Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga " ÕPIOSKUSTE TÕHUSTAMISE ARUANNE". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ajaga, graafik, katsun, lihvimist, tunnen, kuulamis, õpioskused, erialale, üritan, tõsisem, kindlust, võitu, õpikäsitlus, õppijana, otsima, julgen, paluda, reaalsed, targu, õpimotivatsioonrendamist, paberkandjal, loengutermastan, vaikust, kasutan, märke, päevadel, õppemeetodid, õnnestuustan, positiivsusrvamusi, koduste, kriitilisedMinu õpioskused. Päris palju aastaid on möödunud minu viimastest õpingutest. Nüüd pean ma uuesti õppima õppimist. Katsun endas leida motivatsiooni õppimiseks. Mulle meeldib õppida ja uusi teadmisi saada. Väga meeldib õppida koos rühmakaaslastega. Tunnen, et ma ei ole üksi. Raskuste või probleemide korral julgen abi paluda kaaslaste käest. Olen seadnud endale reaalsed eesmärgid. Loodan, et suudan neid täita. Õpin tasa ja targu. Katsun oma testide ja ülesannetega hakkama saada. Ma arvan, et minu õpimotivatsioon ja oskused vajavad veel kõvasti lihvimist ja arendamist. Minu õpingute ajal meditsiinikoolis lugesime palju erialaseid õpikuid ja konspekteerisime kogu õppematerjali. Praegu meeldib mulle samuti konspekteerida. Isiklikult sobib mulle õppematerjal paberkandjal. Saan loengute käigus teha märkmeid oluliste asjade suhtes. Armastan üksinda õppida. Meeldib õppida lõunasel ajal
siis on lihtsam sinnapoole suunduda. Õppimine on ka oma loomuse väljatoomine eriti kui tegemist on loomingulise tööga kus saad oma tundeid ja hetke emotsioone kasutada. Kui aus olla siis mulle meeldib õppida, kuid seda rahus ja vaikuses ilma, et keegi mind segaksks, kui tekib probeeme olen ma alti valmis kellegilt küsima. Minu kolm tugevamat iseloomujoont õppimise juures on esiteks see, et ma olen kohusetndlik üritan kõik omad kodusedtööd kenasti tähtajaks valmis saada, teiseks olen ka püüdlik, sest ega halbu hindeid ei taha ju keegi saada kooli minnakse ikka selleks, et teadmisi saada, mida edaspidises elus rakendada, mitte lihtsalt tööli nühkima või niisama tarka nägu tegema. Kolmandaks, et hoolikas seda selles mõttes, et oma kooliasjad hoian ma alati korras ja puhtad. Minu jaoks on õppimise juures kõige huvitavam see, et kõiki teadmisi saab
Ma arvan, et minu kõige vajalikum oskus on oskus enda õppimist jälgida ja hinnata ehk teise sõnaga võib seda nimetada metakognitsiooniks. See oskus võib kasutada igal pool elus, kus on vaja õppimine. Mul on olemas ka kognitiivsed oskused. Neid võin ma kasutada otseselt meeldejätmises ja meenutamises. Võin öelda, et mul on olemas ka afektiivsed oskused , sest ma oskan jälgida motivatsiooni ja pööran tähelepanu mingi tegevusele. Kokkuvõttes ma ei saa öelda, et mul on ideaalsed õpioskused, aga nad on väga heal tasemel, sest ma oskan kognitiivseid, metakognitiivseid kui afektiivseid oskusi informatsiooniga koos töötlema. Õpistiilist rääkides, saan öelda, et mul on strateegiline stiil, mida iseloomustab suundumus saavutusele. See stiil täiesti sobib mulle, sest ma olen sportlane, ja õppimisel käitun sama moodi, ma tahan olla igal juhul esimene, teiste parim. Sammuti nagu sportis, õppijana ma olen kindel ja tugev, kuigi ma ei ole agressiivne
Õpiminapilt KAKPM-1 kutseõpetaja Kui ma hakkasin mõtlema ülesande ,,Õpiminapilt" koostamisele ja oma õpiharjumuste analüüsimisele siis esimene mõte mis mul tekkis oli: kas olen muutunud õppijana võrreldes ajaga kui õppisin bakalaureuse tasemel (8 aastat tagasi, infoteadus). Tol ajal tahtsin ma lihtsalt midagi uut õppida ja ennast proovile panna, mul ei olnud suurt huvi antud valdkonna vastu ja ka kindlat eesmärki. Täna tean ma kindlalt mida ma soovin õppida ja kelleks tahan saada, seega on mul huvi antud valdkonna vastu väga suur ja ka minu eesmärk on kindel saada õpetajaks. Seega usun, et minu õpitegevus saab olema täna palju
Nii mõnigi laps ei teagi, mis see kodu üldse on, kuna nende jaoks on koduks olnud lastekodu. Loomulikult võib lastekodu olla samuti kodu, kuid kas ikka on? Niisiis hakkasin õppima sotsiaaltööd. Motivatsioon selleks oli olemas, ma teadsin päris kindlalt, et see on täpselt minu jaoks ja kui ma sellel teemal ükskõik kellega rääkisin, siis kõik kinnitasid seda oma positiivse arvamusega, et ma sobin väga hästi sellele erialale. Minu eesmärgiks ei ole saada mingiks ametnikuk, mulle meeldib minu töö mida ma hetkel teen ja seda tööd teen ma südamega. Väga suureks toeks ja motivaatoriteks on minu enda lapsed. Kõik kolm, toetavd mind igakülgselt ja kui mul on raske ja jõud hakkab otsa saama, siis on nead need, kes mind jälle tagant utsitavad ja mitte mingil juhul ei taha nad, et ma kooli poolelei jätaks. Millised olid siis minu ootused ja hirmud? Hirmud olid suuremad kui ootused, ei osanud ma
Lapsepõlves polnud ma kunagi ,,äriga" tegelnud ning isegi niisugust mõtet ei olund mu peas. Mitte keegi minu perekonnaliikmetest ega sugulastest ettevõtlusega ei tegele ja seepärast ei oska mulle selles valdkonnas eeskujuks olla. Analüüsides oma iseloomu testide abil, sain ma aru ka sellest, et olen pigem introvert. See aga omakorda tähendab seda, et minu jaoks pole sugugi lihtne uute inimestega tutvuda ning uusi kontakte luua. Kui mul tuleb minna kusagile, kus mina kedagi ei tea, siis tunnen ma end täiesti kaotuna ning selleks, et kellegagi tutvuda saada pean ma hästi palju pingutama. Räägitakse, et ettevõtjale on iseloomulik olla julge ja mingil määral ka üsna riskiv mina aga olen hoopis teistsugune. Olen ettevaatlik ning pigem kulutan nii palju aega nagu mul on vaja asja sisusse süvenemisele, kui kohe loobun millestki või annan nõusolekut. Ühelt poolt, see ettevaatlikkus ning kalduvus analüüsile on hea, kuna võimaldab väheneda
Õpiharjumused on õpingute ajal kujunenud omadused, mille abil saan õpitut kergemini mõista ka edaspidi. Arvan, et minu kui täiskasvanud õppija plussiks on kogemused - saan õpitut seostada läbi enda ja teiste kogemuse, eesmärk - tahan saada õpetajaks ja minu hoiakud - mulle sobib õpetamine, olen õpetaja tüüpi (soodustav tegur). Õpioskus on oskus oma õpinguid planeerida, teostada ja hinnata oma õppimistegevusi, samas et saaks arendada õpiharjumusi peavad õppijal esmalt olema õpioskused. (sellega pean veel vaeva nägema) Minu õpimeetodid: mulle meeldib teha skeeme, häälega lugeda ja süveneda teemasse (millesse kahjuks ei jää kuigi palju aega) lisaks ka grupitööd kus saab kuulata ja arutada teiste mõtteid, lisa väärtuseks on ka grupikaaslaste poolt suunavad fraasid ja mõtted e saab õppida iseendalt ja teistelt, lisaks on grupis väga erinevatelt elualadelt inimesi mis jällegi rikastab minu teadmisi – ühesõnaga mulle sobib grupis õppimine
teada, kas olen millekski võimeline või mitte. Nii on minu jaoks igaks selliseks iseenda proovilepanekuks järjekordne filosoofia kodutöö või uueks matemaatilise analüüsi teooriatööks õppimine. Loomulikult on mul ka raskusi uue ümbruskonnaga kohanemisel kas või see, et esimesel nädalal suutsin oma kümme korda ülikoolihoones ära eksida , kuid selliseid pisiprobleeme on ilmselt igal rebasel. On ka asju, mis minu arvates võiks veidi teisiti olla. Nimelt tunnen nii mina kui ka minu rühmakaaslased suurt puudust e-kooli järele. Kodutööd ja kontrolltööde ajad on küll enamasti õppejõu veebilehel olemas või öeldakse need tunnis, kuid ühist süsteemi nende jaoks pole. Nii peab loengust puudunud õpilane kulutama palju aega ja energiat, et järele uurida, mis tunnis toimus ja mis toimub järgmises. Ilmselt harjun ma sellegagi ära, kuid esimesel semestril tundub mulle taoline süsteem vajalik. Vähemolulistest asjadest
sõnavara ning arendada loovat mõtlemist ja eneseväljendust. Tahan ka oma keelteoskust edasi arendada, sest see oskus tagab mulle tööturul suure eelise. Võtsin vabaaineks vene keele kursuse, sest tavakoolis olin selles aines väga tugev ja ma ei taha seni õpitul lasta kaotsi minna. Aine ,,Inglise keel meediaüliõpilastele" on minu jaoks liiga suur väljakutse, seega otsustasin sellele mitte registreerida ja lugeda rohkem välismaa meediaväljaandeid ja ingliskeelset kirjandust. Lühikese ajaga olen Tartus saanud sõbraks mitmete välistudengitega ja olemasolevaid välismaa sõpru on mul ka palju, seega näen praktilist suhtlust veel ühe võimalusena seda keelt arendada . Järgmisel või ülejärgmisel aastal kavatsen võtta juurde veel soome keele. Ma ei tee seda sealsel tööturul kandideerimise eesmärgil, usun, et pigem loon sellega paremad karjäärivõimalused kodumaal. Olen selgusele jõudnud, et minu tulevikuamet peaks hõlmama suuresti ka audiovisuaalset ajakirjandust
Parem tervis aga tähendab paremat meeleolu, paremaid võimalusi õppida. Minu arvates on vaimne ja füüsiline vorm tihedalt seotud. Minu füüsilist vormi hoiab korras pidev liikumine, Peab küll tõdema, et peale auto saamist on see läinud natukene rohkem käest, sest kiireelutempo ja mugavus loeb palju ning tänu sellele kõik need käigud mida ma varem rattaga tegin on muutunud rutiinelt autoga läbitavaks, kuid siiski üritan ennast taas kätte võtta ja teha sõprust oma jalgrattaga. Füüsilise vorm puhul on tähtis ka toitumine ning hea uni, mis ülikooli kõrvalt ei ole alati just lihtne väljakutse, ent elus ongi selliseid aegu, kus ei jõua alati järgida kõike ning tuleb teha valikuid ja kompromisse. Kuid mida ma tahtsin sellega öelda on vaid see, et minu arvates on vaime ja füüsiline vorm tihedalt seotud, kui sul on tervis korras, sa magad hästi on sul ka parem vaime olek, sa oled
Mulle väga meeldib poeesia, ja seepärast mina tihti õppin luuletusi. Minu arvates, see väga aitab mind oma mälu treenida. Mina saan aru, et oma õppimises mul on vaja palju muuta ja teha nii, et minust saj edukas õppija. Mul on vaja rohkem süveneda oma õpingutesse, keelebarjääri üle astuda, rohkem jalutada ja tegeleda aktiivse tegevusega. Prof.arengu kursus aitas mind rohkem aru saada, ennast analüüsida ja praegu ma saan aru, mida peab tegema üliõppilane ja millised õpioskused on väga tähtsad: süveneda oma õpingutesse; olla aktiivne; väga tähtsad on oma õppimise eesmärgid ja motivatsioon; et kõik aru saada on vaja küsida küsimusi; õpilane + õppejõud = meeskond; konspekteeri ja kõik sul läheb hästi; tegelemine aktiivse tegevusega ja puhkus – üliõpilase paremad sõbrad; aega planeerimine, õpitud korraldamine ja kõike tähtaegselt õppimine – edu pant. Lõpuks saan öelda, et mina olen sihikindel, edasipüüdlik ja hoolas õppija
üks tavaline päev? Kõik tahavad, et nende tulevik oleks hea ja õnnelik, paremuse poole liikumiseks teeme omad valikud. Kui ma tahan saada maailma rikkamaks inimeseks, sest ma arvan, et siis olen ma kõige õnnelikum, püstitan endale eesmärgid ja pürgiksin nende poole. See tundub muidugi väga utoopiline idee, aga mida kõrgemad sihid, seda suurem potensiaal oleks üldse midagi saavutada. Ma ei teagi, kas raha teeb õnnelikuks, ma lihtsalt loodan seda, sest praegu tunnen päris paljudest asjadest puudust, mis on just raha taha kinni jäänud. Raha ei asenda muidugi kõike, aga enesetunnet mõjutab küll. Rikkana, tunnen, et mul on midagi olemas ja siis suudan alles raha kõrval näha ka teisi väärtusi. Muidugi väärtustan ma ka kõike vaimset, aga rikas on ju alati hea olla, see annab nagu mingi lisapunkti juurde. Ma siiski loodan, et minust, sinust ja paarist sõbrast veel saavad kunagi head inimesed,
informatsiooni. Suhtlemise käigus antakse edasi erinevaid küsimusi, mõtteid, tõekspidamisi ja arvamusi. Info edastamiseks on erinevaid viise, kuid enim kasutatavad on kõnelemine, kirjutamine ja kehakeele kaudu väljendamine. Igapäevases suhtluses suudan end piisavalt hästi väljendada, et teine pool aru saaks minu mõttest. Võib öelda, et suhtlen erinevate inimestega erinevalt. Võõraste isikutega on ametlikum kõnetoon ja enda olek tõsisem. Sõprade ja perega olles olen väga vaba suhtleja. Vahest võin teistele isegi tunduda veidrikuna, sest teen iroonilisi nalju ja käitun võib-olla liiga vabalt. Ilmselt on see tingitud sellest, et tööl olles olen rahulik ja tõsisema olekuga. Kuskil peab ju enda emotsioonid välja laskma. Ise olen tähelepannud, et mul on tihti raske võõrasse seltskonda sisse sulanduda, kui ma ei tunne sealt kedagi. Siit tekibki võõrastele tunne, et olen vaikne ja kohati üleoleva olekuga.
Olen õppinud kasutama oma tugevaid külgi ning samas ka seda , kuidas kompenseerida oma nõrkusi. Usun, et vanemana on enese analüüsimine kergem, kuna tean, millised omadused ja oskused mul reaalselt on, mitte ei ela soovunelmates, millised mul võiksid olla või saavad kunagi olema. Mida vanem on inimene seda ausam ta iseenda vastu on ning see aitab õppimisele kindlasti kaasa. Kitsaskoha tunnistamine on esimene samm lahenduseni. Seega nõrkustega üritan järjepidevalt tegeleda, mitte neid tahaplaanile suruda ning teeselda, et neid pole, mis on noorte õppijate seas väga Samas ei saa öelda, et kõik nii takistusteta ja kergelt läheb. Olen olnud mitmeid kordi põhjapaneva küsimuse ees, kas ma olen ikka nii võimekas, et kõrgharidus omandada. On tekkinud ka käegalöömise mõtteid. Seda eriti siis, kui vaatamata pingutustele ei ole ma ise ega ka õppejõud minuga rahul. Halvustav ja negatiivne kriitika, vahel ka põhjendamatult karm, ei
siis teen ise sama, endalegi märkamatult. b.) Pilkkontakt- olen üpris kindel oma pilguga, vähemalt arvan seda, sest tavaliselt on teised need, kes pööravad pilgu ära, samuti on mul vahest komme ,, filmida" inimesi ehk siis jälgida ja seda üpris püsivalt, see on samuti asi, mis on enesele märkamatu, kuid kui märkan võib vahel olla teisel inimesel üpris ebamugav. Kui keegi minu kallal pilguga sedasi ringi käib, tunnen end sama moodi ning see on üsna häiriv. c.) Distants- olen üpris selline inimene kellele meeldib inimestega väikese distantsi tagant suhelda, ja mulle on ka öeldud, et mul on komme läheneda inimestele vahel isegi ebamugavalt lähedale, enamasti võetakse seda kui nalja või inimesed on minu puhul sellega harjunud. Teen seda teadlikult, kuid seda vaid inimeste puhul, kellega olen avatud ja tunnen kindlalt. Enda puhul, ei meeldi mulle absoluutselt, kui mulle
sotsiaalametis peresotsiaaltöötaja, siis olen taotlenud sotsiaaltoetust Kohtla-Järve sotsiaalametist, ning olnud vabatahtlikuna tööl Kiikla lastekodus. Selle lühikese aja sees, mil olin vabatahtlik Kiikla lastekodus, sain aru, et erivajadustega inimesed on ala, mis mind huvitab. Mulle meeldib tegeleda erivajadustega inimestega. Eriti hästi saan ma, millegi pärast läbi paremini endast tükk maad vanemate inimestega, ma lihtsalt tunnen end seal seltskonnas vabamalt, kui enda vanuste seas. Nüüd kui ma olen olnud Kohtla-Nõmme Lastekodus laste- ja noorte praktikal ajavahemikus 13.04.2015-8.05.2015, tean, et nii paljude võõraste lastega töö siiski mulle ei sobi. Sellepärast, et kui ma tahaks teha kõike õigesti ja peaks reeglitest kinni, peab mulle kõik ette ja taha punaseks tegema, ehk siis ette näitama, mida ei tohi teha ja mida tohib. Inimesed küll õpivad vigadest, kuigi leidub ka neid, nagu olen mina, kes
Elu raskeim algus ! Martin Haug 10B Asusin septembrist uude kooli õppima, Saaremaa Ühisgümnaasiumi . Alguses oli väga raske, ikka poole raskem kui põhikoolis . Kõik oli teistmoodi kui rahulikus põhikoolis , vahetundides oli koridoris nii suur müra ja kisa , et ei kuulnud õigesti isegi seda , mis ise rääkisin . Muidu üldmulje jäi ikka hea , õpetajad on väga head ja kassikaaslased on ka toredad . Pikapeale olen hakanud sellega harjuma , mis toimub . Kooli sisse elamine ja aru saamine , et ei käi enam põhikoolis võttis ikka aega ja arvan , et ega praegugi veel pole kõik päris selge . Tulles tagasi õpetajate juurde siis nendega oli ka raske kohaneda, sest osad soovisid sinatamist, aga teised teietamist . Eks ka sellega tuli harjuda ja nüüd on ikka teada , keda kuidas kutsuda . Eks see oli raske kõigile, kes maalt tulnud . Selle kõigega tuli harjuda ja see võttis aega, aga ega ma
sihid, kuhu ma tahan jõuda. Oskan teistega suhelda ning inimesi motiveerida. Me saame oma ÕF liikmetega omavahel hästi läbi ja oleme kõik tööd ilusti ära jaotanud. Kui me Tartu õpilasfirmade laadale läksime, siis ennem kodunt lahkumist otsustasin saata kõigile oma KiisuMiisu liikmetele sõnumi, et nad kindlasti oleksid rõõmsad ja ei unustaks head tuju. See sõnum tõstis nende meeleolu veel rohkem ja bussis saime kokku lõbusas tujus. Ma üritan alati probleemidele leida kiiresti tõhusa lahenduse. Päev enne Tartu laadale minekut tuli meile pähe, et pole pakendit, kuhu me oma toote paneme, kui selle kliendile ulatame. Istusin õhtul kodus ja mõtlesin, et mis nüüd küll saab. Võtsin klambrilööja, ajalehe, liimipulga, käärid ja kutsusin ema appi ning ütlesin, et teeme nendest lehtedest nüüd paberkotid. Minu arvates said need väga ägedad. Laadal ei näinud ma ühelgi teisel firmal selliseid.
väiksemale publikule esinema. Ma olen tohutult tänulik, et sain seal osaleda, ennast ületada ja näidata, mida oskan. Mul on meeles üks pöördepunkt, kui oma hirmudest üle astusin. See oli päeval, mil läksime pinginaabriga Tartusse. Kuna olime õpilased, siis oli meil iga sent arvel. Üle ei jäänud muud, kui hääletada. Ma tohutult kartsin, kuid Tartusse ja tagasi koju jõudes olin enda üle uhke. Nüüd meenutan seda emotsiooni alati, kui tunnen hirmu kellegagi vestluse alustamise üle. Vajan ju julgust, et lapsevanematega vestelda, lapsevanemate koosolekuid pidada ja tundlikel teemadel kõneleda. Vajan julgust, et lastele õppetegevust läbi viia, et laste ees esineda. Kui kardan, meenutan endale, et hirmust üle astudes olen mina võitnud. Pärast põhikooli lõppu ütles mulle mu klassijuhataja: „Piia, sinust saab ühel päeval lasteaiakasvataja!“ Ta tundis mind hästi, vahest ehk paremini kui ma isegi. Nüüd usun, et
Muutused minus septembrikuu jooksul Laura Jürisson, 10C 14.10.2013 Kui me saime sellise ülesande, et tuleb kirjutada, mis on meis muutunud, siis alguses ei tulnud mul ühtegi muutust kohe meelde, aga preagu, seda esseed kirjutades ja pikemalt sellele mõeldes, tuleb välja nii mõnigi muutus. Ma arvan, et kõige suurem muutus minus on see, et ma olen palju julgemaks ja avatumaks muutunud. Kuna siis, kui ma otsustasin edasi õppida Saaremaa Ühisgümnaasiumis, siis ma olin päris kindel, et ma ei saa selles koolis hakkama. Juba sellepärast, et ma ei ole vööras seltskonnas eriti julge ja mulle ei meeldi eriti oma asjadest teistele rääkida, aga see kõik läks hoopis teisiti. Terve minu klass ja üldse terve koolipere on mulle väga kalliks saanud ja ma olen ikka palju julgem, kui ma alguses ette kujutasin. Lisaks on minu klassis paar tüdrukut ja paar poissi, keda saab usaldada ja neilt saab alati abi küsida. S
Mis on minu jaoks õppimine? Sellele vastamiseks tuleb küsida, mis see õppimine üldse on. Õppimine on minu jaoks eneseleidmine, eneseteostamine ja kindel tugi kiiresti arenevas maailmas. Me õpime oma vigadest ja ka oma edusammudest. Me õpime ja areneme kogu elu: kellele tuleb see lihtsalt, kellele raskelt. Olen püüdnud oma minevikust kaasa võtta kõik hea, olen selle hea nagu kalliskivid karpi kogunud ja püüan edasi minna. Tänu oma ilusale lapsepõlvele olen kaasa võtnud palju positiivseid kogemusi ning tugeva enesehinnangu. Minu moto on: Ma olen tubli; Ma tahan; Ma tegutsen. Antud ajahetkel olen valmis muutuma, olema aktiivne ja loov, olen valmis end taas avastama õppijana ning loodan sellest rõõmu tunda. Olen arvamusel, et parema toimetuleku saavutamiseks on vajalik hea haridus ning elukestev õppimine, et jõuda püstitatud eesmärgini. Õppimine ei tohiks olla kellegi poolt pealesunnitud kohustuslik tegevus. Õppimisega peaks kaasne
Et vastamine oleks kergem võiksid meenutada mõnda konkreetset meeskonnatööd. Ei ole seda võimalust, et võiksid vastata valesti! I. Panus, mille saaksin anda meeskonnatöö edukuse tagamiseks a) Ma arvan, et oskan näha võimalusi ja neid ka kiiresti ära kasutada. b) 2 Suudan teha koostööd väga erinevate inimestega. c) 2 Olen produktiivne ideede looja, see on üks minu loomulikke omadusi. d) Tunnen inimestes ära nende võimed ja oskan need esile tuua, et nad saaksid neid rakendada. e) 2 Mul on võime viia asju lõpuni ja see on üks minu isiksuse omadusi, mis muudab mind tulemuslikuks. f) Olen hea inimeste tundja ja mul on kerge mõista kuidas grupp või tema liikmed ennast tunnevad. g) 3 Tunnen kiiresti ära tuttavad situatsioonid ja tean, mida nõuab neis töötamine.
Näiteks ka oma suhtes, mulle meeldib teada millega mu poiss päeva jooksul on tegelenud ja mis ta edasi plaanib teha. Võib olla tõesti ma elan natukene minevikus, kuna ma võin ju inimestele andestada nende tehtu mulle, kuid ma kunagi ei unusta seda ära. Ma olen loonud enda ümber kaitsekilbi ja usaldan täielikut vaid oma kahte sõpra. Ma ütleksin, et olen üsna toetaja. Ma tahan alati kuskile kuuluda ja kui ma ei kuulu, siis ma tunnen end üksiku või mittevajalikuna. Selle tõttu suhtlen ma pidevalt inimestega ja tekitan endale palju uusi suhteid, mis ei pruugi olla isegi pikaajalised. Mul pole erilist probleemi suhtlemisega, kuna tavaliselt on mind üsna ruttu omaks võetud. Ma olen üsnagi abivalmis, aitan teisi niipalju kui on minu võimuses. Aitan oma sõpradel teha ära asjad, mida nad ise ei soovi teha ning loodan selle eest pärast tunnustust saada. Ma
Filmi kavasid meeldib mulle kirjutada, kuna need on hästi lahedad asjad mida kirjutada, ja annavad kirjutamis oskust. Mulle meeldib kõige rohkem kirjutada neid siis kui mul igav on, ja siis ma mõtlesingi, et see loovtöö sobiks mulle kõige rohkem. Ma küll ei taha kirjanikuks hakkata, aga kuna ma oskasin seda siis mõtlesin, et peaks selle teema endale loovtööks võtma. Niipalju võin öelda selle töö kohta, et ma väga üritan niipalju kui saan, ja ma väga loodan, et see teile meeldib, sest tahaks ka kellegi teise heakskiitu, mitte ainult enda oma. Eks lõppus näete siis kokkuvõttet. Töö käik Loovtööd alustasin ma 7. juunil. Kui ma tegin, siis alguses ma mõtlesin rohkem luuletustele, kui teooriale. Vanu luuletusi pole sisse võetud, kuna kõik luuletused on ära põletatud. Viimase luuletuse kirjutasin ,,Laste luuletus" aga muutsin nime ,,Lapsed ja
mulle meeldib, kui rühmas on kehtestatud omad reeglid ja tõekspidamised, mida lapsed peavad järgima. Pean oluliseks koostööd lastevanematega, õnneks meie rühma lapsevanemad on väga koostööaltid ja teinekord pakuvad ise põnevaid ideid. Samas mõne kohapealt pean oluliseks lapse motiveerimist ja saavutuste üle rõõmu tundmist. Ma olen isikult hooliv ja sõbralik, ka oma rühma lapsed ei jää vajadusel hellusest ilma. Kõik oma plaanitud õppetegevused katsun läbi viia mängu kaudu, et lapsel oleks huvitav ja suudaks seda paremini talletada. Kuna laste vanused liitrühmas on erinevad, siis pean õpetajana sellega arvestama ja õppetegevusi kohandama nii, et see sobiks kõigile. Arvestan laste oskustega ja samuti nende erivajadustega, sest me kõik oleme ju erinevad, me kõik oleme erilised. Minu oma rühmalapsed peavad mind sõbralikuks ja armsaks õpetajaks. Vähemalt nii nad mulle korduvalt öelnud
ST17 KÕ1 Gerly Tauer Eneseanalüüs Essee Õppejõud: Anu Leuska, MSc MÕDRIKU 1. Sissejuhatus Et ise ennast analüüsida tegin kaks isiksustesti. Catell 16PF temperamendi ning Catell 16PF testi. Isiksusetestid on analüüsi toetamiseks ja nende kaudu võib leida selle, mida on vaja edasi arendada. Nad annavad esmased tulemused, millega põhjalikumalt edasi tegelda. Võib testidega üldjuhul rahule jääda. Nende testide põhjal sain ennast paremini tundma õppida ja avastada enda juures asju, mida ma veel ei teadnud. Ja see kõik on päris huvitav. 1.1 Catell 16PF temperament Catell 16PF temperamendi testist tuli välja, et olen koleerik. Ma ei ole päris nõus sellega, et ma olen täilik koleerik. Lugedes neid temperamenditüüpe, tundub, et igas kirjelduses on midagi mis sobib minu temperamendiga kokku. Koleerikut on minus muidugi rohkem, kui teisi isikuomadusi. Koleerik on tundlik, rahutu, agressiivne, ärrituv, tujukas, impulsiivne, o
Õppeotstarbeline intervjuu Marko Reikopiga Intervjueerija: Kaspar Erik Lind Intervjueeritav: Marko Reikop Aeg: 28. November 2012; 16:00 Koht: Telemaja, Faehlmanni 12. Kestus: 25 minutit Kaspar: `'Miks otsustasite õppida bibliograafiat Tallinna Ülikoolis?'' Marko: `'See oli väga lihtne protsess, kuna ma ei soovinud sõjaväkke minna, sest ma lõpetasin '87. aastal keskkooli ning oli oht, et tuli vene sõjaväkke minna ja ma ei soovinud minna. Läksin edasi õppima ning üks väheseid erialasid, kus ei olnud vene keele sisseastumiseksamit, oli raamatukogundus ehk bibliograafia. Ning ma vaatasin, et kuna seal vene keele sisseastumiseksamit ei ole siis, vahet pole, lähen õpin seda. Sain siis sisse, lõpetasin esimese kursuse ära, kuid siis võeti mind ikkagi sõjaväkke, kuna kõrgkool sõjaväest ei päästnud. Läksin siis nõukogude armeesse teenima, olin seal 1½ aastat. Vahepeal tuli välja seadus, et kõik päevase osakonna üliõpilased saavad koju
Kuressaare Ametikool Karjääriplaneerimise arvestustöö Essee Koostaja: Maarja Strandson Töö juhendaja: Eveli Kallas Kuressaare 2007 1 Karjääriplaneerimine on väga keerukas otsus ja seda ei saa uisapäisa teha. Näiteks mina palusin abi oma emalt. Tema oli kõigega nõus mida ma ise valin ja meeldib edasi teha. Aga siiski ta eelistas et ma edasi keskkolli läheksin. Veel palusin ma nõu oma kooliõpetajatelt. Sealt tuli palju erinevaid pakkumisi mulle kuhu ma võiksin edasi õppima minna, kuna mul olid põhikoolis väga kõrged hinded siis soovitati mul keskkooli edasi jääda. Kuid minu kunsti õpetaja soovitas mul kunsti edasi õppima minna. Kuna tema arvates oli mul annet, see tuli mul loomulikult ja mulle meeldis sellega tegeleda. Mina tahtsingi midagi uut ja huvitavat proovida ja otsustasin Kuressaare Ametikooli õppima tulla. Minu
teistel inimestel kergem minust aru saada ning minuga suhelda. Uute tutvuste puhul jagan informatsiooni enda kohta väga erinevatest valdkondadest, mis aitab mul kujundada turvalist suhtlemistsooni edaspidiseks. Vanemate tutvustega olen eelnevalt teadlik teemadest, mis põhjustavad konflikte ning oskan neist hoiduda. Tõsisemate murede küüsis olles otsin siiski tuge pikaajalisematelt tuttavatelt, sest nendega tunnen end turvalisemalt. Suhtlemistõkked Avastasin, et olen kasutanud üsna tihti nii analüüsimist kui ka nõu andmist kui keegi pöördub murega minu poole. Kuna ma pole märganud, et 2 eelnimetatut oleksid varem suhtlemist tõkestanud, ei osanud ma ka neist hoiduda. Nüüd mõistan, et kellelegi nõu andes võtan tulemuse vastutuse enda peale, mis pole kindlasti õige tegu. Kõige rohkem kuulen
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Majandusarvestuse õppetool R 12 Keit Kolga MIS MIND MOTIVEERIB ÕPPIMA? Essee Juhendaja: Ave Nukka Mõdriku 2012 Igal inimesel on palju erinevaid vajadusi, mis vajavad rahuldamist. Näiteks, me kõik tahame kolm korda päevas süüa, sooja tuba ning riideid. Aga kus ja kuidas neid saada? Et kõiki oma soove täita on meil vaja tahet ehk motivatsiooni. Eriti palju vajab motiveerimist õppimine, püüd kuhugi jõuda ning tähtaegadest kinnipidamine. Tähtis on seada endale kindel siht ja eesmärgid ning siis nende poole püüelda. Vahe eesmärkideni jõudmine annab enesekindlust, tead et saad tööga hakkama ja ole
võimalus näha ja hinnata toodet. Alustasin müügiga tegelemist endale teadmata juba kuue aastasena. Müüsin auto rataste ilukilpe rehvi töökotta, et saada kommiraha. Samuti olen müünud näiteks palju erinevaid arvuteid. See on tehniline müük või teisisõnu tellimuste täitmine Ma leian, et ma aitan inimesi, kui ma rakendan enda oskusi selleks, et teistele head teha. Kuidas ma teistele sellega head teen? Paljud ei oska ise arvuteid komplekteerida või leida vajalikke komponente. Mina tunnen arvuteid, tean kuidas komponente kokku sobitada ja oskan aidata. Ma suhtlen inimesega, saan teada mida neil on vaja ja milleks. Seeläbi tean, mida pakkuda. Kokkuleppele jõudes komplekteerin arvuti vastavalt soovija vajadustele ning arvestan ka tema hinnanägemusega. Olen töötanud ka jaemüügi ettevõttes ja mulle tõesti meeldis mu töö, sest iga päev sai suhelda väga paljude erinevate inimestega ja neid lihtsalt aidata. Töötasin tehnika poes ja ise olen
+MILLINE ÕPPIJA MA OLEN? Milline õppija ma olen? See küsimus paneb mind mõtlema. Minu, kui õppija eesmärgiks on lõpetada gümnaasium ja minna edasi õppima oma unistuste eriala. Et seda saavutada, pean ma õppimise juures kõige tähtsamaks kolme punkti, mida ma alati meeles pean : kohusetundlikkus, eesmärgid ja tahe. Õppijana olen kohusetundlik. Üritan alati vajalikud hindelised tööd ja kodused ülesanded ära teha. Kohusetundlikus on omadus, mis igal õppijal peaks olema. See viib edasi ja arendab oskust iseseisvalt tööd teha. Pean õppimise juures oluliseks detailidesse süvenemist. Näiteks võin tuua näiteks matemaatika ülesande lahendamise, et tehte vastus kätte saada, tuleb tähelepanu pöörata ka väikestele detailidele ja reeglitele, olgu selleks reegliks kas või ,,miinusmärk sulu ees muudab märgi sulu sees" või klassikaline ,,korrutan, jagan, liidan, lahutan" , ilma sellistele detailidele mõtlemata on võimatu tulemus saavutada. Tuleb tähelepanu pö
isiklikke probleeme/muresid siis ma tavaliselt sulgun endasse ja ei taha teistega rääkida ning võin kellelegi halvasti öelda, aga kui pean ajama ametlikke asju saan hakkama. Vahel olen ma ise selles süüdi, et mul tekivad mõned probleemid, milleks tegelikult ei ole põhjust. Need tulenevad sellest, et kipun vahel asju üle mõtlema. Minu miinuseks veel on see, et harjumine uue muutusega võtab aega, aga samas kui tean, et pole kellelegi loota siis võtan oma jõu kokku ja üritan hakkama saada. Kahjuks ei oska ma hästi võõrkeeli, mis tänapäeval on väga tähtis.
annaabi.ee 
