Hoomama aimama Nostalgia mineviku igatsus Süüme südametunnistus Imal magusavõitu Nuppel knopka Taie - kunst Interpunktsioon Nöpsik knopka Taies kunstiteos kirjavahemärgistus Ohjama juhtima Tarima vedama Isak üksik, erak Olme igapäevane Tarnima hankima Jõnk rumal Olve olukirjeldus Team meeskond Kaarel rabamurakas Olve olukirjeldus Teave informatsioon Kaasama kaasa tõmbama Ortograafia õigekiri Teip kleeplint Kaema vaatama Otsak otsmine Teraapia ravi Kahu öökülm Palang - põlemine Tiidsalt jõudsalt Kainik 7-11 aastane laps Pale nägu Tour reis
toon romantiline naiselik sõnavara Palju maakeelt Ilus, puhas, tundeline Erinevused NSVL meelne eestimeelne sarnasused Kirjutasid armastusest, inimestega lähedased teemad, looduse temaatika. 4. Mille poolest erinesid 1950 draama, proosa ja luule? Draama- ründav, satiiriline, arvukalt tegelasi ja tegevust. Proosa-novell hävis, hakkas levima jutustus, uus zanr olukirjeldus, elu dokumentaalses laadis. Luule-lühikesed lüürilised luuletused, poeemid, võitlus-ja igatsusluule. 5. Millised on läbivad motiivid K.Lepiku luules. Näited. K.Lepik: Motiivid: Kodumaa igatsus, igapäevane tegevus, kord Eestis polnud inimlik ja lootus et see kukub millalgi, pagemine Rootsi. Teemad: Kodumaa, usuline ja mütoloogia (paradiis ja kurat), kodumaalt äraolemine, võõrvõimu langus. 6. Mis on panoraamromaan? Panoraamromaan: Loob avara ja üksikasjaliku
ning vastaja või kaks · peaks pakkuma usutletavale üllatusi (ja enam) jutustajat · intervjueeria ei tüki ise esile, vaid loob usutletavale rääkimiseks soodsa olukorra VESTLUS OLUKIRJELDUS- MONTAAZ TELEUUDIS aluseks avalikus elus toetub viimase ööpäeva faktidele ja sündmustele toimunu SARI saateid seob sarjaks osast osasse korduv ülesehitus sisust tulenev seos AJAKIRI
dramaatilisi ja lüürilisi vahelepõimeid. Kujutab elu mitmesugustel perioodidel. 17.-18. saj Miniatuur e laast viimistletud sõnastusega meeleolupilt. Novellist lühem, tegevustikku nimetati romaaniks novelli, mis oli kirjut romaani keeltes: prantsuse, hispaania, itaalia. ei pruugi ollagi, domineerib lüüriline meeleolu või filosoofiline mõtisklus. Põhilised keskaegsed romaanid olid kangelas-, rüütli-, armastus- ja pastoraalromaan. Olukirjeldus kasutab päriselus elavaid inimesi või reaalseid sündmusi (on vaheaste Nüüd on romaan ulatuslikum. Teema ja ainestiku järgi jaguneb zanr: ilukirj ja dokumentaalse materjali vahel). · arenguromaan; Muinasjutt · reisi-; Muistend
1950 Luule Poeem, võitlus ja igatsusluule. Juhan Smuul, Rudolf Sirge, Juhan Smuul ,,Kirjad Sõgeda külast", Rudolf Sirge Proosateoseid ilmus vähe, nende Proosa - novell, realistlik, jutustus, Aadu Hint, August Jakobson, ,,Maa ja Rahvas", Aadu Hint ,,Tuuline rand", Gustav sõltus poliitilistest ettekirjutustes olukirjeldus, ajalooainelised Gustav Suits, Ivar Grünthal, Suits ,,Tuli ja tuul", Ivar Grünthal ,,Uni lahtiste aja proosas tõusid esile panoraamromaanid, Marie Under, Ilmar Laaban, silmadega", Marie Under Sädemed tuhas", Ilmar panoraamromaanid. Näite-kirjan Draama realistlik, päevakohased teemad
Ühiskonnakriitika (lüürilis-heroiline laul) Tähelepänu on keskaja- ja ja selekteerimise koht; sealt Usu(kiriku)vastasus tuli kohakirjanduse mõiste, Kriitika läbi satiiri renessansi autoritel olukirjeldus (tüüpiline) Klassikalised zanrid 19.saj eesmärk oli olla I faas materialistlik, taanduvad, ei kasutata objektiivne (paratamatult on empiiriline enam klassikalisi
kannatada.Ta lahkus tehasest ja hakkas "austripiraadiks" hakkas San Francisco lahes austreid püüdma, mis oli keelatud.Varsti õnnestus tal pääseda madruseks laevale, mis läks Beeringi merele kotikuid püüdma. Jõudnud tagasi San Franciscosse, asusu Jack uuesti tööle vabrikusse.Seekord dzuudivabrikusse, kus kord oli niisama julm kui konservivabrikuski. Samal aastal see oli 1893 tegi Lodon oma esimese kirjandusliku katsetuse.See oli olukirjeldus "Taifuun Jaapani rannikul".Olukirjeldus võitis esimese auhinna ühe San Francisco ajalehe kirjanduslikul võistlusel.Jack London oli siis seitsmeteistkümne aastane.Ta hakkas unistama kirjanduslikust tegevusest. Parajasti sel ajal puhkes USA-s majanduskriis, millega kaasnesid rahutused ja streigid tööliskonna hulgas seoses nende olukorra parandamist.Armee löödi aga politsei ja sõjaväeosade poolt laiali. Londonist saab nüüd hulkur, kes koos teiste omasugustega rändab mööda kogu
ettevalmistustega venekeelseteks saadeteks. Saadete maht ja kuulajate arv kasvasid. 1939. oli 86 000 abonenti (+"raadiojänesed") . 1.4. Saadete liigitus Raadio spetsiifika alusel saab jagada selle zanrid informatsioonilisteks (päevauudis, lühiintervjuu jne), arutlevateks (kommentaar, vestluszanrid jt) ning jutustavatkes (kompositsioon, olukirjeldus); muusika võib täita nii tausta kui olla eesmärk omaette. Peale zanrilise jaotuse saab saateid jagada veel sisu järgi: sport, pevaprobleemid, kunst. Järgnevalt on esitatud tollase RH programmi mõlema tasandi iseloomulikumad jooned. 1.4.1. Muusikasaated Muusikal on raadios mitmeid funktsioone: äratada tähelepanu, luua sobivat õhkkonda, juhatada sisse teemat, see võib olla nii taust kui dramaturguline element.
ajakirja. Kui ta suri, siis hakkas ajakirja välja andma Puskini sõber, kuid selle ajakirja maine langes. 1847. algas selle ajakirja uus elu. ,,Sovremennikust" saab 19. saj keskel keskne ajakiri. 1847. aastal rendivad selle ajkirja kaks vene literaati N. Nekrassov ja I. Panajev. Panajevil oli raha ja Nekrassov oli väga andekas kirjastaja, luuletaja ja toimetaja. Luulet enam aktiivselt ei pruugita ega kirjutata. Nende zanrite asemele tulevad teised zanrid proosazanrid: olukirjeldus, jutustus, novell, lühijutt, romaan. Tähtsa koha omandab olukirjeldus. See on otseselt seotud ka realismi tekkimisega. Kirjanikud arvasid, et tegelikkust saab kirjeldada tõepäraselt. See on vastureageering romatismile. Romatismi hinnatakse halvustavalt, kuna ta põhineb väljamõeldisel. Ei kirjeldata enam suurseltskonnaelu, vaid hakatakse kirjeldama tegelikkust. Tekib küsimus, mida tegelikkuse all mõeldakse. Selle all mõeldakse sootsiumi
· novellett, miniatuur, Ood Lühikomöödia rahvalaul skets, etüüd, · humoresk, satiir,följeton Eleegia · jant e farss Värssromaan pamflett · vodevill Jutustus Satiir Draama Olukirjeldus Epigramm Valm Epitaaf Rahvajutt: Mõttesalm · muinasjutt, naljand, Läkitus anekdoot, muistend, legend, pajatus, Pastoraal vanasõna, mõistatus, aforism Sonett Kroonika Reisikirjeldus Haiku Memuaarid Tanka Marginaal Referaat Traktaat
teemast. Austen kujutab oma aja ühiskonna igapäevaelu. Romantismiaja tungi ja tormi parodeerijad oli näiteks Thomas Love Peacock, kes kirjutas satiirilisi teoseid, kus peategelased kritiseerisid tolle aja filosoofilisi arvamusi. Realismi välja kujunemise toetavaks jõuks oli ka ajakirjanduse areng. Balzac ja Dickens olid ka alguses ajakirjanikud (oma aja mõistes muidugi). See oli kui kriitika ja selekteerimise koht. Sealt tuli välja kohakirjanduse mõiste, olukirjeldus. NB! Balzac on oma „Inimliku komöödia“ lõppsõnas sõnastanud enda ja esialgse 19.sajandi realismi. Balzac tuli ideele kirjutada üks romaan, mis koosneb suurest arvust romaanidest (tänapäeval nimetatakse seda jõgiromaaniks) -> „Inimlik komöödia“ , millele mõeldes seostub kohe Dante „Jumalik komöödia“. „Inimlikku komöödiat“ võib võrrelda suure panoraammaaliga, mis on silmale hoomamatu. Balzac kirjutas oma saatesõnas, et tahab
Tõesti, algab ja lõpeb lugu just temaga ning kogu tegevustikku võib tõlgendada kui äärmiselt detailselt jutustatud seiklust, mis samaaegselt seletab ja ristub Ivani isiklikku Saatanaga kohtumise kogemusse ja Meistriga hullumajas koos veedetud aega. Siin toodi välja mõnetine sarnasus Terry Pratchetti romaanidega, kus samuti äärmiselt detailseid ning hästi läbi mõeldud kõrvallugusid räägitakse, mis teinekord põhiteemaga üldse ei haaku. Olukirjeldus ja filosoofia on kõige olulisem teema. Lugu kui selline pole tegelikkuses midagi määrav ega ütlev ja on Wolandi ja tema kaaskonna jaoks pigem igapäevane seiklus.Saatana ball ei olnud ju esmakordselt toimuv üritus. Ühendades "Fausti" ning "Meister ja Margarita" lugudest pärit Saatana tegelaskuju olemused, näeme, et tema olemise eesmärk ongi liikuda inimeste keskel ja võtta ette nii-öelda inimprojekte, püüdes seeläbi muuta nende ja teiste iskikute arusaamu ning käitumist.
?? ja hakkas ise kirjutama ka ajalooromaane), fantastiline jutustus, mis osalt tugineb muinasjuttudele (18. sajandist algab fiktsioonide õitseng), lüroeepiline poeem e pikk värssteose - Byron kirjutab selliseid teoseid, mis võiksid olla ka proosa teosed mingis mõttes. Teostasid ka lavareformi, kuigi näitekirjandus jääb võrreldes proosa ja luulega tahaplaanile. Scotti juures isegi gooti banaalsed nõuded on tema loomingus oluline - halvad asjad toimuvad tormi ööl jne. Olukirjeldus on lüürilise varjundiga Hayne puhul, kes oli põhiliselt luuletaja. Sõnavõimalused - keeli hakatakse juba sellel ajal uurima rohkem, 19. sajandil on keelte uurimises uuendused. Keeli hakati vaatama võrdlevalt, keeled liigitati rühmadesse, keeltel on oma ajalugu, keelekandjad on rännanud jne. Tuleb mängu metafoor, üldiselt siiski sõnavõimalused avarduvad, nii samuti assotsiatsioonirikkus ja tehti ka avastusi värssluule osas, lahkumine antiikmeetrumitest. Romantikutel ühe
tiirud, hahk, tõmmuvaeras, tuttvart, rohukoskel, ristlind (ristpart), meriski, kivirullija, tilder, rüüt ja tutkas. Vilsandi, selle linnustik, kuid ilmselt mitte vähem ka sealne värvikas tuletorniülem Artur Toom on köitnud ka kirjanik August Mälku. Vilsan- dilt on ta saanud olulise tõuke rannaainestiku kujutamiseks oma romaa- nides ja novellikogus "Rannajutud" (Vinkel 1997: 97). 1932. aastal ilmus Mälgult Päevalehes olukirjeldus "Lindude riigis". Samal suvel veetis kir- janik puhkuse Vilsandi linnuriigis Alumisele Vaikale paigutatud pul- danvarjendis linde vaadeldes; neile tähelepanekutele tugineb enamik kogumikus "Jutte lindudest" (1934) avaldatud linnulugudest. Neis juttu- des leidub vahetu loodusvaatluse edasiandmise kõrval nii fiktsiooni kui antropomorfiseerimist. Mälk ise põhjendab seda saatesõnas tekstide parema loetavuse taotlusega. Lindude elu, pesitsemist ja poegade kasva-
pärit Kuusnõmme kandist. Suri 1980 ndatel. ,,Tuuline rand" sai 1965a ENSV Rahvakirjaniku tiitli. Juhan Smuul Muhust pärit. Kirjutab näidendeid, luuletusi, reisikirju, novelle, jutte, olukirjeldusi, poeeme. Näidendid: ,,Lea" usklik laps, algul usub jumalat hijjem salgab kuna ei leia teda. ,,Kihnu Jonn e Metskapten," ,,Lesk"(1960). Reisikirju: ,,Jäine raamat"(1959) Leenini preemia. Proosa: ,,Muhu monoloogid," kogumik ,,Kirjad sõgetate külast"(1950), olukirjeldus. Oma loomingut alstab Smuul luuletajana ,,Karm noorus"(1946), ,,Mälestus isast." Poeem: ,,Staalinile" Aira Kaal Põidekandist. Ta suri 1980- algul. Kirj. Memuaare: ,,Kodunurga laastud." Paar reisikirja: kogu ,,Kui saaks seda imet vaadata." Debora Vaarandi Valjalast. Sündis 1916. valik kogu ,,Kauge hääl." Väga tark luuletaja. ,,Eesti mullad" see luuletus sai 1965a esimese Juhan Liivi luule preemia. On kirj luuletuse ,,Saaremaa valss
ongi meid kujundanud. Tristram elab ja kasvab mõisas, omaette väikeses maailmas ja seal on palju inimesi ja sugulasi, kellega puutub kokku. Palju romaanist on pühendatud teiste inimeste kirjeldamisele. Lisaks sellele on Sterne hälbinud jutustuse pealiinist kõrvale selleläbi, et on kirjeldanud igasugu asju ja kommenteerinud neid. Palju vahepalu tekstides. Räägib näiteks mütsidest vms(traktaat mütsidest).Ta kasutab teoses ka erinevaid zanre. Koos on olukirjeldus ja ajakirjeldus. Traktaadi, panflettilaadseid vahepalasid on palju. (traktaat ninadest, traktaat peakatetest jne). Hüppab pidevalt pealiinist kõrvale. Sterne võttis ka teiste autorite traktaate ja mängis neid ümber- sõnastas ümber oma eesmärkidest lähtuvalt, aga taga on tuntav originaal. Sulandab teisi tekste kergusega oma tekstidesse. (Autoriõigusi tol ajal väga polnud. See on mõneti nagu plagiaat). See on mõneti Sterne'ilik huumor. See teos on kõike muud kui lineaarne
Oktaavid on kirjutatud enamasti viie- või kuuejalalistes jambides. See oli üks enam kasutatud stroofivorme renessanssiaegses Euroopas. Näiteks: Lembitu Kui ma nüüd tean, et jumalad ei anna ei unenäoski meile kingitust, ja inimesel muud ei jää kui: "kanna sa ise hoolt, ehk leia lõpetust!" Siis tahan mõtteid selle peale panna, kust tulevik võib loota kergitust. Meil seisvad abimehed peas ja põues: neid peame tarvitama elu õues. / / (Friedrich Reinhold Kreutzwald.) olukirjeldus publitsistlik-ilukirjanduslik proosazanr, mis käsitleb tõetruult, kuid dokumentaalse täpsuseta, päevasündmusi, olukordi ja inimesi. Näiteks Juhan Smuuli (19221971) "Kirjad Sõgedate külast", "Jäine raamat". olustikuromaan romaan, milles on esikohal olustiku ehk elu-olu kujutamine. Vt ka romaan. olukorrakoomika vt situatsioonikoomika. onomatopöa helijäljendus. Tavaliselt jäljendatakse kirjandusteostes kõlaliselt loodushääli: vee voolamist, lindude laulu jmt
pärit Kuusnõmme kandist. Suri 1980 - ndatel. "Tuuline rand" sai 1965a ENSV Rahvakirjaniku tiitli. Juhan Smuul - Muhust pärit. Kirjutas näidendeid, luuletusi, reisikirju, novelle, jutte, olukirjeldusi, poeeme. Näidendid: "Lea" - usklik laps, algul usub jumalat, hiljem salgab, kuna ei leia teda. "Kihnu Jõnn e Metskapten," "Lesk"(1960). Reisikirju: "Jäine raamat" (1959) Leenini preemia. Proosa: "Muhu monoloogid," kogumik "Kirjad sõgedate külast"(1950), olukirjeldus. Oma loomingut alustab Smuul luuletajana "Karm noorus" (1946), "Mälestus isast." Poeem: "Staalinile" Aira Kaal - Pöide kandist. Ta suri 1980- algul kirjutas memuaare: "Kodunurga laastud." Paar reisikirja: kogu "Kui saaks seda imet vaadata." Debora Vaarandi - Valjalast. Sündis 1916. valik kogu "Kauge hääl." Väga tark luuletaja. "Eesti mullad" see luuletus sai 1965a esimese Juhan Liivi luule preemia. On kirjutanud luuletuse "Saaremaa valss." Poeem:
pärit Kuusnõmme kandist. Suri 1980 - ndatel. "Tuuline rand" sai 1965a ENSV Rahvakirjaniku tiitli. Juhan Smuul - Muhust pärit. Kirjutas näidendeid, luuletusi, reisikirju, novelle, jutte, olukirjeldusi, poeeme. Näidendid: "Lea" - usklik laps, algul usub jumalat, hiljem salgab, kuna ei leia teda. "Kihnu Jõnn e Metskapten," "Lesk"(1960). Reisikirju: "Jäine raamat" (1959) Leenini preemia. Proosa: "Muhu monoloogid," kogumik "Kirjad sõgedate külast"(1950), olukirjeldus. Oma loomingut alustab Smuul luuletajana "Karm noorus" (1946), "Mälestus isast." Poeem: "Staalinile" Aira Kaal - Pöide kandist. Ta suri 1980- algul kirjutas memuaare: "Kodunurga laastud." Paar reisikirja: kogu "Kui saaks seda imet vaadata." Debora Vaarandi - Valjalast. Sündis 1916. valik kogu "Kauge hääl." Väga tark luuletaja. "Eesti mullad" see luuletus sai 1965a esimese Juhan Liivi luule preemia. On kirjutanud luuletuse "Saaremaa valss
äratamises. Andis oma teostes 3 tüüpi: vene üliinimene, vene Faust ja vene Mefistofeles. Dostojevski teosed: 1862 esimene kirjatöö: Balzaci "Eugene Grandet" tõlge vene keelde 1846 "Vaesed inimesed"(lugu vaesest Piiteri noormehest. D näitab, et materiaalne ja vaimne vaesus on omavahel tihedasti seotud. Inimese headus hävib sotsiaalses ebavõrdsuses. Esikteos leidis väga hea vastuvõtu); 1862 "Märkmeid surnud majast" (olukirjeldus. Kirjeldab värvikalt oma sunnitöömälestusi. Näitab teravalt ka inimese mõttetu julmuse stseene. Psühholoogiline); 1864"Ülestähendusi põranda alt"; 1866 "Kuritöö ja karistus" (Peterburi 19. saj keskel, vaesus ja viletsus, Raskolnikov ja tema idee osadel inimestel on õigus vägivallale passiivse massi suhtes. Sonja Marmeladova kannab D ideid headuse võidust kurjuse üle
headuse äratamises. Andis oma teostes 3 tüüpi: vene üliinimene, vene Faust ja vene Mefistofeles. Dostojevski teosed: 1862 esimene kirjatöö: Balzaci "Eugene Grandet" tõlge vene keelde 1846 "Vaesed inimesed"(lugu vaesest Piiteri noormehest. D näitab, et materiaalne ja vaimne vaesus on omavahel tihedasti seotud. Inimese headus hävib sotsiaalses ebavõrdsuses. Esikteos leidis väga hea vastuvõtu); 1862 "Märkmeid surnud majast" (olukirjeldus. Kirjeldab värvikalt oma sunnitöömälestusi. Näitab teravalt ka inimese mõttetu julmuse stseene. Psühholoogiline); 1864"Ülestähendusi põranda alt"; 1866 "Kuritöö ja karistus" (Peterburi 19. saj keskel, vaesus ja viletsus, Raskolnikov ja tema idee osadel inimestel on õigus vägivallale passiivse massi suhtes. Sonja Marmeladova kannab D ideid headuse võidust kurjuse üle. Svidrigailov ja Luzin kui Raskolnikovi teisikud);
oma missiooni ligimestes headuse äratamises. Andis oma teostes 3 tüüpi: vene üliinimene, vene Faust ja vene Mefistofeles. Dostojevski teosed: 1862 esimene kirjatöö: Balzaci "Eugene Grandet" tõlge vene keelde 1846 "Vaesed inimesed"(lugu vaesest Piiteri noormehest. D näitab, et materiaalne ja vaimne vaesus on omavahel tihedasti seotud. Inimese headus hävib sotsiaalses ebavõrdsuses. Esikteos leidis väga hea vastuvõtu); 1862 "Märkmeid surnud majast" (olukirjeldus. Kirjeldab värvikalt oma sunnitöömälestusi. Näitab teravalt ka inimese mõttetu julmuse stseene. Psühholoogiline); 1864-"Ülestähendusi põranda alt"; 15 1866 "Kuritöö ja karistus" (Peterburi 19. saj keskel, vaesus ja viletsus, Raskolnikov ja tema idee osadel inimestel on õigus vägivallale passiivse massi suhtes. Sonja Marmeladova kannab D ideid headuse võidust kurjuse üle
annaabi.ee 
