Meeleolu on dramaatiline, kuid rahulik. Mulle meeldib, et autor ei ole püüdnud varjata pildis peituvat kannatust, mis väljendub Peetruse ilmes. Samuti ei ole püütud hoida pilti puhtana riiete kulunud väljanägemine ning mullased jalad, tuhmid värvid. See valguskiir, mis langeb Püha Peetrusele muudab pildi ilmekamaks ning annab justkui sõnumi, et Peetrusele on avatud taevasse uks, kuhu ta peagi siseneda saab. Caravaggio on maalinud palju portreesid ning olustikulisi teoseid, seetõttu võib maali Peetruse ristilöömisest vaadelda üsna omanöolise ja erilisena. Kunstnik on kasutanud oma maalides süngeid ja tumedaid toone, mis muudavad pea kõik tema pildid draamaatiliseks. Isegi sellistest piltidest, kus on kujutatud tegelasi seltskonnas või pidudel, ei õhka priiskavat uhkust ega lõbusat meeleolu. Võrreldes teiste sama stiili kunstnikega, on Caravaggio maalid väga loomutruud ning tema ei kartnud kujutada inetust ega labasust
klassikalisi vorme käsitleti üsna vabalt kirjutati põhiliselt programmilist muusikat, teemadeks loodus, ajalugu, rahvalooming (muistendid, legendid) Romantism avardas märksa muusika sisulist ja tunnetuslikku külge. Väljendusvahendite otsingud mitmekesistasid harmooniat, orkestratsiooni ja teoste vormi. Huvi looduse, rahvuskultuuri, rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmele žanrile uue ilme. Loodi muinasjutulisi ("Undine"), fantastilis-olustikulisi ("Nõidkütt"), rahvuslikku vabadusliikumist kajastavaid ("Wilhelm Tell"), heroilis-romantilisi ("Norma"), lüürilis-psühholoogilisi ja filosoofilisi oopereid ("Faust", "Tristan ja Isolde"). Sümfoonilistes ja vokaalsümfoonilistes suurvormides, lauludes ja klaveripalades said valitsevaks lüürika ja psühholoogilisus. Tekkisid vokaal- ja instrumentaaltsükkel. Suurt tähelepanu osutati programmilisele muusikale, rohkesti viljeldi ballaadi, variatsiooni, fantaasiat ja parafraasi
saj algul ja kestis 19. saj keskpaigani. Kunstis toetub romantism samadele sotsiaalsetele ja esteetilistele alustele millelgi ka teistes kunstiliikides. Iseloomulik on ainestiku valimine ajaloost, legendidest ja kirjandusteostest. Muusikas oli romantism umbes 1820–1880 valitsenud suund. Romantism avardas märksa muusika sisulist ja tunnetuslikku külge. Huvi looduse, rahvuskultuuri, rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmele žanrile uue ilme. Loodi muinasjutulisi, fantastilis-olustikulisi, rahvuslikku vabadusliikumist kajastavaid, heroilis-romantilisi, lürilis- psüholoogilisi ja filosoofilisi oopreid. Teatrikunstis oli romantismiajastu umbes 1810–1850. Näitekunstis väljendus romantism peamiselt näitleja tõepärases, kuid tugevate tundmustega mängus. Lavakõne muutus elulisemaks ja intonatsioonirikkamaks ning seostus hoogsama žesti ja liikumisega. Romantismi kõrgpunkt oli 1830. aastail, kui lavastustes hakati
austust ning lähtuti idamaistest tavadest ka riigiasjades). Nt Egiptuses säilitati peaaegu muutumatul kujul talupoegade igapäevase töö üle teostatav riiklik järelvalve. Linnades järgiti vanu kombeid, suurema ulatuse sai orjapidamine. Sõjavägi koosnes nüüd palgasõduritest, kodakondsusel polnud enam riigielu ja -kaitse korraldamisel tähtsust. Kirjandus. Teater kaotas senise tähenduse komöödiad käsitlesid armastust ja olustikulisi teemasid ning tragöödiate puhul piirduti klassika ettekandmisega. Esiplaanile tõusis luule. Kuna tähtsaim luulekeskus oli Aleksandria, siis tuntakse selleaegset poeesiat Aleksandria luule nime all. Poeedid olid erudeeritud, luulelt ei oodatud sügavat sisu, see pidi lihtsalt naudingut pakkuma. Filosoofia. Kodanikuvoorustel polnud enam tähtsust, juureldi selle üle, kuidas jõuda saatuse heitlikkusest hoolimata õnne ja hingerahuni. Tähelepanu pöördus isiklikele hingevajadustele
koolkonnad Prantsusmaal, Poolas, Itaalias, Hispaanias, Taanis ja USA-s. Romantism kujutavas kunstis Teoste tundeskaala ulatub hardusest heroilise paatoseni. Romantismis kui kunstivoolus on eredalt väljendatud kunstniku suhtumine kujutatavaisse nähtusisse, mis annab kunstiteostele erilise kõrgendatud emotsionaalse värvingu. Arhitektuuris on romantismiajastule iseloomulik minevikustiilide eklektiline taaskasutamine. Romantism muusikas Loodi muinasjutulisi ("Undine"), fantastilis-olustikulisi ("Nõidkütt"), rahvuslikku vabadusliikumist kajastavaid ("Wilhelm Tell"), heroilis-romantilisi ("Norma"), lüürilis- psühholoogilisi ja filosoofilisi oopereid ("Faust", "Tristan ja Isolde"). Sümfoonilistes ja vokaalsümfoonilistes suurvormides, lauludes ja klaveripalades said valitsevaks lüürika ja psühholoogilisus. Tekkisid vokaal- ja instrumentaaltsükkel. Suurt tähelepanu osutati programmilisele muusikale, rohkesti viljeldi ballaadi, variatsiooni, fantaasiat ja parafraasi.
võtma. Paraku juhtus nii, et see laev tuli alles 1580 päeva pärast. Rohkem kui nelja aasta jooksul koges meremees üksinda saarel elades seda, mida Robinson Crusoe romaani lehekülgedel. Lugejate soovil kirjutas Defoe neli kuud hiljem teosele järje "Robinson Crusoe uued seiklused, mis moodustavad teise ja viimase osa tema elust ja kummalise aruande tema reisidest läbi kolme maailmajao. Tema enda kirja pandud.". Peale "Robinson Crusoe" kirjutas Defoe teisigi seiklus- ja olustikulisi romaane (näit "Moll Flanders" jt), milles leiab käsitlemist inglise alamkihtide elu. Juurde Defoe`st: "Maailmakirjandus I" lk 256 259
kujutatavaisse nähtusisse, mis annab kunstiteostele erilise kõrgendatud emotsionaalse värvingu. Romantism muusikas Muusikas on romantism umbes 18201880 valitsenud suund. Romantism avardas märksa muusika sisulist ja tunnetuslikku külge Väljendusvahendite otsingud mitmekesistasid harmooniat, orkestratsiooni ja teoste vormi. Huvi looduse, rahvuskultuuri, rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmele zanrile uue ilme. Loodi muinasjutulisi , fantastilis-olustikulisi, rahvuslikku vabadusliikumist kajastavaid, heroilis-romantilisi lüürilis-psühholoogilisi ja filosoofilisi oopereid Sümfoonilists javokaalsümfoonilistes suurvormides, lauludes ja klaveripalades said valitsevaks lüürika ja psühholoogilisus. Tekkisid vokaal- ja instrumentaaltsükkel. Suurt tähelepanu osutati programmilisele muusikale, rohkesti viljeldi ballaadi, variatsiooni, fantaasiat ja parafraasi. Interpretatsioonikunst muutus virtuoossemaks
Kui mehed lahkumas asuvad, laseb Aliide mõlemale kuuli selga. Samal ajal põgeneb Zara koos kambrist kaasa võetud Hansu pildi ja märkmikuga takso peale ja sõidab minema. Kui maja tühi, kirjutab Aliide veel viimase kirja Inglile, kus mainib, et Ingel ja Linda on oodatud tagasi koju. Pärast seda paneb ta maja põlema ning ise heidab kambris Hansu laiba kõrvale pikali. Taust: Kuna teose autor on noor ja ei tune Eesti olusid väga põhjalikult, on teosesse sattunud olustikulisi ebatäpsusi: 1947. ei marineerinud eesti naised seeni, 1950. ei olnud meil kasutusel kleeplinti, 1951. polnud veel laste sukkpükse, 1986. sai eesti rahvas ametlikult Tsernobõli katastroofist teada enne maipühi, mitte kümme päeva hiljem. Autor toob meieni kõik, mis on seotud nõukogude ajaga, väga negatiivses valguses. Näiteks NKVD-mehed (venekeelne lühend; NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat) olid vägistajad,
Eestisse jõuab rahvusliku liikumise perioodil läbi Koidula loomingu (1860.-1880.). Romantism muusikas Muusikas on romantism umbes 18201880 valitsenud suund. Romantism avardas märksa muusika sisulist ja tunnetuslikku külge. Väljendusvahendite otsingud mitmekesistasid harmooniat, orkestratsiooni ja teoste vormi. Huvi looduse, rahvuskultuuri, rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmele zanrile uue ilme. Loodi muinasjutulisi ("Undine"), fantastilis- olustikulisi ("Nõidkütt"), rahvuslikku vabadusliikumist kajastavaid ("Wilhelm Tell"), heroilis- romantilisi ("Norma"), lüürilis-psühholoogilisi ja filosoofilisi oopereid ("Faust", "Tristan ja Isolde"). Sümfoonilistes ja vokaalsümfoonilistes suurvormides, lauludes ja klaveripalades said valitsevaks lüürika ja psühholoogilisus. Tekkisid vokaal- ja instrumentaaltsükkel. Suurt tähelepanu osutati programmilisele muusikale, rohkesti viljeldi ballaadi, variatsiooni, fantaasiat ja parafraasi
Eestisse jõuab rahvusliku liikumise perioodil läbi Koidula loomingu (1860.-1880.). Romantism muusikas Muusikas on romantism umbes 18201880 valitsenud suund. Romantism avardas märksa muusika sisulist ja tunnetuslikku külge. Väljendusvahendite otsingud mitmekesistasid harmooniat, orkestratsiooni ja teoste vormi. Huvi looduse, rahvuskultuuri, rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmele zanrile uue ilme. Loodi muinasjutulisi ("Undine"), fantastilis- olustikulisi ("Nõidkütt"), rahvuslikku vabadusliikumist kajastavaid ("Wilhelm Tell"), heroilis- romantilisi ("Norma"), lüürilis-psühholoogilisi ja filosoofilisi oopereid ("Faust", "Tristan ja Isolde"). Sümfoonilistes ja vokaalsümfoonilistes suurvormides, lauludes ja klaveripalades said valitsevaks lüürika ja psühholoogilisus. Tekkisid vokaal- ja instrumentaaltsükkel. Suurt tähelepanu osutati programmilisele muusikale, rohkesti viljeldi ballaadi, variatsiooni, fantaasiat ja parafraasi
siiski mingisugust huvi rahvahulkade elu vastu ning oli suunatud tulevikku. 1.1. Romantism muusikas Muusikas on romantism umbes 18201880 valitsenud suund. Romantism avardas märksa muusika sisulist ja tunnetuslikku külge. Väljendusvahendite otsingud mitmekesistasid harmooniat, orkestratsiooni ja teoste vormi. Huvi looduse, rahvuskultuuri, rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmele zanrile uue ilme. Loodi muinasjutulisi ("Undine"), fantastilis- olustikulisi ("Nõidkütt"), rahvuslikku vabadusliikumist kajastavaid ("Wilhelm Tell"), heroilis- 4 romantilisi ("Norma"), lüürilis-psühholoogilisi ja filosoofilisi oopereid ("Faust", "Tristan ja Isolde"). Sümfoonilistes ja vokaalsümfoonilistes suurvormides, lauludes ja klaveripalades said valitsevaks lüürika ja psühholoogilisus. Tekkis vokaal- ja instrumentaaltsükkel. Suurt
Vabadus viib rahva barrikaaridele. 1830 Maduse'i parv. 1819 ROMANTISM MUUSIKAS Muusikas on romantism umbes 18201880 valitsenud suund. Romantism avardas märksa muusika sisulist ja tunnetuslikku külge. Väljendusvahendite otsingud mitmekesistasid harmooniat, orkestratsiooni ja teoste vormi. Huvi looduse, rahvuskultuuri, rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmele zanrile uue ilme. Loodi muinasjutulisi, fantastilis-olustikulisi, rahvuslikku vabadusliikumist kajastavaid, heroilis-romantilisi, lüürilis-psühholoogilisi ja filosoofilisi oopereid. Näiteks ,,Undine", ,,Nõidkütt", ,,Willhelm Tell", ,,Norma", ,,Faust", ,,Tristan ja Isolde" jne. Sümfoonilistes ja vokaalsümfoonilistes suurvormides, lauludes ja klaveripalades said valitsevaks lüürika ja psühholoogilisus. Tekkisid vokaal- ja instrumentaaltsükkel. Suurt tähelepanu osutati
värssides aforismid) 29. Millist ainest kasutasid oma komöödiates Plautus ja Terentius? Kuidas iseloomustaksite nende autorite komöödiaid? Nimetage autoreid, kes on Plautuse teostest inspiratsiooni saanud. Milles seisneb Terentiuse tähtsus eesti teatriloos? Plautuse näidendid kuuluvad nn mantlikömöödia liiki, mille kreeka päritolul pole kahtlust. Tegevus toimub alati mõnes kreeka linnas ning tegelased kannavad kreeka nimesid, kuid miljöösse on segatud rooma olustikulisi seiku. Pearõhk on asetatud koomikale: nii karakteri-kui situatsioonikoomika ning dialoogid. Dialoog on jantliku iseloomuga, teravmeelne, palju on sõnamänge, hüperboole, kõnekäände, jämedakoelist nalja. Plautuse komöödiad andsid ainest Shakespeare'i, Lope de Vega, Molière'i, Holbergi, Lessingi loomingule. Terentius kirjutas arenenumale maitsele ning püüdis säilitada kunstilist omapära. Tema komöödiates puudus jämekoomika, aga ka laulud, mistõttu ta ei olnud nii populaarne
Venus Genetrixi templiga, ehitas uue amfiteatri, Basilica Julia ja laiendas suurt tsirkust (Circus Maximus) (Vaga 1999: 111). Itaalia ehituskunsti arengust vabariigi ajastul annab ülevaatliku pildi a. 79 pKr vulkaani Vesuuvi laava alla maetud Pompei Lõuna-Itaalias. Linna hakati välja kaevama XVIII sajandil. Katastroof 8 säilitas mitte üksnes linna arhitektuurilise üldilme, vaid ka olustikulisi detaile, näiteks kritseldusi majade seintel ja gladiaatorite võitluse kuulutusi. Eluhooned olid ehitatud lubjakivist vanaitaalia põhiplaani järgi. Kuigi Pompei oli vaene linn, oli ka siin veevarustus ja kanalisatsioon, termid, foorum ja amfiteater. II sajandil Muutus Pompei Kreeka mõjutustel hellenistlikuks linnaks. Lubjakivi asemel hakati tarvitama tuffi ja kreeka sambaarhitektuur sai valitsevaks. Selle ajal ehitati ümber kogu linn
Suur altarimaal, mis koosneb kolmest osast Vasakpoolsel tahvlil kujutatakse eedeni aeda Aadama ja Eevaga, aga seal on ka fantastilisi loomi ja taimi Keskmine tahvel on olustikulise iseloomuga, kujutab kaasaegset elu; patustamine ja selle tulemused Parempoolne tahvel - põrgupiinad ja kannatused; fantastilised koletised Fantastika avaldub just külgmistes tahvlites Lk 88-89 näited Lõbude aed; Püha Antoniuse kiusamine Olustikulisi maale on tehtud (Kadunud poeg; Narrilaev) Kaduud poja teema on võetud Piiblist, aga siin on see lahendatud olustikulisel moel(isa poolt välja aetud poeg) Narrilaev - raskete vaimuhaigete ravimine 08.11.2007 Michelangelo Kapitooliumi väljak (rohkem näiteid vt edasi konspektis) 15. SAJANDI ITAALIA MAALIKUNST Kuni lk 58 (õppida kolmapäevaks)
linnast väljas sõjaväeasulates. Hellenistlikud riigid ja kultuurielu Kultuur edenes tänu valitsejate soosingule. Aleksandria rajati muusade tempel Museion, millest sai suur riiklikult ülalpeetav kultuuri.- ja teaduskeskus. Sinna rajati ka raamatukogu, mis sisaldas enamvähem kogu kreeka kirjasõna. Kultuurikeskused olid ka Pergamon ja Ateena Hellenistlik kirjandus Teater kaotas oma tähenduse. Komöödiate kirjutamine jätkus, käsitleti armastust, pereelu ja olustikulisi teemasid; tragöödiates piirduti klassika ettekandmisega. Esiplaanile tõusis luule. Hellenistlikud poeedid teadsid kreeka kirjandusest kõike, ka tähtsusetumaid müüte. Moraalile ja ühiskonnaelu puudutavatele teemadele rõhku ei pandud; ülistati valitseja perekonnaliikmeid, kirjutasid armastusest. Oluline ei olnud mitte sisu, vaid peen ja elegantne stiil. Kadus eesmärk lahti mõtestada inimeste probleeme oluline oli vaid naudingut pakkuda. Filosoofia
nind pakuti erootilisi teenuseid, seal võisid käija ka vaesed. Hakati ehitama ka korraselamuid. Majdaes kasutati põrandaaluseid kõttesüsteeme. Pompei on parim ettekujutus keisririigiaegse Itaalia väikelinna arhitektuurist Lõuna-Itaalias.linn paiknes tegutseva vulkaani Vesuuvi jalamil ja mattus pärast purset 79. Aastal vulkaanilise tuha alla, kust seda alles 18. Sajandil välja kaevama hakati.katastroof säititas linna arhitektuurilise üldilme nind ka olustikulisi detaile, nt kritseldusi maja seintel ja gladiaatorite võitluse kuulutusi. Erinevalt Roomast on Pompeis majad üldiselt siiski ühe või kahe korruselised. Ka Pompeis oli olemas veevarustus, kanalisatsioon, termid, foorumid, ja amfiteater. Suuremad elamud olid kaetud seinamaalingutega, mis on Rooma maalikunsti kõrge taseme parimaks näiteks. Väljakaevamiste alusel võib väita ka seda, et mitte ainult suurlinnad ei olnud jõukad vaid kah väiksemad oli heal järjel.
33. Millist ainest kasutasid oma komöödiates Plautus ja Terentius? Kuidas iseloomustaksite nende autorite komöödiaid? Nimetage autoreid, kes on Plautuse teostest inspiratsiooni saanud. Milles seisneb Terentiuse tähtsus eesti teatriloos? Kirjutasid kreeka-ainelist e nn ,,mantlikomöödiat" e palliat. Plautus: eeskujuks uusatika komöödia loojad. Segas mitu näidendit kokku. Tegevus toimub kreeka linnas ja tegelased kannavad kreeka nimesid, kuid miljöösse on segatud palju rooma olustikulisi seiku. Palju monoloogilist ja dialoogilist laulu komöödia operetlik etendus, milles kõne vaheldub aariaga, kasutas ohtrasti kõlamänge, alliteratsiooni ja assonantsi ning samatüveliste sõnade kordamist. Valdavalt perekondlikud motiivid. ,,Potikomöödia". Moliere on saanud temalt innustust oma komöödiale ,,Ihnus", innustust on saanud ka Shakespeare, Lessing jt. Terentius: püüdis oma komöödiad suunata veidi arenenumale maitsele, tahtis anda
Panteism. • Huvitus inimpsühholoogiast ---> psühholoogilised ooperid, keeruliste probleemidega tegelaskujud. Kokku kirjutas 9 ooperit: Tuntumad on: 3. „Jenůfa” EE 1904 Sotsiaalne draama 6. „Katja Kabanova“ EE 1921 realistlik-psühholoogiline. Ühiskonnakriitiline. 7. „Kaval Rebaseke“ EE 1924 See ooper on helilooja üks tuntumatest teostest. 1920. aastal pakkus kunstnik Stanislav Lolek Brno ajalehele joonistusi metsloomadest ja lindudest, samuti looduspilte ja olustikulisi stseenikesi. Kuna pildid olid humoorikad ja vahvad otsustati piltidele lisada tekst ja need ajalehes avaldada. Selle ülesande sai endale reporter Rudolf Tesnohlidek, kes kõigile üllatuseks kirjutas vaimustava jutustuse “Reinuvader kavalpeake”, mis oma vallatu poeetilisusega suurepäraselt joonustustega haakus. Jutustusega tutvus ka Janáček ja palus kohe luba selle alusel ooper kirjutada. Libreto koostas
kreeklaste teatriarmastuselõppu. Igas suuremas kreeka linnas, olgu Kreekas või idamaadel, oli endiselt teater ja jätkus ka näidendite kirjutamine ning ettekandmine. Kuid varasematega võrreldavaid tragöödiakirjanikke enam esile ei kerkinud. Selle asemel lavastati sageli vanade klassikute teoseid. Komöödiate puhul oli uusloomingu polulaarsus suurem. Hellenistlikud komöödiad polnud aga enam poliitilised, nagu klassikalisel perioodil, vaid puudutasid nüüd armastust, perekonnaelu ja olustikulisi teemasid. Hellenistliku luule tähtsaim keskus oli Aleksandria. Seetõttu tuntakse hellenistlikku poeesiat peamiselt Aleksandria luule nime all. Toonased poeedid olid olid enamasti väga erudeeritud, tundsid detailideni kogu varasemat kreeka kirjandust ja mütoloogiat, sealhulgas ka kõige vähemtuntud müüte. Kõiki oma teadmisi püüdsid nad ka oma luules ära kasutada. Kuid erinevalt varasematest poeetidest ei tundnud nad suuremat huvi ühiskonnaelu ja moraali
kreeklaste teatriarmastuselõppu. Igas suuremas kreeka linnas, olgu Kreekas või idamaadel, oli endiselt teater ja jätkus ka näidendite kirjutamine ning ettekandmine. Kuid varasematega võrreldavaid tragöödiakirjanikke enam esile ei kerkinud. Selle asemel lavastati sageli vanade klassikute teoseid. Komöödiate puhul oli uusloomingu polulaarsus suurem. Hellenistlikud komöödiad polnud aga enam poliitilised, nagu klassikalisel perioodil, vaid puudutasid nüüd armastust, perekonnaelu ja olustikulisi teemasid. Hellenistliku luule tähtsaim keskus oli Aleksandria. Seetõttu tuntakse hellenistlikku poeesiat peamiselt Aleksandria luule nime all. Toonased poeedid olid olid enamasti väga erudeeritud, tundsid detailideni kogu varasemat kreeka kirjandust ja mütoloogiat, sealhulgas ka kõige vähemtuntud müüte. Kõiki oma teadmisi püüdsid nad ka oma luules ära kasutada. Kuid erinevalt varasematest poeetidest ei tundnud nad suuremat huvi ühiskonnaelu ja moraali
etenduse elemendi teise kõrvale nii, et igaüks neist loob oma iseseisva kujundi, tekitab see vaatajates küsimusi ja pingeid (kas ja kuidas need elemendid kokku sobivad?). N: T.Tharp vastandab erinevaid liikumiskeeli: virtuoosset balletti ja igapäevaseid argiliikumisi ("Push Comes to Shove"). Selliselt toimides tekitab ta küsimusi ja mängib väljakujunenud koodidega (balletti tantsivad erilised, väga treenitud inimesed, kes tavaliselt ei tee olustikulisi liigutusi, mis pole stiliseeritud vastavalt balletiesteetikale). Õhuline, efemeerne, elegantne on vastandatud maise, igapäevase, inimlikuga. 5. CONTRA-CONTEXTUAL (vastandkontsekstuaalne) - asetades tantsu kontrastsesse konteksti, tekitab see põnevaid mõtteid ja ontrigeerib vaatajat. P. Baush oma "Blubeard"´is toob lavale õhtukleitides naistantsijad, kes tantsivad ja liiguvad kuivanud puulehti täis lavapõrandal. Side õhtukleitide
??või Octavianus???) vallutas. See on hellenismiperioodi igal-juhul-lõpp. Tähistas ka Rooma vabariigi lõppu, ainuvalitsejaks seal. Allikad. Üsna halvasti kirjalike allikatega kaetud. Paljud lõigud väga halvasti tuntud. Seetõttu hel per-i pol ajaloo kirjutamine detailides võimalik ei ole. See-eest on säilinud palju epigraafilist materjali (raidkirju), mis võimaldavad kohalikku olustikku vaadelda. Egiptusest pärit papüürosed, mis sisaldavad kirjandusteoseid ja ka olustikulisi dokumente. Ka arh leiumaterjal üsna rikkalik, sest keeklaste ehitustegevus oli väga laialt levinud ja pompöösne. Elamuarhitektuur palju suurejoonelisem kui varem. Oluline ajaloolane: kreeklane Polybios kirj II saj eKr, oli Ahhaia liidu liitriigis, aristokraatlikku päritolu ja üks liidreid. Ta viidi pantvangina Rooma, kui vabanes, siis jäi ka sinna, suhtles seal palju oma pol liidritega, oli nendega väga lähedastes suhetes, nägi seega Rooma pol telgitaguseid väga lähedalt pealt,
), kandis vahel õige fantastilist riietust. "Konnad", "Linnud", "Herilased", "Pilved" kõik need vanad komöödiad on saanud oma pealkirjad koori järgi. Näitleja välimus oli kuni IV saj-ni enam-vähem ühesugune, ent väga omapärane; selles torkasid silma paks kõht ja istmik, nahast tehisfallos ning karikatuurne mask. Sitsiilias kirjutas VI-V saj. vahetusel komöödiaid Epicharmos. Tema komöödiad kujutasid endast lihtsa lõpplahendusega olustikulisi ja mütoloogilisi pilte. Vana-atika komöödia objektiks oli elav kaasaeg, poliitilise ja kultuurielu aktuaalsed küsimused. Autorid kasutasid täielikku pilkamis- ja mõnitamisvabadust üksikkodanike suhtes nende nimepidi ettetoomisega. Komöödia süzee on enamasti fantastilist laadi. Kõige olulisemaks komöödia osaks on agoon, näidendi peategelaste sõnasõda. Vaidlus keerleb alati mõne aktuaalse poliitilise või muu ühiskondliku teema ümber, kusjuures koor harilikult kiidab
lõppes Lev Tolstoi oma epopöa ,,Sõda ja rahu". Oma hinnangu andis sellele D oma tegelaskuju kaudu. Selle hinnanguga võib tutvuda lugedes ,,Nooruki" lõppu. D suhtus Tolstoisse suure austusega, aga hinnang oli kriitiline talle ei meeldinud, et ,,Sõja ja Rahu" tegevus toimub minevikus. Kirjanikul on võimalik minevikku idealiseerida. Päevakajaliste teemade puhul see võimalik ei ole. D otsustab jääda aktuaalsete teemade juurde. Olustikulisi kirjeldusi on päris palju. Suurt rolli mängib tegelaste psühholoogia. Arvatakse, et D avastas psühhiaatrias psühholoogilised kompleksid ta on esimene, kes nendest oma teostes kirjutab. Teadus tegeleb sellega alles 20. sajandil. D kirjeldab ka stressi samuti esimesena (,,Tasane"). Karamazovites on ka see kiht kirjeldatud. D projitseerib kogu tegevuse piibli sündmustele. Kurjad vaimud seal on juttu sigadest, kes väljusid inimestest ja jooksid merre. See on allegooria
annaabi.ee 
