tootmisel. ● Samuti läheb suur osa etanoolist autokütuseks, seda just Ladina-Ameerika maades, kus suhkruroo töötlemisel üle jääv etanool on väga odav. Etanooli on võimalik kasutada mootorikütusena nii puhtal kujul kui ka segus bensiiniga. Tänapäeval lisatakse etanooli bensiinile enamasti muude lisandite (plii, aromaatsed ühendid jt) asemel. ● Etanooli oktaanarv on väga kõrge, seetõttu suurendatakse sellega bensiini oktaanarvu. Kuni 10% etanooli sisaldav bensiin sobib tavalistele bensiinimootoritele, suurema etanoolisisaldusega bensiini korral on tarvis mootoreid ümber seada. Euroopas muundatakse etanool enne bensiiniga segamist ETBE-ks (etüül-tert-butüüleeter), mille oktaanarv on kõrge ning mis on vähem lenduv kui etanool. Teatud määral kasutatakse seda ka lahustina. Tänan tähelepanu eest!
Nukleofiil- osakesed, millel on väliskihis vähemalt üks vaa elektronpaar 3. elektrofiil- nukleofiil, mis moodustab uue sideme osakesega, millel on vaba või osaliselt vaba elektronpaar ( C2H4+HCl) 8. Kuidas tehakse kindlaks alkeene ja alküüne? Alkeene tehakse kindlaks KMnO4 lahuse või Br2 veega Alküüne KMnO4 leelise lahusega. 9.Kirjutage võrrandid muundumise kohta alküün-alkeen-alkaan 10. Kuidas leiavad kasutamist 1. Alkaanid- kütused, kõrgahjukütused, keemiatööstus, bensiini oktaanarvu tõstmine, õlid, määrdeained 2. Alkeenid- kasvuhormoonid, polümeeride tööstus, äädikhape, etanool, halogeenühendid, polüpropeen, orgaaniliste ainete süntees, kautsuk. 3. etüün- metallilõikamine, gaasikeevitus, keemiatööstus, majapidamisgaas.
CH=CH Mille poolest erinevad aromaatsed süsivesinikud teistest küllastumata süsivesinikest? Aromaatsed süsivesinikud kujutatakse alati kinnise ehk tsüklilise süsinikuahelana. Ehk Graafiliselt. Mis on aromaatsed süsivesinikud ehk areenid? Defineeri. Ained mis sisaldavad benseeni tuuma. Nimeta eteeni, etüüni ja benseeni kasutusalad. Benseenist toodetakse nitrobenseeni ja aninovärve. Benseeni baasil valmistatakse sünteetilisi pesemisvahendeid. Benseeni lisamine bensiinile tõstab oktaanarvu. Eteeni kasutatakse etanooli, polüeteeni, kloroetaani tootmiseks. Etüüni kasutatakse vinüülkloriidi, eranaali ja õlikindlate kautsukite tootmiseks ning metallide keevitamisel. Korda reaktsioonivõrrandid ja ülesanded.
tagavara. Koosneb: bensiinipump, voolik, karburaator, filter, tagastustoru, kütusetoru, bensiinibaak. Ühe kg bensiini kohta kulub umbes 15 kg õhku. 2. Rooli korrasoleku kontroll. Roolisamba raputamine edasi-tagasi, rooli pööramine 360 kraadi. :D Pilet 13. 1. Bensiin. On naftasaadus, mis koosneb mitmesugustest süsivesinikest ja põleb aurustunud olekus. Tähtsaim bensiinile on detonatsioonikindlus, selle rikke korral võib mootor üle kuumeneda. Detonatsioonikindlust saab vaadata oktaanarvu järgi näiteks A95 arv näitab oktaanarvu mootormeetodil. 2. Rooli rikked Auto ei hoia otsesuunda Kokkujooks on liiga suur, Rööpvarra kõveraks paindunud Auto pole täpselt juhitav ( rattad pöörduvad üle takistuste veeremisel kõrvale) Rooliratta vabakäik liiga suur Auto kisub ühele poole Rehv tühjeneb, esirataste kalle vaja reguleerimist, tee on ühele poole kaldu. Rattad ei pööra ennast otse Pöördtelje kalle vajab reguleerimist
Etanooli kasutatakse eelkõige alkohoolsete jookide tootmisel. Samuti läheb suur osa etanoolist autokütuseks, seda just Ladina-Ameerika maades, kus suhkruroo töötlemisel üle jääv etanool on väga odav. Etanooli on võimalik kasutada mootorikütusena nii puhtal kujul kui ka segus bensiiniga. Tänapäeval lisatakse etanooli bensiinile enamasti muude lisandite (plii, aromaatsed ühendid jt) asemel. Etanooli oktaanarv on väga kõrge, seetõttu suurendatakse sellega bensiini oktaanarvu. Kuni 10% etanooli sisaldav bensiin sobib tavalistele bensiinimootoritele, suurema etanoolisisaldusega bensiini korral on tarvis mootoreid ümber seada. Euroopas muundatakse etanool enne bensiiniga segamist ETBE-ks (etüül-tert-butüüleeter), mille oktaanarv on kõrge ning mis on vähem lenduv kui etanool. Teatud määral kasutatakse seda ka lahustina. Veel kasutusalasid: · Hea lahusti (lahustab rasvu, vaike, bensiini, aga ka näiteks joodi)
• väga hea lahusti paljudele ainetele • ei lahustu vees 2. Keemilised omadused: • C-O-C sidet väga raske (praktiliselt võimatu) lõhkuda, seetõttu eriti teiste ainetega ei reageeri. • Saamine: Alkoholi sooladest eetri saamine: CH3-CH2-ONa + CH3-Br => NaBr + CH3-CH2-O-CH3 Alkoholist happelises keskonnas: 2CH3-CH2-OH =>(H+) CH3-CH2-O-CH2-CH3 + H20 Esindajad: 1. dietüüleeter: lahustine ja uimastava toimega ainena 2. MTBE – metüültertbutüül: bensiini sees, kasutatakse oktaanarvu tõstmiseks Amiinide omadused: 1. Füüsikalised omadused: • Saab moodustada vesiniksidemeid, lahustub vees, lahustuvus sõltub ahela pikkusest. • Madal keemistemperatuur (madalam kui alkoholidel), sest omavahel on amiinimolekulidel nõrgad sidemed. • Struktuur tetraeedriline 2. Keemilised omadused: • Amiin on tugevam nukleofiil, kui alkohol ja tal on väga nõrgad happelised omadused (tugev C-N side) • Soolade teke (Amiini aluseline omadus):
valmistamiseks. Samuti läheb suur osa etanoolist autokütuseks, seda just Ladina-Ameerika maades, kus suhkruroo töötlemisel üle jääv etanool on väga odav. Etanooli on võimalik kasutada mootorikütusena nii puhtal kujul kui ka segus bensiiniga. Tänapäeval lisatakse etanooli bensiinile enamasti muude lisandite (plii, aromaatsed ühendid jt) asemel. Etanooli oktaanarv on väga kõrge, seetõttu suurendatakse sellega bensiini oktaanarvu. Kuni 10% etanooli sisaldav bensiin sobib tavalistele bensiinimootoritele, suurema etanoolisisaldusega bensiini korral on tarvis mootoreid ümber seada. Euroopas muundatakse etanool enne bensiiniga segamist ETBE-ks (etüül-tert-butüüleeter), mille oktaanarv on kõrge ning mis on vähem lenduv kui etanool. Teatud määral kasutatakse seda ka lahustina. Alkoholism kui sotsiaalne probleem Alkoholiga seonduvad vigastussurmad nõuavad Eestis ligikaudu 1500 elu aastas, mis on 8
autod. [1] Bensiini koostisse kuuluvad heptaan, oktaan, nonaan ja dekaan. Perfektsetes tingimustes, kus hapnikku oleks piisavalt, põleks bensiini aurud ja välja tuleks CO 2 ja H2O ning palju kuumust. Paraku enamasti pole tingimused ideaalsed ja heitgaasidele lisandub vingugaasi, ehk CO-d, mis jääb õhku. Selle sissehingamisel on tagajärgedeks peapööritus, hingamisraskused ja halvimal juhul ka surm. Heitgaasidele lisanduvad muidugi erinevad ained, mida on kasutatud bensiini oktaanarvu tõstmiseks. Oktaanarv näitab, kui kõrget rõhku talub bensiin, ilma et see spontaanselt süttiks. [1][2] Bensiini kasutamine sisepõlemismootorites ei ole väga efektiivne, kuna sedasi rakendub vaid 20% bensiinis olevast energiast. Muu väljub kas soojusena või heitgaasides. See suurendab probleemi, kuna kui oleks võimalik rakendada kogu bensiinis peituv energia, oleks heitgaaside hulk atmosfääris 5 korda väiksem. [1] 3 2. Lahendus
Kasutamine 3.1 Etanooli kasutatakse eelkõige alkohoolsete jookide tootmisel. Samuti läheb suur osa etanoolist autokütuseks, seda Ladina-Ameerika maades, kus suhkruroo töötlemisel üle jääv etanool on odav. Etanooli on võimalik kasutada mootorikütusena nii puhtal kujul kui ka segus bensiiniga. Tänapäeval lisatakse etanooli bensiinile enamasti muude lisandite (plii, aromaatsed ühendid jt) asemel. Etanooli oktaanarv on väga kõrge, seetõttu suurendatakse sellega bensiini oktaanarvu. Kuni 10% etanooli sisaldav bensiin sobib tavalistele bensiinimootoritele, suurema etanoolisisaldusega bensiini korral tuleb mootoreid ümber seada. Euroopas muundatakse etanool enne bensiiniga segamist ETBE-ks (etüül-tert-butüüleeter), mille oktaanarv on kõrge ning mis on vähem lendav kui etanool. Teatud määral kasutatakse seda ka lahustina. 3. Kahjulikkus 3.1 Etanooli sisaldava alkoholi tarvimise tagajärjel võib tekkida alkoholism. See on haigus, mille
Kasutamine Etanooli kasutatakse eelkõige alkohoolsete jookide tootmisel. Samuti läheb suur osa etanoolist autokütuseks, seda just Ladina-Ameerika maades, kus suhkruroo töötlemisel üle jääv etanool on väga odav. Etanooli on võimalik kasutada mootorikütusena nii puhtal kujul kui ka segus bensiiniga. Tänapäeval lisatakse etanooli bensiinile enamasti muude lisandite (plii, aromaatsed ühendid jt) asemel. Etanooli oktaanarv on väga kõrge, seetõttu suurendatakse sellega bensiini oktaanarvu. Kuni 10% etanooli sisaldav bensiin sobib tavalistele bensiinimootoritele, suurema etanoolisisaldusega bensiini korral on tarvis mootoreid ümber seada. Ohutergur Õhu segud on plahvatusohtlikud. Eriti tuleohtlik. Metanool Valem: CH3OH. Saamine või leidumine Metanool tekib looduses mõningate anaeroobsete bakterite ainevahetuse tulemusena, päikesevalguse toimel oksüdeerub see aja jooksul taas süsihappegaasiks ja veeks. Kasutamine
Kasutamine Etanooli kasutatakse eelkõige alkohoolsete jookide tootmisel. Samuti läheb suur osa etanoolist autokütuseks, seda just Ladina-Ameerika maades, kus suhkruroo töötlemisel üle jääv etanool on väga odav. Etanooli on võimalik kasutada mootorikütusena nii puhtal kujul kui ka segus bensiiniga. Tänapäeval lisatakse etanooli bensiinile enamasti muude lisandite (plii, aromaatsed ühendid jt) asemel. Etanooli oktaanarv on väga kõrge, seetõttu suurendatakse sellega bensiini oktaanarvu. Kuni 10% etanooli sisaldav bensiin sobib tavalistele bensiinimootoritele, suurema etanoolisisaldusega bensiini korral on tarvis mootoreid ümber seada. Ohutergur Õhu segud on plahvatusohtlikud. Eriti tuleohtlik. Metanool Valem: CH3OH. Saamine või leidumine Metanool tekib looduses mõningate anaeroobsete bakterite ainevahetuse tulemusena, päikesevalguse toimel oksüdeerub see aja jooksul taas süsihappegaasiks ja veeks. Kasutamine
Samas kulub metanooli mootorikütusena umbes 50% rohkem. Eriti sobib metanool üleslaadimisega mootorites kasutamiseks. Madala tsetaanarvu tõttu pole metanooli ilma süüte- või hõõgküünla abita võimalik diiselmootorites puhtal kujul kasutada. Mõlemat tüüpi mootorites võib kasutada ka vastava kütuse ja metanooli segusid.. Metanooli baasil või metanooliga segades on võimalik luua samuti mootorikütuseid. Bensiinis olles tõstab metanool kütuse oktaanarvu ning muudab selle seetõttu stabiilsemaks. Metanooli kasutatakse ka seetõttu vahel tavakütuses lisandina. Diiselkütuse puhul alandab metanool kütuse leekpunkti, parandades seeläbi kütuse põlemisomadusi. Kütused Diiselmootoritele: Dimetüüleeter gaas - Diiselmootorites kasutatav kütus, mis ei vaja peale gaasiseadme suuri ümberehitusi. Gaas tekib näiteks kõrvalproduktina metanooli tootmisel ning seetõttu võib sisaldada väikestes kogustes metanooli ja vett
c) organismide võime koguda endasse teadud keemilisi elemente. Nt merevee limused koguvad endasse kulda; paljudesse mereselutsevatesse käsnadesse koguneb arseeni; põldosjad sisaldavad palju räni. d) organismide keemiline koostis sõltub nende süstemaatilisest kuuluvusest nt loomades on rohkem kaltsiumi ja rauda, taimedes seevastu kaaliumi ja boori. e) organismide keemiline koostis sõltub saasteelementide levikust nt a)pliisaaste tuli bensiinist, mida kasutati bensiini oktaanarvu tõstmiseks kuni 2002. aastani ja esineb seni veekogudes jahimeeste haavlite tõttu ja õngetinade tõttu. Põhja- Eesti ohtlik aine on radoon, mis on radioaktiivne see levib pinnasest õhku, eriti nendes majades, mis on ehitatud mahajäetud kaevanduskarjääridesse või karjääridest võetud aheraine abil. Hinnanguliselt sureb aastas Eestis suitsetamise ja radooni koosmõjul 200 inimest. b) kroomi sisaldub reklaamtrükiste värvides, mille põletamisel vabaneb kroom õhku.
see tõstab mootori võimsust. Mitte kõik bensiinid ei sobi selliste mootorite jaoks. Kõrge rõhu juures võib küttesegu hakata liiga kiirsti põlema ja põlemine asendub plahvatusega. Seda nimetatakse detonatsiooniks. Kütuse detonatsioonikindlust iseloomustab oktaaniarv. Tänapäeval kasutatakse bensiini oktaaniarvuga 92, 95 ja 98. Esimesed autod sõitsid nafta kerge fraktsiooni petrooleetriga, mida kasutati puhastusvahendina.Keskkonnasõbralikum kuid kulukam moodus oktaanarvu tõstmiseks on suurendada bensiini koostises olevate alkaanide hargnevust. Seda tehakse reformimisprotsessi abil. Diislikütused koosnevad samuti süsivesinikest nagu bensiinidki. Erinevus seisneb selles, et diislikütus peab olema sobivalt süttiv ja ühtlaselt põlev. Neid omadusi iseloomustab tsetaaniarv. Parimatel diislikütustel on tsetaaniarv keskmise väärtusega 40...50. Alternatiivkütused on bensiini- ja diiselkütuse asendajad: Looduslik gaas ja vedelgaas Alkoholid
Mõlema ahju krakkproduktid antakse reaktorisse, kus nad viibivad, kuni lõhustumine on saavutanud vajaliku sügavuse. Seejärel suunatakse produktid aurustisse.. Krakkjääk eraldub aurusti põhjast. 6.Nafta ja gasoilide katalüütiline krakkimine Katalüütilise krakkimise bensiini oktaanarv on 92 või üle selle olefiiinide kõrge sisalduse tõttu. Termilise krakkimise bensiinidel on madal oktaanarv, kuna nad sisaldavad põhiliselt normal-alkaane. Katalüütilise reformimisega saab oktaanarvu tõsta. Kasutatakse 2 tüüpi katalüsaatoreid: spetsiaalsed happega pestud savid ning sünteetilised katalüsaatorid , Katalüütiline krakkimine viiakse läbi laia naftafraktsiooni aurude kokkupuutel tahke katalüsaatoriga. Katalüütilisel krakkimisel toimub reaktsioon katalüsaatori pinnal. Katalüütilise krakkimise tulemusena saadakse: gaasid , bensiin ja koks . Krakkgaasid sisaldavad:, propüleeni, butaani, ja süsivesinikke, mis on orgaanilise sünteesi tooraineks
11. Metüül tertbutüüleeter (valem, omadused, kasutusalad, mõju keskkonnale, selle võimalikul asendamisel etanooliga kaasnevad uued keskkonnaprobleemid) MTBE. CH3OC(CH3)3. MTBE on kõige suuremas koguses toodetav eeter. MTBE on vähetoksiline ühend, mis seguneb bensiiniga hästi ning tema 2 %-line lisand bensiinile tõstab mootori võimsust ligi 7 % võrra. Seda kasutatakse antidetoneeriva (oktaanarvu tõstva) lisandina ökoloogilise ehk pliivaba bensiini tootmisel. ainsaks reaalselt MTBE asendajaks hinnatakse etanooli, kuid see teeb kütuse kallimaks, kuna etanooli võib bensiiniga segada vaid vahetult tankimise käigus. Veel võib etanooli kasutuselevõtt tuua kaasa uusi keskkonnaprobleeme. Nimelt piiritust sisaldav bensiin aurustub kergemini ja kiiresti lenduvad süsivesinikud põhjustavad sudu sagenemist ja intensiivsust.
ei ole. C puhta süsiniku osakesed e. tahm on tavaliselt diiselmootorite probleem, kus rikka küttesegu korral ei moodustu põlemiskambris mitte CO, nagu bensiinimootoril, vaid kõrgema rõhu ja temperatuuri tõttu tahm. Kaasaegsetel diiselmootoritel on kasutusele võetud tahmafiltrid, mis koguvad mootorist eralduvaid tahmaosakesi ning aeg-ajalt põletavad need ära. Pb kaasagsetel bensiinisortidel ei kasutata enam oktaanarvu tõstmiseks tetraetüül- pliid, mistõttu ka kaasaegsetel autodel ei ole midagi tarvis ette võtta plii vähendamiseks või neutraliseerimiseks heitgaasides. 3 2.Katalüüs-neutralisaatorid. Kaasajal on rahvakeeles neid hakatud nimetama lihtsalt katalüsaatoriteks, mis terminoloogiliselt pole küll täiesti korrektne, kuid sellegipoolest on kasutusele võetud ka käesolevas kirjatükis
2CH3-CH2-OH → (H+ ) CH3-CH2-O-CH2- bensiini sees, kasutatakse CH3 + H20 oktaanarvu tõstmiseks amiin Järelliide –amiin • Saab moodustada 1) Reageerivad hapetega Amiinid tekivad looduses alused Eesliide amino- vesiniksidemeid, lahustub Tekivad ammooniumsoolad mikrobioloogilisel lagunemisel vees, lahustuvus sõltub ahela CH3-NH2 + HCl → CH3NH3+Cl- (laipades, fekaalides, roiskumisel,
Heksametüleentertamiin võib organismi tungida naha kaudu ja mõned inimesed on selle suhtes allergilised. Laguneb organismis formaldehüüdiks ja ammoniaagiks; esimest neist peetakse kantserogeeniks (vähki tekitavaks). Kahtlustatakse ka seedekanali ja kuseteede häirete tekitamist. Tolueen (Toluene - tööstuslik lahusti) (toluol või methylbenzene) Tolueen värvitu tuleohtlik vedelik, mis saadakse naftast või söest. Tööstuslik lahusti. Seda lisatakse bensiinile selle oktaanarvu tõstmiseks, kasutatakse ka küünelakkides, lakkides, kummivaigus. Seostatakse iseeneslike abortidega, maksakahjustustega, närvisüsteemi kahjustustega ning nahaärritustega. Nikotiin (Nicotine - putukamürgis) Nikotiin on alkaloid, mis on leitav maavitsaliste (Solanaceae) sugukonna taimedest. Eriti tubakast, vähemal määral tomatist, kartulist, baklazaanist ja paprikast. Nikotiini alkaloidid on leitavad ka kokapõõsa lehtedest.
klaasipuhastusvedelik, üldmääre, jahutussüsteemi puhastaja, karburaatori puhastusvahend, mootori sisepesuvedelik jpm.11 Omadused Lukusula sulatab lahti ning õlitab kinnikülmunud lukusüdamikud, kaitseb lukuosasid korrosiooni eest.11 Diiselkütuse lisand parandab kütuse põlemisomadusi, tagab mootori ühtlase häireteta töö, pikendab mootori tööiga ning vähendab kütusekulu.11 Sissepritse puhastaja lahustab kütusepaagi põhja tekkinud sette, vähendab kütusekulu, parendab oktaanarvu, vähendab detonatsiooni ja mootori kloppimist ning kaitseb rooste ja korrosiooni eest.11 Silikoonõli on kaitse- ja määrdeõli metall-, plast-, kummi- ja puitpindadele, mis väldib sõidukite uksetihendite kinnikülmumist talvel ning kaitseb pragunemise eest suvel.11 Universaalõli kaitseb vee, niiskuse, hapniku, korrosiooni ja rooste eest, kergendab kinniroostetanud poltide ja mutrite lahtivõtmist.11 Bensiinilisand puhastab toitesüsteemi, parendab kütuse põlemisomadusi, vähendab
veel lõhna ja soojuskandjatena ning bensiinkatalüsaatori lisana. 19. sajandi keskpaigast alates kasutati seda varem kirurgias narkoosiks, kuid kuna ta oli tuleohtlik ning tal esines ka ebameeldivad kõrvaltoimed, siis tänapäeval on see asendatud teiste narkoosiainetega. METÜÜL TERT-BUTÜÜLEETER ehk MTBE CH3OC(CH3)3 MTBE on kõige suuremas koguses toodetav eeter (1999. aastal 20 miljonit tonni). Seda kasutatakse antidetoneeriva (oktaanarvu tõstva) lisandina ökoloogilise ehk pliivaba bensiini tootmisel. MTBE-d valmistatakse metanoolist ja 2-metüülpropeenist. MTBE on vähetoksiline ühend, mis seguneb bensiiniga hästi ning tema 2 %-line lisand bensiinile tõstab mootori võimsust ligi 7 % võrra. USA-s ja hiljem ka Euroopas kasvas MTBE tarbimine tohutult eriti 1990-ndatel aastatel. Probleemid MTBE kasutamisega hakkasid ilmnema 1996. aastal Californias, kus elanikud hakkasid kaebama joogivee saastatuse üle
veel lõhna ja soojuskandjatena ning bensiinkatalüsaatori lisana. 19. sajandi keskpaigast alates kasutati seda varem kirurgias narkoosiks, kuid kuna ta oli tuleohtlik ning tal esines ka ebameeldivad kõrvaltoimed, siis tänapäeval on see asendatud teiste narkoosiainetega. METÜÜL TERT-BUTÜÜLEETER ehk MTBE CH3OC(CH3)3 MTBE on kõige suuremas koguses toodetav eeter (1999. aastal 20 miljonit tonni). Seda kasutatakse antidetoneeriva (oktaanarvu tõstva) lisandina ökoloogilise ehk pliivaba bensiini tootmisel. MTBE-d valmistatakse metanoolist ja 2-metüülpropeenist. MTBE on vähetoksiline ühend, mis seguneb bensiiniga hästi ning tema 2 %-line lisand bensiinile tõstab mootori võimsust ligi 7 % võrra. USA-s ja hiljem ka Euroopas kasvas MTBE tarbimine tohutult eriti 1990-ndatel aastatel. Probleemid MTBE kasutamisega hakkasid ilmnema 1996. aastal Californias, kus elanikud hakkasid kaebama joogivee saastatuse üle
· C puhta süsiniku osakesed e. tahm on tavaliselt diiselmootorite probleem, kus rikka küttesegu korral ei moodustu põlemiskambris mitte CO, nagu bensiinimootoril, vaid kõrgema rõhu ja temperatuuri tõttu tahm. Kaasaegsetel diiselmootoritel on kasutusele võetud tahmafiltrid, mis koguvad mootorist eralduvaid tahmaosakesi ning aeg-ajalt põletavad need ära. · Pb kaasagsetel bensiinisortidel ei kasutata enam oktaanarvu tõstmiseks tetraetüül-pliid, mistõttu ka kaasaegsetel autodel ei ole midagi tarvis ette võtta plii vähendamiseks või neutraliseerimiseks heitgaasides. · 2.Katalüüs-neutralisaatorid. Kaasajal on rahvakeeles neid hakatud nimetama lihtsalt katalüsaatoriteks, mis terminoloogiliselt pole küll täiesti korrektne, kuid sellegipoolest on kasutusele võetud ka käesolevas kirjatükis. Probleem seisneb selles, et katalüsaatoriks tuleb
Mullas sisaldub elavhõbedat enam kui lähtekivimis. Erinevalt teistest raskemetallidest on leavhõbe lenduv. Kõige olulisemat elavhõbedareostust on läbi aegade tekitanud elavhõbeda kasutamine pestitsiidina. Anorgaanilist elavhõbedat kasutas puidutööstus puitmaterjali hallituse tõrjeks. o Plii (Pb) Savisette ja kiltkivi rikkad mullad sisaldavad kõige rohkem pliid. Saastamata muld sisaldab pliid tavaliselt 2-60 mg/kg. Pliid lisatakse bensiinile oktaanarvu suurendamiseks alates 1920ndaist, praegu umbes 0,8 g liitri kohta. Mullas tekivad pliist enamasti raskesti omastatavad orgaanilised ühendid. Plii on tugevasti akumuleeruv. o Arseen Inimtegevusel satub loodusesse ~80 000 tonni ehk 95% Maal vabanevast arseenist. Suurim saastaja on pestitsiiditööstus. 1940ndateni, pihustati viinamarjaistandustes aastas kuni 2,7 kg arseeni hektarile. Metallurgias on arseen maakide särdamise kõrvalsaadus. Umbes 50%
Kas hapniku ja õhu vahele saab panna võrdusmärgi? Kütused: autobensiinid - Oktaanarv- kahekohaline arvude kombinatsioon,mis kokkuvõttes iseloomustab kütuse põlemist.Näiteks A 76, A 92, A 95, A 98. Mida suurem arv , seda parem. Kuid mitte lõpmatuseni! Detonatsioon- kütuse ülikiire, plahvatuslik põlemine, kiirus 2000 m/s, arvuta km/h-sse. Normaalne põlemine 70 km/h, (19 m/s) Antidetonaator- spetsiaalne lisand bensiini oktaanarvu tõstmiseks, võimaldab kasutada sellist bensiini kõrge surveastmega mootorites. Näiteks tetraetüülplii, Pb(C2H5)4 , tumepruun õlitaoline vedelik. Et Pb on inimorganismile ohtlik, akumuleerub pikema aja jooksul ja tekitab vähkkasvajat, on need bensiinid "värvilised": roosa, sinine, roheline. Tänapäeval pliivabad antidetonaatorid! Kütused: autobensiinid Nüüdisaegsed bensiinid peavad vastama järgmistele nõuetele:
toodetakse CH4 reformimisel 800 C juures Ni- katalüsaatori juuresolekul: silindriõli oktaanarvu tõstev lisand (ca 11% mahu järgi), vees 3CH4 + CO2 + 2H2O (aur)...............4CO + 8H2 Jääk > 370 27-30 väga hästi lahustuv, ent raskelt biolagundatav. Metanooli sünteesiks komprimeeritakse gaas kuni 200- gudroon 4)Määrdeõlide tootmine · Lahustid (süsivesinikud): CH 2Cl2, CHCl3, CCl3CH3, 30 at rõhuni tempil ca 300 C
püsivad. Hapnikuga seotud süsiniku juures oksüdeeruvad kergesti, tekivad plahvatusohtlikud peroksiidid. Eetrid on väga lenduvad ained. Neid kasut. keemiatööstuses, kuna nad on head lahustid org. ainetele. 2) Dietüüleeter C2H5-O-C2H5 kõige tuntum eeter, tavakeeles nim. eetriks. Kasutati varem narkoosiainena, kuid see tekitas ebameeldivaid kõrvaltoimeid. Nüüd kasutatakse peamiselt lahustina, samuti pliivabas bensiinis oktaanarvu tõstmiseks ja tugevate liimide valmistamiseks. 1) Pean teadma mille järgi tuntakse alkoholid ära - -OH lõpp ja peab sisaldama süsinikku. Kui lõpus on COOH, ei ole alkohol. Karbonüül- ja karboksüülühendid Aldehüüdid ja ketoonid 1) Karbonüül-, aldehüüd- ja ketorühmad. 2) Iseloomustada metanaali (nimetus, valem, omadused, kasutusalad). 3) Iseloomustada etanaali (valem, omadused, kasutusalad).
Pb(C2H5)4. See ühend, lisatuna bensiinile väikeses koguses (0,4...O,9 g/kg ), pidurdab tunduvalt detonatsiooni teket. Bensiine, mis sisaldavad tetraetüülpliid, nimetatakse etüülbensiinideks. Pliiühend on eluohtlikult mürgine aine, mistõttu on need bensiinid väga mürgised. Et teha vahet etüülitud ja etüülimata bensiinide vahel, lisatakse etüülbensiinidele värvainet. Pliiühenditega bensiine EL maades kasutada enam ei lubata. Oktaanarvu määratakse kahel meetodil (uurimus- ja mootorkatsetusmeetod) ja sõltuvalt sellest on igale bensiinile võimalik määrata kaks oktaanarvu. Näiteks bensiinil 95E on uurimusmeetodil määratud oktaaniarv 96 ja mootorkatsetusmeetodil määratud oktaaniarv on sellel bensiinil 85. Autobensiinide liigitus Autobensiini liigitatakse oktaaniarvu järgi. Riiklikult lubatud bensiinimargid oktaanarvu järgi: · 76 mootoritele surveastmega kuni 6,5
Pb(C2H5)4. See ühend, lisatuna bensiinile väikeses koguses (0,4...O,9 g/kg ), pidurdab tunduvalt detonatsiooni teket. Bensiine, mis sisaldavad tetraetüülpliid, nimetatakse etüülbensiinideks. Pliiühend on eluohtlikult mürgine aine, mistõttu on need bensiinid väga mürgised. Et teha vahet etüülitud ja etüülimata bensiinide vahel, lisatakse etüülbensiinidele värvainet. Pliiühenditega bensiine EL maades kasutada enam ei lubata. Oktaanarvu määratakse kahel meetodil (uurimus- ja mootorkatsetusmeetod) ja sõltuvalt sellest on igale bensiinile võimalik määrata kaks oktaanarvu. Näiteks bensiinil 95E on uurimusmeetodil määratud oktaaniarv 96 ja mootorkatsetusmeetodil määratud oktaaniarv on sellel bensiinil 85. Autobensiinide liigitus Autobensiini liigitatakse oktaaniarvu järgi. Riiklikult lubatud bensiinimargid oktaanarvu järgi: · 76 mootoritele surveastmega kuni 6,5
sissehingatavas õhus sisalduv kahjulike ainete kogus ja meil sõidaks tänavatel ringi ,,õhupuhastajad" Miks siis laitmatult töötav sisepõlemismootor üleüldsegi toodab kahjulikke saasteaineid? Bensiini- ja diiselmootorites on kasutusel väga erinevad kütused mis mõlemad sisaldavad süsinikku (C) ja vesinikku (H). Peale selle on kütustes mõningaid lisaaineid ja oktaanarvu tõstjaid. Süsinikoksiidi (CO) ühendite reageerides õhu hapnikuga tekib süsinikdioksiid (CO2) ja veeaur (H2O). Ebatäieliku põlemuse tulemuseks on see, et heitgaasid sisaldavad vähem või rohkem kahjulikke ühendeid. Ebatäielik põlemine võib olla tingitud lühikesest kütuse põlemise ajast mootori silindris, põlemise temperatuuri erinevusest (normaalsest rikkam segu mille tõttu suureneb põlemistemperatuur),