, vaid üleliigseid rasvu põletada.
Lastevorst (300 g) Koostis: sealiha (35%), vesi, veiseliha (14%), seakamar, seapekk, lõssipulber (sh. laktoos), tärklis, kanamuna, keedusool (1,9%), stabilisaator, E1422, E450, E452, lõhna- ja maitseained, happesuse regulaator E451, lõhna- ja maitsetugevdaja: E621, antioksüdant: E300, säilitusaine: E250 100 g tootes keskmiselt: - energiat 867 kJ / 209 kcal - valku 10 g - süsivesikuid 4 g - rasva 17 g Analüüs: Kõige väiksema energiasisaldusega võrreldes teiste toodetega. Antud toode sisaldab suhteliselt palju erinevaid koostisosi ning lisaaineid, mis muudab mind natuke skeptiliseks. Toode ei tundu küll organismile ohtlik, kuid kui vähegi võimalik millegi naturaalsema vastu see välja vahetada, siis ma teeks seda. Väherasvane margariin Felix Voila Light (400 g) Koostis: vesi, taimne õli 40%, keedusool 0,6%, emulgaatorid (E471, E476),
sellepärast kasutatakse glükogeeni, et energiat toota. 10.Kuidas varustatakse rakke energiaga? Rakud saavad oma energia ATP molekulidest. ATP tootmiseks on erinevaid võimalusi 1) ATP toodetakse kreatiinfosfaadi teel, mis ei nõua protsessi toimumiseks midagi ega tekita kahjulikke laguprodukte, kuid millest piisab 10 sekundiks. 2) Anaeroobne glükolüüs, mille käigus saadud energiast piisab kuni minutiks. Kasutab suurel hulgal süsivesikuid ning tekitab piimhapet. 3) Oksüdatiivsed protsessid, mille käigus toodetakse energiat süsivesikutest ja rasvadest hapniku abil. 11.Mille poolest erineb aju energeetika lihaste omast ? Aju saab energiat ainult süsivesikutest, aga lihased saavad kasutada ka rasvu ja valke. 12.Millistel energeetilistel põhjustel tekib anaeroobne lävi ? Anaeroobne lävi tekib kui piimhappe tase veres kasvab hüppeliselt.
Tihedalt toidukilesse mähitud kuiv lillkapsas säilib külmkapi köögiviljasahtlis viis päeva, hakates seejärel riknema või kuivama. Väga oluline on hoida lillkapsast (nagu ka muid kapsaid) eemal õuntest, pirnidest, banaanidest, melonitest ja tomatitest, millest eralduv etüleen kiirendab närtsimist ja riknemist. Spargelkapsas ehk brokoli Spargelkapsa õisik sarnaneb lillkapsa õisikuga, kuid lillkapsaga võrreldes on tal eeliseid, sisaldab rohkem valku,süsivesikuid ja vitamiine ning sobib paremini konserveerimiseks. Toiduks tarvitatakse õisikut koos lihakate, sparglit meenutavate õievartega. Spargelkapsas närbub kiiresti, sellepärast on soovitatav tarvitada teda võimalikult kiiresti pärast koristamist. Noori varsi ei ole vaja koorida, kuid juba puitunud varsi kooritakse nagu rabarbereid. Parim on kasutada neid värskena, hoida külmikus salati riiulil kilesse mässituna, selleks et vili oma ära ei kuivaks. Sobib ka külmutada.
Antioksüdant- Naatriumisoaskorbaat-E316 Ei teata Happesuse regulaator- Glükoondeltalaktoon-E575 Ei teata. Lõhna ja maitsetugevdajad- Naatriumvesinikglutamaat-E621 Hiina restorani sündroom: südame pekslemine, peavalu, pearinglus, näo punetus, lihas- ja liigesvalud, migreenilaadsed peavalud. Säilitusaine- Naatriumnitrit-E250 Puudub Toiduvärv- Karmiin-E120 Võib tekitada astmat ja ka eluohtlikke allergilisi reaktsioone. 100g toodet sisaldab: energiat: 342 kcal valku: 15g süsivesikuid: 3g rasva: 30g Nimi: Kanapallid Firma: Tallegg Netomass: 1,576 kg Säilitada: +2...+6C Parim enne: 24.09.12 Tootja: AS Tallegg tellimusel tootnud AS Rakvere Lihakombinaat, Roodevälja küla, Sõmeru vald, 44207 Eesti. Koostis: Kana-broileri liha 56%, kuiviku puru, vesi, juust 5%, misukiud, sojavalke, keedusool 1,5%, nisujahu, lõhna- ja maitseained, dekstroos, suhkur, stabilisaator E450, happesuse regulaator E451, maltodekstriin, hüdrolüüsitud taimne valk, antioksüdant E316
Vanemad inimesed peavad süsivesikute hulka hulka toidus piirama. Eriti kergesti muutuvad rasvaks mitmesugused suhkrud. Sobivad intensiivse füüsilise töö tagajärjel tekkinud energiakao katmiseks, sest nad ime nduvad s o o le s tikus t kiire s ti. EESTLASTE TOITUMISE STATISTIKA Tähtsaimaks süsivesikute allikaks te raviljas aadus e d (50-60%) Kartul 10-18% Puuvili ja marjad (kevadel 2-4%, sügisel 9-13 %) Lisaks saadakse süsivesikuid suhkrust. Piima ja piimasaaduste osa süsivesikute allikana piirdub 4-9%-ga. SÜSIVESIKUTE SISALDUS 100 GRAMMIS TOIDUAINES Juurvili 7 (35 kcal) Õlu 4 (43 kcal) Piim 5 (52 kcal) Keedukartul 17 (77 kcal) Banaan 20 (93 kcal) Juust 0 (170 kcal) Kohuke 26 (367 kcal) Müsli 65 (376 kcal) Grillribi 1 (502 kcal) HEAD JA HALVAD SÜSIVESIKUD Häid ehk aeglaselt imenduvaid ja veresuhkru taset aeglaselt tõstvaid süsivesikuid sisaldavad täis te rato o te d,
Miks/miks mitte? Tase 1 Kui tegemist on oksiidiga, siis nimeta ta (ja kirjuta valem, Mitu grammi vett on vaja lisada 30 g äädikhappele, et saada 12%-line lahus? kui pole antud)! Tase 2 vesi PE 2006. 0,32 kg viinamarjamahla sisaldab süsihappegaas 46,5 g süsivesikuid ja 0,6 g valku. Mitu MnO2 protsenti on mahlas süsivesikuid, mitu hapnik valku? N2O3 PE 2008. Autoakudes kasutatavat vingugaas väävelhappe lahust (akuhapet) müüakse
Toiduained Loomsed: liha, kanamuna, piim, kala jne. Makrotoitained: valgud, rasvad, süsivesikud. Toitained Mikrotoitained: vitamiinid, mineraalaine. 3.Tunda ära joonisel märgitud elundid; millised neist on seedenäärmed või seedeelundid; elundite ülesanded. Seedeelundid: * suuõõs koos hammastega ja keelega:1) maitse tundmine;2) toidu segamine; 3) toidu peenestamine;4) toodavad amülaasi, lagundavad süsivesikuid * neel:1) toidu edasijuhtimine söögitorru;2) toidu neelamine * söögitoru:1) toidu juhtimine makku * magu:1) toidu kogunemine;2) toidu segamine;3) bakterite hävitamine soolhappega; 4) algab valkude seedimine; 5) osade ainete imendumine * peensool:1) seedimine;2) lõhustumissaaduste imendumine * jämesool:1) jääkainete kogunemine;2) vee tagasiimendumine;3) bakteriaalne käärimine;4) mõningate vitamiinide moodustumine (bakterite abil);5) väljaheite moodustumine
1)Kiirtoitu mõiste. Kiirtoit on kiiresti valmiv toit, mida on võimalik mõne minutiga kohapeal valmistada ja vajadusel ka tellijale kätte toimetada. Kiirtoiduks loetakse: hamburgereid, friikartuleid, pitsa, hot dog jn..Kiirtoitude hulka võib arvata ka take-out ehk kulinaarialettidest kaasavõtmiseks müüdavad võileivad või wrapid, aga ka Hiina söögikohtades karpidesse pakitavad road. Kõik need sisaldavad suurel hulgal rasvu, süsivesikuid, kaloreid, soola, suhkrut ja palju muid aineid. 2)Miks nii palju süüakse Viimasel ajal on hakatud järjest rohkem rääkima tervislikust toitumisest. Kiire elutempo juures ei leita enam aega korraliku ja täisväärtusliku toidu valmistamiseks, mistõttu tuleb sellele rohkem tähelepanu pöörata ning inimestele teadvustada, kui oluline on õige toitumine. Süüakse pigem seda, mis valmib kiiresti, on maitsev ja odav.
Rukkipüül, vesi, nisujahu, rukkikroovjahu, valge linnasejahu, suhkrupeedisiirup, suhkur, sool (1%), pärm, Köömned, Jahuparendaja( paksendaja guarkummi, emulgaator E472e) Koostis 1 portsjonis (1 keskmine viil on 37g): Energiat 85kcal/361kJ, Rasvad 0,4g sellest küllastunud rasvhappeid 0,04g, Süsivesikuid 17,3g millest suhkruid 2,1g, Valgud 2.0g, Kiudained 2,3g, Sool 0,5g Toitumisalane teave Realiseerimisaeg 15.09.2013 Säilitamistingimused - Kogus 370g Müügihind 79 senti OÜ Linerel, Ringtee 2, 51013 Tartu, Telefon 730 7000, www.linerel.ee Andmed tootja kohta Kõik hinnad ja realiseerimisajad on seisuga 13.09 ja hinnavõrdlus tehtud Tondi Selveris
Sisukord: · Sarapuupähkel · Kreeka pähkel · India pähkel · Maapähkel · Mandel · Parapähkel · Pistaatsia pähkel · Kookospähkel · Kastan Sarapuupähkel Sarapuupähklid on valgu- ja kiudainerikkad. Sarapuupähklid sisaldavad mitmeid mineraale; rauda , vaske ja magneesiumi. Vitamiinidest sisaldavad koliini ja tiamiini . 100 g sarapuupähkleid sisaldab rasva 62,4 g, proteiini 12,6 g, karbohüdraate 13,7 g, mineraale 2,5 g, vitamiine 3,2 mg, süsivesikuid 9,4 g. Sarapuu pähklite maitse paraneb oluliselt kuumtöötlemisel. Sarapuupähklid kasvavad Eestis (harilik sarapuu). Sarapuupähkleid süüakse harilikult maiustustena näiteks halvaa, kommid , sarapuupähklivõi. Kreeka pähkel Kreeka pähklid Eestis ei kasva. Kreeka pähkel on kõrge toiteväärtusega ,mis tuleneb suurest mineraalainete -(kaalium ja kaltsium) ja küllastumata rasvhapete sisaldusest. Kreeka pähkel on kolesteroolitaset alandav ja südame
annaabi.ee 
