Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Orgaaniliste ainete oksüdeerumine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
oksüdeerija, oksüdeerumine, redutseerijad, tavalisem, molekulaarne, anorgaanilised, nitraadid, süsinikdioksiid, vabanemine, energiaallikad, põlemisprotsessi, algatama, aurude, segud, õhuga, segul, pürolüüsiks, põleminet. on hüdrogoobsed o enamiku ainetega reageerivad nad väga aeglaselt või üldse mitte o inimestele ja loomadele tugeva narkootilise toimega o kahjustavad kesknärvisüsteemi ja suurte koguste sissehingamine võib olla surmav. o Tahked alkaanid ei tungi organismi ja seetõttu on ohutud. ORGAANILISTE AINETE OKSÜDEERUMINE Süsinik on element, mis esineb niihästi oksüdeerunud kui ka redutseerunud kujul. Praktiliselt kõik orgaanilised ained on redutseerijad. Süsiniku max. o-a. on +IV (esineb CO) · C+C = (o-a) 0 · C+ H = alandab C o-a. ühiku võrra · C + elektronegatiivne aatom (O;N) = +1 ühik Kõige tavalisem oksüdeerija on molekulaarne hapnik (õhu koostises või vees lahustunult). Mistaheks orgaanilise aine täielikul oksüdeerumisel, moodustuvad süsinikdioksiid ja vesi. Niiviisi võib valmistada süsivesinikest alkohole või orgaanilisi happeid. Oksüdeerumisreaktsioonidel eraldub märkimisväärne hulk energiat
Merli Ränk MJ108 Iseseisev töö nr.1 orgaanilises keemias. Orgaaniliste ainete oksüdeerimine, halogeenühendid tehnikas ja keskkonnas. A. Tuulmets ,,Orgaaniline keemia XI klassile", Koolibri, 1998. 1. Kas orgaanilised ained on oksüdeerijad või redutseerijad? 2. Kuidas on omavahel seotud süsiniku oksüdatsiooniaste ja oksüdeerumisel vabanev energia? Määra süsiniku oksüdatsiooniaste metaanis(CH4) ja etanoolis(C2H5OH). Ja võrdle, kumma kütteväärtus on suurem. 3. Millised on võimalused oksüdeerumisreaktsioonide kiirendamiseks? 4. Mis on ensüümid ja mida nad reguleerivad? Kuidas nimetatakse bioloogilist oksüdeerumist? 5. Kuidas toimub orgaaniliste ainete põlemine ja millised on täieliku põlemise produktid? 6
Mittemetall - lihtaine, millel puuduvad metallidele iseloomulikud omadused Mittemetallide omadused - keemilisi elemendi võime siduda elektrone oma väliskihti Aatomiehituse erinevused metallidega võrreldes - väiksemad mõõtmed ja väliskihil palju elektrone (4-7), seetõttu on lihtainena oksüdeerijad (metallidega reageerides või nii) Oksüdeerumine - elektronide loovutamine, redutseerija. Redutseerumine - elektronide liitmine, oksüdeerija. Allotroopia - keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena a) aatomite erineva arvu poolest molekulis (O2ja O3) b) Molekulide erinev paigutus kristallivõres ( S8 rombikujuline või pikad nõeljad kristallid) c) Aatomite erinev paigutus kristallivõres (teemant [tetraeeder] ja grafiit [kuusnurk]) Dissotsieerumine - mingi välisteguri mõjul molekulide lagunemist väiksematest molekulideks või teisteks väiksemateks osadeks.
H2SO3; H3PO4) vaid osaliselt. Siiski ei või nõrku happeid ohutuiks lugeda. Tähtsamad ohutusnõuded on, et hapet tuleb vette valada peene joana ning et kahjustatud kohta tuleb pärast veega pesemist loputada söögisooda lahusega ning peale seda uuesti veega. Soolhapet saadakse gaasilise vesinikkloriidi juhtimisel vette. Ta lahustub hästi vees, on tugev hape, terava lõhnaga ning tema aurud kahjustavad hingamisteid. Kontsentreeritud väävlishape on tugev oksüdeerija ja raske õlitaoline vedelik. Väävlishapet saadakse vääveloksiidi SO2 lahustamisel vees, süsihapet saadakse aga CO2 + H2O -> H2CO3. Väävlishape on keskmise tugevusega mürgine hape, süsihape on nõrk mittemürgine hape. Happeline ioon on happele vastav ioon. Soolhape e. vesinikkloriidhape HCl Divesiniksulfiidhape H2S Lämmastikhape HNO3 Väävelhape - H2SO4 Väävlishape H2SO3 Süsihape H2CO3 Fosforhape H3PO4
Radikaal osake, millel on üksik paardumata elektron. On väga reaktsioonivõimeline. Ta on kõrge energiaga osake ja püüab igal võimalusel ühendada end teise elektroniga. Toatemperatuuril on alkaanid oksüdeerijate suhtes püsivad, ei reageeri ka enamike kontsentreeritud hapete ja leelistega. Tüüpilised reaktsioonid alkaanidele on: 1) oksüdeerumine 0 t a) täielik oksüdeerumine (näit. põlemine: 2CH3 -- CH3 + 7O2 ¾ ¾® 4CO2 + 6H2O) b) mittetäielik oksüdeerumine (CH3 -- CH2 -- CH3 + Cl2 CH3 -- CH2 -- CH3 + HCl)
Radikaal osake, millel on üksik paardumata elektron. On väga reaktsioonivõimeline. Ta on kõrge energiaga osake ja püüab igal võimalusel ühendada end teise elektroniga. Toatemperatuuril on alkaanid oksüdeerijate suhtes püsivad, ei reageeri ka enamike kontsentreeritud hapete ja leelistega. Tüüpilised reaktsioonid alkaanidele on: 1) oksüdeerumine 0 t a) täielik oksüdeerumine (näit. põlemine: 2CH3 -- CH3 + 7O2 ¾ ¾® 4CO2 + 6H2O) b) mittetäielik oksüdeerumine (CH3 -- CH2 -- CH3 + Cl2 CH3 -- CH2 -- CH3 + HCl)
Radikaal osake, millel on üksik paardumata elektron. On väga reaktsioonivõimeline. Ta on kõrge energiaga osake ja püüab igal võimalusel ühendada end teise elektroniga. Toatemperatuuril on alkaanid oksüdeerijate suhtes püsivad, ei reageeri ka enamike kontsentreeritud hapete ja leelistega. Tüüpilised reaktsioonid alkaanidele on: 1) oksüdeerumine 0 t a) täielik oksüdeerumine (näit. põlemine: 2CH3 -- CH3 + 7O2 ¾ ¾® 4CO2 + 6H2O) b) mittetäielik oksüdeerumine (CH3 -- CH2 -- CH3 + Cl2 CH3 -- CH2 -- CH3 + HCl)
süsivesinikel. Metanaalil ja etanaalil terav lõhn, järgmistel juba pehmem, sageli meeldiv. Need kuuluvad tööstuses kasutatavate lõhnaainete hulka.Aldehüüde saadakse alkoholide oksüdatsioonil katalüsaatorite (vask , hõbe) manulusel. Aldehüüde ja ketoone saab eristada Tollensi reagendi ( Ag iooni soola ja ammoniaagi vesilahus) abil- aldehüüdid oksüdeeruvad ja annavad hõbepeegli , ketoonid aga mitte. Seega aldehüüdid on redutseerijad, ketoonid mitte. Aldehüüdide ja ketoonide reaktsioonil ammoniaagi toimel tekivad imiinid, amiini toimel asometiin, samuti tuntud kui Schiffi alus (komponendid, kus esineb C=N rühm) 14. Karboksüülhapped (omadused, saamine). Karboksüülhapeteks nimetatakse süsivesinike derivaate, milles vesinikuaatom on asendatud karboksüülrühmaga COOH. Karboksüülrühmade alusel jagatakse karboksüülhapped ühe ja mitmealuselisteks
1.PÕLEMINE Põlemiseks nimetatakse põlevaine ja hapniku ühinemise keemilist reaktsiooni, mille tulemusel eraldub soojus ja valgus. Põlemiseks vajalik hapnik saadakse harilikult õhust. Õhk koosneb mitmest gaasist: lämmastikku on 78%, hapnikku 21% ja muid gaase 1%. Kuna põlemiseks tarvitatakse hapnikku, siis hakkab kinnises ruumis põlemise korral hapniku hulk vähenema. Enamike ainete põlemine lakkab, kui hapniku hulk õhus langeb alla 14%. See tähendab, et kui ruumi ei tule lahtise akna või ukse kaudu õhku juurde, siis mingil ajal lõppeb toa õhus põlemist võimaldav hapnik otsa ning tuli hakkab vaikselt kustuma. Hapnik ise kuskile ära ei kao, vaid põlemise käigus muundub erinevateks põlemisgaasideks. Põlemine saab toimuda vaid kindlatel tingimustel. Selleks peavad olema põlev materjal (näiteks puit, paber, bensiin jne), hapnik (see on õhus olemas) ja süüteallikas (tikk, säde jne).
2H2O=2H2+O2 b) kaaliumkloraadi-, nitraadi-, permangnaadi või elavhõbeoksiidi lagundamisel kuumutamisega: katalüsaatoriks 2KClO3--------------------2KCl+3O2 MnO2 2KNO3=2KNO2+O2 2HgO=2Hg+O2 c) vesinikperokdiidi katalüütilisel lagunemisel: katalüsaator 2H2O2-----------------2H2O+O2 3.Omadused. Hapnik on värvuseta, lõhnata ja maitseta, õhust veidi raskem gaas, mis vees vähe lahustub. Hapnik on tugev oksüdeerija, oksüdeerides lihtained ja ühendik koostisse kuuluvaid elemente oksiidideks: 2Mg+O2=2MgO 4FeS2+11O2=2Fe2O3+8SO2 4. Kasutusalad. Hapnikku ja hapnikuga rikastatud õhku kasutatakse nii keemiliste protsesside kui ka kütuste põlemisprotsesside intensiivistamiseks, näiteks väävel- ja lämmastikhappe tootmisel, kõrgahjuprotsessides jm.. Põlevate gaaside põletamisel hapnikuks saadakse kõrge temperatuuriga leek, mida rakendatakse metallide keevitamisel.
(CH2O + O2 = CO2 + H2O), samuti toimub hapniku sidumine veekogude põhjasetetes, vulkaaanilistes protsessides (C+O2=CO2, S+O2=SO2) ja maasisestes protsessides (2Fe+3O2=2Fe2O3). Viimasega seotakse liikuv hapnik litosfääris. Kogu atmosfääri hapnik uueneb umbes 2000 aasta jooksul. nCO2 + nH2 2O)n + nO2 (valguse toimel; fotosüntees). Süsinikuringe Orgaanilise elu aluseks on süsinik. Ta on osalenud aineringes Maa tekkest alates. Selles ringes on kõige liikuvamaks komponendiks süsinikdioksiid, mille sidumine toimub peamiselt assimilatsiooni kaudu (fotosüntees). Vähesel määral toimub CO2 sidumine ka mikroorganismide ja maapõues mineraliseerumise - 2 tulemusena. Mineraliseerumine-karbonatiseerumine CO2 -> HCO3 -> CO2 -> CaCO3 CaCO3 lademed- lubjakivi, kriit. Loomade ja mikroorgansimide hingamise kaudu satub CO2 uuesti atmosfääri. Samuti toimub eluta orgaanilise aine mõningane oksüdatsioon
Annika Luikjärv Põlemine Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................2 1. Põlemine...........................................................................................................................................3 2. Põhimõisted......................................................................................................................................4 3. Põlemisprotsess................................................................................................................................6 4. Tahkete ainete, vedelike ja gaaside põlmine.....................................................................................7 5. Tulekahjude tekkepõhjused....................................................................
parafiinid tahked alkaanid või nende segud hüdrofoobsed ained ained, millel puudub veega vastastikmõju, puudub võime moodustada vesiniksidemeid, veega ei märgu ja vees ei lahustu hüdrofiilsed ained ehk vee-lembelised on ained, millel esineb vastastikmõju veega, esineb võime moodustada vesiniksidemeid, nad on vees märguvad ja lahustuvad. 10. Täielik põlemine toimub piisava hapnikukoguse (õhu) olemasolul. Selle käigus tekivad alati süsinikdioksiid ja veeaur mittetäielik põlemine põlevad need ained, milles on süsinikusisaldus vesinikusisaldusega võrreldes suhteliselt suur. Võivad moodustuda süsinikdioksiidi ja veeauru kõrval veel mitmeid orgaanilisi ühendeid, süsinikoksiid ja süsi. Pürolüüs orgaaniliste ainete lagunemine kõrgel temperatuuril, mida rakendatakse nafta, maagaasi, kivisöe, põlevkivi ja puidu töötlemisel
hüdrofoobsed ained ained, millel puudub veega vastastikmõju, puudub võime moodustada vesiniksidemeid, veega ei märgu ja vees ei lahustu hüdrofiilsed ained ehk vee-lembelised on ained, millel esineb vastastikmõju veega, esineb võime moodustada vesiniksidemeid, nad on vees märguvad ja lahustuvad. 10. Täielik põlemine toimub piisava hapnikukoguse (õhu) olemasolul. Selle käigus tekivad alati süsinikdioksiid ja veeaur mittetäielik põlemine põlevad need ained, milles on süsinikusisaldus vesinikusisaldusega võrreldes suhteliselt suur. Võivad moodustuda süsinikdioksiidi ja veeauru kõrval veel mitmeid orgaanilisi ühendeid, süsinikoksiid ja süsi. Pürolüüs orgaaniliste ainete lagunemine kõrgel temperatuuril, mida rakendatakse nafta, maagaasi, kivisöe, põlevkivi ja puidu töötlemisel
raadius väike · Võivad esineda igas olekus · Ei juhi elektrit ega ka soojust · Erinevat värvi · Erinevad sulamistemperatuurid ALLOROOPIA nähtus kus üks element moodustab, mitu lihtainet · Keemilistes reaktsioonides metallidega käituvad mittemetallid alati oksüdeerijatena 2Mg +O2 2MgO · Mittemetallide omavahelistes reaktsioonides on oksüdeerija (liidab elektrone) suurema elektronegatiivsusega mittemetall, see kelle väliskihil on enam elektrone H2 + S H2S Vesinik Omadused · Kerge · Maitsetu · Värvitu · Vees väga vähe lahustuv · Keemistemperatuur 253oC · Ioonid on üliväikesed · Käitub enamjaolt redutseerijana, · o-a -I · molekulaarselt väheaktiivne
· Perioodilisussüsteemi 1. rühma liikmed leelismetallid (liitium, naatrium, kaalium, rubiidium, tseesium ja frantsium) on väga sarnaste omadustega. · Leelismetalliaatomite valentskihi elektronkonfiguratsioon on ns1. · Leelismetallide omadused tulenevad nende madalast ionisatsioonienergiast. · Leelismetallid on metallidest kõige reaktsioonivõimelisemad. Seega neid puhtal kujul looduses ei esine. · Nad on tugevad redutseerijad, mistõttu saab neid põhiliselt elektrolüüsi teel. Kaaliumit saab ka sula KCl redutseerimisel naatriumi aurudega: · Leelismetallid on pehmed ja hõbehalli värvusega metallid. · Side leelismetallides on nõrk, neile on iseloomulikud madalad sulamis- ja keemistemperatuurid ning väike tihedus. · Sulamistemperatuur kahaneb rühmas ülalt alla: tseesiumi sulamistemperatuur on vaid 28 ºC.
rakkudele. Tabel 1: Keemiliste ühendite keskmine sisaldus rakkudes Anorgaanilised ained % Orgaanilised ained % Valgud 14 Lipiidid 2 Vesi 80 Sahhariidid 1 Teised Nukleiinhapped: anorgaanilised 1.5 DNA 0.4 ühendid (soolad) RNA 0.7 Madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid 0.4 Tabel 2: Keemiliste elementide keskmine sisaldus rakkudes Keskmine sisaldus Element
Funktsionaalrühm: CO. Ketoonide nimetus tuletatakse süsivesiniku nimetusest, lõpu oon abil. CH3COCH2CH3 2-butanoon CH2 = CH CH2 CO CH3 4-penteen-2-oon Ketooni võib nimetada ka funktsionaalnomenklatuuri järgi, loetledes süsivesinikradikaali ja lisades liite ketoon. CH3COCH2CH2CH3 metüülpropüülketoon CH3CH2CH2COCH2CH2CH3 dipropüülketoon II KEEMILISED OMADUSED Aldehüüdid 1. katalüütiline oksüdeerumine 2CH3CHO + O2 2CH3COOH etaanhape CH3CHO + Ag2O CH3COOH + 2Ag hõbepegireakt. 2. redutseerimine H2-ga CH3CHO + H2 CH3CH2OH 3. CH3CHO + 2Cu(OH)2 CH3COOH + Cu2O + 2H2O 4. põlemine CO2 + H2O Ketoonid 1. redutseerimine H2-ga Created by Riho Rosin 22 13666324649407.doc.doc CH3COCH3 + H2 CH3CHOHCH3 2. põlemine CO2 + H2O 3. 2CH3COCH3 + O2 2CH3COOCH3 metüületanaat
Funktsionaalrühm: CO. Ketoonide nimetus tuletatakse süsivesiniku nimetusest, lõpu oon abil. CH3COCH2CH3 2-butanoon CH2 = CH CH2 CO CH3 4-penteen-2-oon Ketooni võib nimetada ka funktsionaalnomenklatuuri järgi, loetledes süsivesinikradikaali ja lisades liite ketoon. CH3COCH2CH2CH3 metüülpropüülketoon CH3CH2CH2COCH2CH2CH3 dipropüülketoon II KEEMILISED OMADUSED Aldehüüdid 1. katalüütiline oksüdeerumine 2CH3CHO + O2 2CH3COOH etaanhape CH3CHO + Ag2O CH3COOH + 2Ag hõbepegireakt. 2. redutseerimine H2-ga CH3CHO + H2 CH3CH2OH 3. CH3CHO + 2Cu(OH)2 CH3COOH + Cu2O + 2H2O 4. põlemine CO2 + H2O Ketoonid 1. redutseerimine H2-ga CH3COCH3 + H2 CH3CHOHCH3 2. põlemine CO2 + H2O 3. 2CH3COCH3 + O2 2CH3COOCH3 metüületanaat III SAAMINE Aldehüüdid 1. alkoholi oksüdeerumisel 2CH3CH2OH + O2 2CH3CHO + H2O 2
S entroopia G - Gibbsi energia G = H TS · Redoksreaktsioon keemiline reaktsioon, mille juures elektronid lähevad üle redutseerijalt oksüdeerijale ning esimese oksüdatsiooniaste suureneb, teise oma samal ajal väheneb. Ainet või iooni, mille koostises olevad aatomid loovutavad elektrone nim. redutseerijaks, see aine ise seejuures oksüdeerub. (oksüdatsiooniaste kasvab). Mõni aine võib olla nii oksüdeerija kui ka redutseerija ( Nt. Vesinikperoksiid on jodiidiooni suhtes oksüdeerija, permanganaationi suhtes redutseerija). Juhised elementide oksüdatsiooniastme leidmiseks: - Ühendit moodustavate aatomite oksüdatsiooniastmete summa on null. - Iooni moodustavate aatomite oksüdatsiooniastmete summa võrdub iooni laenguga. - Keemilises ühendis oleva hapniku oksüdatsiooniaste on -II. Erandiks on OF2 (II), peroksiidides H2O2 (-I).
välimisel elektronkihil olevate elektronide arvu. 3.Mis on oksüdatsiooniaste? Määra oksüdatsiooni aste etteantud ühendites. Oksüdatsiooniaste on keemias arv, mis näitab aatomi oksüdeerituse astet keemilises ühendis. Oksüdatsiooniaste on elemendi aatomi laeng ühendis, eeldusel, et ühend koosneb ioonidest ühe elemendi kaupa. Oksüdatsiooniastme suurenemine keemilise reaktsiooni käigus on oksüdeerumine, oksüdatsiooniastme vähenemine aga redutseerumine. Määrata saab osaliselt rühma nr kaudu. Märgitakse Rooma numbriga (+ ei kirjuta) Lihtainetel 0. F=-I; O=-II; H=I 4. Mis on keemiline side? Nimeta selle eriliigid ja kuidas neid eristatakse? Keemiline side on viis, kuidas kaks või enam aatomit või iooni on aines omavahel seotud. Keemilise sideme liigi üle otsustatakse elektronegatiivsuste erinevuse x abil: A) Kui x=0, siis mittepolaarne kovalentne side (nt H2)
Vee molekulid osalevad paljudes organismis toimuvates keemilistes reaktsioonides. Veel on suur soojusmahtuvus, seetõttu aitab ta säilitada organismisisest püsivat temperatuuri. * hea lahusti polaarsetele ainetele. * Vesi võtab osa elektrolüütide lagunemisest ioonideks. * Veel on suur soojusmahtuvus. * Vesi võtab osa hüdrolüüsist. *Vesi võtab osa fotosünteesist. * Vesi tekib organismis orgaanililiste ainete oksüdeerumisel. Molekulaarne tasand Rakus Organismidele *osaleb reaktsioonides *takistab rakkude *termoregulatsioon(higista *fotosünteesi lähteaine kihistumist, ülekuumenemist, mine, vee aurumine) *universaalne lahusti külmumist, hea *org. stabiilne väliskuju *pH avaldub soojusjuht. *viljastamine(alati
spektriosas. Osa sellest peegeldub enne maapinnale jõudmist pilvedelt kosmosesse, maapinnani jõuab umbes pool kiirgusest. Nagu Päike, nii ka Maa kiirgab elektromagnetlaineid. Teatud osa sellest kiirgusest peegeldub pilvedelt ja tolmuosakestelt maapinnale, osa jõuab takistamatult kosmosesse, kuid osa kiirgusest neelavad kasvuhoonegaasid, soojendades seeläbi atmosfääri, kus nad asuvad. Sellist protsessi nimetatakse kasvuhooneefektiks. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 - eraldub fossiilsete kütuste põletamisel; metsade mahavõtmisel; lubja tootmisel. Muud kasvuhoonegaasid (nendest peab teadma vist ainult freoone ja metaani): · Metaan CH4 värvusetu lõhnatu õhust kergem gaas - maagaasi põhikomponent, mida kasutatakse kütusena. Metaani soojustneelav ja Maale tagasipeegeldav toime on tugevam kui süsihappegaasil. · Lämmastikoksiidid NOx - moodustuvad peamiselt sisepõlemismootorites
2) lagunemisreaktsiooni käigus (CaCO3 -> CaO + CO2) Oksiidid jagunevad aluselisteks, amfoteerseteks ja happelisteks oksiidideks. Aluselised oksiidid on metallioksiidid, happelised aga mittemetallioksiidid. Happelise oksiidi reageerimisel veega tekib hape (CO2+H2O -> H2CO3), aluselise oksiidi reageerimisel veega tekib alus (MgO+H2O -> Mg(OH)2). Amfoteersed oksiidid reagreerivad nii aluste kui hapetega. Tuua näiteid õhus, vees ja maakoores leiduvatest oksiididest. Õhus: Süsinikdioksiid e. Süsihappegaas (CO2), 0,03% Vees: Vesi (H2O), 75% Maa pinnast Maakoores: Liiva põhiline koostisosa ränidioksiid (SiO2), rauaoksiidid (Fe2O3; Fe3O4), alumiiniumoksiid (Al2O3) ja vasemaak kupriit vaskoksiid (Cu2O). Iseloomustada vingugaasi (CO) ja süsihappegaasi (CO2). Süsihappegaas on happeline oksiid, mida leidub nii inimese kehas kui ka sissehingatavas õhus. Selle määramiseks kasutatakse reaktsiooni lubjaveega. Vingugaas on väga mürgine aine, millel puudub nii lõhn kui värvus
(normaalrõhul) esineb NO2-na, kuid temperatuuril alla - 11°C esineb ta dimeerina N2O4. Vahepealsetel temperatuuridel on tegemist kahe aine seguga. NO2 on pruun ja dimeer värvitu. Seega, gaasi värvus sõltub temperatuurist ja rõhust ning olenevalt tingimustest moodustub tasakaalu süsteem: 2NO2 N2O4 Teda saadakse lämmastik(II)oksiidi reageerimisel hapnikuga või vase reageerimisel kontsentreeritud lämmastikhappega // Cu + konts. 4HNO3 Cu(NO3)2 + 2NO2 + 2H2O NO2 on tugev oksüdeerija, kus võivad põleda paljud ained. Veega reageerimisel moodustab ta kaks hapet lämmastikhappe ja lämmastikushappe: // 2NO2 + H2O HNO3 + HNO2 Kuna lämmastikushape ei ole püsiv, kulgeb reaktsioon järgmiselt:3NO2 + H2O NO + 2HNO3 Lisaks võib NO2 reageerida ka leelislahustega: // 2NO2 + 2NaOH NaNO3 + NaNO2 + H2O Lämmastikdioksiidis põlevad intensiivselt süsinik, väävel ja fosfor. Atmosfääris omab ta tähtsust
Ioonvõrrand Ioonidena kirjutatakse tugevad elektrolüüdid. Molekulaarselt nõrgad happed, nõrgad alused, praktiliselt lahustumatud soolad, vesi, oksiidid, lihtained ja gaasid. Kui koondada mõlemalt poolt ühesugused ioonid, saab lühendatud ioonvõrrandi. Ioonidevahelised reaktsioonid kulgevad lõpuni, kui tekib nõrk elektrolüüt. Hüdrolüüs Reaktsioon veega. Redoksreaktsioonid reaktsioonid mille käigus muutub elementide o.a. Redoksreaktsioonides toimub alati korraga oksüdeerumine ja redutseerumine. Oksüdeerumine Elektronide loovutamine (o.a. Suureneb) Redutseerumine Elektronide liitmine ( o.a. Väheneb) Redutseerija Loovutab elektrone ( o.a. Suureneb ) Oksüdeerija - Liidab elektrone ( o.a. Väheneb) 0 I -I II -I 0 Zn + 2HCl ---> Zn Cl2 + H2 0 - II Redutseerija Zn 2e ---> Zn Oksüdeerub. + - 0 Oksüdeerija H + e ---> H Liitaine o.a. = 0
Lagunemisreaktsioon Lihtaine lagunemisreaktsiooni saadusteks on aatomid või uued lihtained Cl2 = 2Cl O3 = O2 + O Liitaine lagunemisreaktsioonil tekivad liht- või uued liitained: 2H2O = 2H2 + O2 Ca(OH)2 = CaO + H2O Mõnede ainete lagunemisreaktsioonil täheldatakse ilmekaid värvuse muutusi. Näiteks rohelise värvusega malahhiidi kuumutamisel tekib musta värvusega vaskoksiid, eraldub värvuseta süsinikdioksiid ja veeaur: Cu2CO3(OH)2 = 2CuO + CO2 + H2O Lagunemisreaktsioonid võivad sõltuvalt temperatuurist kulgeda astmeliselt. Asendusreaktsioon Selle käigus asendavad lihtaine aatomid liitaine koostisse kuuluva teise elemendi aatomi Fe + CuSO4 = FeSO4 + Cu Vahetusreaktsioon See kulgeb kahe liitaine vahel, kusjuures tekib kaks uut liitainet: BaCl2 + Na2SO4 = BaSO4 + 2NaCl Tekib rasklahustuv aine (sade) Tekib kerglenduv aine (gaas) Tekib nõrk elektrolüüt, nt
Mesosfäär- on atmosfäärikiht kõrgusel 4050 kuni 8090 km. Litosfäär- Maa suhteliselt jäik ebaühtlane väline kest, mis koosneb mitmesuguste mineraalide assotsiatsioonidest, sette-, moonde- ja tardkivimitest. Hüdrosfäär- maakera veestikust moodustunud sfäär. Magnetosfäär- maalähedane ala, mille füüsikalised omadused on määratud Maa magnetväljaga ning selle vastastikuse mõjuga laetud kosmiliste osakestega. Pikemalt o Millest koosneb ökosüsteem? - anorgaanilised ained; - orgaanilised ained (valgud, süsivesikud, rasvad, humiinained ) mis ühendavad biootilise ja abiootilise ökosüsteemi osi; - kliimareziim; - produtsendid autotroofsed organismid (peamiselt rohelised taimed); - makrokonsumendid ehk fagotroofid heterotroofsed organismid (peamiselt loomad mis söövad teisi organisme või orgaanilise aine osakesi); - mikrokonsumendid või saprotroofid (peamiselt bakterid ja seened,
Oktetti saavutada üritades mittemetallid loovutavad elektrone ja metallid liidavad. 20. Oktetiprintsiip - Keemilise sideme moodustamisel on stabiilseim olukord kus elektronide loovutamise või liitmise tulemusena oleks aatomite väliskihil kaheksa (erand He kaks) elektroni elektronide oktett. 21. Oksüdeerijate ja redutseerijate paigutus elementide perioodilises süsteemis Oksüdeerija on tavaliselt mittemetall ja seob elektrone. Redutseerija on tavaliselt metal ja loovutab elektrone. Metalliaatomid oksüdeeruvad, olles redutseerijateks. Mittemetalliaatomid redutseeruvad, olles ise oksüdeerijateks. Ühte rühma kuuluvate elementide väliselektronkihil on ühesugune struktuur ja sarnane oksütatsiooni aste. VAATA 15. KÜSIMUSE VASTUST. 22. Mis on elementide elektronegatiivsus? Elektronegatiivsus ja elementide
Vesiniku-.hapniku põleti leegis toodetakse ja töödeldakse kvartsklaasi ja sulat metalle. Vedelat H2 kasut raketikütusena ja kosmonautikas. . 8. Vesiniku olulisemad ühendid (hüdriidid ja oksiidid): kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid. Olulisemad ühendid on vesi ja vesinikperoksiid H2O2saamine: BaO2+H2SO4=BaSO4 (nool alla)+H2O2. Valguse käes või katalüsaatorite toimel laguneb: 2H2O22H2O+O2. Tugev oksüdeerija nii happelises kui aluselises kk-s 2KI+H2O2I2+2KOH võib esineda ka redutseerijana. 9. Leelismetallid (Li, Na, K): leidumine, lihtainete saamine, omadused ja kasutamine. Perioodilisussüsteemi 1. rühma liikmed leelismetallid (liitium, naatrium, kaalium, rubiidium, tseesium ja frantsium) on väga sarnaste omadustega. Leelismetalliaatomite valentskihi elektronkonfiguratsioon on ns1. Leelismetallide omadused tulenevad nende madalast ionisatsioonienergiast
Kasvuhooneefekti tugevnemist põhjustavad saasteained (Kyoto protokolliga reguleeritud) ja nende peamised allikad; GWP. Kasvuhoonegaasid: CO2, CH4, N2O, fluoreeritud gaasid (HFC, PFC, SF6). Kasvuhoonegaasid absorbeerivad maapinnalt peegeldunud infrapunast kiirgust, mis peaks väljuma atmosfääris kasvuhooneefekti tugevnemine. GWP global warming potentsial ehk globaalse soojenemise potentsiaal näitab, mitu korda on kasvuhoonegaas soojuse tagasipeegeldamise võimelt efektiivsem kui süsinikdioksiid. Arvutused põlemisreaktsioonide võrrandite alusel. ... Soolade ja hüdroksiidide lahustumine vees, rasklahustuvate ühendite lahustuvus, lahustuvuskorrutised, sademe tekkimine. Lahustuvuskorrutis: Ksp =[Ca2+][CO3-2]. Rasklahustuva ühendi küllastunud lahuses on tema ioonide kontsentratsioonide korrutis (antud temperatuuril) jääv suurus. Sademe tekkimine: sade tekib, kui ioonide kontsentratsioonide korrutis ületab lahustuvuskorrutise. Vee elektrijuhtivus.
gaasiline hapnik. 1. Fotofüüsikaline faas valguse neeldumine 2. Fotokeemiline faas fotosüsteemid (klorofülli molekulid koos teiste pigmentide ja valkudega, mis on vajalikud valgusenergia muundamiseks) moodustuvad kloroplastide sisemuses paiknevates lamellimembraanides. Eristatakse kahte süsteemi: a) Fotosüsteem II kasutab ergastunud elektronide energiat vee molekulide lagundamiseks (vee fotooksüdatsiooniks ehk fotolüüsiks) ja ATP sünteesiks. Vee fotooksüdatsioonil moodustub molekulaarne hapnik (O2), eralduvad elektronid ja vesinikuioonid. Hapnik väljub õhulõhede kaudu ümbritsevasse keskkonda. 9 2 H2O -> O2 + 4 H+ + 4e Joonis 5. Fotosüsteem II (Farabee,M. http://www.emc.maricopa.edu/faculty/farabee/BIOBK/BioBookPS.html#Table%20of %20Contents, 29.10.08) b) Fotosüsteem I ei osale vee fotooksüdatsioonis, selle põhiülesandeks on NADPH2 moodustamine
keskkond moodustavad ökosüsteemi). Ökosüsteemi kuuluvad füüsikalised, keemilised ja bioloogilised komponendid, aine ja energia allikad ning organismide kooslused, kus igal organismil on oma niss. o taimekooslused o seenekooslused o loomakooslused o mikroorganismide kooslus o õhkkeskkond o vesikeskkond o muldkeskkond · Anorgaanilised ained; · Orgaanilised ained (valgud, süsivesikud, rasvad, humiinained), mis ühendavad biootilise ja abiootilise ökosüsteemi osi; · Kliimareziim; · Produtsendid autotroofsed organismid (peamiselt rohelised taimed); · Makrokonsumendid ehk fagotroofid - heterotroofsed organismid (peamiselt loomad, mis söövad teisi organisme või orgaanilise aine osakesi);
annaabi.ee 
