Üks väljendusrikkamaid just organisatsioonilises jutustamises on olnud Stephen Denning, Maailmapanga tippjuht, kes on argumenteerinud, et "...jutustamine on oma olemuselt juhtimisse sisse kirjutatud". Denningi ambitsiooniks oli Maailmapanka, peale selle, et tegemist on finantsasutusega, muuta teadmiste pangaks, teha kättesaadavaks teadmised, mis koosneksid juttudest, kõikidele ülemaailmselt. Need lood mänginuks Denningi hinnangul rolli sotsiaalsetes ja organisatsioonilistes muutustes (Bevir & Rhodes, 2015). 1.1 Millal lugusid jutustada? Võimalikud olukorrad jutustuse kaasamiseks: 1. Tiimi tugevdamise ja ehitamise ülesanded. 2. Barjääride lammutamine multidistsiplinaarsetes või multikultuursetes meeskondades. 3. Töötubade soojendusharjutustes. 4. Väljasõidud, kokkuvõtted, ülevaated. 5 5. Probleemide lahendamine. 6
võime (ümber)õppida tulevik on enda määrata 25. Miks on organisatsioonile töötajate teadmised olulised? Kuidas neid talletada? Kuna sageli lahkuvad organisatsioonitöötajad võttes kaasa organisatsiooni jaoks väärtusliku ressursi, on teadmusjuhtimise eesmärk leida mooduseid, kuidas muuta -töötaja personaalset teadmust organisatsiooniliseks teadmuseks. Kinnistatud dokumentides ja failides ning organisatsioonilistes rutiinides ja tegevustes. 26. Miks on teadmistepõhisele toimimisele üleminek raske? Millised on suurimad väljakutsed? Teadmustöö nõuab teadmustöötajatelt pidevat juurde õppimist ja ka õpetamist. Teadmustöötaja kui vara, mitte kulu. Kultuurišokk “Kauged” tulemused Tehnoloogia hind Infosüsteemide integreerimise keerukus 27. Mis on bibliomeetria ja kus teda (ja teisi –meetriaid) rakendatakse?
Formaalne haridus aegub väga kiiresti, võime (ümber) õppida; Tulevik on enda määrata. 25. Miks on organisatsioonile töötajate teadmised olulised? Kuidas neid talletada? Töötajate teadmused on olulised organisatsiooniliseks teadmuseks, juhul kui see on jagatud. Organisatsiooniline teadmus EI võrdu organisatsioonis töötavate inimeste teadmuse summaga. Talletatakse: kinnitatud dokumentides ja failides; Organisatsioonilistes rutiinides või tegevuses jne. Paremad tulemused Kiirus Kokkuhoid? Väiksem sõltuvus töötajatest- teadmusjuhtimise olulisus. 26. Miks on teadmistepõhisele toimimisele üleminek raske? Millised on suurimad väljakutsed? Kultuurisokk "Kauged" tulemused Tehnoloogia hind Infosüsteemide integreerimise keerukus Vajaduse puudumine Hirm uuenduste ees. 27. Mis on bibliomeetria ja kus teda (ja teisi meetriaid) rakendatakse?
tänapäeval on tähtis ka vastastikuse kootöö ja abistamise funktsioon, millest mõnikord tõstetakse esile ülemaailmse rahu ja korra kindlustamise funktsioon ning maailmamajandusse integreerumise ja globaalprobleemide lahendamseks teiste riigidega koostöö funktsiooni. Riigi funktsioone teostatakse mitmesugustes õiguslikes(teostamine õigusloome, riigi täidesaatva tegevuse, õigusemõistmise ning kontrolli ja järelvalve kaudu) ja organisatsioonilistes vormides(riigiaparaadi mitmesuguste lülide vahendusel teostatavat korraldusliku iseloomuga operatiivset tööd riigielu juhtimisel). Riigiaparaat riigiorganite rangelt korrastatud süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. On iga riigi tähtsaimaks koostisosaks ja riigi kehastuseks, sest tema tegevuse sisu, ülesehituse põhimõtted, isikuline koosseis, tegevuse meetodid ja vormid on üõhelt poolt määratud riigi
Näiteks on üleminek fordismilt post- fordismile, masstootmiselt paindlikumale tootmisele. Fordism on mõjutanud tugevalt sotsiaalset ja kultuurilist elu. Olulised muutused on toimunud valitsuse, tootmise ja tarbimise suhetes. Enam ei olnud lihtsalt ühte sorti toodet, vaid neid on palju ning see annab inimestele võimu esitleda ennast läbi toodete. Spetsialiseerumine tootmises ja tarbimises tõi kaasa muutusi turunduses, organisatsioonilistes struktuurides ja poliitikas, mis edasi mõjutasid ja peegeldasid ühiskondlikku muutust. · Viimane dimensioon modernismist kui epohhist hõlmab tundlikkust. Tundlikkuse all peetakse silmas ajaliste muutuste mõistmist. Kuigi terminit ,,postmodernism" on kasutatud üle 100 aasta, hakati alles pärast Teist maailmasõda seda kasutama terminina, mis väljendas midagi ,,uut". Nähtavasti olid kõige suuremad
..............................2 A.2.1.3 Seostada infotehnoloogia strateegia äriplaaniga. Relate IT strategy with business processes. ..................2 A.2.2 Erinevate organisatsiooniliste struktuuride infotehnoloogiavajadused. The IT needs of different organisational structures.................................................................................................................................................2 A.2.2.1 Kirjeldada infotehnoloogianõuded antud organisatsioonilistes stsenaariumides. Discribe differing IT requirements within given organisational scenarios...................................................................................................2 A.2.2.2 Kirjeldada vastavus organisatsiooniliste vajaduste ja infotehnoloogia vahel. Design appropriate matches between organisational need and IT........................................................................................................................... 3 A.2.2
Organisatsiooni muutus võib selle tgaajärjel tuua kaasa olemasoleva teesi asendumise uuega, kahest vastandist tekkiva sünteesi või status quo. Evolutsiooniline teooria siin on muutus keskendunud kumulatiivsetele muutustele, mis toimuvad organisatsiooni ja temaga seotud kogukondade, ühenduste ja ühskonna vahel vastastikkuse koosmõjus. Evolutsioonilist teooriat kasutatakse, et kirjeldada globaalseid muutusi organisatsioonilistes populatsioonides, strateegilise mõtlemise protsesse, samuti muutuse iseloomustamisel selle ulatuse ja kestuse kaudu. Evolutsiooniteooria järgi tegutsevad organisatsioonid piiratud ressursside keskkonnas, kus kõikide eesmärk on elllu jääda. Evolutsiooniteoorias loovad makropopulatsiooni karakteristikud tingimused mikrotasandil aset leidvateks variatsioonideks, selektsiooniks ja väljasuremiseks. 23. Kirjeldage Greineri organisatsiooni arengu mudelit
Muutus leiab aset, kui vastanduvad jõud, väärtused või sündmused saavutavad piisava võimu olemasoleva seisundi vastu astumiseks. Evolutsiooniline teooria – siin on muutus keskendunud kumulatiivsetele muutustele, mis toimuvad organisatsiooni ja temaga seotud kogukondade, ühenduste ja ühskonna vahel vastastikkuse koosmõjus. Evolutsioonilist teooriat kasutatakse, et kirjeldada globaalseid muutusi organisatsioonilistes populatsioonides, strateegilise mõtlemise protsesse, samuti muutuse iseloomustamisel selle ulatuse ja kestuse kaudu. Evolutsiooniteooria järgi tegutsevad organisatsioonid piiratud ressursside keskkonnas, kus kõikide eesmärk on elllu jääda. Evolutsiooniteoorias loovad makropopulatsiooni karakteristikud tingimused mikrotasandil aset leidvateks variatsioonideks, selektsiooniks ja väljasuremiseks. 4. Kirjeldage Greineri organisatsiooni arengu mudelit.
Muutus leiab aset, kui vastanduvad jõud, väärtused või sündmused saavutavad piisava võimu olemasoleva seisundi vastu astumiseks. Evolutsiooniline teooria – siin on muutus keskendunud kumulatiivsetele muutustele, mis toimuvad organisatsiooni ja temaga seotud kogukondade, ühenduste ja ühskonna vahel vastastikkuse koosmõjus. Evolutsioonilist teooriat kasutatakse, et kirjeldada globaalseid muutusi organisatsioonilistes populatsioonides, strateegilise mõtlemise protsesse, samuti muutuse iseloomustamisel selle ulatuse ja kestuse kaudu. Evolutsiooniteooria järgi tegutsevad organisatsioonid piiratud ressursside keskkonnas, kus kõikide eesmärk on elllu jääda. Evolutsiooniteoorias loovad makropopulatsiooni karakteristikud tingimused mikrotasandil aset leidvateks variatsioonideks, selektsiooniks ja väljasuremiseks. 4. Kirjeldage Greineri organisatsiooni arengu mudelit.
riigi kaitsefunktsioon, tänapäeva globaliseeruvas maailmas on väga suure tährsusega ka vastastikuse koostöö ja abistamise funktsioon, millest mõnikord isegi tõstetatakse iseseisvate funktsioonidena esile ülemaailmse rahu ja korra kindlustamise funktsiooni ning maailmajandusse integreerumise ja globaalprobleemide lahendamiseks teiste riikidega koostöö funktsiooni. Riigi funktsioone teostatakse mitmesugustes õiguslikes ja organisatsioonilistes vormides. Riik teostab oma funktsioone riigiaparaadi kaudu. 7. Riigiorganid ja nende liigitus. Riigiaparaat on riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiaparaat on iga riigi tähtsaim koostisosa ja riigi kehastus, sest tema tegevuse sisu, ülesehituse põhimõtted, isikuline koosseis, tegevuse meetodid ja vormid on ühelt poolt määratud riigi funktsioonide teostamise vajadustega, teiselt poolt aga väljendavad selle riigi olemuslikke iseloomujooni
Siin on aga erandeid. Näiteks raamatupidajate töö peab olema kõrgelt formaliseeritud, millega neilt nõutakse detailset tegevuse dokumenteerimist, kuna täpne arvepidamine on eelduseks korrektsete rahaliste suhete toimimiseks. (Organisatsiooni struktuur ja disain 1999) Töötajate vaheline üldine tööjaotus kajastub organisatsiooni struktuuri skeemis. Peale selle võib määratleda tööjaotuse, erinevate tööde teostamise käigu, töökohustused, vastutuse ja õigused mitmesugustes organisatsioonilistes dokumentides nagu näiteks ametijuhendis. (Kotkas, 1999) Pea kõikides ettevõtetes, kus on töölised on ka neile antud ametijuhendid, et nad teaksid oma kohustusi ehk siis tööülesanded ja nende täitmise kord, õiguseid ja vastutust. See vähendab ettevõttes tööliste omavolilist käitumist ja aitab säilitada professionaalsust. Ametijuhendis peavad olema järgenvad sätted: · Üldsätted: tegevuse eesmärk, vahetu alluvus, nõuded haridusele ja kvalifikatsioonile
kultuurilis-kasvusuutlikku funktsiooni. Riigi välisfunktsioonidest on kõige olulisemaks riigi kaitsefunktsioon. Tänapäevases globaliseeruvas maailmas on väga suure tähtsusega ka vastastikuse koostöö ja abistamise funktsioon, millest mõnikord isegi tõstetatakse iseseisvate funktsioonidena esile ülemaailmse rahu ja korra kindlustamine ning maailmajandusse integreerumise ja globaalprobleemide lahendamine. Riigi funktsioone teostatakse mitmesugustes õiguslikes ja organisatsioonilistes vormides riigiaparaadi kaudu. 7. Riigiorganid ja nende liigitus. Riigiaparaat on riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiaparaat on iga riigi tähtsaim koostisosa ja riigi kehastus, sest tema tegevuse sisu, ülesehituse põhimõtted, isikuline koosseis, tegevuse meetodid ja vormid on ühelt poolt määratud riigi funktsioonide teostamise vajadustega, teiselt poolt aga väljendavad selle riigi olemuslikke iseloomujooni
funktsioonidena esile ülemaailmse rahu ja korra kindlustamise funktsiooni ning maailmamajandusse integreerumise ja globaalprobleemide lahendamiseks teiste riikidega koostöö funktsiooni. Need funktsioonid iseloomustavad riiki kui rahvusvahelise suhtlemise subjekti, annavad riigile iseloomustuse kui riikide ülemaailmses koosluses osalejale, näitavad aga eelkõige, kas tegemist on rahuarmastava või agressiivse riigiga. Riigi funktsioone teostatakse mitmesugustes õiguslikes ja organisatsioonilistes vormides. Neist õiguslikeks vormideks loetakse riigi funktsioonide teostamist õigusloome, riigi täidesaatva tegevuse, õigusemõistmise ning kontrolli ja järelevalve kaudu, organisatsioonilisteks aga riigiaparaadi mitmesuguste lülide vahendusel teostatavat korraldusliku iseloomuga operatiivset tööd riigielu juhtimisel. Riik teostab oma funktsioone riigiaparaadi kaudu. Riigiaparaat on riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiaparaat on iga riigi tähtsaim
- ergutab juhtkonda tulevikule mõtlema, - arendab personali analüüsioskust, - juhitud mõtlemise ja arutelu käigus arenevad koostöö, meeskonnatöö oskused, - annab energiat ja arendab meie-tunnet, - töötajad saavutavad oma potentsiaalile vastavaid tulemusi; - ettevõte saavutab oma koondpotentsiaalile vastavat tegevustulemust. Organisatsiooni põhiväärtused Organisatsiooni põhiväärtused on hinnangulised seisukohad, millest lähtutakse kõigis organisatsioonilistes protsessides, sealhulgas personali juhtimises ja arendamises. Organisatsiooni põhiväärtused kujunevad aja jooksul, neid arendatakse pidevalt edasi. Oluliste organisatsiooniliste väärtuste hulka kuuluvad näiteks järgmised: · Austus kliendi vastu, hea teenindamise tähtsus. · Kvaliteet. 7
peamine erinevus seisneb distsiplinaarkaristuste määramise ja rakendamise 81 Notariaadiseadus. § 17 lg 2 p. 1. 82 . Arvutivõrgus. Kättesaadav: http://www.garant.ru/law/10002426-000.htm . 83 , . . , . . . Lk 54. 84 . Arvutivõrgus. Kättesaadav: http://palata.volganot.ru/nav2.php?p=1&p2=5 . 37 organisatsioonilistes küsimustes. Riikliku notari suhtes rakendatakse Vene Föderatsiooni Töökoodeks, eranotareid karistatakse vastavas professionaalkoodeksis sätestatud alustel ja korras. Oluliseks erinevuseks on see, et Eestis määrab distsiplinaarkaristuse justiitsminister distsiplinaarvastutuse komisjoni otsuse alusel, komisjon omalt poolt tuvastab, kas on olemas distsiplinaarvastutuse fakt või mitte. Venemaal omab distsiplinaarkaristuse määramise õigust vaid Notarite Ametiau Komisjon
seega selle võimu tegevuse objektiks, teiselt poolt on rahvas üha enam muutunud riigivõimu teostajaks, riigivõimu subjektiks. Riigi mõiste Riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Riigi funktsioonid Riigi funktsioon on riigi tegevuse põhisuund, mis vastab riigi ees seivatele ülesannetele ja annab riigile sotsiaalmajandusliku ja poliitilise iseloomustuse. Riigi funktsioone teostatakse mitmesugustes õiguslikes ja organisatsioonilistes vormides. Sisefunktsioonid: 1) Riigivõimu säilitamine ja kindlustamine 1 2) Õiguskorra tagamine 3) Sotsiaalmajanduslik ehk majanduslik-organisatoorne funktsioon Välisfunktsioonid 1) Kaitsefunktsioon 2) Vastastikuse koostöö ja abistamise funktsioon 3) Ülemaailmse rahu ja korra kindlustamise funktsioon 4) Teiste riikidega koostöö funktsioon Riigiorganid ja nende liigitus
kasutamist ühiskonnas ning riigivõimuorganite seotust oma tegevuse õiguslike alustega. Põhitüüpideks on a) demokraatlik ; b) autoritaarne ; c) totalitaarne. 5. Mis on riigi funktsioonid? Riigi funktsioon on riigi tegevuse põhisuund, mis vastab riigi ees seisvatele ülesannetele ja annab riigile sotsiaalmajandusliku ja poliitilise iseloomustuse. Riigi funktsioone teostatakse mitmesugustes õiguslikes ja organisatsioonilistes vormides. 6. Mis on riigiaparaat ja riigiorgan? Kuidas riigiorganeid liigitatakse? Riigiaparaat on riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa. Riigiorganite olulisemad tunnused on: a) riigiorganil on riigivõimualased volitused, ta teostab riigi monopoolset pädevust, riigivõimu; b) riigiorganil on õigusaktidega kindlaksmääratud funktsioon ;
iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist ühiskonnas ning riigivõimuorganite seotust oma tegevuse õiguslike alustega. Põhitüüpideks on demokraatlik; autoritaarne; totalitaarne. Mis on riigi funktsioonid? Riigi funktsioon on riigi tegevuse põhisuund, mis vastab riigi ees seisvatele ülesannetele ja annab riigile sotsiaalmajandusliku ja poliitilise iseloomustuse. Riigi funktsioone teostatakse mitmesugustes õiguslikes ja organisatsioonilistes vormides. Riigi funktsioonid liigitatakse: Sisefunktsioon – riigivõimu säilitamine ja kindlustamine, õiguskorra tagamine, majanduslik – organisatoorne ka kultuurilis – kasvatuslik. Välisfunktsioon – kaitse, vastastikune koostöö ja abistamine. Mis on riigiaparaat ja riigiorgan? Kuidas riigiorganeid liigitatakse? Riigiaparaat on riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa.
tagamise funktsioon, sotsiaalmajanduslik ehk majanduslik-organisatoorne funktsioon ja kultuurilis-kasvatuslik funktsioon. Need fn-d on omased kõikidele riikidele. Riigi välisfunktsioonidest on kõige olulisem riigi kaitsefunktsioon, vastastikuse koostöö ja abistamise funkstioon. Riigi funktsioone teostatakse õiguslikes (funktsioonide teostamine õigusloome, riigi täidesaatva tegevuse, õigusemõistmise, kontrolli ja järelvalve kaudu) ja organisatsioonilistes vormides (riigiaparaadi lülide vahendusel teostatav korraldusliku iseloomuga operatiivne töö riigielu juhtimisel). Riik teostab funktsioone riigiaparaadi kaudu. Riigiaparaat kujutab endast riigiorganite süsteemi, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiaparaat on iga riigi tähtsaim koostsiosa ja riigi kehastus. Riigiaparaat ei ole riigiorganite mehhaaniline kogum, vaid on nende organite rangelt korrastatud terviklik süsteem. Selles on
vabadus diskursus, narratiiv, sallivus Poliitiline süsteem Monarhia Esindusdemokraatia Osalus, otse ja esindusdemokraatia Muutused religiooni Kirik, 1 riik - 1 Sekt(id vastanduvad Kultus (mitte negatiivses organisatsioonilistes usk domineerivale kirikule), mõttes, vaid inimeste vormides usuline sallivus on sidemed usugruppidega piiratud väiksele hulgale on nõrgad ja usugruppidest mitteformaalsed) ususallivus I 1. Võrrelda Cicero ja Pufendorfi õigusfilosoofilisi seisukohti. Põhilised
vastavalt käituksid. 3.5. Organisatsiooniteooria mõiste, teooriate mitmekesisus ja seos teiste teadustega97 Organisatsiooniteooria koosneb kahest sõnast: organisatsioon ja teooria. Kui organisatsioon on grupp inimesi, kes töötavad koos ühise eesmärgi saavutamise nimel, siis teooria on väide või väidete kogum, mis püüab midagi seletada või prognoosida.98 Näiteks püüab ta seletada, kuidas grupid ja indiviidid erinevates organisatsioonilistes olukordades käituvad. Organisatsiooniteooria ei ole eraldiseisev teooria, enamik sotsiaalteadustest on organisatsiooniteooriatega seotud. Psühholoogia on andnud oma panuse käitumise uurimisega, sotsioloogid on palju uurinud organisatsiooni struktuuri ja organisatsioonisisest koordineerimist, majanduslik analüüs on seotud mitmete otsustamisteooriatega. Erinevad teooriad uurivad organisatsioonide ja keskkonna vahelisi suhteid, mis
annaabi.ee 
