MUUSIKAL Muusikalizanr sündis 1920.aastatel............................................................ Muusikal Muusikat ja tantsu sisaldav lavateos milles laul, tants ja kõnelus on võrdse tähtsusega ja veavad igaüks omal moel tegevustikku edasi. Muusikali erinevus operetist: Muusikalis rõhk räägitud tekstil, kuid operetis on sageli laulu- või tantsunumbreid, mis loo arengu seisukohast ei oma suurt tähtsust, vaid pakuvad publikule võimalust puhata ja elada sisse teose atmosfääri. George Gershwin (26.sept 1898 -11.juuli 1937) Elu ja loomingu seosed: Oli igal pool seotud muusikaga (pere, töö, teatrid, kool) Kolis Pariisi, et leida inpiratsiooni, aga kukkus läbi ja kolis tagasi New Yorki, kus kirjutas nüüdsed Ameerika kultuuri klassikud.
Heliseva muusikali lugu põhineb Maria Augusta Trappi raamatul "Trappi pereanambel", mis räägib noorest Mariast, kes saadeti kümneks kuuks kloostrist karmi kapteni perre lapsehoidjaks. Viimsi Muusikakooli orkestri dirigent: Ott Kask. Lavastaja: Külli Talmar. Koreograaf: Maido Saar. Kostüümid: Kairy Nahkur. Koormeistrid ja solistide õpetajad: Andrus Kalvet ja Kätlin Puhmaste, Ita-Riina Pedanik. Valgus ja Heli: Lauri Pihlak, Lauri Randma, Robert Kürsa. Muusikalis esinesid kooli õpilased ja õpetajad, peamiselt: Mari-Liis Rahumets, (Maria Rainer), Margus Toomla (Kapten von Trapp), Laste osades olid Kertu Liisa Mooste (Liesl), Jüri Asper( Friedrich), Greeta Võsu (Louisa), Maria Rander (Brigitta), Liisbet Rümmel (Marta), Vincent Paul (Kurt), Retti-Lota Ilmjärv (Gretl), mõni neist oli väga noor aga sai oma osaga usutavalt hakkama. Helisevas muusikalis esitati orkestri- ja vokaalmuusikat. Vokaalmuusikat laulsid naised enamasti soprani
Kontserdi kirjeldus . ,,Minu Veetlev Leedi" Selle aasta üks parim ja huvitavaim muusikaline elamus minu jaoks oli F. Loewe' muusikal ,,Minu veetlev leedi". Etendus toimus 20. jaanuaril Tallinnas, Estonia kontserdimajas. Peaosatäitjateks muusikalis olid Hele Kõre (Eliza Doolittle), Rene Soom (professor Henry Higgins), Madis Milling (Alfred P. Doolittle, Eliza Doolittle isa) ja Priit Volmer (kolonel Pickering, Higginsi sõber). Etenduses tegid kaasa ka rahvusooper ,,Estonia" koor ja orkester ning dirigendiks oli Jüri Alperten. Lavastaja: Ago-Endrik Kerge Lavakujundus: Liina Keevallik Kostüümid: Liina Pihlak Tantsuseaded: Eduard Korotin
Oklahoma „Oklahoma“ on muusikal , mille esietendus oli 1943.aastal Broadways. See on lugu poisist (Curly) , kes armub tohutult ühte tüdrukusse (Laurey). Tegevus toimub kohas nimega Oklahooma, nagu seda ütleb ka muusikali pealkiri. Muusikalis on veel armunud paare, nagu näiteks Annie ja Andrew, kuid nende suhte vahele segab end pärslasest kaupmees Ali Hakim. Annie isa oli lubanud Andrewle , et kui ta võidab messilt 50 dollarit, siis lubab ta oma tütre Annie Andrewle naiseks. Vahepeal toimub oksjon, kus on müügil tüdrukute poolt kokku pandud lõunakorvikesed ja saadud raha plaanib rahvas kulutada uue koolimaja ostmiseks. Lõpuks siiski Curly ja Laurey abielluvad ja kõik on õnnelikud.
Webberi muusikal ,,Cats" on tänapäevaks väga suurt menu kogunud ja üks aegade mängitumaid muusikale, mille esilinastused toimusid Londonis West Endis 11. mail 1981 ja New Yorgis Broadwayl 7. septembril 1982 aastal. Muusikali ,,Cats'i" aluseks on Thomas Stearns Elioti 1939. aastal ilmunud luulekogu lastele ,,Old Possum's Books of Practical Cats", mis on olnud Webberi lapsepõlve lemmikraamat. Üheks selle teose eripäraks on see, et kasse iseloomustavas muusikalis puudub igasugune läbiv süzee. Selle muusikaliga väljendatakse kasside meeleolusid ja tundeid muusika, laulu ja tantsu abil. Näitlejatest mängisid muusikalis Maarja-Liis Ilus, Janika Sillamaa, Julia Botvina, Nele-Liis Vaiksoo, Koit Toome jpt, muusikaline juht ja dirigent Tarmo Leinatamm. Muusikaliga ,,Cats" ma üldiselt rahule ei jääks, kuigi see on üks enim mängituid ja kiidetumaid muusikale, siiski ma usun, et originaal lavastus võib parem olla, kui see mis Eestis esitati
Kuigi kujundus jäi natuke tagasihoidlikuks. Kostümeerija oli Liina Pihlak. Eduard Korotini tantsuseaded olid väga head. Muusikali sisuks oli see, et vanapoisist foneetikaprofessor Henry Higgins sõlmib kihlveo lingvistist sõbra kolonel Pickeringiga, et suudab oma foneetikaalaste teadmiste abil panna Londoni alamklassi aktsenti rääkiva lilleneiu kõnelema kui hertsoginna. Järgneb vaimukas sündmusteahel, kus läbi pisarate ja naeru jõutakse hämmastava tulemuseni. Peategelelasteks muusikalis olid tuntud laulvad draamanäitjelad kui ka Estonia enda solistid. Peategelase Eliza rollis oli näitleja Hele Kõre. Tema näitlemis ja laulmis oskus olid suurepärased. Hele Kõre on mänginud ka filmis ,,Nimed marmortahvlil". Teiseks tähtsamakas tegelaseks oli Higgins, keda mängis Raivo E. Tamm. Tema on tuntud kodumaisest seriaalist ,,Õnne 13". Raivo meeldis mulle näitlejatest kõige rohkem, sest ta mängis oma rolli kõige paremini. Ta oli sellele kohale nagu loodud.
armastuse. Muusikali heliloojaks ja laulusõnade autoriks on Cole Porter, eesti keelde tõlkija on Heiti Kender ning laulutekstide tõlkijad on Heiti Kender ja Mikk Purre. Cole Porter oli 20. sajandi ameerika helilooja ja luuletaja. Tema silmapaistvamateks töödeks on muusikalised komöödiad ,,Suudle mind, Kate" (Kiss Me, Kate) , ,,Can-Can" ja teised. Tema muusikat iseloomustavad keerulised sõnakombinatsioonid, nutikad riimid ja huvitavat vormid, mida oli tunda ka nähtud muusikalis. Peaosi täitsid Kaire Vilgats, Märt Avandi, Kristi Roosmaa, Tõnu Kark, Ülle Lichtfeld, Ines Aru, Bert Pringi ja Peeter Jakobi. Mainimist vajaksid veel ka Silver Laas (ansambli Slide 50 solist), Marta Vaarik ning Dagmar Oja, kes ei ole just konkreetselt muusikalilauljad-näitlejad, ent vaatamata sellele, said nad oma osadega hästi hakkama. Muusikalielamuse tegi eriliseks minu aravates see, et kui enamikes muusikalides orkestrit kas
tolleaegse poliitikategelasepopikooni Ché Guevara suu läbi. Etenduses tegid kaasa teatri ooperikoor, sümfooniaorkester , bänd ja balletitantsijad. "Evita" heliloojaks on maailmas võibolla, et tuntuim muusikalikirjutaja Andrew Lloyd Webber ja libretistiks on Tim Rice. Muusikali pealkirjaks on Evita, kuna nõnda kutsuti Evat rahva seas . Muusikal algab Eva matustega. Muusikal " Evita " on justkui tagasivaade Eva elule . Muusikalis esitatud laulud olid suurepärased. Kõige lemmikumat välja valida ei oskagi , aga Eva laulud oli siiski kõige südamelähedasemad. Pidin üllatusega tõdema, et muusikal ei ole populaarne vaid eesti publiku hulgas, sest publiku hulgas oli ka välismaalasi. See võis tingitud olla sellest, et Vanemuises näidatakse etendust koos soome ja inglisekeelsete subtiitritega või siis sellest , et MaarjaLiis on tuntud ka väljaspool Eestit.
Sugar ehk dzässis ainult tüdrukud Ma käisin veebruaris klassiga Vanemuise suures majas muusikalil "Sugar ehk dzässis ainult tüdrukud''. Muusikal toimus kahes vaatuses ja kestis umbes kaks ja pool tundi. Muusikat mängis Vanemuise sümfooniaorkester, laulsid näitlejad ja Vanemuise ooperikoor, dirigeeris Tarmo Leinatamm ja muusikali lavastajaks oli Mare Tommingas. Muusikalis esitati orkestri- ja instrumentaalmuusikat. Esinesid solistid, ooperikoor, sümfooniaorkester ja isegi balletitrupp. Muusikalis oli paju tuntuid eesti muusikuid näiteks nagu Veiko Täär, Gerli Padar, Andero Ermel ja paljud teised. "Sugar" jutustab loo kahest muusikust, Joes'st ja Jerry'st, kes kabuhirmus pagevad Chicago gängsterite eest, sest nad sattusid pealt nägema üht verist mõrva. Esimeses vaatuses toimusid sündmumused Chicagos, kus
Järgnevatel aastatel on riigis madalseis, Eva järjest halvenev tervis hakkab teda alt vedama, kuid sellegipoolest tahab naine asepresidendiks kandideerida. Lõpuks, aru saades, et ta on tõesti suremas ja teades, et ta poleks valimisi kunagi võitnudki, annab Evita rahvale teada, et ta loobub asepresidendi kohast. Oma elu viimastel tundidel mõtleb Eva inimestest ja sündmustest oma elus. Suremise hetkel räägib ta armastusest ning aastal 1952 sureb Eva Duarte de Perón emakakaelavähki. Muusikalis ,,Evita" kõlasid mitmed laiemale avalikkusele tuntud teosed, nagu näiteks ,,Don't Cry for Me Argentina", ,,You Must Love Me" ning ,,Requiem for Evita". Lisaks eelpool mainitud teostele olid muusikalis esindatud ka lõbusama alatooniga lood, näiteks ,,On This Night of a Thousand Stars", mida Eva laulab Buenos Airesesse saabudes, ,,Rainbow High", mida Eva laulab erinevaid kleite, kalliskive ja aksessuaare proovides ja teda kritiseerivaid
arendatavad küljed. Läbi muusikalise tegevuse on võimalik kujundada laste sotsiaalseid oskusi (ühislaulud, erinevad rollid ring- ja laulumängudes ja osalemine ansamblis) ja loovust (muusikaliste võimete ja välendusvahendite arendamine). Loovtegevus omakorda arendab kujutlusvõimet ja aktiivset mõttetegevust. (samas, 2010.) Lisaks sotsiaalsele aktiivsusele, arendab muusikakasvatus (laulmine, muusika kuulamine, muusikalis - rütmiline liikumine, pillimäng) lapsel ka muusikalis-loomingulisi võimeid, emotsionaalstet arengut ja väärtushoiakuid (Muldma, 2008). Et kõik need lapse arenguks vajalikud väärtused saaksid kujuneda ka läbi muusikakasvatuse, peab õpetaja lasteias looma selleks soodsad tingimused. Muusikaline mõtlemine väärtuskasvatuse kontekstis Muusikakasvatuse üheks oluliseks komponendiks on muusikaline mõtlemine, mis ongi muusikaliste tegevuste käivitajaks ja allikaks. Muusikaline mõtlemine seisneb oskuses
Laine Mägi Tantsukoolis ning tegu on tõeliselt professionaalsete neidudega. Koit Toome on tuntud eesti poplaulja ja muusikalinäitleja. Toome on algul klaverit ja hiljem laulmist õppinud nii Tallinna Muusikakeskkoolis kui ka Georg Otsa muusikakoolis. Laiema avalikkuse ette jõudis Koit Toome 1995. aastal. Kõik teised eelpool nimetatud inimesed on Endla teatri näitlejad. Ka mujal vabariigis tuntust kogunud näitlejad, kelle nimed on üldsusele teada- tuntud. Muusikalis kõlasid erinevate tuntud poistebändide suurimad hitid ning nende poolt kuulsaks lauldud palad: Backstreet Boys'i ,,Everybody", ,,As Long As You Love Me", 'N Sync ,,Tearin' Up My Heart", Take That'i ,,Back For Good", ,,How Deep Is Your Love" ja ,,Relight My Fire", Muse'i ,,Can't Take My Eyes Off You", Black Velveti ,,Seitseteist", East 17 ,,It's Alright" ning Robbie Williamsi ,,Angels". Eraldi osa kavas moodustas The Beatles popurrii, mis läks lõpus rahva tungival soovil kordamisele
Kontsert oli minu arust päris hästi üles ehitatus. Kohati oli liiga palju muusikat, tantsu ja sisu kuidagi vähe, aga lauljad olid see-eest hea häälega ja üldmulje jäi päris tore. Kontserdi peategelasteks olid Troy ja Cabriella, kes said tuttavaks vaheajal reisil. Nad sattusid edasi samasse kooli. Mõlemad olid head lauljad, kuid ei tegelenud sellega eriti. Troy oli korvpallur ja Cabriella tark õpilane. Siiski otsustasid nad proovida koos saada Romeo ja Julia osatäitjateks muusikalis. Varem olid alati muusikalide peategelased olnud Sharpay ja Ryan, kuid seekord võitsid Troy ja Cabriella. Sharpay ja Ryan olid väga kadedad ja püüdsid iga hinna eest teha nii, et peaosa ei saaks Troy ja Cabriella, kuid neid ei õnnestunud see. Troy ja Cabriella said siiski peaosa, kuid nad otsustasid, et ei osale. Selleks ajaks oli nende enda vahel tekkinud armastus ja samas ka tülid. Nende sõbrad tahtsid siiski, et nad osaleks ja tegid selleks kõik omalt poolt
peab neil olema väga võimas hääl. Lisaks peavad ooperilauljad oskama ka näidelda, kuid poplauljatel seda vaja ei lähe. Operett (lk.65): 1. Vaata vihikust! 2. Johann Strauss noorem- "Nahkhiir", "Mustlasparun", "Viini veri" 3. Operett "Silva" Muusikal (lk. 70): 1. Nad peavad oskama väga hästi laulda ja tantsida, sest nendel mõlemal on muusikalis oluline roll. 2. Muusikal erineb ooperist- lauljad ei laula ooperliku häälekooliga. Muusikal erineb operetist- opereti peaosatäitjateks on enamasti kaks armastajapaari, kuid muusikalis juhitakse tähelepanu mingile probleemile. Kõik on sarnased selle poolest, et kõik need moodustavad muusikateatri. 3. Sest nendest väldataikse ka filme, lisaks kuuleb neid laule radios, televisioonis ja kontsertidel. 4
novembril 2007 Linnahallis, aga mina käisin seda vaatamas 17. novembril kell 14.00. Kuna tegemist oli muusikaliga, siis nägi laval sama palju laulmist kui tantsimist. Peaosalisi oli üpris mitmeid, aga enim meeldis mulle Chalice. Ma ei tundnud teda alguses äragi, tema laulud olid võõrad ja Chalicile mitte iseloomulikud. Mind pani imestama ka see, et ta suutis kohati üllatavalt kõrgelt laulda. Ma pole kuulnud, et Jarek Kasar just ooperilaulu tunde oleks kuskil võtnud. Selles muusikalis tuli tal see aga vägagi hästi välja. Teised peategelased meeldisid mulle samuti. Tegelikult said selles muusikalis kokku palju selliseid artiste, keda kuskil mujal koos ei näe. Seltskond oli niivõrd kirju, et iga hetk selles etenduses oli põnev ja kaasahaarav. Ma pole varem lugenud ega huvi tundnud sellise etenduse vastu nagu ,,Ooperifantoom". Alguses oli kogu sisust raske aimu saada. Tegelaskujud olid juba niigi võõrad. Mida aeg edasi, seda huvitavamaks ja arusaadavamaks see muutus
Noormees lõpetas Rootsis balletikooli ning enne seda õppis ta hiphoppi. JZ Belle ehk Tatjana Mihhailova: On pärit KohtlaJärvelt, elab Viljandis, õpib Viljandi Kultuurikolledzis tantsu erialal. Alates neljandast eluaastast on end tihedalt sidunud muusikaga. On paljude laste lauluvõistluste laureaat (Eestis, Venemaal ja Ukrainas). 1998. aastal saavutas ta esikoha konkursil "Utrennaja Zvezda" Jurmalas. Irina Kikkas: Kuuekordne Eesti meister iluvõimlemises. Mängib muusikalis priimabaleriin Iris Kelly rolli. Asjaosaline tõdeb, et iluvõimlejana on ta klassikalise koreograafi aga teatud määral kokku puutunud ning lisaks on ta Tallinna ülikooli koreograafia eriala üliõpilane, aga tõsisemad balletitunnid sai ta alles muusikaliks valmistudes. Ehkki iluvõimlejana on Irina Kikkas esinenud küll ja küll, pole ta teatri ega muusikalilaval varem üles astunud. Kaire Vilgats: Kaire laulukarjäär sai alguse 1999.aastal ETV noorte lauljate
Kõigest paari aastaga on Keskkoolimuusikalist saanud üks võimsamaid noorte kaubamärke. Muusikali tähtedeks on Troy ja Gabriella kaks noort, kes kohtuvad koolivaheajal uusaastapeol. Taas kooli minnes avastab Troy üllatusega, et Gabriella on nende kooli uus õpilane. Üheskoos kandideeritakse kooli muusikali peaosadesse. See aga ei ole sugugi nii lihtne. Nende suurimaks takistuseks saab ärahellitatud Sharpay Evans, kes teeb endast kõik oleneva, et Troy ja Gabriella ei saaks muusikalis peaosa ning ei leiaks teineteist. Muusikali lavastajaks on Andres Dvinjaninov, muusikajuhiks on Kaire Vilgats ning laulusõnade tõlkijaks Kelli Uustani. Peaosalist Troy Boltonit mängib "Eesti otsib superstaari" võitja Ott Lepland või Kristjan Kasearu. Naispeaosas teeb oma esineja debüüdi Mari Ronimois. Teistes osades Teele Viira, Marilyn Jurman, Getter Jaani, Silver Laas, Karel Tallermaa, Taavi Tõnisson, Andres Roosileht jpt. Laval on üle 60 näitleja, laulja ja tantsija, sh
Johann Strauts noorem, ,,Nahkhiir", ,,Mustlasparun", ,,Viini veri". Muusikal Muusikal on operetiga lähedased sugulased. Vahel on muusikali nimetatud ka ameerika operetiks, sest Ameerikas see zanr meie sajandi esimesel poolel kujunes ning tänaseni on enamik muusikaheliloojaid ameeriklased. Euroopasse levis muusikal alles pärast teist maailmasõda. Erinevalt operetist, kus tegevus muusikaliste numbrite ajal peatub, taotletakse muusikalis laulu, tantsu ja liikumise võrdväärset ja täielikku sulamist lavalisse tegevusse.Rohkemgi kui operetis nõutakse muusikalinäitlejalt võrtselt oskuslikku näitlemist, laulmist ja tantsimist. Liikumisstseenid on muusikalis märksa keerukamad kui operetis, nii mõnigi muusikalinäitleja on olnud silmapaistvalt võimekas tantsija. Muusikali mõjutavad reeglina hetkel moesolevad muusikastiilid. 1920.1950. aastatel oli selleks jazz, hiljem rockmuusika
lõbutüdrukusse Aldonzasse, keda ta kutsus Dulcineaks. Muusikali peaosades olid: Priit Volmer Cervantes/ Don Quijote Ago Anderson Sancho Panza/ kannupoiss Kelli Uustali Aldonza/ Dulcinea Oliver Kuusik Padre Mart Laur Isake/ kõrtsnik. Kuigi muusikalis ei olnud eriti palju soolosid, kõlasid siiski terve muusikali jooksul paljud erinevad hääletämbrid. Nii näiteks oli hästi aru saada, kui erinevad on Ago Andersoni(Sancho Panza) ja Priit Volmeri(Don Quijote) hääled. Samas aga ei olnud paljude lugude sõnadest eriti hästi aru saada, arvan, et ei oleks ilma subtiitriteta 50% laulusõnadest aru saanud. Kõige paremini tuntakse muusikalist ilmselt ,,Tõotuse laulu", orginaalis ,,The
kooslustes duett ,,Wunderbar") ning 1992. aastal Neeme Kuninga lavastuses Tõnu Karguga peaosas, kuid juba linnahallis. Teine neist Endrik Kerge lavastuses (ka koreograafia) Helgi Sallo, Katrin Karisma, Hans Miilbergi ja Voldemar Kuslapiga peaosades. Ka antud õhtul esinesid suurepärased tegijad! Lavastaja Andrus Vaarik kui suurepärane näitlejaloome tundja on osanud kõik tegijad viia ühisele nivoole, tegevus kulgeb tempokalt ja muidugi on tegelased valitud hea vaistuga. Selles muusikalis on võimalus nautida Kaire Vilgatsi võimeid täies mahus. Karakterrollides on ta silma ja kõrva jäänud ju paljudel etendustel, kuid Reno roll annab talle võimaluse ka kogu oma vokaalse võimekuse teostamiseks. Tema näitleja värvipalett on väga värvikas,kõnehääle tõttu äärmiselt varjundirikas ning äärmiselt julge ja võluv on tema tantsuline plastika. Märt Avandi, ked näeme tänu ETV'le kodudes igal neljapäeval ,,Tuulepealses
mitteverbaalne: näiteks vaba loominguline liikumine, lavastamine, joonistamine. Õpetatakse ära tundma kuuldud laule ja muusikapalasid. Laulmine on lapsele kõige loomupärasem muusikaline tegevus, mille kaudu ta saab väljendada ja avada oma sisemist maailma. Laulmise kaudu õpib laps väärtustama ja austama enda ja teiste laste tundeid ja oskusi ning teistega arvestama ja nendega sallivalt käituma, mõistes, et kõik inimesed pole ühesugused. Muusikalis-rütmiline liikumine. Võrdselt laulmise ja muusika kuulamisega aitab muusikalis- rütmiline liikumine avada ja mõista muusika sisu, äratada huvi muusika vastu. Lapsele on liikumine loomulikuks eneseväljendusviisiks. Muusika ja liikumise ühendamine ühtsesse õppeprotsessi loob tõeliselt lapsekeskse lähenemise õpetamisele, võimaldades õpetuses omandatut väljendada loovalt keha abil. Musitseerimine pillidel aitab arendada lapse põhivõimeid: Kuulamisoskust,
(1966). Muusikal on seotud maailmakuulsa bändiga ABBA, ühe nende kuulsaima hittiga "Mamma Mia", laulul ja bändil saatis eriline edu Austraalias, kus vallandus lausa ABBA-maania. See Rootsi popbänd asutati aastal 1972. aastal, kuhu kuuluvad Björn Ulvaeus, Benny Andersson, Agnetha Fältskög ja Anni-Frid Lyngstad. Huvitav fakt, et ansambli nimi ABBA moodustati lauljate eesnimede esitähtedest (1973). Muusikalis esitati nende lauludest tuntuimaid ja armastatuimaid, näiteks "Money, Money, Money", " The Winner Take It All", "Ring Ringi", "Waterloodi", "SOSi" ning palju teisi. Lavastuse lõpus riietusid näitlejad ABBA lauljateks ja laulsid nende laulu "Mamma Miat" ning see oli väga võimas ja tõi isegi mõne pisara silma. Peaosas näitles Merili Johanson, kes mängis Sophie Sheridanni. Merilin on laulnud Eesti Raadio Laulustuudios (1993-2005) ning õppinud klaverit Tallinna Muusikakoolis
ebaharilikult lühikest soengut. Kuid Twiggyl endal polnud vajadust dieetideks: kõnukesena ta sündis ja selliseks ta ka jäi. Teda võib nimetada esimeseks supermodelliks selle mõiste kaasaegses mõttes. Euroopat maha jättes, suundus ta New Yorki. Seal avaldas ta end kui huvitava ja loomingulise isiksusena näitlejana ja lauljana. Ta alustas Ken Russeli filmi ,,Boyfriend"-iga ja võitis musikaalse rolli eest kaks Kuldgloobuse auhinda: kõige lootustandvaim uustulnuk ja parim näitleja muusikalis. Ta salvestas ka muusikat, ja on pälvinud kaks hõbeplaati. Tal oli mitu hittsinglit ja ta laulis ka paljudes erinevates stiilides. Seejärel läks ta lavale Eliza Doolitle rollis ,,Pygmalionis", mida kiideti väga. Tal oli märkimisväärne edu Gershwini muusikali ,,My One And Only"-ga, kui ta võitis Tony Awardi. Muusikal oli populaarne üle kahe aasta. Twiggy jätkas oma filmikarjääri USA-s ja UK-s filmides ,,The Doctor and the Devils", ,,Club
kahest kitarrist, saksofonist, klahvpillidest, trummidest, löökpillidest, basskitarrist ja trompetist. Dirigendi tööd oli etenduse ajal võimalik näha kahe ekraani pealt, mis oli lava ees nurkades. Enne kui ma neid ekraane ei näinud, mõtlesin, et laulud tulevad kusagilt lindi pealt ehk minu arust mängis bänd suurepäraselt ja arvestas solistidega. Vanemuise teatris on ta olnud paljude muusikalide muusikajuht ja dirigent. Peategelased muusikalis olid tuntud pigem nende lauljakarjääri pärast kuivõrd teatritükkides osavõttude kaudu. Lugu on ülesehitatud Danny'le, keda kehastas Uku Suviste. Tema on pigem tuntud hea laulja kui näitlejana. Lauluhääl oli super ja vedas ka kõige raskemad noodid ilusasti välja. Ega ka näitlemisega ta alla ei jäänud. Teine peategelane, kes oli veidi vähemtähtsam, oli Sally, kelle rolli täitis Getter Jaani. Getter
MINIMALISM 1960. aastate keskpaik USA vastureaktsioon avangardismile Minimalismi tunnused *tonaalne, heaklaline helikeel *algmaterjali nappus, leidlikkus *lhikesed ja lihtsad muusikalised kujundid *muusikalis-dramaturgilise arenduse puudumine *he kujundi vi fraasi pidev kordamine *meditatiivsus, nimetatud seisundimuusikaks Steve Reich 1936 Minimalism on popmuusika intellektuaalidele Minimalismi teerajajaid Knekompositsioon Its Gonna Rain 1965 metafoor kardetavale tuuakatastroofile salvestas katkendi preestri jutlusest veeuputusest Faasinihketehnika (phasing) omavahelisest faasist vlja libisevad makilinditsklid nimetas kontrollitud kaoseks City Life 1995 Steve Reich Ensemble
Hele oli üks peaosalistest. 2002. aastal lõpetas Hele lavakunstikateedri. Ta asus tööle Tallinna Linnateatrisse. Sinna suundusid peale tema veel viis noort näitlejat 20. lennust. Linnateatris töötades on ta teinud palju väga häid rolle. Suuremad neist on olnud etendustes ,,Kaotajad" , ,,Vincent" , ,,Sebastian" ning ,,Karin.Indrek. Tõde ja õigus 4" Hele on teinud palju rolle ka väljaspool Linnateatrit. Üks tähtsamaid on kindlasti Julia roll Eesti Nuku- ja Noorsooteatri muusikalis ,, Romeo ja Julia". Helel on ka suurepärane lauluhääl. Ta on võtnud osa sellistest lauluvõistlustest nagu "Laulukarussell" ja "Kaks takti ette". Ka oma näitlejakarjääri jooksul on Hele oma hääle ilu näidanud paljudes etendustes. Tegi ta ju kaasa ka muusikalis "Helisev muusika" Ta on saanud Linnateatri kolleegipreemia parimale naisnäitlejale, 2004. aastal. Hele unistuseks on omada kunagi isiklikku läikiva karvaga süsimusta ratsahobust. Väiksena
Tallinna Tööstushariduskeskus Muusikal ,,Romeo ja Julia" Retsensioon Tallinn 2010 2006. a. suvel esilinastus Eesti Nuku-ja Noorsooteatri õuelaval tänapäeva toodud sajandite kuulsaim armastuslugu ,,Romeo ja Julia" Terminaatori uues muusikalis William Shakespeare ainetel. Lavastaja Andres Dvinjaninov Heliloojad Elmar Liitmaa ja Jaagup Kreem, kes oli ka laulusõnade looja. Muusikaline juht Kaire Vilgats Koreograaf Jüri Nael Lava- ja valguskujundaja Iir Hermeliin Kostüümikunstnik Kersti Varrak Peaosades esinesid; Romeo Kristjan Kasearu Julia Hele Kõre või Liisi Koikson (minu vaadatud etenduses mängis Hele Kõre) Laval oli üle 50 näitleja, laulja ja tantsija, ans. Terminaator laiendatud
Samuti liitus Niako Daltons Poseega, kellega ta arendas oma oskusi edasi. Varsti alustas ta tööd profesionaalsete tantsijate ning koreograafidega kui ka suurte kaubamärkidega nagu näiteks Adidas ja Puma. Tal on olnud võimalus osaleda mitmetel hip hop üritustel ning teatrietendustel nagu ,,Encounters Urban La Villette" ja ,,Suresnes Cities Danse". Niako osales aastal 2001 International Dance Academy koolis, et õppida klassikalist-, kaasaegset- ja jazztantsu. Ta esines muusikalis ,,10 käsku" kõrval ka paljude suurepäraste Prantsuse koreograafide ning hip hop tantsijatega. See kogemus võimaldas tal arendada avatud meelt ja täiustada oma tehnikat. Tänaseks on ta saanud täiskohaga profesionaalseks tantsijaks kui ka koreograafiks, töötanud koos erinevate inimeste ja ettevõtetega. Niako
omadesse, näiteks teatrisd Hagen, Kiel Opera, teater Vanemuine, Opera Festival Savonlinna. 8 Lühikokkuvõtted ajakirjandusest Err uudised: Saksamaa lavastaja Roman Hovenbitzer soovib, et publik saaks etendusest eelkõige meelelahutusliku naudingu, kuid et nad võtaks koju kaasa ka mõtlemisainet, sest tänapäevalgi on pead tõstmas näiteks natsionaalsotsialism ning demokraatia vastu võitlemine. Kümne aasta eest tegi Tatjana Mihhailova sarnases muusikalis kaasa koorilauljana. Kui etendusest on tema mälestuses palju laulu ja tantsu, siis nüüd käsikirja lugedes vaatas talle vastu pigem draamatükk. Seepärast nimetab Mihhailova seekordset solistirolli põnevaks väljakutseks, vahendas "Aktuaalne kaamera". "Kui võtta Sally Bowles´i, siis kindlasti on draamat rohkem kui tantsu ja laulu, mis ongi minu jaoks väga huvitav, sest ma nii palju draamat kunagi pidanud laval tegema, nii et praegu on väga põnev," lausus ta.
Lüüriline sopran on kõige loomulikum naisehääl. Kerge ja särava tämbriga. 3. Dramaatiline sopran Dramaatiline sopran sobib Wagneri ja Verdi ooperitesse, kuid nende puudusel laulavad dramaatilist sopranit lüürilised sopranid ja mõnikord ka kõrgete nootidega metsosopranid. Eriti kandva tooniga, laulab ooperis dramaatilisi rolle. 4. Subrett Subrett on kergem lüüriline, mõnikord koloratuurne sopran. Subretiks nimetatakse ka koomilises ooperis, operetis, muusikalis või laulumängus kelmikate ja üleannetute naisosade täitjat. 5. Spinto Seda nimetust kasutatakse itaalia tenorite puhul aga ka jõulisemaid lüürilisi sopraneid, kes on suutelised dramaatilisteks rollideks. Rahvusooper Estonia sopranid : Aile Asszonyi Angelika Mikk Janne Shevtshenko Heli Veskus Kristina VähiMatesen
5 FILMID Twiggy alustas oma näitleja Järgmine oli Mel Ferreri film ,,W", karjääri Ken Russeli filmiga mis lasti välja 1974. aastal. See oli ,,Boy Friend" (pilt vasakul). õudusfilm, kus Twiggy mängis Katie Twiggy mängis muusikalis Lewis't. peaosa Polly Browne'i osa. Film lasti välja aastal 1971. http://www.twiggylawson.c o.uk/films.html Järgmisena mängis Twiggy Ray Siis mängist ta väikest osa Robert K. Cooney komöödias ,,There Goes Weiss'i filmis ,,The Blues Brothers". The Pride"
interpreet tuleb lavale, seisab publiku ees või istub klaveri taga täpselt 4 minutit ja 33 sekundit täielikus vaikuses ning lahkub siis. 5. Avangardistliku suuna heliloojad on John Cage, Pierre Boulez, György Ligeti. 6. Minimalism tekkis USAs, 60ndate aastate keskel. Iseloomulikud tunnused: Algmaterjali nappus. Heakõlaline helikeel, mis oli suureks kontrastiks dissoneeruvale avangardismile ja modernismile. Muusikalis-dramaturgilise arenduse puudus. 7. Arvo Pärdi tintinnabuli-stiil ehk kellukestestiil. Põhineb kolmkõladel, diatoonilistel helilaadidel. On endasse süvenenud stiil. On modernistlikus kontekstis revolutsioonile stiilipööre. Kammerlikud kõlad, aeglases tempos kulgev väljenduslaad. Rahu ja lihtsuse muusika. Kindel seondus religioosse mõttemaailmaga. Teosed: Aliinale, Fratres.
aastatel sai peapael. Kare Kauks abiellus diplomaat Indrek Oravaga ning peale abiellumist jäi lavategevusest suhteliselt eemale. Ta õpetas 8 õppeaastat Georg Otsa nimelises Muusikakoolis pop- jazzlaulu osakonnas. Tema käe all on õppinud laulmist ka Koit Toome, Janika Sillamaa, Evelin Samuel, Lauri Liiv jpt. Kare Kauks salvestas 1990. aastatel üksikuid laule ning osales Heini Vaikmaa-Madis Trossi rokkooperis ,,Hing ja Iha". Kare Kauks naasis lavale 2001. aastal Georg Malviuse lavastatud muusikalis ,,Les Miserables" ehk ,,Hüljatud" ning mängis seal Fantine`i. Sellest muusikalist pärit laul ,,Unelm vaid" (orig. ,,I Dreamed a Dream") püsis pikka aega mitmete raadiote tabelites ning ETV edetabelisaates ,,7 Vaprat". Paljud kriitikud hindasid tema esitust väga kõrgelt ning nimetasid seda üheks paremaks rollitäitmiseks terves etenduses. 2002. aastal ilmus ansambli Mahavok 20. aastapäeva puhul ka topelt CD-kogumik ansambli parimate lugudega
loomingu esimeseks õitseajaks. Puhanguliselt töötava helilooja armastatuimaks instrumendiks oli klaver ja see loominguperiood andiski klaveriteoseid. Schumanni looming on arvuliselt suur ja küllaltki mitmekülgne: · Palju klaveriteoseid kahele ja neljale käele. · Sümfooniline muusika ja kontserdid. · Kammerteosed. · Laule umbes 400 (nende hulgas ka laulud koorile ja ansamblile). · Muusikalis-dramaatilised teosed. Schumanni looming on auga vastu pidanud aja katsumustele, selle paremik kuulub peamiselt kahte valdkonda - klaverimuusika ja laulud. Schumanni loomingu tüüpilised jooned võiksime kokku võtta järgmistes punktides: · Suur uudsus. Schumann leidis omapärase muusikalise väljenduse. · Hingesugulus Schuberti viimaste eluaastate loominguga, kus inimtunded ja psühholoogia on helilooja tähelepanu keskpunktis. · Fantastika
ja primadonna ning pisut koomiline meesosatäitja ja kelmikas naisosatäitja. Peale solistide osalevad operetis ka koor ja orkester. Opereti zanri loojaks peetakse Jacques Offenbachi (1819-1880). Tema operetist "Orpheus põrgus" sai tuntuks kankaan. See oli Pariisi moetantsuks 19.saj. keskel ning seda esitatakse ka tänapäeval varieteedes ja kabareedes. Klassikalise viini opereti esindaja on Johann Strauss noorem (1825-1899). Klassikalises viini operetis olid valsid peamised muusikalis-tantsulised numbrid. Viini valss oli üldine moetants 19.saj. keskpaigas ja levis kõikjal Euroopas. Viini operetis pannakse suurt rõhku esinduslikule riietusele. Mehed kannavad frakke või uhkeid hussaarirõivaid , primadonna kannab etenduse jooksul vähemalt 4-5 õhtukleiti. Hiljem arenes klassikalisest operetist uuem operett, mida nimetatakse uusviini operetiks. 20.sajandil kirjutasid operette heliloojad Ferenc Lehar (1870-1948) ja Imre Kalman (1882-1953). Viini valsi
muusika. Minu suureks üllatuseks oli, et selline, küllaltki raske etendus suudeti muuta lõbusaks, vägagi nauditavaks ja eelkõige lihtsasti arusaadavaks kõigest läbi hoogsate, kuid samas lihtsate tantsude ja suurepäraste lauludega. Meeldis, et muusika oli parajalt rütmikas, mis on minu jaoks väga oluline, ning see sisaldas küllaltki lihtsat ooperit. Mind üllatas, et see muusika mulle meeldis, sest enamasti ma ei kuula selliseid teoseid, kuid muusikalis muutsid näitlejate võimsad hääled need laulud väga nauditavateks ning neid oli väga hea kuulata. Häirivaks osaks polnud mitte sugugi muusika, mida enne etenduse algust kohati kartsin, vaid näitlejate hääle vaiksus. Selle tõttu jäi nii mõnigi kord etenduse mõte arusaamatuks ning seega tundus muusikal esimestel minutitel igav. Kuid kaasahaaravad tantsusammud ja suurepärane muusika tasakaalustasid selle näidendi ning üldmulje oli siiski väga võimas.
jaoks. Lavalisuse poole pealt oli näha süvenemist ja kaasahaaravust, sest saalis oli palju rahvast ( saal oli peaaegu täis, ainult mõned ääre pingid olid tühjad) ja kõik elasid etendusele väga kaasa. Olen varemgi muusikale vaatamas käinud, kuid see oli kuidagi meeldejäävam. Võib-olla sellepärast, et see oli kõige hiljutisem, aga eks aeg näitab, kui meeldejääv see oli. Informatsiooni näitlejate kohta niipalju, et muusikalis osales ka rootsirahvusest mustanahaline Danne Dahlin, kes oli nii goreograafi kui ka näitleja rollis. Kõik tekstid kandis ta ette eesti keeeles ( minu arust tuli tal see väga hästi välja ). Võin niipalju õelda, et etendus kestis kolm tundi, kuid ma kahjuks ei mäleta kas oli kaks vaheaega või oli üks. Igatahes oli suur pluss see, et saal oli suhteliselt soe.
oli viimaseid kuid lapseootel. Niisiis sõitis Liisi tegelaskuju reisile. "Kelgukoertesse" kirjutati Adamsoni rasedus sisse ja ta lõi sarjas kaasa kuni poeg Voldemari sünnini novembris. Järgmisena osales Adamson Marika Vaariku kõrval teises peaosas krimisarjas ,,Kättemaksukontor", kus mängib Marion Pärna. Marion on romantiliste unistustega noor naine, kes armub alatasa valedesse meestesse. Koos Fridaga ( Marika Vaarik ) lahendavad nad erinevaid mõrvu. 2006. aastal mängis Adamson peaosa muusikalis ,,Pipi Pikksukk", 2010 mängis Vana Baskini teatris ,,Hilinenud pulmaöö" kus kehastas värsket abielunaist. Teleseriaali ,,Kodu keset linna" Liis pälvis nii Vanalinnastuudio parima naisnäitleja kui ka publikulemmiku tiitli. Adamson ise arvab, et edu põhjuseks oli viljakas ja hea koostöö lavastaja Eino Baskiniga etenduses ,,Linnud". Parima naisnäitleja tiitlit aitasid Kadri kasuks kallutada ka tema rollid lavastustes «Roosad prillid» ja «Jõululugu».
Aastal 1999 andis Koit välja omanimelise sooloplaadi. Tema sooloplaadi tuntumad laulud on "Kindel suund", "Allikas" ja "Sind ootama jään". Koidu repertuaari kuulub väga palju romantilisi ballaade, mida Koit on esitanud paljude tuntud lauljatega. Koit Toome on esitanud ka paljudes lavastustes muusikarolle, millest tuntuimad on "Vampiiride tants" , "Hüljatud" , "Miss Saigon" . Koit on mänginud ka peaosi muusikalides "Rent", "Chess", "West Side'i lugu" ja "Hair" . Muusikalis "Hair" on mänginud Koit ka Saksamaal ja Austraalias . 2007 aastal osales Koit telesaates "Tantsud tähtedega". Koidu tantsupartner oli Kerttu Tänav. Neil läks tantsimine väga hästi ja nad kuulutati võitjateks . Koit on võitnud paljusi auhindu oma lauludega. Aastal 2009 võitis Koit Raadio 2 aastahiti, lauluga "Kaugele siit". Ja ka aastal 2010 järgnes Koidule sama tiitli võit, lauluga "Mälestused". 2010 ilmus Koit Toomel tema kõige aegade edukam album nimega Kaugele Siit,
on hea jälgida ning mõista. Tegevus on väga lihtsalt lavastatud arusaadavalt ja ilma ebaselgete keerukate elementideta, ilma, et teos igavaks muutuks või liiga lihtsakoeliseks. Tegelased on täis elu ja kirge, nad on elegantsed ning erinevate karakteritega. Enim meeldisid mulle esiplaanile toodud massi-ja tantsustseenid, mis olid tõeliselt võimsad. Koreograaf on väga meeldivalt kokku pannud balletitrupi, mis on täpselt sünkroonne ning mis hästi sobib muusikasse. Huvitavad olid ka muusikalis kasutatud stiilipuhtad ajastukohased kostüümid ja valguse mäng. Peategelase Evita osatäitja Maarja-Liis Ilus sobis ideaalselt oma rolli. Ta oli naiselikult õrn ja habras esitades oma osa hingemineval viisil. Parim osa oli Evita duett Che'ga ning ka finaal, mis oli tõeliselt dramaatiline, jõuline ja suursugune. Evita tegelaskuju on väga vastuoluline, tihti ka vasturääkiv. Ei olnud selge, kas tegelane on
• “Kantaatsümfoonia “Laul maast” • Richard Strauss • Max Reger IMPRESSIONISM • Prantsusmaa • Mõiste maalikunstist (Monet, Pissarro, Degas, Renoire) • “impressioon” – mulje! • puudub kirglik eneseväljendus, äärmuslikud meeleolud • Kõlavärvid • Sillerdav koloriit • Vabad harmoonilised järgnevused; vabadus, lähenes kohati improvisatsioonile Claude Debussy (1862-1918) • Sümfooniline prelüüd “Fauni pärastlõuna” Puudub läbiv muusikalis-dramaturgiline arendus • Nokturnid • Meri • Klaveripalad (Prelüüdid) • jne Maurice Ravel • Tuntuim lugu “Boolero” – 18 variatsiooni ühele teemale, pidev crescendo • Klaverikontsert D-duur vasakule käele Neoklassitsism • Suund, mis taotleb objektiivsust ja antiromantilisust, ühendab eelmiste sajandite muusikavormis ja stiilivõtted kaasaegse helikeelega. • Harmoonia ja orkestratsiooni üldine lihtsustamine, temaatilise materjali
Lava kunstilise kujunduse eest vastutas Ann Lumiste. Kostüüme kujundas Gerli Tinn ja grimmikunstnikuks oli Tiiu Luht. Peaosades mängisid: Chalice, Hanna-Liina Võsa, Tõnis Mägi, Kaire Vilgats, Andrus Vaarik, Mikk Saar jt. Mulle isiklikult väga meeldisid Chalice ja Tõnis Mägi. Chalice teeb uut ja teistsugust stiili muusikat ning temas on selline salapära ,mis paneb sind teda kuulama. Tõnis Mägi on muidugi alati tasemel olnud, peale selle sobis talle selles muusikalis oma roll väga hästi. Andrus Vaarikut tõstan esile negatiivsema poole pealt, ma küll ei kahtle tema näitlemisoskustes,võib isegi öelda ,et ta on üks mu lemmiknäitlejatest ,kuid ma usun siiski ,et laulmine ei pole päris temale sobilik ala. Ta küll ei laula mööda, lihtsalt häälematerjal jääb nõrgaks. Kaasa tegi veel suur muusikalikoor ja nende tantsijad ning XXI Sajandi Orkester Erki Pehki dirigeerimisel. Orkester ja koor olid tasemel ning millegi üle nuriseda ei saa.
aasta oktoobris Webberi „Ooperifantoom”. Malviusele on antud kunstiliste saavutuste eest 13 auhinda, neist kaks aasta parima lavastaja tiitlit Eestis. 5 Peaosatäitjad Stephen Hansen(Ooperifantoom) Stephen Hansen on Norra näitleja ja laulja. Tema debüütrolliks oli Jeesus rock-ooperis „Jesus Christ Superstar“ Trondheimis Trøndelag Teater'is. See on roll, mida ta on mänginud üle 776 korra. Stephen on laulnud ka Quasimodo rolli muusikalis „Jumalaema kiriku kellamees” Norra Rahvusooperis. Stephen on eesti publikule tuttav juba 2004. aastast, mil ta kehastas Vanemuise teatri suvelavastuses „Jesus Christ Superstar“ Jeesust. Ta on osalenud ka Vanemuise muusikalikontsertide sarjas „Memory“, kontserttantsulavastuses „Thank You for the Music“ – „Tribute to ABBA“ ning esinenud Tallinna laululaval toimunud Andrew Lloyd Webberi galal. Koos Tarmo Leinatammega on Stephen mööda Eestit tuuritanud
Muusikali helilooja ja laulusõnade autor on ameeriklane Cole Porter, lavastaja Andrus Vaarik. Esitatavad muusikateosed oli tol muusikalil suhteliselt palju. Kokku sai seal kuulda muusikaesitusi umbes kümnel korral. Laulud langesid vägahästi kokku vastava näitemänguga ja ei jätnud ilmselt külmaks ühtegi pealtvaatajat ja tavaliselt tõid palad endaga kaasa lavateoses mingi kulminatsiooni või põõrdepunkti. Kõige esimene laul muusikalis kirjeldas laulja armastuse otsimist ja emotsioonide kirjeldamist. See laul andis ka ülevaate kogu toimuvast näitemängust. Teose viimane laul võttis aga kõik näidendis olnud sündmused ja tegemised kokku. Esitasid seda peaaegu kõik näitlejad kes laval käisid. See pala esitati koos tantsuga ning oli üsnagi tempokas lugu, millest saaks teha väikse töötlusega päris korraliku diskolaulu. Heli kvaliteet oli küll väga hea
Gerli suutis oma hääle ja oma olemisega teha muusikali võrratuks. Selles etendus meeldis mulle sp , et kõik mängisid oma rolli hingega. Hea oli ka, et laulmine ja tantsimine käisid käsikäes. Muusikal ise oli lõbus ja tore, kuid vahel ka kurb. Paljud etendused on kahjuks igavad, kuid alati polegi kõik etendused või muusikalid head või lõbusad. Sugari etendus oli huvitav ja tahtmine oli teada mis edasi saab. Tore oli ka et muusikalis oli ingliskeelsed subtiitrid. Joe, Jerry ja Sugar olid selle muusikali staarid, nad suutsid inimesi kuulama ja vaatama panna. Ma arvan , et see muusikal ei jäänud ka minu viimaseks. See etendus pani mind tahtma käia rohkem teatrites ja vaatamas muusikale, mis on väga huvitavad. Sellised etendused on inimestele väga head, see toob ellu natukene positiivsust. Filmidel on halb see, et me ei näe neid oma silmaga ja emotsioon puudub
(2) Valdkonna Matemaatika sisu: 1) hulgad, loendamine ja arvud, arvutamine; 2) suurused ja mõõtmine; 3) geomeetrilised kujundid. Valdkonna Kunst sisu: 1) kujutamine ja väljendamine: mõtete, tunnete edasiandmine nähtaval kujul; 2) kujundamine: objektile esteetilise lisaväärtuse andmine; 3) tehnilised oskused: voolimine, joonistamine, maalimine, meisterdamine; 4) kunstiteoste vaatlemine, vestlused kunstiteostest, kunstist. Valdkonna Muusika sisu: 1) laulmine; 2) muusika kuulamine; 3) muusikalis-rütmiline liikumine; 4) pillimäng. Integratsioon pedagoogikas on erinevates õppeainetes omandatud teadmiste ühendamine ja seoste leidmine (eesmärgid: mõista, suhestada õpitut, saada teisi võimalusi mõtete struktureerimiseks). Väline integratsioon - õpetajate teadlik katse seostada valdkondi omavahel ja õppekava üldiste printsiipidega, et saavutada õppekava ja õppe terviklikkust. Sisemine integratsioon - õppijas endas ega ole lõplikult kontrollitav. Siin on
kahtlasesse atmosfääri ja kohalikku tähte, imekaunisse Sally Bowlesi. Kui Sally oma kiiva armukese, klubiomanik Maxi poolt vallandatakse ja ta Clifi juures proua Schneideri pansionis varjualust otsib, areneb kergemeelse femme fatale'i ja tagasihoidliku kirjaniku vahel kummaline suhe, mille jooksul Cliff nõustub mustatööga ning nii öelda kerge rahaga, Cliff suudab Sallyga tülli minna, Sally läheb tagasi Cabaret'sse tööle ning Sally teeb abordi ise teadmata, kelle laps see täpselt on. Muusikalis on selgelt näha, kuidas välimus ning armastus ajavad Cliffi pea sassi. Ta mõtleb elust koos Sallyga, kuid Sally oma tuleviku päris samamoodi ei näe. Kahe nii erineva inimese suhe on raske ning tülid on kerged tulema. Naine on väga iseseisev ning vaatamata kooselule Cliffiga teeb otsuseid siiski üksinda. Raamatus ,,Desiree" on peategelaseks samuti väga iseseisev naine, kuid siiski käitub teistmoodi kui Sally. Sally töötab asutuses, mis ei ole kõige
saksofonisti Mart Unt'iga. Olin küll varem Uku Suviste laule kuulnud, kuid nüüd oli võimalus näha seda oma silmaga. Kahes loos lõi kaasa ka kohalik koor, kuhu ka mina kuulusin. Uku Suviste on sündinud 1982 aastal 6. juunil Tallinnas. Ta on pärit muusikute perest. Uku on õppinud muusikakoolis klaverit ja pop-jazzi. Lisaks õppis ta ka muusikaproduktsiooni. Suviste on kaasa teinud mitmetes muusikali projektides: ,,Oliver Twist", ,,Chicago" ning Georg Otsa Muusikakooli muusikalis ,,West Side Story". Praegu on Uku Suviste laulja, pianist ja helilooja. Kuna tegu oli soolokontsertiga, siis Uku sai peamiselt ise oma äranägemise järgi laule järjestada. Kokku oli esitatud lugusid 10. Repertuaar koosnes tema tuntuimatest lugudest. Nii sai ka suurem osa publikust kaasa laulda. Esitatud lood olid näiteks ,,Sind otsides", ,,Jagatud öö" ja ,,Rääkimata lugu". Need ongi ehk Uku Suvist kõige tuntumad lood, sest neist
Estonia laval laulis ta alates 1951. aastast kuni oma surmani. Teda kutsuti regulaarselt esinema Leningradi ja teistesse tähtsamatesse ooperimajadesse üle Nõukogude Liidu, mitmel korral ka Moskva Suurde Teatrisse. [3; 2008, 02.02] Tema repertuaari kuulusid sellised rollid nagu Jevgeni Onegin, Jeletski, Escamillo, Renato, Don Giovanni, Papageno, Rigoletto, Jago, Porgy, Figaro, nimiosa Kabalevski ,,Colas Breugnon" 'is, kaksikroll Cervantes/Don Quijote Leigh' muusikalis ,,Mees La Manchast". Tema tuntuim roll oli nimiosa Rubinsteini ,,Deemonis". [3; 2008, 16.01] Andumusega kunstile kaasnes G. Otsal suur ühiskondlik töö. Kohtumised töötajatega, esinemised töölistele, maatöötajatele ja Nõukogude armee sõjameestele moodustasid tema elu lahutamatu osa. Ta oli NLKP liige 1946. aastast ja valiti mitmel korral teatri parteiorganisatsiooni sekretäriks. [2 lk 283] Partei ja Nõukogude valitsus hindasid G. Otsa teeneid kõrgelt. Teda oli autasustatud
Katoliku kiriku korraldus Eesti alal 13.-16.s. (80-82) : Toomkapiitel k6rgem vaimulike kolleegium, mis koosnes reeglina 12 toomh2rrast. Sinod - piiskopkonna vaimulike koosolek ja visitatsioon. Kirikukatsumine visitatsioon(WTF?), v6imaldas saada ylevaadet jumalas6na kuulutamisest ja rahva 6petamisest preestrite poolt ning ka usuelu v22rn2htustest. Missa - pidulik jumalateenistus. Liturgia - Missadel domineeris muusikalis-s6naline osa. Kihelkonnakirik - kihelkonna keskus. Kabel v2iksem kirik, kus kiriklikke ylesandeid t2itsid preestri asendajad vikaarid. Preester - vaimulik, kellel on sakramentide jagamise pyhitsus. Kirikukymnis 1/10 m6isa kymnisest. Sakrament - püha talitus, mille kaudu kirik vahendab Jumala lunastavat armu. Visitatsioon kiriku korrastus Piiskop - Oma valduses kirikuelu juht ning kiriklike syytegudeasjus k6rgeim kohtunik. Vikaar Preestri asendaja/ kiriku6petaja.
annaabi.ee 
