Paljud jäätmed lagunevad alles aastakümnete pärast. Prügi sorteerimise ja selle korduv- ning taaskasutamise algatused on äärmiselt vajalikud. Tänu neile saame hukust säästa loomi ja nende elukeskkonda. PRÜGIGA SEONDUVAD PROBLEEMID Inimesed on ainsad jäätmeid tootvaid olendid. Prügi kohtab peaaegu kõikjal. Hoolimatult ära visatud plastpakendeid, klaaspudeleid ja purke ei pane me tegelikult isegi tähele. Peaaegu 50 protsenti Eestis äraantavast prügist (paber, klaas, metall, mõningad plastmassid jms.) sobib ümbertöötlemiseks ja taaskasutamiseks. Kahjuks maandub enamik jäätmeid endistviisi prügimäel. Paljudes linnades on prügilad liiga täis, uute paikade leidmine aga on järjest raskem.Ainus lahendus sellele probleemile on prügi sorteerimine ja ümbertöötlemine ning korduv- ja taaskasutamine. Visates paberi, metalli, klaasi ning reklaamlehed selleks ette nähtud konteineritesse, saame jäätmete hulka prügimägedel vähemalt 20 % võrra vähendada
halb korraldus; - elustiku ja maastike mitmekesisuse vähenemine, sealhulgas kaitsealade, üksikute liikide ja üksikobjektide ohustatus; - inimeste elukeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele. Jäätmete liigid : Olmejäätmed Eelkõige keskkonna aga ka inimeste tervise ja ohutuse seisukohast on oluline olmejäätmete sorteerimine, käitlemine ja taaskasutus. Kodumajapidamises tekivad olmejäätmed - inimeste elutegevuses või elukorralduses oma tarbimisomadused kaotanud esemed, ained või nende jäägid. Olmejäätmed on kõige raskemalt käideldavad, sest sisaldavad läbisegi mitmesuguseid materjale ning nende koostis on erinev ja võib kiiresti muutuda. Olmejäätmeis on umbes kolmandik paberit ja papi, kolmandik orgaanilist ainet ning kolmandik kõiki muid materjale kokku, ohtlikud jäätmed moodustavad 1..2 %. Seega võivad olmejäätmed sisaldada nii tava-kui ka ohtlikke jäätmeid.
2011- VÄLTIMINE KORDUSKASUTUSEKS ETTEVALMISTAMINE RINGLISSE VÕTMINE MUU TAASKASUTAMINE KÕRVALDAMINE eraisik- otsused tootmise käigus, taaratinglus, kodukompost tootmisüksus- jäägid müüki, ökodisain, tooted jääkidest prügifirma- jäätmete sortimine/müük, energia saamine KOV- ehitus- ja lammutuspraht, bioenergia, biojäätmed riik- ??? JÄÄTMELIIGID: olmejäätmed, segajäätmed, ohtlikud jäätmed, biojäätmed, kaevandamisjäätmed, ehitusjäätmed, tööstusjäätmed, klaas, paber, papp, meditsiinijäätmed - > KÕIKI SORTI JÄÄTMEID, SISALDAVAD KÕIKI SORTI JÄÄTMEID Tekkekoha järgi: olme-, tööstus-, põllumajandus-, meditsiini-, kaevandus jm jäätmed ning ehitus- ja lammutuspraht Algotstarbe järgi: pakendijäätmed, toidujäätmed Materjali järgi: vanapaber, klaas, metall
OLMEJÄÄTMED µ µµ 12 Mida nimetatakse jäätmeks? Inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud ained, esemed või nende jäägid. Jäätmed võivad osutuda mingis teises kohas kasulikeks, näiteks orgaanilisi olmejäätmeid saab edukalt kasutada kompostimisel või pakendeid/pabereid saab kasutada näiteks wc-paberi tegemiseks. Mis on olmejäätmed? Olmejäätmed on termin, millega kirjeldatakse ringlusesse/taaskasutuseks võetavaid jäätmeid. Olmejäätmed jagunevad igapäevaselt: · pakendijäätmed - pandiga joogitaara ja segapakend · ohtlikud jäätmed · vanapaber ja papp · biolagunevad jäätmed Kuid on ka: · suurjäätmed (s.h. mööbel) · elektri- ja elektroonikajäätmeid (s.h. külmikud ja telerid) · immutamata puitu · vanametalli · kile Vanapaber ja papp:
halb korraldus; - elustiku ja maastike mitmekesisuse vähenemine, sealhulgas kaitsealade, üksikute liikide ja üksikobjektide ohustatus; - inimeste elukeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele. Jäätmete liigid : Olmejäätmed Eelkõige keskkonna aga ka inimeste tervise ja ohutuse seisukohast on oluline olmejäätmete sorteerimine, käitlemine ja taaskasutus. Kodumajapidamises tekivad olmejäätmed - inimeste elutegevuses või elukorralduses oma tarbimisomadused kaotanud esemed, ained või nende jäägid. Olmejäätmed on kõige raskemalt käideldavad, sest sisaldavad läbisegi mitmesuguseid materjale ning nende koostis on erinev ja võib kiiresti muutuda. Olmejäätmeis on umbes kolmandik paberit ja papi, kolmandik orgaanilist ainet ning kolmandik kõiki muid materjale kokku, ohtlikud jäätmed moodustavad 1..2 %. Seega võivad olmejäätmed sisaldada nii tava-kui ka ohtlikke jäätmeid.
bioloogilised jäätmed – koed, organid jms. 3) ravimijäätmed on ravimid, mis on riknenud või mille kehtivusaeg on lõppenud. 4) jäätmehoidla on tervishoiu- või veterinaarteenust osutava asutuse ruum, mille kohta kehtestatakse erinõuded. OLMEJÄÄTMED. 3 Olmejäätmed on sellised olmejäätmed, mida ei ole võimalik taaskasutada, s.h. koristusjäätmed. Olmejäätmed tuleb pakkida tekkekohas musta värvi jäätmekotti, mis suletakse enne äraviimist. Mahutid paigaldab selleks ettenähtud kohtadesse ja tühjendab äravedu korraldav lepingupartner. Väiksemad jäätmekotid tuleb vajadusel pakkida suuremasse musta värvi jäätmekotti, mis suletakse ning asetatakse olmejäätmete mahutisse. TAASKASUTATAVAD JÄÄTMED. Klaasijäätmed.
E-06A Pärnu 2008 Kuidas sorteerida prügi? Prügi võib jagada mitmeti. Oleneb sellest, kuidas kohalik(ud) prügifirma(d) sorteeritud prügi vastu võtavad. Prügi sorteerimine oleneb ka sellest, millised võimalused on sorteerijal (näiteks, kas on võimalik orgaanilist prügi kompostida). Järgnev on üldlevinum prügi sorteerimise skeem: PRÜGI PABER PLASTIK METALL KLAAS ORGAANIKA OHTLIK PRÜGI OLME Lisaks eelnevale võib veel sorteerida eraldi vanad tekstiilid, tetrapakendid, puhtad kilekotid ... Kuidas saada aru, et tegemist on mingit kindlat liiki prügiga? Järgnevalt on käsitletud eeltoodud prügiliike eraldi vastavalt nende omadustele. Paber ja papp Paberi valmistamiseks kasutatakse
JÄÄTMED: Jäätmeid tekib palju! Taaskasutatakse vähe! Jäätmete sorteerimine Ohtlikud jäätmed, Probleemjäätmed (elektri- ja elektroonikajäätmed,rehvid jt.), Pakendid:, Paber ja papp, Klaas Joogikartong, Klaas, Metall Plast, Biolagunevad, jäätmed, Olmejäätmete , konteiner , Ehitusjäätmed ja mööbel. Jäätmete taaskasutamine materjaliringluses Paber, Klaas, Metall, Plastik Segapakendid Pakendikonteinerisse sobivad: alumiiniumist jms metallist pudelid ja purgid ning konservikarbid; plastpudelid, -purgid, -topsid, -karbid, kilekotid: kartongist piima-, mahla- ja veinipakid. Klaastaara- uus klaas Metallpurgid- uute purkide vms metallesemete valmistamine Tetrapakendid- paberi ja papi tootmine Plastikpudelid- kile vms materjali tootmine Plastpudelid Plastpudelid purustatakse, valmistatakse helbed. Plastitehas OÜ valmistab helbeid ja transpordib Aasiasse.
· Ohtlikud jäätmed - jäätmed mis võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. · Tavajäätmed - kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. · Püsijäätmed - tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi, st nad ei lahustu, põle ega komposteeru. · Biolagunevad jäätmed - anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu näiteks toidujäätmed. · Olmejäätmed - kodumajapidamistes tekkivad jäätmed ning mujal tekkinud koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed, mis võivad kuuluda nii tava- kui ohtlike jäätmete hulka. Paberit tuntakse ligikaudu 2000 aastat, kuid tänapäevase, puidumassist tehtud paberi tootmine sai alguse 1867. aastal. Esimest korda kasutati paberkotti poekauba pakendamiseks väidetavalt 1630. aastal. Laialdasem paberkottide kasutamine algas koos tööstusrevolutsiooniga 18. sajandil
võimalusi jäätmete hulga ja ohtlikuse vähendamiseks. Füüsilised isikud peavad jäätmeid käitlema omavalitsuste kehtestatud korras. Jäätmete liigitamine Jäätmeid liigitatamiseks on mitmeid võimalusi. Jäätmeid saab liigitada: · Tekkekoha alusel: nt tööstus, olme, põllumajandus, meditsiini, kaevandus, ehitusjäätmed jne · Algotstarbe (kasutuse): nt pakendijäätmed, toidujäätmed, jt · Materjali: vanapaber, klaas, metall, jt · Agregaatoleku: tahked, vedelad, gaasilised, pastad · Omaduste: põlevad, isesüttivad, korrodeerivad, biolagunevad jne · Ohtlikkuse: tavajäätmed, inertjäätmed ja ohtlikud jäätmed · Suuruse: peenprügi, suurjäätmed Jäätmeseaduse järgi on jäätmed liigitatud: · Tavajäätmed - kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. · Püsijäätmed - tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi
3. Kuhu panna tekkinud jäätmed? a) Jäätmete ladustamine b) Jäätmete uputamine c) Jäätmete sortimine- võimalused d) Jäätmete energeetiline kasutus e) Jäätmete taaskasutus Asjad meie ümber muutuvad varem või hiljem jäätmeteks Jäätmete liigitus 1. Tekkekoha alusel: tööstus, olme, põllumajandus, meditsiini, kaevandus, ehitusjäätmed 2. Algotstarbe alusel: pakendi ja toidujäätmed 3. Materjali: vanapaber, klaas, metall 4. Agregaatoleku: tahked, vedelad, gaasilised, pastad 5. Omaduste: põlevad, isesüttivad, korrodeerivad, biolagunevad jne 6. Ohtlikkuse: tava, inert ja ohtlikud jäätmed 7. Suuruse: peenprügi, suurjäätmed Jäätmed: 1. Olmejäätmed: a) Tarbimisjäätmed- köögijäätmed, pakendijäätmed, remonditööde jäätmed b) Heakorrajäätmed- haljastusjäätmed 2. Püsijäätmed 3. Erijäätmed- suurjäätmed, kodumasinad, puidujäätmed 4
Jäätmete töötlemiseks ei loeta nende kokkupressimist mahu vähendamise eesmärgil, näiteks prügilasse vedamisel või ladestamisel. Jäätmete mehaanilise töötlemise eesmärk on ette valmistada või lihtsustada jäätmete edasist käitlemist või kasutamist. Mida tähendab sortimine? Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab jäätmete sortimise ja liigiti kogumise Sortimisel lahutatakse taaskasutatavad ning ohtlikud jäätmed Paber, papp, metall, plast, klaas Kui see on tehniliselt, keskkonna seisukohast ja majanduslikult teostatav • Jäätmete lõhkumine ja mahu vähendamine – Purustamine – Peenestamine – Tihendamine (pressimine) • Jäätmete sortimine (mõne iseloomuliku tunnuse järgi) – Mehaaniline sortimine –sõelumine – Käsitsisortimine • Jäätmete omaduste muutmine – Jäätmete niisutamine ja pesemine – Jäätmete kuivatamine (termiline, bioloogiline) – Jäätmete sulatamine – Jäätmete puhastamine
Ruumi oli laialt ning ega jäätmeid palju tekkinudki. Naturaalmajapidamistoodangu põhiosa (jahu ja põllusaadused) tarbiti ise. Mis järele jäi läks loodusesse tagasi. Toidujäätmed anti koduloomadele, põlevjääke kasutati kütteks. Peaaegu kõik jäätmed olid kergesti lagunevad või sellised, mida sai korduvalt kasutada. Ohtlikke aineid ei tuntud. Kui asustustihedus kasvas ja tekkisid linnad, siis jäätmete hulk suurenes. Ehkki põlevjäätmed, metall jms olid endiselt hinnas, hakkas kuhjuma teisigi: küttekolletest tuhka, loomapidamisest tapajäätmeid, veoloomade sõnnikut ning hulgaliselt inimväljaheiteid. Selliseid jäätmeid tuli hakata tekkekohalt ära vedama. Esimesi viiteid jäätmekäitlusele võib leida Rooma impeeriumi päevilt. Prügi heideti tänavale. Prügivedaja puhastas seda aeg-ajalt ja viis prahi linnast välja. Sama teed läksid ka lõpnud loomad ja omasteta laibad. Kreete pealinnas knossoses oli
Püsijäätmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades. 3. Biolagunevad jäätmed - on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp. 4. Ohtlikud jäätmed - on jäätmed, mis oma kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. 5. Olmejäätmed - on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. On ilmselge, et jäätmed ning nende käitlemine on globaalne probleem. Sellest tulenevalt peaks igaüks meist seda täie tõsidusega võtma ning sellele lahendust otsima tagajärgede lahendamisele ennetavalt mõeldes. 2. BIOLAGUNEVAD JÄÄTMED , NENDE LIIGID JA KÄSITLUSMEETODID
* jäätmete taaskasutamise laiendamine; * jäätmetest tuleneva keskkonna saastamise vähendamine; * jäätmete keskkonnaohutu ladestamine. Kohalik omavalitsus hoolitseb selle eest, et: 1) elanikud, suvilaomanikud ja väike-ettevõtted oleksid liidetud korraldatud jäätmeveoga; 2) omavalitsuse territooriumil on loodud võimalused jäätmeid liigiti koguda ja ära anda; 3) omavalitsuse territooriumil on piisavalt avalikke jäätmekogumiskohti (näiteks pakendite äraandmiseks, vanapaberi ja papi kogumiseks, aga ka ohtlike jäätmete tarvis jne); 4) elanikud oleksid omavalitsuse territooriumil kehtivatest jäätmealastest võimalustest ja nõuetest informeeritud. Omavalitsus kehtestab korraldatud jäätmeveo reeglid määrab jäätmeveo piirkonnad, jäätmeveo teenustasu piirmäärad ja jäätmeveo tüüptingimused ning annab piirkonnas konkursi võitnud vedajale kuni viieks aastaks jäätmeveo ainuõiguse. Informatsiooni ja selgitusi nii
Viikman TALLINN 2012 JÄÄTMETE TASAKASUTAMINE Jäätmete taaskasutamine on selline jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed, neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele kas uute toodete valmistamiseks või energia saamiseks. Taaskasutada saab mitmeid inimeste igapäevases kodumajapidamises ning ettevõtluses tekkivaid jäätmeid, nagu näiteks klaas, plastmass, kile, metall, paber, papp ja kartong, puit või biolagunevad jäätmed. Jäätmete taaskasutamisel on mitu head põhjust: 1) Loodusressursside säästmine. Näiteks:70 kg vanapaberi kogumisega säästetakse 1 puu. 2) Energia säästmine. Näiteks: 1 alumiiniumpurgi valmistamiseks kulub sama palju energiat kui 20 purgi valmistamiseks taaskasutatavast materjalist. 3) Prügilate arvu vähenemine, sest jäätmeid veetakse ladestuspaikadesse vähem.
Ruumi oli laialt ning ega jäätmeid palju tekkinudki. Naturaalmajapidamistoodangu põhiosa (jahu ja põllusaadused) tarbiti ise. Mis järele jäi läks loodusesse tagasi. Toidujäätmed anti koduloomadele, põlevjääke kasutati kütteks. Peaaegu kõik jäätmed olid kergesti lagunevad või sellised, mida sai korduvalt kasutada. Ohtlikke aineid ei tuntud. Kui asustustihedus kasvas ja tekkisid linnad, siis jäätmete hulk suurenes. Ehkki põlevjäätmed, metall jms olid endiselt hinnas, hakkas kuhjuma teisigi: küttekolletest tuhka, loomapidamisest tapajäätmeid, veoloomade sõnnikut ning hulgaliselt inimväljaheiteid. Selliseid jäätmeid tuli hakata tekkekohalt ära vedama. Esimesi viiteid jäätmekäitlusele võib leida Rooma impeeriumi päevilt. Prügi heideti tänavale. Prügivedaja puhastas seda aeg-ajalt ja viis prahi linnast välja. Sama teed läksid ka lõpnud loomad ja omasteta laibad. Kreete pealinnas knossoses oli
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 2 Jäätmete liigitus ja koostis Jäätmete liigitamise võimalusi - tekkekoha alusel, nt olmejäätmed, tööstusjäätmed, Jäätmete liigitamine põllumajandusjäätmed, meditsiinijäätmed, kaevandusjäätmed, ehitusjäätmed, jne Jäätmete kategooriad - algotstarbe (kasutuse) alusel, nt pakendijäätmed,
kõikunud. Tähelepanu äratab olmejäätmete koguse kiire kasv 2006. ja 2007. aastal, kui kogutud segaolmejäätmete kogus on olnud suhteliselt stabiilne. Jäätmekoguste kasvu on põhjustanud ladestatud pinnase ja kivide arvamine olmejäätmete hulka. 2.1 Segaolmejäätmed ja nende koostis Kõige suurema osakaalu segaolmejäätmetest moodustavad biojäätmed (köögijäätmed aiajäätmed ja muud biojäätmed). Järgneb plast (eelkõige plastpakendid) ning paber ja papp. 2007. a koguti ühe elaniku kohta kokku ca 378 kg sortimata segaolmejäätmeid. Koos sorteeritud jäätmeliikidega tekkis 2007. a ca 486 kg olmejäätmeid elaniku kohta. Antud kogus on võrreldav Eesti keskmise segaolmejäätmete tekkega elaniku kohta (400 6 kg/el/a) (Keskkonnaministeerium, 2008). Tartu linnas jäätmete koostise uuringuid läbi viidud pole
olema kooskõlas toidualase teabe määruse uute nõuetega. Mis on TKM? ● Toiduga kokkupuutuvad materjalid, mis puutuvad toiduga kokku, on selleks ette nähtud või mille puhul võib eeldada kokkupuudet toiduga. ● pakkematerjalid,söögiriistad, nõud (sh ühekordsed), seadmed,säilitusanumad, lõikelauad ● v.a. matejale esemeid, mida tarnitakse antiikesemetena, katte ja pindmaterjalid mida võib koos toiduga süüa. ● valm. Plast, klaas, keraamika, metall, paber, papp, puit, kork, kumm .....mitu materjali koos Õigusaktid, TKM-i reguleerivad. Toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete üldnõuded tulevad Toiduseadusest ning otsekohalduvatest Euroopa Liidu (edaspidi: EL) määrustest: 1935/2004 (Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1935/2004 27. oktoober 2004 toidugakokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta) 2023/2006 (Komisjoni määrus(EÜ) nr 2023/2006, 22
teha või on kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik. Jäätmemõistet täpsustab jäätmeninmistu, ohtlike jäätmete määratlemise kord jne. Jäätmed jagunevad ohtlikuse järgi ohtlikud- ja tavajäätmed Tavajäätmed on ka olmejäätmed ja püsijäätmed Jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine. Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu kood Jäätmete nimetus Tekkinud jäätmed (tonni) MAAVARADE JA MAA-AINESE UURINGUTEL, KAEVANDAMISEL NING 1 FÜÜSIKALISEL JA KEEMILISEL TÖÖTLEMISEL TEKKINUD JÄÄTMED 2002 2003 2004
tervise seadus. *Jäätmete hulk hakkas hüppeliselt kasvama 18. saj tööstusrevolutsiooni käigus. *Ohtlikud jäätmed tekkisid alles seoses keemiatööstustega. *Esimene tänapäevane prügila rajati Inglismaale 1930 aastal. Jäätmed *Jäätmed on inimtegevuses moodustunud , oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid. Jäätmete liigitamine *Enamasti liigitatakse jäätmeid: _ olmejäätmed, _ tootmisjäätmed(tööstus) jäätmed, _ erijäätmed, _ püsijäätmed _ orgaanilised jäätmed _ ohtlikud jäätmed *Olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed *Tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. *Erijäätmed on need , mille käitlemiseks on vaja erivõtteid nt suurjäätmed. Erikäitlust nõuavad
1. Kuidas määratleda kliendiväärtust e kliendi pikaealisusväärtust? Määratletakse selle kaudu, kuidas klient tajub firma kogu pakkumist (toode, teenus ja mittemateriaalsed väärtused). 2. Nimetada klienditeeninduse kolm taset + Pareto 80:20 printsiip. 1. klienditeenindus kui tegevus. 2. klienditeenindus, mida mõõdetakse tulemust iseloomustavate näitajate abil. 3. klienditeenindus kui filosoofia. Pareto 80:20 printsiip tähendab, et 80% tulemusi lähtub 20% põhjustest. 3. Klienditeeninduse elemendid. · Tegevuseeelsed elemendid- kindlustavad hea klienditeeninduse kliima. · Tegevusaegsed elemendid- kindlustavad otseselt toote jaotuse kliendile. · Tegevusjärgsed elemendid 4. Kliendi teenindustaset mõõtvad näitajad: 1) Toote kättesaadavus 2) Tellimistsükli aeg 3) Jaotussüsteemi paindlikkus 4) Jaotussüsteemi info 5) Jaotussüsteemi talitlushäired 6) Müügijärgne toetus 5. Klienditeenindustaseme näi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
