Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Organismi üldehitus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
elund, kudesid, epiteelkude, närvikude, üldehitus, organid, organsüsteemid, peaaju, toes, elundkonnad, katteelundkond, vereringeelundkond, tugielundkond, seedeelundkond, hingamiselundkond, erituselundkond2.2 Inimorganismi ehitus 1.Rakud ja koed · Sama talitlusega ja sarnase ehitusega moodustuvad koe (kude) · Organ ehk elu,koosneb mitmest koest ja täidab kehas mingit kindlat funktsiooni. · Koos töötavad ja ühtsed ülesannet täitvad organid,moodustuvad organsüsteemi e eludkonna ning organsüsteemid kokku moodustuvad organismi. · Inimesel (loomadel) on neli kude: · 1.Epiteel e kattekude,ta eraldab organismi väliskeskkonnast.Tema ülesanne on kaitsta keha väliskiirguse eest (UV-kiirgus).Eritab igasugused aineid (Nt:higi,rasv,vesi).Väljutavad jääkaineid.Naharakud sünteesitakse aineid. · 2.Sidekoe rakud asuvad hõredalt raku vaheaines. Ülesanne: organite sidumine. Sidekoe tüübid:
Rakud ja koed Sama talitusega ja struktuurilt sarnased rakud moodustavad kudesid. Organ ehk elund koosneb paljudest kudedest ja täidab kehas mingit kindlat funktsiooni. Organid, mis töötavad koos ja täidavad ühtset ülesannet, moodustavad organsüsteemi ehk elundkonna. Organsüsteemid kokku moodustavad terviku-organismi. Eristatakse järgmisi kudesid: epiteelkude, lihaskude, närvikude ja sidekude. Epiteelkude katab kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ning piiritleb organeid. Näiteks koe liik on ripsepiteel, kus rakkude välispinnal asuvad ripsmed. Sidekoe rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheainet, mis kujutab endast tavaliselt elastsetest kiududest koosnevat võrku. Kollageen moodustab sidekoe põhimassi ja on kõige iseloomulikumaks sidekoe elastseid kiude moodustavaks valguks. Sidekude esineb kogu kehas,
/ Epiteelkude- katab organismi välispinda ning ka nt kuseteid,kopse, veresooni. Kaitseb vigastuste,nakkuste eest.toimub ainevahetus väliskeskkonna ja organismi vahel. Koed tihedalt üksteise kõrval,rakuvahelise aineta õhukesed kiled.all asub basaalmembraan, toetab epiteelkude, seob sidekoega. Ripsepiteel-rakkude välispinnal asuvad ripsmed,hingamisteedes. Sidekude- rakud hajusalt, vahel rakuvaheaine,kujutab võrku. Kollageen- sidekoe põhimass. Esineb kogu kehas.ühendab teisi kudesid omavahel, toetab elastseid kehaosi. *kohev sidekude-hoiab teisi kudesid ja organeid paigal, tagab nende elastsuse. *Rasvkude- rasvaga täidetud rakud on varuainete kogumiseks,pehmendavad lööke, moodustavad loomadele soojusisolatsiooni kihi, talletatakse kehavõõrad ained. *Fibrillaarne sidekude- rakuvaheaine tihedate paralleelsete kollageeni kimpudena, moodusutuvad kõõluseid, mis kinnitavad lihased skeleti külge ja ligimente- hoiavad skeletti koos. *Kõhrkude-mood
Lihaskude · Sidekude seob naha teiste organite külge. · Lihaskude moodustab täiskasvanud inimese · Luukude täidab organismi kehamassist tavaliselt 40-50%. tugifunktsiooni. · Südamelihased ei allu tahtele ja töötavad rütmiliselt kuni surmani. Närvikude · Skeletilihased kinnituvad · Närvikoe rakud suudavad vastu köölustega toese külge ja võimaldavad liikuda. võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutust edasi kanda ja · Südamelihaskoerakud on salvestada. võimelised genereerima ja
· teistsugune ruumikasutus - toit ühest kohast, töö teises kohas, kodu kolmandas Inimene kuulub loomariiki, imetajate klassi, primaatide seltsi, inimlaste sugukonda. Inimesel pole tekkinud evolutsioonis juurde ühtegi põhimõtteliselt uut kehaehituslikku struktuuri ega funktsiooni. Neoteenia - pidurdunud areng ja ellaste noorjärgu tunnuste säilimine täiseas. 2.2 ÜLEVAADE INIMORGANISMI EHITUSEST RAKUD JA KOED rakud koed organid elundkond organism · EPITEELKUDE katab organismi välispinda, organite sise- ja välispindasid. nt. nahk kaitseb keha, sisekõrva epiteelrakud võtavad ärritusi vastu, soole epiteelrakud imavad toitaineid, ripsepiteel - ripsmed ja ka hingamisteedes, puhastavad õhku tolmuosakestest. · SIDEKUDE toetab struktuure, täidab lihastevahelist ruumi, seob naha teiste organite külge, transpordib aineid(veri), koguneb naha alla ja pehmendab lööke(rasvkude). Kollageen mood. sidekoe põhimassi
Klass imetajad Hõimkond keelikloomad Riik loomad 2. Inimese kui imetaja tunnused · Hästi arenenud aju ja ajukoor. See võimaldab tingitud reflekside kujundamist. Hea mälu ja arenenud meeled. · Gaasivahetus kopsudes · Süda on 4-osaline · Esineb kehavereringe ja kopsuvereringe · Pidev energiavajadus · Soojuse pidev tootmine ainevahetusprotsesside tulemusel · Organism on terviklik süsteem kõik elundkonnad on omavahel seotud 3. Inimese liigi tunnused · Suur aju · Kahel jalal liikumine · Aeglane areng, mittesessoonne sigimine, puudub selgelt eristuv innaaeg · Kõigesööja; toitu jahitakse, korjatakse, transporditakse, jagatakse omavahel, töödeldakse enne söömist · Keerukas kultuuriline käitumine, sealhulgas artikuleeritud kõne · Sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele, järglased vajavad hoolitsust pikas lapseeas
Liigi tunnused Anatoomilises mõttes on vähe ainult inimesele iseloomulikke tunnuseid. Sama võib öelda ka elundkondade ja talitluse ning lootelise arengu kohta. Omapära võrreldes primaatidega on ajumaht 1400 cm3, püstine kehahoiak, mitte sessoone sigimine, välja kujunenud geneetiline struktuur mis on kestnud umbes 40 000 aastat. Inimene on kindla kultuuri käitumisega, omab kõnevõimet, oskab valmistada ja kasutada tööriistu ning erinevaid tehnoloogiat. 4. Inimese rakk, koed ja elundkonnad Inimesel on loomnerakk Inimese põhikoed on : EPITEELKUDE- katab kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ning piiritleb organeid. SIDEKUDE- elastsest kudedest koosnev võrgustik. Toetab struktuure, täidab lihastevahelist ruumi, seob nahka organite külge, trantspordib aineid, pehmendab lööke. LIHASKUDE- nende talitluseks on kokkutõmbumine neid on kaht t üüpi silelihaskude, vöötlihaskude, selektilahesed, südamelihased
erituselunditesse, kaitse. 4) Hingamiselundkond-Gaasivahetus, varustab verd hapnikuga, aitab vabaneda gaasilistest jääkainetest. 5) Erituselundkond-Eemaldavad kehast gaasilised, vedelad ja tahked jääkained. 6) Sisenõrenäärmed-Toodavad hormoone 7) Suguelundkond-Sugurakkude tootmine ja uue organismi arengu kindlustamine. 8) Närvisüsteem-Kooskõlastab ja juhib kõikide elundkondade tööd. 9) Katteelundkond-Katab ja kaitseb. Inimese keha üldehitus Rakk kude Elund/Organ Organsüsteem/Elundkond 1)Epiteelkude 1)nahk 1.Katteelundkond 2)Närvikude 2)Peaaju 2.Tugielundkond 3)Lihaskude 3)südamelihas 3.Seedeelundkond 4)Sidekude 4)kops 4.hingamiselundkond 5.Ringeelundkond
erituselunditesse, kaitse. 4) Hingamiselundkond-Gaasivahetus, varustab verd hapnikuga, aitab vabaneda gaasilistest jääkainetest. 5) Erituselundkond-Eemaldavad kehast gaasilised, vedelad ja tahked jääkained. 6) Sisenõrenäärmed-Toodavad hormoone 7) Suguelundkond-Sugurakkude tootmine ja uue organismi arengu kindlustamine. 8) Närvisüsteem-Kooskõlastab ja juhib kõikide elundkondade tööd. 9) Katteelundkond-Katab ja kaitseb. Inimese keha üldehitus Rakk kude Elund/Organ Organsüsteem/Elundkond 1)Epiteelkude 1)nahk 1.Katteelundkond 2)Närvikude 2)Peaaju 2.Tugielundkond 3)Lihaskude 3)südamelihas 3.Seedeelundkond 4)Sidekude 4)kops 4.hingamiselundkond 5.Ringeelundkond
6-9 6) Inimene kuulub Linne klassifikatsiooni alusel imetajate klassi ja esikloomaliste ehk primaatide seltsi. Tänapäeva klassifikatsioon paigutab inimese inimlaste sugukonda, inimlaadsete ülemsugukonda ja primaatide seltsi. Homo Sapiens'i peamisteks tunnusteks on suur aju, püstine kehahoiak ja liikumine kahel jalal, keerukas kultuuriline käitumine. 7) Inimese keha koosneb kudede põhitüüpidest ning nende alaliikidest. Kudede põhitüübid on: epiteelkude, lihaskude, närvikude, sidekude. Kõiki organeid piiritleb ja väliskeskkonna või kehaõõnetega ühenduses olevaid pindu katab epiteelkude. See kaitseb vigastuste ja bakterite eest. Kogu kehas esinev kude on sidekude see ühendab teisi kudesid omavahel ning toetab ka elastseid kehaosi. Selle koetüübi alaliigid on nt. rasvkude ja kõhrkude. Kude, mille talituseks on kontraktsioon ehk kokkutõmbumine on lihaskude. See kude aitab inimesel liigutada
Seedeelundkond: rakusisene seedimine kehaõõnes/ kehaväline seedimine- ämblik/ seedekulgla(ümaruss)/ seedenäärmed Hingamiselundkond: vees- lõpused+ kehapind, õhus- kehapind+ trahheed+ kopsud Vereringeelundkond: veri, veresooned(arterid, veenid, kapillaarid), süda(1-4 kambrit, kojad ja vatsakesed) Erituselundkond: selgrootud- neerutorud, selgroogsed- neerud Närvisüsteem: keskns ajud(pea+ selja), piirdens- närvid(somaatiline, vegetatiivne). KK- närv- aju- elund Meeleelundkond: retseptor- närv- aju Sisenõrenäärmed: sisenõrenäärmed, hormoonid Sigimiselundkond: munasarjad- munarakud, seemnesarjad- seemnerakud 6) Loomariigi süsteem Riik.- LOOMARIIK (hmk selgrootud(käsnad, ainuõõssed, lameussid, ümarussid, rõngussid, lülijalgsed, limused, okasnahksed)+ hmk keelikloomad(süstikkalad+ selgroogsed)) Klass: kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad 7) Selgrootute paigutamine hõimkonda+ klassi ( OMA AJUDEGA!!)
BIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ LK 6-31 1.INIMESE KEHA ÜLDEHITUS · Rakke on kehas kokku u 50 000 miljardit, rakutüüpe u 200 · Rakud on organismi väikseimad ehitusosad, millel on kõik elu tunnused · Uued rakud moodustuvad olemasolevate rakkude jagunemise teel · Sarnase ehituse, talituse ja päritoluga rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe, inimkehas 4 koetüüpi : epiteelkude, sidekude, lihaskude, närvikude · Elundid on organismi osad, mis täidavad kindlaid ülesandeid ( kaitsevad nahk, kindlustavad liikuvuse lihased, luud, tagavad toidu seedimise magu, soolestik ) · Elundid, mis täidavad ühiseid ülesandeid moodustavad elundkonna · Inimese elundkonnad : Tugi-liikumiselundkond, seedeelundkond, vereringeelundkond, hingamiselundkond, erituselundkond, sigimiselundkond, sisenõrenäärmed, närvisüsteem 1A Raku ehitus
eemaldamine organismist hingamiselundkond elundkond, mis tagab gaasivahetuse hormoon aine, mida toodavad sisenõrenäärmed ja millel on kindel toime teistele rakkudele ja organitele katteelundkond elundkond, mis võtab vastu välisärritusi ja kaitseb organismi väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest kesknärvisüsteem pea- ja seljaaju, kus toimub informatsiooni töötlemine kohev sidekude sidekoeliik, mis hoiab teisi kudesid ja organeid paigal ning tagab nende elastsuse kollageen sidekoe elastseid kiudusid moodustav valk kõhrkude elastseid ja painduvaid tugistruktuure moodustav sidekude lihaskude kude, mille talitluseks on kokkutõmbumine ehk kontraktsioon luukude jäik sidekude, mis moodustab tugistruktuure meeleelund spetsiifiliste retseptorite kogum, mis muudab väliskeskkonnast saadud ärrituse närviimpulssideks neuriit e
7) Oskus valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid. 8) Elab tavaliselt lagedal maal, metsast väljas, kogukondadena laagrites või asulates. Inimese erinevad koed, kuidas jagunevad? 1) Epiteelkude- kude, mis katab väliskeskonna või kehaõõnega ühenduses olevaid pindu. Koe liik on ripsepiteel, mille pinnal asuvad ripsmed. 2) Sidekude- esineb kogu kehas, ta ühendab teisi kudesid omavahel ning toetab elastseid kehaosi. Jaguneb kuueks: Kohev sidekude - hoiab teisi kudesid ja organeid paigal ja tagab nende elastsuse. Rasvkude- rasvaga täidetud rakud. Fibrillaarne sidekude- moodustab sidemed ja kõõlused. Kõhrkude- elastseid ja painduvaid tugistruktuure moodustav sidekude. Luukude- jäik sidekude, mis moodustab tugistruktuure. Veri- hapniku, hormoonide,
BIOLOOGIA Inimese keha üldehitus Nahk Rakk -> Kude -> Organid -> Elundkond -> Organism Rakk Rakk Organismide väikseim ehituslik ja talituslik üksus. Uued rakud tekivad jagunemise teel. Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas. Lüsosoomid raku struktuuride ja jääkainete lagundamine. Mitokondrid energiaga varustamine ja raku hingamine. Rakutuum- sisaldab pärilikuse ainet. Juhib raku elutegevust ja paljunemist. Tuumake eriliste valkude süntees Rakumembraan kaitseb rakku ja seob rakud omavahel koeks.
töödeldakse enne söömist 5)keerukas sotsiaalne käitumine ja keelekasutus(artikuleeritud kõne) 6) elamine perekonniti, järglased vajavad hoolitsust pikas lapseeas 7) oskus kasuada tööriistu ja kasutada tehnoloogiaid; sõltuvus asjadest 8) eluviis lagedal maal, metsast väljas, kogukondadena laagrites või asulates. *Neoteenia pidurdunud areng ja eellaste noorjärgu tunnuste säilitamine täiseas. Organismi ülesehitus Organism -> elundkonnad ehk organisüsteemid -> Organid ehk elundid-> koed-> rakud *Koed - ...moodustavad rakuvaheaine ning ühesuguse ülessande, ehituse ja päritoluga rakud Koed jagunevad: 1.Närvikude 2. Sidekude: a) Kohev sidekude b)Fibrillaarne sidekude c) Kõhr d) Luukude e) Rasvkude f) veri 3. Epiteelkude: a) Ühekihilised b) mitmekihilised 4. Lihaskude: a) Sile lihaskude b) Vöötlihaskude: Südamelihaskude ja Skeleti lihaskude
Bioloogia kontrolltööks 1. Möisted Rakk need on väikseimad organismi ehitusosad, millel on köik elu tunnused. Kude selle moodustavad sarnase ehituse, talituse, päritoluga ja rakuvaheainega rakud. Elund organismi osad, mis täidavad kindlaid ülesandeid. Elundkond selle moodustavad elundid, mis täiendavad koos ühiseid ülesandeid. Pärisnahk sisaldab elastseid kiude, vere- ja lümfisiooni, higi- ja rasunäärmeid. Asetseb peale marrasnahka. Marrasnahk selle pindmist osa numetatakse sarvkihiks, alumine osa koosneb elusatest jagunemisvöimelistest rakkudest. Retseptor inimese naha omalaadne meeleelund, millega me tunneme valu, sooja,
pidurdavaid signaale, siis seda ei teki. 3.Kui palju rakke on inimese peaajus? Inimese ajus on umbes 14 miljardit (14 000 000 000) närvirakku ja 140 miljardit nn. gliiarakku, mis moodustavad närvirakkude "laoruumi" (nende kaudu saavad närvirakud toitu ja muud vajalikku). Inimese vananedes närvirakkude arv väheneb.Õppimise käigus tekib närvirakkude vahel pidevalt uusi seoseid ning inimene saab targemaks. 4. Milleks on organismis vajalik epiteelkude? Epiteelkude kaitseb vigastuste, nakkuste jt. väliskeskkonna kahjulike mõjude eest. 5. Loetlege inimese kehas esinevad koed. Epiteelkude. Lihaskude. Närvikude. Tugikude. Veri ja lümfoidkude. Luukude. Kõhrkude. Sidekude. Kohev sidekude; Fibrillaarne sidekude; Rasvkude 6.Millisteks alaliikideks jaotatakse lihaskude? Silelihas-, vöötlihas-, skeletilihas- ja südamelihaskude 7.Millistest osadest koosneb närvirakk?
- inimese kohastumused on minimaalsed/tagasihoidlikud, seda asendab arenenud aju neoteenia füüsilise arengu pidurdumine e aeglustumine Inimese koed: Inimesel on 4 põ kudet, mis määravad keha kuju ja vormid. Koed moodustavad elundeid ja elundkondi Igal rakul on inimese kehas oma ülesanne. Erinevate ülesannetega rakud on omavahel tihedas seoses ja moodustavad mitmesuguste ülesannetega struktuure. Sama talitlusega ja struktuurilt sarnased rakud moodustavad kudesid, mis oma korda moodustavad elundeid ja elundkondi. Eristatakse järgnevaid kudesi: - epiteel- ehk kattekude. Eriline epiteelkoe liik on ripsepiteel ( rakkude välispinnal asuvad ripsmed; esineb hingamisteedes). Epiteelkude katab kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ja piiritleb organeid: nahk, veresoonte seinad. Ülesandeks on kaitsta väliskeskkonna kahjulike mõjude eest, ainevahetus väliskeskkonnaga. Rakud paiknevad
kõigesööja; toitu jahitakse, korjatakse, transporditakse, varutakse ja jagatakse omavahel, töödeldakse enne söömist. 5. keerukas kultuuriline käitumine 6. sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetel 7. oskus valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid; sõltuvus asjadest. 8. elab tavaliselt lagedal maal, metsast väljas; kogukondadena laagrites või asulates 2.2 Ülevaade inimorganismi ehitusest Rakk kude elund e.organ organismisüsteem e.elundkond organism vöötlihaskoerakkvöötlihaskudelihasedlihaskondinimene vererakkverisüdavereringeelundkondinimene Loomsed koed 1. EPITEELKUDE · Iseloomulik - tihe rakkude paiknemine - vähe rakuvaheainet · Paikneb eelkõige organismi vabadel pindadel, nahal ja limaskestadel · Ülesanded eelkõige katta ja kaitsta (näit
INIMENE Kude: Inimese keha koosneb rakkudest. Ühesuguse ehituse, talituse ja päritoluga rakud moodustavad kudesid. Inimeses on nelja tüüpi kudesid: 1.Kattekoed e. epiteelkoed rakud asuvad tihedasti üksteise vastas ja rakkudevahelist ainet peaaegu pole. Kattekoed kaitsevad organismi osi kuivamise, mehaaniliste vigastuste, keemiliste mõjutuste ja mikroobide sissetungi eest. Samuti võivad nad eritada nõresid ehk sekreete(nt. süljenääre, maonäärmed jt.) Kattekude esineb naha pinnal, limaskestal, siseorganite pinnal. 2.Sidekoed rakud asuvad üksteisest kaugel ja nende vahel on rakuvaheaine, mis võib olla vedel (nt
Kordamine kontrolltööks 9. klass õpik lk. 5-29 Loomsed koed, elundkonnad, inimese tugi- ja liikumiselundkond Töö koosneb lünktekstist, valikvastustest, pikemate selgitustega vastustest, joonistest (graafikutest) ning tõestest vääradest lausetest. Inimese koed ja elundid 1.Nimeta inimese põhilised koed ja too nende juurde neid iseloomustav tunnus (seosta kude ja tema ülesanne inimese organismis). Jooniselt ära tunda neli põhilist koetüüpi (õp. lk 6-7) 1) Epiteelkude-Kaitse, kate. 2) Närvikude-Edastab infot.
INIMENE 2. Inimese koed, nende üldiseloomustus -Kattekude - on nahk keha pinnal - kaitseb ja katab teisi kudesid. -Närvikude - asub peaajus, seljaajus, kehas - Võtab vastu ja kannab kehas edasi välisärritusi ehk välisinformatsiooni -Lihaskude - asub skelitil ehk luustikul; siseelundite lihased - võimaldab teha liigutusi -Luukude - on jäik sidekude - toetab keha, muudab luud jäigaks ja tugevaks -Rasvkude - asub naha all, siseelundite ümber - säilitab varuaineid, hoiab keha temperatuuri - Epiteelkude- katab organismi välispinda- kaitseb vigastuste ja nakkuste eest.
paljutuumseid rakke. a)skeletilihased-kõõlustega kinnituvad toese külge ja võimaldavad loomadel liikuda. Allub tahtele. b)südamelihased- väiksemad,harunenud ning ühenduvad omavahel võrgustikuks. Ei allu tahtele, töötavad rütmiliselt kuni surmani. Võimelised genereerima ja juhtima närvisignaale, pumpab verd südamesse. lihaskude Sidekude- hajusalt paiknevate rakkudega kude, mis ühendab teisi kudesid ja toetab elastseid kehaosi. Seob elundeid ja hoiab neid paigal. Hapniku, hormoonide, toitainete ja teiste ainete trantsport ühest kehaosast teise ja immuunsuse tagamine. Närvikude- kude, mis suudab vast võtta ärritusi, neid töödelda, erutust edasi kanda ja neid salvestada. Ärrituste vastuvõtmine ja töötlemine, erutuste edasikandmine ja salve4stamine. 2. HOMÖOSTAAS - võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest.
Inimesele iseloomulikud tunnused 1. Riik loomad * 3 tüüpi hambaid 2. Hõimkond keelikloomad * Karvkate 3. Klass imetajad *Sugurakud küpsevad aastaringselt, Loode areneb emakas 4. Selts primaadid * Imetamine 5. Sugukond inimlased * Liikumine kahel jalal, pöial vastandub teistele sõrmedele 6. Perekond inimene *On olemas elundkonnad, suur peaaju maht 7. Liik arukas inimene * Regulatsioon närvisüsteemi kaudu NEOTEENIA Somaatilise arengu pidurdus (aeglane individuaalne areng) II. Epiteelkude katab ja kaitseb, selle koe rakkudest moodustuvad näärmed, vooderdab õõnes elundeid, võõrkehade väljutamine (ripsepiteel ninas) Sidekude kõhr-ja luukude: tugiülesanne, Veri transpordi ül, rasvkude, kõhr-ja luukude, veri: kaitseül.
Erinevused teiste primaatidest: 2x pikem eluiga, arengu aeglustumine ja pidurdumine Inimest eristavad loomadest ka teadvuslik ajutalitlus, käitumine(mida mõjutavad ideoloogiad, reeglid, kultuuritavad), nii loomse kui ka taimse toidu söömine ja selle jagamine omavahel; elamine perekonniti; eluviis lagedal maal, metsast väljas. Riik: loomariik; hõimkond: keelikloomad; klass: imetajad; selts: primaadid; perekond: inimene; liik: homo sapiens sapiens. Närvikude, mille ülesandeks on teiste keha osade juhtimine, signaalide edastamine; sidekude, elastsetest kiududest koosnev võrk, põhimassi moodustab kollageen, sidekoe ülesandeks on ühendada teisi kudesid omavahel ja toetada elastseid kehaosi(veri, rasvkude luukude); lihaskude, ülesandeks on kokkutõmbumine e. kontraktsioon, mis toimub tänu müofibrillidele, lihaskude jaguneb kaheks: silelihaskude ja vöötlihakude: jaguneb skeletilihased ja südamelihased; epiteelkude, ülesandeks on kaitsta
1)Mõisted *Rakk väikseimad organismi ehitusosad, millel on kõik elu tunnused *Kude sarnased rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. On olemas epiteelkude, sidekude, lihaskude ja närvikude. *elund organismi osad, mis täidavad kindlaid ülesaindeid. Moodustuvad kudedest. *elundkond moodustub elunditest, mis täidavad koos ühiseid ülesandeid. 2)inimese koetüübid 3)Leida loetelust igale nimetatud elundile iseloomuslik koetüüp * tugi-liikumiselundkond luud * hingamiselundkond gaasivahetus, vere varustamine hapnikuga * seedeelundkond toidu lõhustamine, nende imendumine ja jääkainete eemaldamine
ELUNDKONNAD ELUNDKOND EHITUS ÜLESANNE Katteelundkond Nahk(epiteel-, 1.kaitsta ebasoodsate sidekude,retseptorid), keskkonna mõjude eest Nahamoodustised(Juuksed, 2. Osaleb keha temperatuuri karvad, küüned), reguleerimisel Higinäärmed 3. on meeleelundiks 4. aitab eritada jääke Tugielundkond Luustik ja selle kõõluste abil Kolju-kaitseb aju kinnituv skeletilihastest. Selgroog-kaitseb seljaaju Lihased koos vöötlihaskoest. Vaagen-kaitseb Luustik koos luukoest ja seedeelunkonda. kõhrkoest.
*Epiteelkoe kaudu toimub ka ainevahetus *Epiteelkoe rakud asuvad tihedalt teineteise kõrval *Epiteelkoe all asub kollageenikiht, mis seob epiteelkoe sidekoega. *Ripsepiteeli esineb hingamisteedes, kus ta kõrvaldab sissehingatavast osast tolmuosakesi. Sidekude: *kohev sidekude, rasvkude, fibrillaarne sidekude, kõhrkude(kõrvalest), luu, veri *Rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheainet. *Kollageen moodustab sidekoe põhimassi *Sidekude ühendab teisi kudesid omavahel. Lihaskude: *talitluseks on kokkutõmbumine ehk kontraktsioon. *Lihasrakkudes paiknevad müofirillid. *Lihaskude moodustab täiskasvanud inimese kehamassist 40-50% *Silelihaskude ja vöötlihaskude, skeletilihased, südamelihased. Närvikude: *Närvikude võtab vastu ärritusi, kannab edasi tekkinud ärritust. *Neuronid- *Dendriit- *Närviimpulss- *Üks närvirakk suudab erutuda maksimaalselt 500 korda sekundis.
Magu. (vt. Pilt.4) · Südamelihaskude- ei allu tahtele, kuid on kiire ja väga suure töövõimega. Esineb ainult südames. (vt. Pilt 5) 4. Sidekoed- rohkesti rakuvaheainet (vt. Pilt 6), esineb mitmete vormidena: · Rasvkude- talletuvad varuained · Luu- ja kõhrkude- kujundab toese ja tugi ülesanne. · Veri- vedel kude, toite ja kaitse ülesanne. 2. Nimeta inimese elundkonnad õp lk. 9 ja seosta iga elundkond kindla ülesandega inimese organismis. 1) Katteelundkond- katab ja kaitseb 2) Hingamiselundkond- ainevahetus, keha varustamine energiaga 3) Erituselundkond- eritab jääkaineid 4) Tugi- ja liikumiselundkond- toetab ja kaitseb keha, võimaldab liikuda 5) Suguelundkond- uue organismi arengu kindlustamine, sugurakkude tootmine. 6) Seedeelundkond- keha varustamine energiaga, toidu omandamine
(nt toiduotsing, minnakse ühest kohast kodust päeva lõpus, minnakse sinna tagasi) 3.Neoteenia inimese füüsiline taandareng võrreldes loomariigiga (vastsündinud simpans on füüsiliselt arenenud nagu inimese 3 aastane laps). 4.Neuraalne regulatsioon närvisüsteemi kaudu toimuv regulatsioon (kesknärvisüsteem peaaju, seljaaju ; piirdenärvisüsteem närvid, mis ühendavad kesknärvisüsteemi teiste keha piirkondadega). Närvikude võtab vastu ärritusi, töötleb neid, kannab erutust edasi ja salvestab. Humoraalne regulatsioon elundkondade talituse regulatsioon hormoonide vahendusel. Toimub adrenaliini kaudu, mis tekib neerupealsetes ja kiirendab südametööd. 5. Koed Koed koe moodustavad ühesuguse ehituse ja ülesandega rakud. (juhukude, põhikude, kattekude) 1)Kattekude e epiteelkude rakud on geomeetrilised, paiknevad kihis, eluiga on lühike, kiire taastumisvõime. 2)Lihaskude: 1
1.)Kaasaegne sstemaatika tugineb flogeneetilisel printsiibil Monofleetiline rhm kaasaja sstemaatika eesmrk Rhm organisme mille hulka kuulub nende viimane hine eellane ja selle kik jreltulijad. Nited: imetajad, linnud, putukad, katteseemnetaimed. Parafleetiline rhm - mni jreltulijate rhm jb vlja, lejnud kuuluvad kik sinna. Nt. Paljasseemnetaimed, roomajad. Polfleetiline rhm : eluvorm. Mrav on sarnane elutegevus (toitumine), mis tingib sarnase kehakuju, sarnaselt toimivad organid, sarnase kitumise. Eluvormid on nt. taimed, seened, loomad laias mttes: maismataimed koos kigi vetikatega on taime eluvorm, hulkraksed ja ainuraksed loomad kokku on looma eluvorm. Eluvormina tuleb ksitleda ka vetikaid, kiskjaid imetajaid = selts kiskjalised +kiskjad kukkurloomade hulgast, rohttaimi. Eluvormilised organismide rhmad on samuti nt. viburlased ja viburloomad, ambid, algloomad, eeltuumsed. 2.)Inimese kui imetaja iseloomulikud tunnused: Gaasivahetus kopsudes. Sda on 4-osaline
1. Koed Elundkonnad Epiteelkude 1. hingamiselundkond Lihaskude 2. meeleelundkond Närvikude 3. sisenõrenäärmed Sidekude 4. katteelundkond 5. vereringeelundkond 6. seedeelundkond 7. erituselundkond 8. närvisüsteem 9. immuunsussüsteem 10. tugi- ja liikumiselundkond 11
annaabi.ee 
