Tõene 5. Taime looteline areng kulgeb seemnes. Väär Taime looteline areng algab munaraku viljastamisega ja lõppeb idu moodustumisega seemnes. 6. Organismi eluiga tuleneb geneetilistest teguritest. Väär Organismi eluiga tuleneb geneetilistest mehhanismidest ja keskkonnateguritest. 7. Katteseemnetaime generatiivne areng algab viljade moodustumisega. Väär Katteseemnetaime generatiivne areng algab paljunemis organite moodustumisega. 8. Kliinilise surma tunnuseks on ajutegevuse lakkamine. Tõene Leidke kõige õigem vastusevariant! 9. Munarakk on viljastumisvõimeline keskmiselt: a) 8 tundi b) 12 tundi c) 36 tundi d) 72 tundi 10. Küpsed spermid talletatakse mehe: a) munandites b) munandimanustes c) seemnejuhades d) eesnäärmes 11. Munaraku viljastumine toimub: a) munasarjas b) munajuhas c) emakas d) tupes 12. Vaegmoondelise arengu korral jääb ära: a) muna staadium b) vastse staadium
teistele toiduks). Miks on tihti raske kindlaks määrata mitmeaastaste Sest idu moodustub, kui viljastatakse taimede ontogeneesi pikkust? munarakk aga idu areng lõppeb seemne moodustumisega, kuid seeme ei hakka alati arenema kohe. Võrrelge omavahel kattseemnetaimede ja imetajate Taimedel kujuvad välja vegetatiivsed ontogeneesi etappe. organid (juur, vars, lehed), juveniilses staadiumis areneb välja juurestik, toimub pikkus-ja jämeduskasv ning moodustuvad lehed. Sellele järgneb kasvuperiood, kus õisi ei moodustu ja koos generatiivse
Sünnihetkel on lapse pikkus 46 56 cm ja kaal 2,7 5 kg. Lootejärgses arengus toimuvad igas organismis mitmesugused anatoomilised ja füsioloogilised muutused. Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanematega, sünnijärgselt organism kasvab, muutuvad kehaosade proportsioonid, saavutatakse suguküpsus jne. (roomajad, linnud, imetajad). Moondelise arengu puhul erineb vastsündinu oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub viimase sarnaseks alles läbi vahestaadiumite (selgrootutel). Eristatakse täismoondelist (munast väljub vastne, kes nukkub ja peale seda väljub valmik; putukad) ja vaegmoondelist (puudub nukustaadium, kõik muutused toimuvad järk-järgult aktiivse elutegevuse käigus; rohutirtsud, prussakad, kahepaiksed, kalad) arengut. Lootejärgses arengus eristatakse noorjärku e. juveniilset staadiumi (sünnist
Platsentat ümbritsevad veresooned, mis varustavad embrüot hapniku ja toitainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid, lisaks sellele eritab platsenta naissuguhormoone, mis takistavad uute munarakkude küpsemist rasedusperioodi lõpuni ja tagavad raseduse norm. arengu. 10. Lootelehed Blatotsüsti staadiumile järgneb karikloote moodustumine, algselt koosneb karikloode kahest rakukihist e lootelehtedest. Varase karikloote staadiumis on eristatavad välimine ja sisemine looteleht. Välimise lootelehe rakkudest moodustub embrüo välispinnale vagu, mida nim ürgjutiks. Selle eesmises otsas paikneb nn ürgsõlm. Ürgjutt muutub servadelt kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem arenevad pea- ja seljaju. Välimine looteleht paneb aluse närvisüsteemile, meeleelunditele ning naha ja suu epiteelkoele, samuti kojunevad sellest küüned, karvad, hammaste vaap
arengu tee. Inimese lootelise arengu lõppetapp-hakkavad kasvama küüned, karvad, reageerib välisärritustele, elundkonnad välja arenenud. Moondeline arengu puhul ei sarnane organism sündides täiskasvanule ja läbib arengus selgelt erinevaid etappe. Otsese arengu puhul on organism sündides täiskasvanule sarnane. Imetajate lootejärgse arengu peamised etapid-juveniilne, fertiilne ja seniilne Juveniilses staadiumis loomorganismis toimuvad muutused-kasvamine, elundkondade täiustumine, reflektoorne tegevus. Enamiku loomade ontogenees lõpeb sigimisvõimelises elujärgus, sest nad hukuvad enne vanadusperioodi. Vananemine-elundkondade talitlused häiruvad, elutegevusprotsessid aeglustuvad. Muutub välisilme. Taime lootejärgse arengu etapid-Juveniilne:areneb taime juurestik, toimub varre pikkus- ja jämeduskasv ning moodustuvad lehed. Kasvuperiood:õisi ei moodustu. Generatiivse arengu
diferentseerumise Biogeneetiline reegel: embrüogeneesis läbitakse liigi evolutsioonilise arengu etapid ehk imetaja loode sarnaneb näiteks algselt kala lootega, seejärel kahepaikse ja roomaja omaga ning alles siis omandab imetajatele omased tunnused. Paari esimese kuu jooksul on loode väga tundlik võimalike kahjustavate tegurite suhtes. Rasedus vältab 40 nädalat. Kui laps sünnib enne 36. nädalat, on ta enneaegne. Organismide lootejärgne areng Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanematega(roomajad, linnud, imetajad). Moondelise arengu puhul erineb vastsündinu oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub tema sarnaseks alles läbi vahestaadiumite(selgrootud, mõned selgroogsed). Moondelise arengu puhul eristatakse veel täismoondelist ja vaegmoondelist arengut. Täismoondeline areng: muna > ussike -> nukk(aktiivne elutegevus puudub) -> valmik Vaegmoondeline areng: muna -> vastne vms, kes erineb oma vanemast -> valmik
Muna Vastne Nukk Valmik Loomadel Taimedel Juveniilne staadium Algab orgnasimi sünniga Algab seemne idanemisega. ning kestab sigimisvõime Tekib idand (idanev seeme). saabumiseni. Eri Idanemise käigus kujunevad loomarühmadel on see välja taime vegetatiivsed staadium erineva kestvusega organid (juur, vars, lehed) Sel ja vältab mõnest aastast perioodil toitub idand mitmekümne aastani. põhiliselt seemnes olevatest Juveniilne organism kasvab, varuainetest. Areneb välja tema elundkonade talitus ja taime juurestik, toimub varre
vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Sügoot-viljastunud munarakk. Sperm-mehe seemnerakk. Spermatogoon-spermide esmane eellane. Spermatogenees-seemneraku areng spermatogoonist küse spermini. Munarakk-naise sugurakk. Ovogoon-munaraku eellane. Ovogenees-munaraku areng. Ovulatsioon- Küpsenud munaraku vallandumist munasarjast ja liikumist munajuhasse nim ovulatsiooniks. 4.5. Viljastumine. Mida nimetatakse ontogeneesiks? Ühe isendi areng viljastumisest surmani. Millal algab ja lõpeb ontogenees mittesuguliselt paljunevatel organismidel? Vanemorganismist eraldumisega ja lõpeb surmaga. Milles seisneb partenogenees? Kellel see esineb? See on nähtus, kus uus organism areneb viljastumata munarakust. seda esineb mõnedel alamatel loomadel ja ka osal taimedest. (isamesilased). Tooge näiteid kehavälisest viljastumisest. Kalad, kahepaiksed. Millistel organismidel esineb kehasisene viljastumine? Enamikel lülijalgsetest, roomajatel, lindudel, imetajatel. Mida nimet menstruaaltsükliks?
3) Keskmine e. mesoterm- tugi- ja liikumiselundkond, vereringe elundkond, eritus- ja sigimiselundkond. ÜRGJUTT- on vagu embrüo välispinnal. Sellest moodustub hiljem peo- ja seljaaju. Ontogeneesi alguses läbitakse liigi evolutsioonilised etapid. Alguses sarnaneb inimene kala, siis kahepaikse ja roomaja, lõpuks imetaja lootele bioloogiline reegel. Rasedus kestab tavaliselt 40 nädalat. Enne 36. nädalat on laps enneaegne. LOOTEJÄRGNE ARENG Otsene- vastsündinu sarnaneb üldplaanilt vanemaga. Järglane on küll väiksem, kuid samade välistunnustega. Moondeline- vatssündinu erineb vanemast, muutub viimase sarnaseks alles läbi vahestaadiumide. TÄIS MOONE VAEGMOONE (Suurem osa putukaid nt. liblikad) (Rohutirtsud, prussakad, lutikad) Muna-vastne(meenutab ussikest)- Puudub nukustaadium
kõldkesta ehk koorioni. Järgneva arengu käigus kujuneb veel kaks sisemist lootekesta: kusekott (ehk allantois) ja vesikest (ehk amnion). Umbes 6.-7. päeval pärast viljastumist kinnitub embrüo emakaseinale. Kõldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku ja moodustavad platsenta. Karikloote ehk gastrula moodustumine. Algselt koosneb embrüoblastist arenev karikloode kahest rakukihist. Neid rakukihte nimetatakse ka lootelehtedeks. Varase karikloote staadiumis on eristatavad välimine looteleht ehk ektoderm ja sisemine looteleht ehk entodrem. Peagi moodustub välimise lootelehe rakkudest embrüo välispinnale vagu, mida nimetatakse ürgjutiks. Ürgjutt muutub servadelt kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem arenevad pea- ja seljaaju. Osa ürgjuti ümbruse rakke liigub välimise ja sisemise lootelehe vahele ning moodustab keskmise lootelehe. Organogenees- lootelehtedest arenevad kindlad elundid ja elundkonnad. Välimine looteleht
-leht. Seemne idanemisega algab taime lootejärgne areng. Erinevatel loomorg embrüogenees lõpeb embrüo kinnitumisega emakaseinale ning kõldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku ning moodustuvad platsenta. Kobarloode ehk moorula tekib sügoodi lõigustumisel munarakus tsütoplasmast saadud toitainete abil. Karikloote mood in embrüogeneesis algselt koosneb karikloode kahest rakukihist, neid nim lootelehtedeks. Varases staadiumis on eristatavad väline ja sisemine looteleht. Peagi mood. välimise lootelehe rakkudest embrüo pinnale vagu (ürgjutt),mis muutub servadelt kokku kasvades närvitoruks millest hiljem arenevad pea- ja seljaaju. Osa ürgjuti ümbruse rakke liigub välimise ja sisemise lootelehe vahele ning mood. keskmise lootelehe. Lootelehed: Välimine-paneb aluse närvisüs, meeleelunditele, naha ja suu epiteelkoele, kujunevad küüned, karvad, hammaste vaap. Keskmine-mood tugi-ja liikumiselundkonna
blastulast (alamate loomade) või blastotsüstist (kõrgematel imetajatel). Kobarloode moorula, sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esimene staadium. Põisloode blastula, enamiku loomade lootelise arengu varajane staadium, mis areneb kobarlootest (moorula). Lootekestad loote ümbris, selgroogsetel loomadel (inimestel) eristatakse kõldkesta, kusekotti ja vesikesta. lootelehed selgroogsete organismide lootelise arengu gastrula staadiumis moodustuv rakukiht. Eristatakse kolme lootelehte: välimine (ektoderm), sisemine (entodrem) ja keskmine (mesoderm). Menopaus ovulatsiooni lakkamine. Esineb 45-55 aastastel naistel. Menstruaaltsükkel ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni. Enamasti 28 päevase vahega ( esineb ka 21-35 päevaseid). Menstruatsioon tsükliliselt korduv vereeritus suguküpse naise emakast, mille käigus väljutatakse viljastumata munarakk ja osa emaka limaskestast. ( kuupuhastus )
ontogeneesi alguses(embrüogeneesis) läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe Teratogeen- on aine, organism või füüsiline tegur, millega ekspositsioon (kokkupuude) põhjustab embrüol või feetusel püsivaid struktuuri ja/või funktsiooni muutusi, kutsub esile kasvu pidurdumist või põhjustab surma Otsene areng- roomajatel, lindudel ja imetajatel esinev areng, mille korral vastsündinu sarnaneb oma vanematega Moondega areng- selgrootutel esinev areng, mille korral vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite Bioloogiline surm- organismi elutähtsate talitluste seiskumine Kliiniline surm- Seisund mil lakkab südame- ja hingamistegevus ning kesknärvisüsteemi talitlused Kehaväline viljastumine: 1.Kalad ja kahepaiksed. 2.Küpseb palju sugurakke. 3.Viljastumine on juhuslik. 4
Tekib neli haploidset rakku, on erinevad geneetliselt. Sügoot on viljastunud munarakk. Spermatogoon- spermide (seemnetorukestes moodustuvad) esmased eellased. Spermatogenees- seemneraku areng spermatogoonist spermini. Ovogoonid on munarakkude eellased.Ovogenees on munaraku areng. Lõpuks saadakse üks suur viljastumisvõimeline ja kolm väikest võimetut rakku(polotsüüt). Ovulatsioon on küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumist munasarja. Ontogenees on ühe isendi areng viljastumisest surmani. Partenogenees- uue organismi areng viljastumata munarakust. Menstruaaltsükkel on ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni. Loode on enrbüo, looteline areng on embrüokinees. Pärast 36 tundi pärast viljastumist hakkab sügoot lõigstuma. Moodustub kobarloode ehk moorula. Järgnevalt areneb blastotsust, mis vastab põisloote ehk blastula staadiumile, mille ühel poolusel on tihedam rakukobar- embrüoplast, kus areneb loode
areneb blastulast või blastotsüstist. Kliiniline surm inimese bioloogilisele surmale eelnev füsioloogiline seisund, mis väljendub südame töö seiskumises, hingamistegevuse lakkamises ja kesknärvisüsteemi talitluste pidurdumises. Kobarloode(moorula) sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esimene staadium. Lootekestad loote ümbris. Lootelehed selgroogsete organismide lootelise arengu gastrula staadiumis moodustuv rakukiht. Välimine(ektoderm), sisemine(entoderm), keskmine(mesoderm). Menopaus ovulatsiooni lakkamine. Menstruaaltsükkel ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni. 28 päeva(21ja35ka). Menstruatsioon tsükliliselt korduv vereeristus suguküpse naise emakast, mille käigus väljutatakse viljastumata munrakk ja osa emaka limaskestast. Kuupuhastumine. Moondeline areng selgrootutel ja mõndadel selgroogsetel esinev areng, mille korral
7. Kirjeldage menstruaaltsükklit. Mensturaaltsükkel algab mensturatsiooni algusega, kus lõhutakse emaka limaskest. Munarakk väljub munajuhast umbes 14. päeval peale mensturatsiooni ning on viljastamisvõimeline 36 tundi. Tagasi emakasse liigub munarakk 4-5 päeva. Kui viljastumist pole toimunud, hävineb munaraku kollakeha ning algab uus mensturatsioon. 8. Seletage mõisted ning tooge iga kohta üks näide: a. Ontogenees – organismi areng viljastumisest surmani b. Embrüogenees – organismi looteline areng, mis lõppeb sünnituse/koorumisega 9. Kirjeldage sügooti, blastulat (põisloode) ja gastrulat (karikloode). Millises naise suguelundkonna osas need paiknevad? Sügoot – hakkab paar päeva peale viljastumist mitoosi teel kiiresti jagunema (lõigustuma). Protsess algab munajuhas ja lõppeb emakas.
Ühtlasi soodustavad samas hormoonid emakaseina limaskesta paksenemist, kuhu viljastunud munarakk kinnitud. 7. Kirjeldage menstruaaltsükklit. Menstruaaltsükkel algab menstruatsiooni esimese päevaga ja lõppeb päev enne järgmist menstruatsiooni. Tsükli kõige nähtavam sündmus on menstruatsioon, kuid kõige olulisem sündmus on ovulatsioon ehk küpse munaraku väljumine munasarjast. 8. Seletage mõisted ning tooge iga kohta üks näide: a. Ontogenees – Isendi individuaalne areng. Sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest kuni surmani, mittesugulisel- vanemorganismist eraldumisest surmani. (inimene) b. Embrüogenees – Organismi looteline areng. Algab munaraku viljastumisega ja lõpeb sünnimonendiga (elussünnitajatel) , koorumisega (lindudel) või idu moodustamisega seemnes taimedel). 9. Kirjeldage sügooti, blastulat (põisloode) ja gastrulat (karikloode). Millises naise
blastotsüstist. Kliiniline surm inimese bioloogilisele surmale eelnev seisund, mis väljendub südame töö seiskumises, hingamistegevuse lakkamises ja kesknärvisüsteemi talitluste pidurdumises. Kobarloode sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esimene staadium. Lootekestad loote ümbris. Selgrootsetel loomadel eristatakse kõldkesta, kusekotti ja vesikesta. Lootelehed selgrootsete organismide lootelise arengu gastrula staadiumis moodustuv rakukiht. Eristatakse kolme lootelehte; välimine, sisemine ja keskmine. Menopaus.- ovulatsiooni lakkamine. Esineb 45-55 aastastel naistel. Menstruaaltsükkel ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni. Enamasti vältab 28 päeva, esineb ka 21- ja 35- päevane tsükkel Menstruatsioon tsükliliselt korduv vereeritus suguküpse naise emakast, mille käigus väljastatakse viljastumata munarakk ja osa emaka limaskesstast. Rahvakeeles nimetatakse ka kuupuhastuseks.
elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus. · Karikloode- enamiku loomade lootelise arengu varajane staadium, mis areneb blastulast või blastotsüstist. · Kobarloode- moorula on sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esimene staadium. · Lootekestad- loote ümbris. Selgroogsetel loomadel eristatakse kõldkesta, kusekotti ja vesikesta · Lootelehed- selgroogsete organismide lootelise arengu gastrula staadiumis moodustuv rakukiht. Eristatakse kolme lootelehte: välimine, sisemine ja keskmine. · Menopaus- ovulatsiooni lakkamine. Esineb 44.-55. aastastel naistel. · Menustruaaltsükkel- periood alates eelneva menstruatsiooni esimesest päevast kuni järgmise menstruatsiooni esimese päevani · Menustruatsioon- tsükliliselt korduv vereeritus suguküpse naise emakast, mille käigus väljutatakse viljastamata munarakk ja osa emaka limaskestast. Rahvakeeles kuupuhastus
BIOLOOGIA KT Ontogenees on ühe isendi individuaalne areng viljastumisest surmani. Mittesugulisel paljunemisel on ka ontogenees aga alguseks on vanemorganismist eraldumine. Erandina võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust partenogenees. NT: loomadest mesilased,vesikirbud, taimedest võilillel,kortslehel) Kehaväline viljastumine ( enamik selgrootuid ja mitmed selgroogseid-kalad kahepaiksed)- viljastumine toimub vees, sugurakud kohtumine vees juhuslik ja hävivad vees kiiresti või satuvad toiduks. Et viljastumine ikka toimuks: heidavad emas-ja isasloomad sigimisperioodil vette väga palju sugurakke
välimine looteleht ehk ektoderm närvisüsteem, meeleelundid, nahk & nahatekised keskmine looteleht ehk mesoderm tugi- & liikumiselundkond(luustik,lihastik), kuse- & suguelundkond sisemine looteleht ehk entoderm seede- & hingamiselundkond 6. embrüogeneesis kujunevad lootekestad ja nende ülesanded 3 lootekesta(ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu) arenevad trofoblastist(blastotsüsti rakkudest) Vesikest e. amnion lootevedelik o Kaitse põrutuste eest o Joogi ja urineerimiskeskkond o Tagab stabiilse sisekeskkonna o Kaitse veekaotuse eest o Kaitse temperatuuri muutumise eest
· Kiirgused: UV 18. Sünnitus algab emakalihaste rütmiliste kokkutõmmetega. 19. Normaalne sünnitus laps saab sünniteedest normaalse mikrofloora Keisrilõikega sünnitus saab vältida hapniku puudust, kuid mikrofloorat laps ei saa. 20. Postemrüonaalse arengu perioodid: · Juveniilne ehk suguküpsuseelne organism kasvab, elundkondade talitus ja reflektoorne tegevus täiustuvad. · Generatiivne ehk suguküpsusvõimeline - enamiku loomaliikide isendite ontogenees lõpeb sigimisvõimelises elujärgus, sest nad hukuvad enne vananemisperioodi. · Seniilne ehk raukusperiood lõpeb surmaga 21. Kasvamine jaotatakse: · Piiramatu kasvab elu lõpuni · Piiratud saavutab teatud mõõtmed · Perioodiline etappide kaupa, kasvab soodsatel aegadel (nt puud) 22. Otsene moone organism sünnib või koorub täiskasvanud organismi sarnane, saavutab suguküpsuse ilma vaheetappideta.
haigestumine võivad viia loote ulatuslike väärarenguteni. Kõik see tuleneb asjaolust, et paari esimese raseduskuuga kujunevad välja kõigi elundkondade algmed. Seega peab last ootav ema esimeste raseduskuude jooksul erilist tähelepanu pöörama tervislikule eluviisile. 5. Kuidas toimub lootejärgne arenemine? Lootejärgne areng võib toimuda loomariigis otseselt või moondeliselt. Viimane jaguneb omakorda täis- ja vaegmoondeks. Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanematega Moondelise arengu puhul erineb vastsündinu oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub viimase sarnaseks alles läbi vahestaadiumite. Täismoondelise arenguga on suurem osa putukaid. Vaegmoondelise arengu korral jääb ära nukustaadium. 6. Nimeta ja iseloomusta lootejärgseid eluetappe. Lootejärgses arengus eristatakse noorjärku e. juveniilset staadiumi ja sigimisvõimelist elujärku e. generatiivset staadiumi
teratogeenid- Mehhaanilised traumad- põrutused, löögid, surve. Alajahtumine ja kuumarabandus. Lootevee ül. :* kaitse põrutuste eest *kaitse veekaotuse eest *vähendab raskusjõu mõju *kaitse temp.muutuste eest *tagab stabiilse sisekeskkonna *on joogi ja urineerimiskeskkond. Platsenta e emakakook, kujuneb välja kuu vanusel embrüol. Ül: * ainevahetuslik *platsentaarbarjäär *loote varustamine antikehadega *toodab hormoone Otsese arengu (imetajad linnud, roomajad) korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanematega. Moondelise arengu (kalad,kahepaiksed,lülijalgsed) puhul erineb vastsündinu oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismit ja muutub viimase sarnaseks alles läbi vahestaadiumite. Täismoondelise arenguga on suurem osa putukaid. Nende munast väljub vastne, kes väliselt meenutab ussikest. Nukul aktiivne elutegevus puudub. Nukukestast väljub valmik. Vaegmoondelise arengu korral jääb ära nuku staadium.
Ühinevad tolmutera ehk isassugurakk ja emassugurakk, toimub viljastumine. Viljastunud munarakust arenevad seemned, mis sisaldavad taime kasvuks vajalike lähteosasid, ehk idu. Idu koosneb idupungast, idulehest, iduvarrerst ja idujuurest. Seeme ei pea minema kohe postembrüogeneessesse arenguetappi. 2. Postembrüogenees algab seemne idanemisega. a. Vegetatiivne ehk kasvu periood taimel arenevad kõik maapealsed vegetatiivsed osad. b. Generatiivne periood õied arenevad, valmivad seemned. Mitmeaastastel taimedel toimuvad kaks eelpool mainitud etappi vaheldumisi paljude aastate jooksul. c. Vananemine taim ei õitse enam. Taime maapealsed osad hakkavad taandarenema. diploidne kromosoomistik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. eoseline paljunemine mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste abil.
FOLLIIKUL munarakku ümbritsev ja toitev põieke MOORULA (kobarloode) sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esimene staadium BLASTOTSÜST imetajate lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgrootsete põisloodetele GASTRULA (karikloode) enamiku loomade (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis areneb blastulast või blastotsüstist LOOTELEHT selgroogsete organismide lootelise arengu gastrula staadiumis moodustuv rakukiht. Eristatakse kolme lootelehte: välimine (ektoderm), sisemine (entoderm) ja keskmine (mesoderm) PLATSENTA imetaja (ka inimese) loodet ümbritseva kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustuv elund, mille kaudu loode on ühenduses emasorganismiga ONTOGENEES isendi individuaalne areng, mis sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest surmani, mittesugulisel aga vanemorganismist eraldumisest kuni surmani
o hulkraksuse taastamine; o rakkude vaheliste kontaktide tekitamine; o tuuma / tsütoplasma suhte taastamine. 4. Blastotsüsti ehitus Blastotsüsti sein koosneb ühest rakukihist, mille ühel poolusel on tihedam rakukobar – embrüoblast, millest areneb loode. 5. Mis juhtub siis, kui blastotsüst ei kinnitu emaka limaskestale? Sellisel juhul eemaldatakse blastotsüst kehast 6. Mis on lootekestad? Lootekestad on ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelisearengu. 7. Nimeta lootekestad, nende ülesanded o Amnion ehk vesikest – kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest. o Allantois ehk kusekott – sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat. o Koorion ehk kõld või irdkest – kõige välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises. 8. Lootevee tähtsus o kaitseb põrutuste eest,
viljastumine, uhinevad sugurakkude e. Gameetide tuumad. Viljastunud munarakk- sügoot. Spermide eellasteks spermatogoonid (spermatogenees). Munandimanuses valminud seemnerakud. Munarakkude eellasteks ovogoonid-paljunemine lõpeb looteeas(ovognees). Ovogoon: munarakk ja 3 polütsüüti. Küpsenud munaraku vallandumist munasarjast ja liikumist munajuhasse nim. Ovulatsiooniks. Ühe isendi areng viljastumisest/vanemorganismist eraldumisest surmani-individuaalne areng e. ontogenees. Viljastumata munarakust organismi arenemine- partenogenees. Ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni- menstruaaltsükkel- naissuguhormoonide taseme muutus, emakaseina paksenemine, emakasisese temp. Kõikumine. Sügoodi mitoosi teel jagunemise tulemusena moodustub loode e. embüro. Organismi looteline areng e. embrüogenees. Katteseemetaimede embrüonaalne areng algab munaraku viljastumisega ja lõpeb idu moodustumisega seemnes. Lõigustumine-sügoodi
Homoloogiliste kromosoomide sõltumatu lahknemise ja nendevahelise ristsiirde tõttu on tütarrakud geneetiliselt erinevad. Selgitage pikemalt: 20. Kirjeldage mittesugulise paljunemise erinevaid vorme ning tooge näiteid. Mittesuguline kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel: vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne) ja eoseline paljunemine. Vajalik on vaid 1 vanema olemasolu ja uus isend on alati vanemaga geneetiliselt identne. Eoseline toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed. Vegetatiivne paljunemine prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad. Pooldumine toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. N: bakterid, käsnad. Pungumine alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel. Tekib väljasopistis, millest areneb
20- rasedusnädalani ei pruugi naine veel kindel olla, et ta rase on ja seega ei oska arvestada lootele kahjulikest mõjudest hoidumisega (suitsetamine, alkohol) kuid närvisüsteemi algmed kujunevad juba 3. Rasedusnädalal ja 20 rasedusnädala jooksul on kõik elundkonnad juba arenemisjärgus. Embrüo on eriti tundlik kõikvõimalike kahjulike mõjude suhtes. Organismide lootejärgne areng Moondega (täismoone, vaegmoone) a) vastne- nukk -valmik nt. liblikad b) vastne- valmik nt. konn Moondeta vastsündinu sarnaneb üldplaanis oma vanemaga, mõtmetelt tunduvalt väiksem. Ta kasvab, muutuvad kehaosade proportsioonid, saavutatakse suguküpsus. Iseloomulik lindudele, roomajatele, imetajatele. Juveniinne iga- organism kasvab, elundkondade talitus ja reflektoorne tegevus täiustuvad. Kujunevad välja sekundaarsed sugutunnused ja algab spermatogenees või ovogenees. Generatiivne, sigimisvõimeline eljujäik, organism annab järglasi.
Varutärklist sisaldavat leukoplasti nimetatakse amüloplastiks Lipiid - orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuvus (rasvad, õlid, vahad, steroidid) Loodusseadus - teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. Loodusnähtuste püsiv korduvus Lootekestad - loote ümbris. Selgroogsetel loomadel eristatakse kõldkesta, kusekotti ja vesikesta Lootelehed - selgroogsete organismide lootelise arengu gastrula staadiumis moodustuv rakukiht. Eristatakse kolme lootelehte: välimine(ektodern), sisemine(entoderm) ja keskmine(mesoderm) Lüsosoom - ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lagundatakse mitmesugulised makromolekule, oma otstarbe kaotanud rakustruktuure või fagotsüteeritud aineosakesi Meioos - päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustumisel
(tulp, sibul, liilia), juurevõrsetega ( lepp, vaarikas), võsunditega (hanijalg, maasikas), võrsetega (karusmari, mustsõstar), pistikutega(paju), lehtedega (nõelköis, aas-jürilill) 2. Milline vahe on sugulisel ja mittesugulisel paljunemisel, kumb on looduses valdav, miks? Suguliseks paljunemiseks on tarvis kahte vanemorganismi, mittesuguliseks vaid üht. Mittesuguline paljunemine on looduses valdav, sest lühikese ajaga saadakse vanemaga geneetiliselt sarnane arvukas järglaskond. 3. Millistest perioodidest koosneb rakutsükkel? Interfaasist ja mitoosist 4. Millised rakusisesed muutused toimuvad interfaasis? Interfaas on kahe mitoosi vaheline faas. Seal toimub DNA replikatsioon kahekordistumine. Suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv. Tsentrioolid kahestuvad. APT süntees. 5. Milline on kromosoomi ehitus?
· esimestel raseduskuudel arenevad välja kõigi elundkondade algmed Lapse sünd · raseduse kestus 40 nädalat · laps sünnib enne 36. rasedusnädalat enneaegne · emakasisesed kramplikud kokkutõmbed tuhud · emaka kael, tupp laienevad · lootekestad purunevad · loote normaalasend esmalt pea, siis keha · kui loode on sünniks emanormaalses asendis keisrilõige · emaga ühendab nabanöör · vastsündinu vabastab karjumisega oma hingamisteed limast, alustab hingamist ORGANISMIDE LOOTEJÄRGNE ARENG OTSENE areng vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega. MOONDEGA areng vastsündinu erinev ehitusplaanilt täiskasvanud organismist, muutub sarnaseks läbi vahestaadiumite. TÄISMOONDELINE areng 5 · muna vastne nukk
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
