jaoks olulistele eluküsimustele vastuseid või mõtteid saada. Ta oli mõtlik ja ka segaduses kuna ta ei tea kuidas sealt majast välja pääseda. ( Kuidas leiaksime muidu kesktee, kui me ei alustaks oma katseid äärmustest? 55 ) See on kirjutatud läbi minategelase nage me ise kogeks kõik seda. Teine osa on Kiri proua Rohumaale, selles osas püüab kirjanik seletada miks ta selle on kirjutanud ja tänab teda kriitika eest. Kolmadas satub tegelane ooteruumi, kus ta läheb arsti juurde kuid sealt ootamatult viiakse ta kohtusaali, olles milleski süüdi. Seal on seitse tunnistajat, kes räägivad oma elust, nad oleksid nagu ise süüalused. Viimaks jõuab kord temani, see on hetk mida ta oli kartnud sellest ajast kui ta sinna majja läks, temalt küsitakse seletust oma teguviisi kohta, miks ta on seal ja kes ta üldse on. ( Uks oli lahti ja ma arvasin, et see on mingi avalik etendus. Samasugune ööetendus, nagu neid peetakse mitmel pool
Mõeldud, tehtud. Kuna Holdeni ja Pheobe vanemaid polnud kodus, said nad rahulikult rääkida, aga kui vanemad lõpuks koju tulid, hiilis Holden sama moodi ka välja. Holdenil polnud kuhugi ööseks minna ja ta otsustas helistada oma vanale õpetajale mr Antonilinile. Sinna läks ta ka oma ööd veetma, mis kahjuks lühikeseks jäi, kuna poole une pealt ärkas Holden üles ja mr Antonini silitas kahtlaselt tema pead. Holden jooksis kiiresti minema ja veetis ülejäänud öö Keskvaksali ooteruumi pingil. Linna peal jalutades tuli noormehel mõte linnast ära minna ja mitte kunagi tagasi tulla, enne ära minekut tahtis ta Phoebega rääkida. Holden jättis õe kooli teate, et soovib temaga kohtuda. Kui see aeg on kätte jõudnud ilmub Phoebe kohale oma suure kohvriga ja teatab, et tahab koos Holdeniga ära sõita. Holden muidugi keeldub, ta paneb kohvrid hoiuruumi, et need hiljem kätte saaks. Phoebe solvub ja ei räägi oma vennaga
järele mõtlemise ja oma ideaalseks tööks pidas ta rukkipõllul oleval kuristiku lähedal mängivate laste püüdmist, et nad kuristikku ei kukuks. Holden kinkis talle ka plaadi tükid. Hiljem helistas ta vanale inglise keele õpetajale ning too kutsus poisi külla. Öösel ärkas Holden äkki ning nägi, et õpetaja silitab ta pead. Tal hakkas hirm ning leiutas ettekäände, et peab minema jaamast kotid ära tooma. Ta magas ooteruumi pingil. Ärgates nägi ta ajalehte, kus oli kirjutatud vähist. Ta kujutas, et tal on endalgi vähk. Noormehel hakkas halb, ta läks jalutama. Holdenil tuli plaan põgeneda läände, mängida kurttumma ning töötada bensiinijaamas. Phoebe'le kirjutas ta hüvastijätu kirja, viis selle kooli ning palus edasi anda. Muuseumi juures kohtudes oli Phoebe kaasa võtnud suure kohvri ning tahtid Holdeniga kaasa minna. Vend ei tahtnud, et ta kooli pooleli jätab ning lubas, et ka tema ei sõida ära
silmsidet; naeratatakse lahkelt; minnakse kliendile vastu. 2. Tervitamine tervitatakse viiskalt koos naeratusega. 3. Naeratamine suheldakse terve teeninduse aja meeldivalt ja tagasihoidlikult naeratades. 4. Tee, kohvi, vee jne. pakkumine kliendile pakutakse alati midagi juua, olenemata sellest, kas ta peab teenindajat natuke ootama või mitte; ootamise korral juhatatakse klient ooteruumi, kus on diivan koos värskete ajalehtedega. 1 Klienditeekond 5. Kehakeel käsi hoitakse keha kõrval (mitte puusas), selg sirge, õlad taga; kliendiga hoitakse mugavat distantsi, ei tungita tema privaattsooni; keha liigutused on sujuvad ja rahulikud. 6
4.1 Teenindusruumid ja välimus Esmamulje asutusest ja klienditeenindajast tekib mõne sekundi jooksul. Pööra tähelepanu oma töökeskkonnale kas see on klientidele kergesti ligipääsetav ja leitav? Kas ruumid on korras ja ning sobilikud klienditeeninduseks? Muuda oma keskus kliendile meeldivaks toalilled, mõni pilt seinal, puhtus, kergesti ligipääsetav, hästi korraldatud. Paranda märgistust majajuht, viidad. Muretse ooteruumi lugemismaterjali. Kanna alati nimesilti. Jälgi, et su rõivastus oleks korrektne. Paranda liikumispuuetega, ratastoolis või pimedate klientide teenindustingimusi. Leia võimalus avaldada ajakirjanduses positiivset infot enda osutatud teenuste kohta. Avalda ooteruumis edukalt lõppenud juhtumite kirjeldusi. Pane ruumides mängima vaikne muusika, et luua meeldiv õhkkond. Loo tingimused konfidentsiaalseks jutuajamiseks. 4.2 Kohtumine kliendiga
Mr. Antoline vestles Holdeniga ning kirjutas talle paberile: ,,See on ebaküpsuse märk, kui inimene tahab millegi nimel õilsat surma surra,küpsuse märk aga on see, kui ta tahab millegi nimel tagasihoidlikult elada." (Wilhelm Stekel). Pikalt kestnud kõneluse lõpetas Holdeni haigutus. Talle tehti diivani peale ase, millel ta hetkega magama jäi. Mr. Antoline silitas tal öösel pead. Holden ehmatas selle peale üles ning lahkus võimalikult ruttu. Kahekümne viies peatükk Holden magas ooteruumi pingil. Kui ta ärkas hakkas ta lugema sinna jäetud ajakirja. Artikkel oli vähist ning Holden arvas, et tal endalgi on vähk. Ta läks jalutama, kuigi teda ajas pidevalt iiveldama. Ta plaanis läände põgeneda, teeselda kurttumma ning töötada bensiinijaamas. Seejärel kirjutas ta Phoebe`le kirja ja viis selle kooli, et se ta õele üle antaks. Koolis ärritasid teda seinal olevad ropud sõnad. Kui nad muuseumi juures kokku said oli Phoebel kaasas
Mõeldud, tehtud. Kuna Holdeni ja Pheobe vanemaid polnud kodus, said nad rahulikult rääkida, aga kui vanemad lõpuks koju tulid, hiilis Holden sama moodi ka välja. Holdenil polnud kuhugi ööseks minna ja ta otsustas helistada oma vanale õpetajale mr Antonilinile. Sinna läks ta ka oma ööd veetma, mis kahjuks lühikeseks jäi, kuna poole une pealt ärkas Holden üles ja mr Antonini silitas kahtlaselt tema pead. Holden jooksis kiiresti minema ja veetis ülejäänud öö Keskvaksali ooteruumi pingil. Järgmisel päeval sai ta uuesti kokku oma õega ja lõpuks otsustasid nad koos koju minna. Teoses on väga humoorikad kirjeldused erinevatest inimestest ja olukordadest. See tegi ka lugemise hõlpsamaks ja huvitavamaks. Minu jaoks olid ka need Holdeni tujud ja tusatsemised üsna vastuvõetavad tänu kogu sellele huumorile. Samas oli teos lihtne ja mitte midagi ei tekitanud arusaamatust. VI KEEL JA STIIL Autor kasutab kõige rohkem huumorit
Mr. Antoline vestles Holdeniga ning kirjutas talle paberile: ,,See on ebaküpsuse märk, kui inimene tahab millegi nimel õilsat surma surra,küpsuse märk aga on see, kui ta tahab millegi nimel tagasihoidlikult elada." (Wilhelm Stekel). Pikalt kestnud kõneluse lõpetas Holdeni haigutus. Talle tehti diivani peale ase, millel ta hetkega magama jäi. Mr. Antoline silitas tal öösel pead. Holden ehmatas selle peale üles ning lahkus võimalikult ruttu. Holden magas ooteruumi pingil. Kui ta ärkas hakkas ta lugema sinna jäetud ajakirja. Artikkel oli vähist ning Holden arvas, et tal endalgi on vähk. Ta läks jalutama, kuigi teda ajas pidevalt iiveldama. Ta plaanis läände põgeneda, teeselda kurttumma ning töötada bensiinijaamas. Seejärel kirjutas ta Phoebe`le kirja ja viis selle kooli, et see ta õele üle antaks. Koolis ärritasid teda seinal olevad ropud sõnad. Kui nad muuseumi juures kokku said oli Phoebel kaasas kohver, sest ta tahtis
üksikasjad, et see tseremoonia tuleks täiuslik. Läbi tee tunnustatakse igat inimest niivõrd eraldi kui võimalik ja saab, mitte kunagi korrates seda täpselt samuti. Siiski peab iga tee aspekt olema maitsestatud vastavalt sellele, mida see annab osalejatele. Tseremoonia toimub ruumis, mis on kujundatud ja pühendatud teele. Seda kutsutakse chashitsu. Tavaliselt on see ruum teemajas, asudes residentsist eemal, aias. Külalised (neli on soovituslik arv) on juhendatud machiai (ooteruumi). Siin hanto (võõrustaja assistent) pakub neile sayu (kuum vesi, mida kasutatakse tee valmistamiseks). Siinoleku ajal valivad külalised ühe oma grupist, kes kujutab endast peakülalist. Hanto juhatab siis külalised, peakülaline otse tema taga, veepritsmeis lilledeta aeda. Seda kutsutakse roji (kasteaed). Siin vabastavad külastajad end maailma tolmust. Siis nad istuvad koshikake machiai (ootepingile), oodates võõrastaja lähenemist, kelle ametlik tiitel on teishu (peremees)
läbi lasta. Mees tahtis tagasi minna, aga püssiga sõdur seisis seal tõkkeks ees. Mees läks siis uuesti leti juurde, aga vanamees oli aknaluugi sulgenud ja välja pannud papist sildi ,,Suletud". Järsku puudutas keegi meest õlast, see oli mees Wehrmachti mundris. Mees küsis talt nõu, aga mundris mees vastas talle: keelatud, keelatud! Mees palus, et talle teed näidatakse ja ütles mundris mehele, et ta ta endaga kaasa viiks. Sõdur viis mehe ooteruumi, kus olid ka teised inimesed, kes hoidsid kõik oma istekohti kottidega kinni ja laiutasid niivõrd palju, et meest mitte istuma lasta. Nüüd tuli arst ja küsis, kas siin on veel keegi, kes pole arsti juures käinud. Mees läks arsti juurde ja arst vaatas mehe üle. Arst küsis ka, et kas mehel on midagi kurta. Mees rääkiski, et ta näeb imelikke unenägusid, et ta näeb surnuid, elavaid surnuid. Ta rääkis, et näeb
Kuidas ta ehmus. Tuli välja, et see oli Antolini käsi. Ta istus pimedas diivani peal ja katsus Holdeni pead. Kuid Holdenile ei meeldinud see, ta kargas ülesse kui ussist nõelatud. Ta arvas, et on aeg sealt lahkuda ja ütles Antolinile, et peab jaamast oma kohvrid ära tooma ja siis tuleb tagasi, aga seda ta loomulikult ei mõelnud. Kui ta tänavale jõudis, hakkas väljas juba koitma. Ilm oli külm kuid tundus mõnus. Ta otsustaski minna Keskvaksalisse kus ta kohvrid olid ja seal ooteruumi pingil magada. Magas ta ainult kella üheksani, kuna siis hakkas sinna rahvast kogunema. Seejärel otsustas ta minna sööma. Ta ei söönud midagi jõi ainult kohvi. Siis läks ta viiendale avenüüle jalutama, kus ta mõtles igasugu mõtteid ja mitte enam koju tagasi minna. Aga otsustas ennem Phoebe plikaga hüvasti jätta ja siis aga lääne poole ajama panna. Kõigepealt ta tahtis sõita Hollandi-
Workwear 10616 Telia Eesti Internet ja TV Valge 16 [email protected] AS (Arvuti ja Tallinn (laua)telefon) Saku Läte Veeautomaat Saale, Saku +372 614 [email protected] ja joogivesi vald, 75501 0808 Joogiekspert Kuumajoogi- Pae 1 Pärnu 44 60 424 [email protected] OÜ keskus klientide ooteruumi Joogiekspert Espressomasin Pae 1, Pärnu 44 60 434 [email protected] OÜ töötajate puhkeruumi Laomaailm Töökoja Linamäe 2 +372 659 [email protected] Tänassilma AS sisustus 3030 küla 76 406 Saku vald Eesti
peale et Antolini ta pead silitab. Holden ehmatab selle peale tohutult ja tahab ära minna, Antolini ütleb, et ei teinud midagi ja mingu Holden magama tagasi. Holden 6 hakkab aga seletama, et peab kohvrid ära tooma raudteejaamast jne. Antolini ütleb, et tulgu ta kohe tagasi, kuid Holden laseb jalga, ega mõtlegi tagasi tulla. Holden sõidab metrooga raudteejaama ja magab ooteruumi pingil. Peale seda läheb ta sööma. Ja siis läheb ta jalutama. Kui ta tänavaid ületab, tekib tal tunne, et ta ei jõua iialgi üle tee. Ta hakkab rääkima oma surnud vennaga ja palub, et see teda hoiaks. Siis ta tormab mööda tänavaid edasi ja peatub alles mitme kvartali järel. Kui ta pargipingil istub ja puhkab, siis teeb ta otsuse lahkuda ja mitte enam üldse koju minna. Aga ennem tahab ta õega rääkida. Ta plaanib mina kuhugi kolkasse, hakata tööle mõnes
mundreid neile Resistance'i võitlejatele , kes pidi tulema Prantsuse armeesse.Eisenhower märkis pilkavalt , et see oli eseimene kord , kui de Gaulle palus oma positsiooni kindlustamiseks abiväge ja seda veel Prantsusmaa pinnal.Kuid Eisenhower mõistis de Gaulle probleemi. Kui liitlaste abi oli tagatud , asus Charles tegutsema.Juba järgmisel hommikul kutsus ta oma büroosse Resistance'i sõjalise juhtkonna.Kindral lasi ohvitserid ooteruumi üles rivistada ja eemaldas kõik ohvitserid kes ütlesid , et nende elukutse ei ole sõjaväelane , kuid neid kes pidas oma elukutseks teist ametit oli liialt palju.Üks tema abilistest lahkudes ütles : ,,Ma teadsin et inimesed on tänamatud , kuid et tänamatus võib olla nii suur.'' See oli vist esimene kord , kui kindral kõik oma psühholoogilise arsenali käiku lasi. Õhtul oli Rahvusnõukogu poliitiliste liidrite kord.Neile öeldi et FFI ise armee koosseisu liita.De
Siis teevad nad Holdenile aseme ja ta läheb magama. Kuid ta ei saa eriti kaua magada ja ärkab selle peale et Antolini ta pead silitab. Holden ehmatab selle peale tohutult ja tahab ära minna, Antolini ütleb, et ei teinud midagi ja mingu Holden magama tagasi. Holden hakkab aga seletama, et peab kohvrid ära tooma raudteejaamast jne. Antolini ütleb, et tulgu ta kohe tagasi, kuid Holden laseb jalga, ega mõtlegi tagasi tulla. Holden sõidab metrooga raudteejaama ja magab ooteruumi pingil. Peale seda läheb ta sööma. Ja siis läheb ta jalutama. Kui ta tänavaid ületab, tekib tal tunne, et ta ei jõua iialgi üle tee. Ta hakkab rääkima oma surnud vennaga ja palub, et see teda hoiaks. Siis ta tormab mööda tänavaid edasi ja peatub alles mitme kvartali järel. Kui ta pargipingil istub ja puhkab, siis teeb ta otsuse lahkuda ja mitte enam üldse koju minna. Aga ennem tahab ta õega rääkida. Ta plaanib mina kuhugi kolkasse, hakata
Siis teevad nad Holdenile aseme ja ta läheb magama. Kuid ta ei saa eriti kaua magada ja ärkab selle peale et Antolini ta pead silitab. Holden ehmatab selle peale tohutult ja tahab ära minna, Antolini ütleb, et ei teinud midagi ja mingu Holden magama tagasi. Holden hakkab aga seletama, et peab kohvrid ära tooma raudteejaamast jne. Antolini ütleb, et tulgu ta kohe tagasi, kuid Holden laseb jalga, ega mõtlegi tagasi tulla. Holden sõidab metrooga raudteejaama ja magab ooteruumi pingil. Peale seda läheb ta sööma. Ja siis läheb ta jalutama. Kui ta tänavaid ületab, tekib tal tunne, et ta ei jõua iialgi üle tee. Ta hakkab rääkima oma surnud vennaga ja palub, et see teda hoiaks. Siis ta tormab mööda tänavaid edasi ja peatub alles mitme kvartali järel. Kui ta pargipingil istub ja puhkab, siis teeb ta otsuse lahkuda ja mitte enam üldse koju minna. Aga ennem tahab ta õega rääkida. Ta plaanib mina kuhugi kolkasse, hakata
Siis teevad nad Holdenile aseme ja ta läheb magama. Kuid ta ei saa eriti kaua magada ja ärkab selle peale et Antolini ta pead silitab. Holden ehmatab selle peale tohutult ja tahab ära minna, Antolini ütleb, et ei teinud midagi ja mingu Holden magama tagasi. Holden hakkab aga seletama, et peab kohvrid ära tooma raudteejaamast jne. Antolini ütleb, et tulgu ta kohe tagasi, kuid Holden laseb jalga, ega mõtlegi tagasi tulla. Holden sõidab metrooga raudteejaama ja magab ooteruumi pingil. Peale seda läheb ta sööma. Ja siis läheb ta jalutama. Kui ta tänavaid ületab, tekib tal tunne, et ta ei jõua iialgi üle tee. Ta hakkab rääkima oma surnud vennaga ja palub, et see teda hoiaks. Siis ta tormab mööda tänavaid edasi ja peatub alles mitme kvartali järel. Kui ta pargipingil istub ja puhkab, siis teeb ta otsuse lahkuda ja mitte enam üldse koju minna. Aga ennem tahab ta õega rääkida. Ta plaanib mina kuhugi kolkasse, hakata tööle mõnes bensiinijaamas,
Siis teevad nad Holdenile aseme ja ta läheb magama. Kuid ta ei saa eriti kaua magada ja ärkab selle peale et Antolini ta pead silitab. Holden ehmatab selle peale tohutult ja tahab ära minna, Antolini ütleb, et ei teinud midagi ja mingu Holden magama tagasi. Holden hakkab aga seletama, et peab kohvrid ära tooma raudteejaamast jne. Antolini ütleb, et tulgu ta kohe tagasi, kuid Holden laseb jalga, ega mõtlegi tagasi tulla. Holden sõidab metrooga raudteejaama ja magab ooteruumi pingil. Peale seda läheb ta sööma. Ja siis läheb ta jalutama. Kui ta tänavaid ületab, tekib tal tunne, et ta ei jõua iialgi üle tee. Ta hakkab rääkima oma surnud vennaga ja palub, et see teda hoiaks. Siis ta tormab mööda tänavaid edasi ja peatub alles mitme kvartali järel. Kui ta pargipingil istub ja puhkab, siis teeb ta otsuse lahkuda ja mitte enam üldse koju minna. Aga ennem tahab ta õega rääkida. Ta plaanib mina kuhugi
kibedamaid pisaraid. *Hommikul rgates leidsin padja pealt kirja."Kallis ... sitsin ra,Sinu Katus." *Ma sain kohe aru, et vanemad vihkavad mind. Nad kinkisid mulle vannis mngimiseks raadio ja rstri. *Minu onu viimane soov oli mind slle vtta. Ta istus elektritoolil. *Kui ma vike olin, kolisid mu vanemad pris tihti. Aga ma leidsin nad alati les. *Ma olin nii inetu laps. Ema ei andnud mulle kordagi rinda. tles, et ma meeldin talle kui sber. *Kui ma sndisin, tuli arst ooteruumi ja tles mu isale: "Mul on vga kahju. Me tegime kik, mis suutsime. Aga ta ji ikkagi elama." *kskord mind rviti ja mu isale saadeti tkike minu srmest. Ta tles, et tahab rohkem testust. *Meldes mttetuid mtteid mistad mttetul mttel on mnikord mte. *ra muretse vanade probleemide prast, varsti tuleb nagunii uusi. *Lase end hku, hus on armastust! *Ma ei ole hull, ma olen lihtsalt segiolemisega hsti kursis. *,,Eksimine on inimlik'' tles siilike, ning ronis kaktuse otsast alla.
Sotsiaalne looderdamine ehk inimene pingutab grupis vähem kui individuaalselt tööd tehes (köietõmbamine, Ringelmann, 1913). Sotsiaalne looderdamine tekib, kui inimesel on anonüümsuse tunne ja tema panust ei hinnata. 48. Kirjelda kõrvalseisja efekti ja selle leidjate (nimed!) tehtud eksperimente Kõrvalseisja efekt teiste inimeste juuresolek tekitab vastutuse hajumise ebamäärases olukorras, inimene ei näita üles aktiivsust olukord lahendada (suitsuse ooteruumi eksperiment, Latané ja Darley, 1968).Vastutus ei haju, kui olukorra põhjus on selge. 49. Kirjelda konformsuse tekkimist ja selle uurijate (nimed!) eksperimente Konformsus ehk mugandumine on oma käitumise või veendumuse muutmine reaalse või kujuteldava grupi surve tulemusena gruppi sobimiseks. Esimeste seas pööras sellele tähelepanu Muzafer Sherif (1937), kes näitas, et ebamäärases olukorras võtsid katseisikud omaks teiste inimeste hinnangud
teab väita, et nad on varem kohtunud. Ta mainim ka kohe, et see ei tähenda, et antud kohtumine meeldiv oleks. Juttu tuleb Ollest, selgub, et Jutustaja polek tohtinud teda külastada. Seejärel arutatakse Jutustaja enese tervise üle. Jääb selgusetuks, kas arst on meditsiiniarst või psühholoog, kuna teda huvitavad rohkem Jutustaja unenäod, kui tema tervislik seisund. Kontrollitakse veel Jutustaja silmi ning arstlik läbivaatus on sellega lõppenud. Jutustaja viiakse uude ooteruumi. Seal kohtub ta mehega, kes kiitleb, et teda on juba korduvalt kõlbmatuks tunnistatud. Jutustajale jääb asi endiselt arusaamatuks. Ta märkab õe kitli all sõduripükse. Ka ei lohuta teda asjaolu, et kõik aknad on trellitatud. Kolmanda osa neljas peatükk kannab nime ,,Kohtu ees". Kaks politseinikku ja kolm sõdurit, lennuväelased, vaidlevad, kas Jutustaja peaks minema tsiiviilkohtu või sõjaväelise kohtu ette. Lõpuks annavad politseinikud alla ja lahkuvad
kindlalt teab väita, et nad on varem kohtunud. Ta mainim ka kohe, et see ei tähenda, et antud kohtumine meeldiv oleks. Juttu tuleb Ollest, selgub, et Jutustaja polek tohtinud teda külastada. Seejärel arutatakse Jutustaja enese tervise üle. Jääb selgusetuks, kas arst on meditsiiniarst või psühholoog, kuna teda huvitavad rohkem Jutustaja unenäod, kui tema tervislik seisund. Kontrollitakse veel Jutustaja silmi ning arstlik läbivaatus on sellega lõppenud. Jutustaja viiakse uude ooteruumi. Seal kohtub ta mehega, kes kiitleb, et teda on juba korduvalt kõlbmatuks tunnistatud. Jutustajale jääb asi endiselt arusaamatuks. Ta märkab õe kitli all sõduripükse. Ka ei lohuta teda asjaolu, et kõik aknad on trellitatud. 7 Kolmanda osa neljas peatükk kannab nime ,,Kohtu ees". Kaks politseinikku ja kolm sõdurit, lennuväelased, vaidlevad, kas Jutustaja peaks minema tsiiviilkohtu või sõjaväelise kohtu ette
Siis teevad nad Holdenile aseme ja ta läheb magama. Kuid ta ei saa eriti kaua magada ja ärkab selle peale et Antolini ta pead silitab. Holden ehmatab selle peale tohutult ja tahab ära minna, Antolini ütleb, et ei teinud midagi ja mingu Holden magama tagasi. Holden hakkab aga seletama, et peab kohvrid ära tooma raudteejaamast jne. Antolini ütleb, et tulgu ta kohe tagasi, kuid Holden laseb jalga, ega mõtlegi tagasi tulla. Holden sõidab metrooga raudteejaama ja magab ooteruumi pingil. Peale seda läheb ta sööma. Ja siis läheb ta jalutama. Kui ta tänavaid ületab, tekib tal tunne, et ta ei jõua iialgi üle tee. Ta hakkab rääkima oma surnud vennaga ja palub, et see teda hoiaks. Siis ta tormab mööda tänavaid edasi ja peatub alles mitme kvartali järel. Kui ta pargipingil istub ja puhkab, siis teeb ta otsuse lahkuda ja mitte enam üldse koju minna. Aga ennem tahab ta õega rääkida. Ta plaanib mina kuhugi kolkasse,
Indrek aga rääkis kõik mis oli vahepeal juhtunud ja mis oli see lause Indrekule tähendanud mis Karin ütles ( ,,Keda sa nüüd tapma lähed"). Ta seletas põhjalikult oma seisukohta. Seal hulgas tõi ta välja selle lause seose tema ema surmaga, mis mõjus Indrekule jällegi laastavalt. Kui Indrek oli lõpetanud, siis lisas ta viimaks, et talle ei antaks armu vaid mõistetaks õigust.Siis läksid kohtunikud nõupidamis ruumi ja Indrek ooteruumi. Sel vaheajal küsitlesid ajakirjanikud Karinit, kes neile hea meelega rääkis toimuvast. Kui vaheaeg sai läbi, siis kutsuti kõik tagasi kohtusaali, kus tehti teatavaks kohtuotsus. Indrek lasti tingimisi lahti ja kõik tormasid teda õnnitlema. Indrek hakkas kohtumaja trepist alla minema, kui talle tuli teepeal vastu Karin, kes palus et Indrek talle andestaks ja et ta koju tagasi tuleks. Kuid Indrek keeldus ja läks temast mööda maja uksest välja. Karin järgnes
iga päev umbes 2,5 tundi sõitudeks. Ka puudus töökodade juhtimise pikemaajaline plaan ja eesmärk; - töökodade sisekujundus polnud kiita. Nad olid ümber ehitatud vanadest garaazidest ja seetõttu mitte kuigi ruumikad. Igas töökojas oli kaks töökohta, mis polnud aga kuigi heas seisundis. Kõikjal vedelesid vanad rehvid, mis veelgi suurendasid ruumipuudust. Klientide jaoks polnud ooteruumi ette nähtud, ka istuda polnud kusagile. Jaanile näis, et just naisklientidele sellised töökojad ei meeldinud; - olemasolevast klientuurist puudus ülevaade, neid lihtsalt ei registreeritud. Seetõttu ei saanud ka teavet koguda selle kohta, kuidas remont on ennast õigustanud. - Konkurents rehviremondi alal muutus aina tihedamaks. Näiteks
hiljem saata. Siis teevad nad Holdenile aseme ja ta läheb magama. Kuid ta ei saa eriti kaua magada ja ärkab selle peale et Antolini ta pead silitab. Holden ehmatab selle peale tohutult ja tahab ära minna, Antolini ütleb, et ei teinud midagi ja mingu Holden magama tagasi. Holden hakkab aga seletama, et peab kohvrid ära tooma raudteejaamast jne. Antolini ütleb, et tulgu ta kohe tagasi, kuid Holden laseb jalga, ega mõtlegi tagasi tulla. Holden sõidab metrooga raudteejaama ja magab ooteruumi pingil. Peale seda läheb ta sööma. Ja siis läheb ta jalutama. Kui ta tänavaid ületab, tekib tal tunne, et ta ei jõua iialgi üle tee. Ta hakkab rääkima oma surnud vennaga ja palub, et see teda hoiaks. Siis ta tormab mööda tänavaid edasi ja peatub alles mitme kvartali järel. Kui ta pargipingil istub ja puhkab, siis teeb ta otsuse lahkuda ja mitte enam üldse koju minna. Aga ennem tahab ta õega rääkida
- Kognitiiv-käitumusliku teraapia kasutamine agressiivse käitumise modifitseerimiseks Viha juhtimine (anger management) Agressiivsuse asendamise treening - Ei õpetata vihast lahtisaamist, vaid sellega toimetulemist Viha tekitavate olukordade analüüsimine Oma käitumisrepertuaari hindamine Alternatiividele mõtlemine Kõrvalseisja efekt teiste inimeste juuresolek tekitab vastutuse hajumise ebamäärases olukorras, inimene ei näita üles aktiivsust olukord lahendada (suitsuse ooteruumi eksperiment; Latane ja Darley, 1968). Vastutus ei haju, kui olukorra põhjus on selge. Konformsus (kuulekus) ebamäärases olukorras muudab inimene oma hinnanguid nii, et need oleks kooskõlas teiste inimeste hinnangutega e. grupi normidega (joonte pikkuste võrdlemise katse, Asch 1951) Kuidas konformsus tekib? Kelman tuvastas, et olenevalt inimesest ja olukorra ebamäärasusest esineb üks kolmes protsessist: - Nõustumine vastan nagu enamus tahab, aga jään oma arvamusele kindlaks
- Kognitiiv-käitumusliku teraapia kasutamine agressiivse käitumise modifitseerimiseks Viha juhtimine (anger management) Agressiivsuse asendamise treening - Ei õpetata vihast lahtisaamist, vaid sellega toimetulemist Viha tekitavate olukordade analüüsimine Oma käitumisrepertuaari hindamine Alternatiividele mõtlemine Kõrvalseisja efekt – teiste inimeste juuresolek tekitab vastutuse hajumise ebamäärases olukorras, inimene ei näita üles aktiivsust olukord lahendada (suitsuse ooteruumi eksperiment; Latane ja Darley, 1968). Vastutus ei haju, kui olukorra põhjus on selge. Konformsus (kuulekus) – ebamäärases olukorras muudab inimene oma hinnanguid nii, et need oleks kooskõlas teiste inimeste hinnangutega e. grupi normidega (joonte pikkuste võrdlemise katse, Asch 1951) Kuidas konformsus tekib? Kelman tuvastas, et olenevalt inimesest ja olukorra ebamäärasusest esineb üks kolmes protsessist: - Nõustumine – vastan nagu enamus tahab, aga jään oma arvamusele kindlaks
iga päev umbes 2,5 tundi sõitudeks. Ka puudus töökodade juhtimise pikemaajaline plaan ja eesmärk; - töökodade sisekujundus polnud kiita. Nad olid ümber ehitatud vanadest garaazidest ja seetõttu mitte kuigi ruumikad. Igas töökojas oli kaks töökohta, mis polnud aga kuigi heas seisundis. Kõikjal vedelesid vanad rehvid, mis veelgi suurendasid ruumipuudust. Klientide jaoks polnud ooteruumi ette nähtud, ka istuda polnud kusagile. Jaanile näis, et just naisklientidele sellised töökojad ei meeldinud; - olemasolevast klientuurist puudus ülevaade, neid lihtsalt ei registreeritud. Seetõttu ei saanud ka teavet koguda selle kohta, kuidas remont on ennast õigustanud. - Konkurents rehviremondi alal muutus aina tihedamaks. Näiteks
Aga tea , et sa oled mu südames ja ei saa sealt välja mitte kunagi ! · Inimesed, kes tõeliselt igatsevad on hoopiski teistsugused, nemad ei ütle välja seda, just nemad istuvad keskööni üleval, just need püüavad sõprade juures naerda, käivad mälestustemaal ning tänu sellele on igatsus nii tohutult valus neile! · Ükskord mind rööviti ja mu isale saadeti tükike minu sõrmest. Ta ütles, et tahab rohkem tõestust. · Kui ma sündisin, tuli arst ooteruumi ja ütles mu isale: "Mul on väga kahju. Me tegime kõik, mis suutsime. Aga ta jäi ikkagi elama." · Vend on nagu su kaitseingel. Ainult et tema eksisteerib. · Sa mõtled, et vend on see kes sind kiusab ja vihkab sind, kui tea alati, et on olemas asju, mida ainult sinu vend saab lahendada. · Alles eile sain teada, kui kohutavalt palju sa mulle tegelikult tähendasid. Alles eile sain teada, et sind kaotades ma murdun täielikult. Alles eile sain teada, kui valus see
ja saalis. Kõigepealt otsisin välja arvutisaali. Kui olin leidnud otsitava, hakkasin selle poole minema. See paistis olevat elektroonilise majaplaani järgi päris lähedal. Ma liikusin koridori mööda edasi, mis läks minust veel rohkem paremale kui majaplaan. See koridor või selline vahetunnel oli küllaltki lühike, sealt edasi tuli vist mingi ooteruum või mingi selline koht, edasi läksin üle selle "ooteruumi" ja sealt läks edasi trepp üles ja sealt vasakule pöörates ripub üleval silt: "Arvutisaal eksamiteks". Ma astusin arvutisaali sisse. Vaatasin oma mappi ja leidsin arvuti numbri, mille taga ma pidin esimest eksamiosa tegema. Seal seisis, et ma pean minema arvutisse nr 7. Vaatasin arvutite kohal rippuvaid numbreid ja lõpuks märkasin arvutit nr. 7. Ma läksin ruttu selle arvuti juurde ja istusin toolile, mis selle arvuti juures oli.
Alkohool on kurat lahustatud olekus. Eksimisele viib 1000 teed,tõeni ainult 1. Isegi lõvi nuusutab enne, kui sööma hakkab! Ärge heitke meelt, peate pärast üles korjama! Ma sain kohe aru, et vanemad vihkavad mind. Nad kinkisid mulle vannis mängimiseks raadio ja röstri. Minu onu viimane soov oli mind sülle võtta. Ta istus elektritoolil. Kui ma väike olin, kolisid mu vanemad päris tihti. Aga ma leidsin nad alati üles. Kui ma sündisin, tuli arst ooteruumi ja ütles mu isale: "Mul on väga kahju. Me tegime kõik, mis suutsime. Aga ta jäi ikkagi elama." Ükskord mind rööviti ja mu isale saadeti tükike minu sõrmest. Ta ütles, et tahab rohkem tõestust. Kes kaua elab, elab kauem. Kirjeldades asju, mida pole olemas, on võimatu eksida! Sõnu, mida oled kaua ette mõelnud, suudad pärast väljaütlemist ka kaua kahetseda. Kirjanikud ! Vaadake ette ! Mitte maha. Maas on konarused, ees tulevik. Ärge komistage!
(4) neli vaatust sisenemine, tellimine, söömine ja lahkumine ning (5) neli tulemust kliendi raha hulga vähenemine, omaniku rahahulga suurenemine, kliendi nälja kustutamine ja (mõnikord) kliendi ja omaniku rahulolu. Stsenaariumi ideed on korduvalt kontrollitud. Näiteks on üks kohandatud stsenaarium ühest uurimusest (Bower, Black & Turner, 1979): Arst Jaan tundis end täna halvasti ja otsustas perearsti juurde minna. Ta registreeris end registratuuris ja lehitses seejärel ooteruumi laual olnud terviseajakirju. Lõpuks tuli õde ja palus tal lahti riietuda. Arst oli tema vasti väga lahke ja lõpuks kirjutas ta Jaanile mõned rohud. Jaan lahkus ja suundus koju. Meenutamisülesandes pidid katsealused meenutama iga 18 loo kohta nii palju kui vähegi suutsid. Meenutustes oli palju sellist, mis tegelikult ei kuulunud lugudessse vaid hoopis nende aluseks olevaisse stsenaariumidesse. Äratundmisülesandes esitati katseisikuile lauseid ja paluti hinnata, kui
mine valva seda. 3672. Mina ja mu naine olime 20 aastat õnnelikud. Aga siis me kohtusime 3673. Minu onu viimane soov oli mind sülle võtta. Ta istus elektritoolil. 3674. Mul veab kõik kohe nii viltu, et isegi kui poliitikuks hakkaksin, siis oleksin aus. 3675. Kui ma väike olin, kolisid mu vanemad päris tihti. Aga ma leidsin nad alati üles. 3676. Ma olin nii inetu laps. Ema ei andnud mulle kordagi rinda. Ütles, et ma meeldin talle kui sõber. 3677. Kui ma sündisin, tuli arst ooteruumi ja ütles mu isale: "Mul on väga kahju. Me tegime kõik, mis suutsime. Aga ta jäi ikkagi elama." 3678. Ükskord mind rööviti ja mu isale saadeti tükike minu sõrmest. Ta ütles, et tahab rohkem tõestust. 3679. Ükskord ma eksisin ära ja palusin politseinikult abi, et oma vanemad leida. "Arvate, et ma leian nad üles?" Ta vastas: "Ma ei tea, poisu. On nii palju kohti, kuhu nad end peita võisid." 3680
annaabi.ee 
