Oksiidid. Happelised oksiidid (mittemetalsed oksiidid) : CO2, SO3, I2O7 * Kõrge oksüdatsiooniastmega metallioksiidid. Nt. MnO2, Mn2O7, CrO3. Aluselised oksiidid ( metalsed oksiidid ) : Na2O, CaO, ( Al2O3 ), CuO. Amfoteersed oksiidid : see oksiid veega ei reageeri, kuid võib reageerida happe või leelisega. Fe2O3, Cr2O, ZnO, Al2O3 . Neutraalsed oksiidid : see oksiid veega ei reageeri. CO, NO, N2O Oksüdatsiooniaste ( hapnik -II, vesi I ) IV II VI II II -II CO2 CrO3 FeO +4 -4 +6 -6 +2 -2 0 0 0
OKSIIDID (R 68-75) Tööleht 1. OKSIIDID on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik oksüdatsiooniastmega II. 2. Oksiidide liigitamine: 3. ALUSELISED OKSIIDID e tavaliselt metallioksiidid on oksiidid, mis reageerivad hapetega. · Aluselised oksiidid jagunevad: 1. tugevalt aluselised oksiidid, mis reageerivad veega ja tekib alus 2. nõrgalt aluselised oksiidid, mis ei reageeri veega 4. HAPPELISED OKSIIDID e tavaliselt mittemetallioksiidid on oksiidid, mis reageerivad alustega · Happelised oksiidid jagunevad: 1
Keemia suur töö · Oksiidid: Nt. K2O, Na2O, SO2 Oksiidide nimetamine: ! Mittemetallioksiidide nimetused - 1. mono ; 2. di ; 3. tri ; 4. tetra ; 5. penta ; 6. heksa ; 7. hepta ; 8. okta ; 9. nona ; 10. deka. Nt. N2O5 - dilämmastikpentaoksiid ! Kindla oküdatsiooniastmega metallide oksiidide nimetused. Nt. Li2O - Liitiumoksiid Al2O - Alumiiniumoksiid ! Muutuva oksüdatsiooniastmega metallide oksiidide nimetus. Nt. Fe2O3 - Raud ( III ) oksiid Cu2O - Vask ( I ) oksiid Hüdroksiidid ehk alused: Nt. NaOH Hüdroksiidide valemid ja nimetused:(OH) oksüdatsiooniaste on alati -1 ! Kindla oküdatsiooniastmega hüdroksiidid: Kaltsiumhüdroksiid - Ca(OH)2 Alumiiniumhüdroksiid - Al(OH)3 ! Muutuva oksüdatsiooniastmega hüdroksiidid: Raud ( III )hüdroksiid - Fe(OH)3 Vask ( II )hüdroksiid - Cu(OH)2 Soolad: Soolal on alati esimesel kohal metall ja teisel kohal happejääk!
Nimetuste andmise võimalusi anorgaanilises keemias Katrin Soika Nimetuste andmine 1) Muutumatu oksüdatsiooniastmega metalliühendi (IA-IIIA) korral: oksiid metalli nimetus hüdroksiid happejäägi nim I A rühm NT: Na2O naatriumoksiid Al(OH)3 alumiinium hüdroksiid 2) Muutuva oksüdatsiooniastmega metalliühendi nimetamine oksiid metalli metalli o.-a. hüdroksiid nimetus rooma numbriga happejäägi nim B rühm 2+ I NT: Ag2O hõbe(I)oksiid CuSO4 vask (II)sulfaat 3) Mittemetallioksiidide nimetamine arvsõna mittemetalli nim arvsõna oksiid
.. + alus sool + alusele vastav Nt: vääveldioksiid hapnikuga vesi oksiid 1) püsiva (põlemisel) aluseline oksiid ... oksüdatsiooniastmega CH4 + 2O2 CO2 -> ei kirjutata midagi · ... + vesi alus + 2H2O · ... + happeline oksiid sool + vesi Liitainete
mis võib vastu võtta elektronpaari Lewisi aluselt B (see on elektronpaari doonoriks) moodustades adukti AB. A + :B AB + + H + :NH3 NH4 B2H6 + 2H- 2BH4- BF3 + F- BF4- Al2Cl6 + 2Cl- 2AlCl4- AlF3 + 3F- AlF63- SiF4 + 2F- SiF62- PCl5 + Cl- PCl6- SF4 + F- SF5- Lewisi alus on atomaarne või molekulaarne osake, millel on vaba elektronpaar (HOMO). Tüüpilisi näiteid: - N, P, As, Sb ja Bi ühendid oksüdatsiooniastmega 3 - O, S, Se ja Te oksüdatsiooniastmega 2, näiteks vesi, eetrid, ketoonid, sulfoksiidid - molekulid nagu süsinik monooksiid Primaarset ja sekundaarset süsinikuaatomit omavate eetrite C-H sidemed reageerivad aeglaselt õhuga, moodustades väga plahvatusohtlikke eetrite hüdroperoksiide. Näide 4. Epoksiiditsükli avamine. Epoksiididel nagu kõikidel väikestel tsüklilistel ühenditel esineb tsüklipinge. Seepärast on epoksiidid oluliselt keemiliselt reaktsioonivõimelisemad kui teised. Epoksiidid reageerivad
Kasutatud kirjandus Alused Alused ehk hüdroksiidid on ained, mis reageerivad hapetega ja annavad soola ja vee. (Tegelikult ei ole "alus" ja "hüdroksiid" kattuvad mõisted.) Alused koosnevad metallioonist ja hüdroksiidioonist. Alused on ained, mis liidavad prootoni (H+). Hüdroksiidid koosnevad metalliioonidest ja hüdroksiidioonidest (OH-). Hüdroksiidiooni laeng on -1, seega peab metalliioonide arv valemis olema alati 1 ja hüdroksiidioonide arv võrdub metalli ioonilaengu või oksüdatsiooniastmega. Kõikide hüdroksiidide valemid avalduvad kujul Men+(OH)n - n . Nimetuste määramine Kui metall on püsiva oksüdatsiooniastmega, moodustatakse nimetus järgmiselt KOH - kaaliumhüdroksiid Ca(OH)2 - kaltsiumhüdroksiid NaOH - naatriumhüdroksiid Al(OH)3 - alumiiniumhüdroksiid Kui metallil on muutuv oksüdatsiooniaste, näidatakse see järgmiselt: Fe(OH)2 - raud(II)hüdroksiid Fe(OH)3 - raud(III)hüdroksiid
vask(II)nitraat, mis lahustub vees, värvuseta lämmastikoksiid, mis lendub ning vesi. Tegemist on redoksreaktsiooniga, kus lähteainetes olevas lämmastikhappes on lämmastiku oksüdatsiooniaste V, pärast reaktsiooni toimumist tekkinud lämmastikoksiidis aga II. Vase o-a on enne reaktsiooni 0, kuid pärast reaktsiooni toimumist omandab laengu II. Seega on reaktsioonis redutseerijaks vask ning oksüdeerijaks lämmastik. Reaktsiooni saadustes esineb lämmastik kahe erineva oksüdatsiooniastmega: V ja II. Katse 6.2.: kontsentreeritud lämmastikhappe reageerimine metalliga Cu + 4HNO3 Cu(NO3)2 + 2NO2 + H2O Pannes reageerima vase (metall, punakas) kontsentreeritud lämmastikhappega (hape), tekib sool vask(II)nitraat, mis lahustub vees, pruun lämmastikdioksiid, mis lendub ning vesi. Tegemist on redoksreaktsiooniga, kus lähteaines olevas lämmastikhappes on lämmastiku oksüdatsiooniaste V, pärast reaktsiooni toimumist tekkinud lämmastikoksiidis aga IV
-1.püsib kütustesse salvestatud energia väga kaua- praktilise kasutamise jaoks piiramatu aja.2.saab kütustesse salvestatud energiat igal ajal vajalukus koguses kasutada.3.Saab energiakandjaid-kütuseid- lihtsal viisil ühest kohast teise transportida. 2.Kust on pärit kütustesse salvestunud keemiline energia? -Päikese energiast 3.Milliseid ühendeid saab kasutada kütusena? -igasuguseid ühendeid,mille koostises on mõni võrdlemisi madala oksüdatsiooniastmega element,mis võib kergesti üle minna kõrgemale oksüdatsiooniastmele. 4.Loetle tähtsamaid kaevandatavaid kütuseid. -nafta,maagaas,kivisüsi,pruunsüsi,turvas 5.Miks tahked kütused on kasutamiseks ebamugavamad kui vedelad ja gaasilised? -sest tahke kütuse põlemisel ei pääse õhuhapnik põlevale ainele hästi ligi ja põlemine on mittetäielik,raskem reguleerida leegi suurust ja temp. 6.Millistel tingimustel toimub põlemine leegiga?
Väga kõrgel temperatuuril lagunevad vaid IIa rühma metallielementide ühendid. · Vees mittelahustuvad hüdroksiidid lagunevad kuumutamisel veeks ja oksiidiks. Puhka veidi. Saamine · Leeliseid saab: Vee reageerimisel metalli või metalli oksiidiga. · 1) Ca + H2O = Ca(OH)2 + H2 · 2) CaO + H2O = Ca(OH)2 · Vees mittelahustuvaid hüdroksiide saab leelise reageerimisel soola vesilahusega. Nimetused Püsiva oksüdatsiooniastmega: - KOH - kaaliumhüdroksiid - Ca(OH)2 kaltsiumhüdroksiid Muutuva oksüdatsiooniastnega: - Fe(OH)2 - raud(II)hüdroksiid - CuOH - vask(I)hüdroksiid Rahvapäraseid nimetusi · NaOH seebikivi · KOH sööbekaalium · Ca(OH)2 kustutatud lubi
Co Koobalt on keemiline element, mille aatominumber perioodilisustabelis on 27. Koobalti avastas Georg Brandt (1964- 1768), Rootsi keemik ja mineraloog. Ta oli esimene inimene kes avastas metalli, mis polnud juba „iidsetel aegadel“ avastatud. Koobalti kristalli struktuur on kuusnurkne, tahukeskne kuubiline. Oksüdatsiooniaste ühendites on +1, +2, +3 või +4. Põhilised on +2 ja +3. +4 on harvem esinev ja üldjuhul ebapüsiv. +1 oksüdatsiooniastmega on õnnestunud ka mõned ühendid sünteesida. Omadustelt on koobalt metall. Tihedus normaaltingimustel on 8,9 g/cm3, sulamistemperatuur on 1495 oC ja keemistemperatuuriks 2927 oC. Aatommassiks on 58,9332. Koobalti värvus on hõbevalge. Toatemperatuuril on koobalt tahke. Koobaltit kasutatakse kuuma- ja happekindlates sulamites terase tootmisel, mõningate keemiliste reaktsioonide katalüsaatorina ning elektri, klaasi, portselani ja keraamiliste fajanssesemete tootmisel
6. Millist soola nim. vesiniksoolaks?-happe ja soola vahelised ühendid,millest ainult osa happe aniooniga seostunud vesinikioonidest on asendunud( aluse) katiooniga. 7. Milliseid aluseid, happeid loetakse tugevateks, nõrkadeks?Tugevad happed on : HNO3 ,Hcl,HBr, H2SO4,HI. Nõrgad happed on: H2CO3,H2S,H3PO4,HNO2,CH3COOH. 8. Millise laenguga on hüdroksiidioon, vesinikioon,metallioonid, happejääkioonid?Vesinikioon- H+,hüdrooksiidioon- OH-,metallioonid-,happejääkioonid. 9.Millise oksüdatsiooniastmega on vesinik, hapnik? Vesinik on pluss üks ja hapnik miinus kaks. 10. Kuidas nimetatakse oksiide, aluseid, happeid, soolasid ja kuidas koostatakse nende valemeid! Oksiidid: 1) nimetuses märgitakse ära oksüdatatsiooniaste( seda võimalust kasutatakse eelkõige metallioksiidide nimetamisel)Cr2O3- kroom(III)oksiid,N2O5-lämmastik(V)oksiid. 2) Elemendi aatomite arv märgitakse eesliidete abil( peamiselt mittemetallioksiidide korral) N2O5-dilämmastikpeantaoksiid
Alused on ained mis annavad lahusesse hüdroksiidioone Liigitamine:Tugevad alused ehk leelised on NaOH, KOH, Ca(OH) 2 , Ba(OH)2Vees praktilist lahustumatud alused Cu(OH)2 , Al(OH)3 , Fe(OH)3 Nimetuse andmine: Kui metall on püsiva oksüdatsiooniastmega, moodustatakse nimetus järgmiselt KOH - kaaliumhüdroksiid Ca(OH)2 - kaltsiumhüdroksiid NaOH - naatriumhüdroksiid Al(OH)3 - alumiiniumhüdroksiid Kui metallil on muutuv oksüdatsiooniaste, näidatakse see järgmiselt: Fe(OH)2 - raud(II)hüdroksiid Fe(OH)3 - raud(III)hüdroksiid Cu(OH)2 - vask(II)hüdroksiid CuOH - vask(I)hüdroksiid Omadused:
KALTSIUM Kaltsiumi omadused Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20. Halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine. Keemilistes ühendites oksüdatsiooniastmega 2+. Keemiline valem on Ca. Kaltsiumi sulamistemperatuur on 1848 °C. Kaltsium on metalne, hõbedane element, mida saab eraldada sulatatud kaltsiumkloriidi soolast elektro- lüüsi teel. Sattudes kokku õhuga, moodustab nõndaviisi valmistatud kaltsium kiirelt kaitsva, hallikasvalge oksiidi- ja nitriidikihi. Oma põhivormis olevat kaltsiumi on isegi magneesiumist keerulisem süüdata, kuid kui see õnnestub, põleb kaltsium õhu
Sool on kristalne aine, mis koosneb (aluse) katioo- nidest ja (hape) anioonidest. Aluse katioonidest ning happe anioonidest koosnev ühend on sool. Soolad on ühendid (liitained), milles metallioonid on seotud happeanioonidega. Ainer, mille vesilahuse juhivad elektrivoolu, on elektrolüüdid. Muutuva oksüdatsiooniastme metalle sisaldavate soo- lade nimetusi saame nii, kui soola keskele eraldame sulgudes metalli o.-a. Antud ühendis rooma numbriga. Püsiva oksüdatsiooniastmega metalli puhul soola nimetuses oksüdatsiooniastet ei mainita. Tuntumad ained Oksiidid Hape Vääveldioksiid SO2 Vesinikkloriidhape HCl Alumiiniumoksiid Al2O3 Väävelhape H2SO4 Kustutamata lubi CaO Väävlishape H2SO3 Kaaliumoksiid K2O Süsihape H2CO3 Lämmastik(V)oksiid N2O5 Ränihape H2SiO3 Mangaan(VII)oksiid Mn2O7 Etaanhape CH3COOH Kloor(V)oksiid Cl2O5 Fosforhape H3PO4
Asub VIA rühmas (väliselektrone 6) Elektronskeem: S: +16|2)8)6) Pilt 1: Vääveli paiknemine perioodilidudtsbelis KEEMILISED OMADUSED Väävel lihtainena S on nii oksüdeerija, kui redutseerija Väävli kõige madalam oksüdatsiooniaste on II. See esineb metalliühendites (sulfiidid) ja vesinikühendis (divesiniksulfiid) Väävli kõige kõrgem oksüdatsiooniaste on + VI (sulfaadid, väävelhape, vääveltrioksiid) Vahepealse oksüdatsiooniastmega (+IV) ühendid on nii oksüdeerijad kui ka redutseerijad. Siia kuuluvad vääveldioksiid ja sulfitid FÜÜSIKALISED OMADUSED Aatommass: 32,064 Tavatingimustes kahvatukollane (rohekas, punakas) lõhnata rabe rombiline kristalne aine Vees ei lahustu, lahustub orgaanilistes lahustites (benseen ja etanool) Halb elektri- ja soojusjuht Madal sulamistemperatuur (119°C) Temperatuuril 150º - 200ºC värvub pruuniks Keemistemperatuur 445ºC Tihedus 1,96 g/cm³ VÄÄVLI TUNTUMAD ÜHENID
oksüdeerijatega nagu fluor ja hapnik ei saa olla ioonilised. Kui ühendites tekiksidki positiivsed vesinikuioonid, siis moodustuks nende väga suure polariseeriva toime tõttu ikkagi kovalentne side. Samal põhjusel ei saa tavalistes keemilistes nähtustes esineda ioonid H+ vabas olekus. Vesiniku aatomi ehituse eripära tõttu esineb vesinikuühenditele eripärane keemilise sidemeliik vesinikside. Negatiivne vesinikuioon H moodustub vesinikuaatomist eksotermilises protsessis. Seetõttu on oksüdatsiooniastmega 1 vesiniku ühendite puhul võimalik iooniline side. 2 Leidumine 1. Lihtainena: · kosmoses · Päikeses · nafta puuraukudes · vulkaanipursetel 2. Ühenditena: · vees · maagaasis · elusorganismides 3 Saamine 1. Laboris: · Zn+2HCl = ZnCl2+H2 (ei toimu HNO3 ja kons.H2SO4 ) 2. Tööstuses: · 2H2O = 2H2+O2
2H2O Väga kõrgel temperatuuril (üle 3000°C) reageerib lämmastik hapnikuga, moodustades lämmastikoksiidi: N2 + O2 2NO, H = 0 Lämmastik võib reageerida eritingimustel ka vesinikuga, moodustades ammoniaagi NH3 Ühendites on lämmastiku oksüdatsiooniaste 3 kuni +5. Teise perioodi elemendina saab lämmastik moodustada vaid 4 kovalentset sidet, sel puhul on ta positiivselt laetud, seega iooniline side on viies. Lämmastik moodustab stabiilse oksiidi iga oksüdatsiooniastmega 1-st 5-ni. Lämmastiku ühenditest vesinikuga on stabiilseim ammoniaak (NH3). Aatomi ja molekuli ehitus: +7/ 2) 5) 1s22s22p3 Lämmastiku ladinakeelne nimetus on nitrogenium, mille võttis teaduses kasutusele Chaptal ning tähendab "salpeetri tekitaja" ja elemendi sümbol on N. Lämmastiku avastas Daniel Rutherford 1772 aastal Edinburgis. Põlemist mittesoodustava gaasina nimetati teda algul "mürgiseks õhuks". Fosfor Fosfor (keemiline sümbol P) on keemiline element
ALUMIINIUM Iseloomustus. Pmetall. Asub perioodilisustabeli 3.perioodis IIIA rühmas. Al (13): 1s22s22p63s23p1. Elektronskeem: 2)8)3). Alumiinium on aktiivne metall ja loovutab kõik väliskihi elektronid. Moodustab ühendeid oksüdatsiooniastmega +3. Saab loovutada paardunud väliskihi elektrone s kihilt. Alumiiniumi oksiididel on amfoteersed omadused. (Aluseliste omaduste kõrval avalduvad happelised omadused.) Nt. Al(OH) 3, mis reageerib nii hapete kui ka leelistega. Alumiinium on kõige levinum metalliline element maakoores. Alumiiniumi tähtsaim mineraal boksiit (Al2O3). Samuti leidub boksiiti savi, kivimite ja mineraalide koostises. Omadused.
Referaat aines “Keemia” Jõhvi, 2017.a. Sissejuhatus Hapnik (O) on keemiline element järjenumbriga 8. See on keemiliselt aktiivne mittemetall, millel on kaks levinud allotroopset vormi: dihapnik ehk lihtsalt hapnik (O2) ja trihapnik ehk osoon (O3). Tavaline molekulaarne hapnik on lõhnata, maitseta ja värvuseta gaas. Selle keemistemperatuur on 183 °C. Keemilistes reaktsioonides käitub hapnik oksüdeerijana, moodustades ühendeid oksüdatsiooniastmega -II. Hapnik on väga levinud looduses, seda suurtes kogustes on maakoores, vees ja õhus. Võib julgelt öelda, et hapnik on üks tähtsamatest elemendidest inimese jaoks, see ümbritseb meid kõikjal ja ilma selleta ei saaks me elada. Hapnik Hapniku leiutati 1774. aastal, seda tegi inglise keemik Joseph Priestley elavhõbeoksiidi lagundamisel. Ta jõudis järeldusele, et seda gaasi sisaldub õhus, ained põlevad temas
Reageerib : Õlitaoline Metallidega Värvuseta védelik Aluseliste oksiididega tihedus 1840 kg/m 3 Alustega keemistemperatuur +33 kraadi Sooladega 3 Väävel käitub metallide suhtes oksüdeerijana, moodustades sulfiide. Elektronegatiivsemate metallide suhtes käitub väävel redutseerijana, seejuures tekivad väävli positiivse oksüdatsiooniastmega ühendid. Väävel reageerib vesinikuga, metallidega, hapetega, hapnikuga. Väävel on üks esimesi mittemetalle, mida inimene on tundma ja kasutama õppinud. Teda leidub looduses nii ehedalt kui ka ühendites, eriti vulkaanilistes piirkondades. Juba antiikajal seostati väävlit tulega ja vulkaanidega. Ühendistest tähtsamad on Sulfiidid Pb , S , Fe , S2 Sulfaadid CaSo4 , 2h2O Gaasilised H2S , SO2 Väävlit sisaldavad ka mitmed kütused (põlevkivi, kivisüsi). Ta on
OKSIIDID JA NENDE SAAMINE. VESI JA LAHUSED Raudvara 8. klassile OKSIIDID Oksiidid on ained, mis koosnevad hapnikust oksüdatsiooniastmega II ja mõnest muust keemilisest elemendist. Metallioksiid Mittemetallioksiid Nimetuse andmisel kasutatakse metallilise Nimetuste andmisel kasutatakse eesliiteid: elemendi oksüdatsiooniastet. Kui elemendil on oksüdatsiooniaste kindel (IA, 2 di; 3 tri; 4 tetra; 5 penta; IIA ja Al, tavaliselt ka Zn (OA II); Ag (OA I), 6 heksa; 7 hepta; 8 okta; 9 nona; siis seda nimetusse ei pane. 10 - deka
ei saa lämmastikku hingamiseks kasutada, on lämmastik suuremas kontsentratsioonis lämmatava toimega, sellest ka nimi. Kõrgema rõhu all mõjub lämmastik iseenesest narkootiliselt, seda ka piisava hulga hapniku juuresolekul. Ühendid Ühendites on lämmastiku oksüdatsiooniaste 3 kuni +5. Teise perioodi elemendina saab lämmastik moodustada vaid 4 kovalentset sidet, sel puhul on ta positiivselt laetud, seega iooniline side on viies. Lämmastik moodustab stabiilse oksiidi iga oksüdatsiooniastmega 1-st 5-ni. Lämmastiku ühenditest vesinikuga on stabiilseim ammoniaak. Fosfor (keemiline sümbol P) on keemiline element järjenumbriga 15. kreeka keeles (kreeka keeles on "phosphoros", mis tõlkes tähendab "valguse kandja". Fosfori avastas Saksa alkeemik Hennig Brand 1669 aastal Hamburgis. Brand püüdes destilleerida mingit "elu mõtet" oma uriinist, sai ta valge materjali, mis pimedas aga helendas. Brand'i
Lämmastiku fikseerimine. Aminohapete metabolism 1. Millistes piirides võib lämmastiku metabolismis N oksüdatsiooniaste muutuda Tooge näiteid erineva N oksüdatsiooniastmega ühenditest. Muutuda võib siis III V. N2, NO2-, NH4+, NO3-. 2. Millised toodud organismidest on lämmastiku-fikseerijad (omastavad atmosfääri N 2)? a) kõik taimed b) kõik mulla mikroorganismid c) teatavad mulla bakterid d) kõik loomad e) mõningad tsüanobakterid [Anaeroobid. Liblikõieliste taimede juurtel resideerivad bakterid!!] 3. Ensüüm nitrogenaasi kompleks N-fikseerivates organismides (rohkem kui üks õige) a
või fosfaat (olenevalt lisatud leelise hulgast). ainus, mis hästi vees lahustub on divesinikfosfaat. teised kaks on kas vähelahustuvad või praktiliselt lahustumatud. Leidumine Fosforit ehedalt looduses ei leidu. Seevastu ühendites on fosfor looduses levinud element. Põhiosa toodetavatest fosfaatidest leiab rakendust fosforväetistena. Fosfaadid on väga püsivad ning nad ei redutseeru elusorganismides madalama oksüdatsiooniastmega ühenditeks. Fosfori looduslikud mineraalid apatiit, fosforiit (leidub ka Eestis) jt on vees praktiliselt lahustumatud, seetõttu neid fosforväetistena ei kasutata. Ka Eesti fosforivarud on suured (umbes 350 miljonit tonni), tänu Põhja-Eestis leiduva fosforiidi tõttu, mida peetakse Eesti üheks tähtsamaks maavaraks. Fosforiit on tekkinud ordoviitsiumis meres elanud käsijalgsete (Obolos) fosfaatidest koosnevatest karpidest. Kuna
Tallinna Laagna Gümnaasium Referaat Veronika Tsehhojeva 11 B Õpetaja: Kristi Koosa Tallinn 2014 Kaltsium Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine. Kaltsiumiioon on keemilistes ühendites tüüpiliselt oksüdatsiooniastmega 2+. Selle elemendi avastas inglise keemik Humphry Davy 1808. aastal. Kaltsium on elusorganismidele väga oluline mineraalaine, eriti oluline on see raku füsioloogias, kus kaltsiumiiooni (Ca2+) liikumine tsütoplasmasse ja sellest välja toimib olulise signaalina mitmetes rakuprotsessides. Keemia poolest on kaltsium üks reaktiivsemaid ning pehmemaid metalle. Võrreldes teiste leelismetallidega, on kaltsiumi ja vee vaheline reaktsioon
· Füüsikalised omadused: kollane kristalne aine, kergesti peenestatav, vees praktiliselt lahustumatu · Keemilised omadused: kuna on suhteliselt aktiivne mittemetall, siis võib reageerida paljude metallide ja mittemetallidega; oksüdeerijana käitub metallide ja endast vähemaktiivsete mittemetallide suhtes, saadustena tekivad sulfiidid; redutseerijana käitub väävel aktiivsemate mittemetallide jt tugevate oksüdeerujate suhtes, moodustades positiivse oksüdatsiooniastmega (IV või VI) ühendid; väävel põleb õhtus, moodustades gaasilise vääveldioksiidi (SO2); väga tugevad üksüdeerujad (nt kuum kontsentreeritud lämmastikhape) võivad oksüdeerida väävli väävelhappeks · Keemilised omadused: S + H2 = H2S; S + Fe = FeS; S + konts. HNO3 = H2SO4; S + O2 = SO2 · Vääveldioksiid: iseloomuliku terava lõhnaga, värvuseta, veidi mürgine, õhust raskem gaas, vees lahustuv
.. · Soolad (koosnevad tavaliselt metalli katioonist ja happeanioonist; NaCl, CaSO4, Fe2(SO4)3...) o Tavasoolad: NaCl, FeSO4, CuCO3, Na3PO4... o Vesiniksoolad mitmeprootoniliste hapete soolad, kus on jäänud happe anioon üks või mitu vesinikku alles: Cu(HCO3)2, NaH2PO4 naatrium- divesinikfosfaat, Na2HPO4 naatriumvesinikfosfaat... Nimetuste andmisel kasutame mitme võimaliku oksüdatsiooniastmega metallide korral nimetuses o.a-sid. Näiteks: FeCl3 raud(III)kloriid ja FeCl2 raud(II)kloriid; Cu(OH)2 vask(II)hüdroksiid ning CuOH vask(I)hüdroksiid. Aineklasside vahelised reaktsioonid Aluselise ja 1. alus + hape sool + NaOH + HCl NaCl + H2O happelise aine vesi 2 Fe(OH)3 + 3 H2SO4 Fe2(SO4)3 + 6 H2O reaktsioon: tekib 2. aluseline oksiid + hape CaO + 2HCl CaCl2 + H2O alati sool
.. Soolad (koosnevad tavaliselt metalli katioonist ja happeanioonist; NaCl, CaSO4, Fe2(SO4)3...) o Tavasoolad: NaCl, FeSO4, CuCO3, Na3PO4... o Vesiniksoolad – mitmeprootoniliste hapete soolad, kus on jäänud happe anioon üks või mitu vesinikku alles: Cu(HCO3)2, NaH2PO4 – naatrium- divesinikfosfaat, Na2HPO4 – naatriumvesinikfosfaat... Nimetuste andmisel kasutame mitme võimaliku oksüdatsiooniastmega metallide korral nimetuses o.a-sid. Näiteks: FeCl3 – raud(III)kloriid ja FeCl2 – raud(II)kloriid; Cu(OH)2 – vask(II)hüdroksiid ning CuOH – vask(I)hüdroksiid. Aineklasside vahelised reaktsioonid Aluselise ja 1. alus + hape sool + NaOH + HCl NaCl + H2O happelise aine vesi 2 Fe(OH)3 + 3 H2SO4 Fe2(SO4)3 + 6 H2O reaktsioon: tekib 2. aluseline oksiid + hape CaO + 2HCl CaCl2 + H2O alati sool
ja ilma märgita elementide sümbolite taha-alla (indeksit 1 ei kirjutata) -seega: I -II I -II H O H2O 3 -kui võimalik, siis oksüdatsiooniastmed taandatakse -näiteks: IV -II C O C2O4 CO2 Ülesanne 1. Koosta järgmiste elementide oksiidide valemid, kus element esineb kõrgeima oksüdatsiooniastmega, mis võrdub rühma numbriga: Na Mg Al Si P Se Zn OKSIIDIDE NIMETUSED Oksiidide nimetamiseks on kolm võimalust: 1. Kui metallilisel elemendil on ainult üks oksüdatsiooniaste, siis koosneb oksiidi nimetus elemendi nimetusest, millele järgneb ,,oksiid" K2O kaaliumoksiid Al2O3 alumiiniumoksiid 2. Kui metallilisel elemendil on mitu võimalikku oksüdatsiooniastet,
· Jood põhiliselt esineb kilpnäärmes, mereorganismides (vetikates). · Broom vähesel määral kuulub elusorganismide koostisesse. VÄÄVEL 1. Üldiseloomustus · Looduses leidub nii ehedalt kui ka ühenditena. Esimesi kasutuselevõetud mittemetalle. Kuulub kalkogeenide (kõik VIA rühma elemendid) hulka. · Väliselektronkihil 6 elektroni. Stabiilsuse saavutamiseks liidab 2 elektroni, moodustades ühendeid oksüdatsiooniastmega II (sulfiidid). · Ühendites on väävli oksüdatsiooniaste valdavalt positiivne (IV, VI, II) näiteks sulfaadid, sulfitid, H2SO4, H2SO3 jt. · Oluline bioelement valkude koostises. Ta kuulub organismide elutegevuseks vajalike elementide hulka. Väävli ringe väävli ringkäik elusa ja eluta looduse vahel. Väävlit sisaldub paljudes kütustes. Nende põlemisel tekivad väävli-
hapete ja leeliste toimele(ületades selles osas isegi väärismetalle),toatemperatuuril reageerib ainult HF-ga.150kraadi ei reageeri Tantaal isegi kuningveega.Tantaal on vastupidav leelislahuste ja paljude sulametallide toimele. Lisaks HF-le reageerib (lahustub) Tantaal toatemperatuuril ka segus HF+HNO .Kuumutamisel reageerib Tantaal konts leeliste ja konts hapete(H SO ,H PO ) lahustega ning gaasiliste halogeenvesinikega.Madalamal temperatuuril tekivad Tantaali kõrgema oksüdatsiooniastmega soolad,nt TaC (410kraadi) ja TaBr (375kraadi) ja eraldub H .Kõrgemal temperatuuril halogeniidid osaliselt lagunevad,nt üle 550kraadi. Vesinikuga moodustab Ta nii hüdriidi(Ta H) kui ka tahke lahuse (sisaldab kuni 30 aatomprotsenti H). Süsinikuga tekivad karbiidid Ta C ja TaC. Lämmastikuga moodustuvad TaN,Ta N ja mittestöhhiomeetrilised nitriidid. Tantaal reageerib ka teiste lämmastikurühma elementidega: fosforiga,arseeniga ja antimoniga(tekivad mitmed stibiidid)
Na2HPO4 naatriumvesinikfosfaat 3. Hüdroksiidsoolad aluse hüdroksiidioonid asenduvad täielikult või osaliselt metalliga MgOHCl magneesiumhüdroksiidkloriid 4. Kristallhüdraadid soolad, mis sisaldavad tahkes olekus kristallvett CuSO4 5H2O vaskvitriol Nimetuses on mitme võimaliku oksüdatsiooniastmega metallide korral o.a. 1. Metalli nimetus + aniooni (happejäägi) nimetus Li2SO4 liitiumsulfaat AlPO4 alumiiniumfosfaat 2. Metalli nimetus + (o.a.) + aniooni nimetus FeCl3 raud(III)kloriid ja FeCl2 raud(II)kloriid 3. Metalli nimetus + vesinik + aniooni nimetus KHPO4 kaaliumvesinikfosfaat 4
lämmastikoksiidi ja gaasilise lämmastiku kujul. Lämmastikväetiste efektiivsus sõltub: o väetatava kultuuri bioloogilistest iseärasustest o ilmastikust o mulla omadustest (Hu%) Fosforväetised Fosfor on üks tähtsamaid elemente, mida taimed vajavad oma kasvuks ja arenguks. Erinevalt nitraatidest on on fosfaadid väga püsivad ega redutseeru elusorganismides madalama oksüdatsiooniastmega ühenditeks. Fosfori looduslikud mineraalid aptiit, fosforiit on vees praktiliselt lahustumatud. Jagatakse kas raskesti lahustuvateks (kondijahu, fosforiidijahu, pretsipitaat jt.), mis muutuvad osaliselt lahustuvateks happelises mullas või hästi lahustuvateks (superfosfaadid ja kompleksväetised-ammofoss, nitrofoska, karboammofoska jt.), mis happelises mullas võivad muutuda vähem lahustuvateks alumiinium- ja raudfosfaatide moodustumise tõttu. Esimeste puhul on
Õhu koostises sisalduvat molekulaarset hapnikku nimetatakse ka õhuhapnikuks. Dihapnik on keemiliselt aktiivne. Paljud liht- ja liitained reageerivad temaga kuumutamisel, tihti kaasneb sellega leegiga põlemine. Ka tavalisel temperatuuril reageerib hapnik aeglaselt paljude ainetega. Hapnik on fluori järel elektronegatiivseim element, seetõttu on ta oksüdatsiooniaste negatiivne kõigis ühendites peale fluoriidide. Valdavalt on hapniku oksüdatsiooniaste –2: suurema oksüdatsiooniastmega ühendid on vähestabiilsed ja tugevad oksüdeerijad. Neist stabiilseimad on peroksiidid; esinevad ka hüperoksiidid ja osoniidid. Tähtsaim hapniku ühend on tema ühend vesinikuga – vesi. Hapnikku on keemilistest elementidest kõige rohkem (65–75%) kõigi elusorganismide rakkudes. Kuna hapnik on üheks kõige levinuimaks elemendiks maakoores, esineb ta ka oksiididena ja paljude lihtainetena
· allikad: riisikliid, kaerakliid, kõrvitsaseemned, päevalilleseemned, nisuidud, sojaoad, seesamiseemned Raud · mikroelement · inimese organismis esineb raud vaid seotud kujul; veres · tähtsus: vereloome, ensüümide koostises, vastupanu stressile ja haigustele, väsimuse vähendamine, normaalne nahavärvus · vaba raud on organismile ohtlik, kuna oksüdeerub organismis kohe rasklahustuvateks kahjulikeks ühenditeks · toidus enamasti oksüdatsiooniastmega III ja seotud valkude ning orgaaniliste hapetega, imendumiseks peab Fe3+ redutseeruma Fe2+ · imendumist soodustavad vitamiin C · soovitus: 9-15 mg, naistel rohkem kui meestel · pikaajaline ületarbimine: kasvajate teke, südamepuudulikkus, suhkruhaigus · defitsiidist ohustatud: rasedad, enneaegsed lapsed, imikud, väikelapsed, teismelised tüdrukud, taimetoitlased · allikad: maks, liha, munad, kalatooted, viinamarjad, maasikad, sõstrad, jõhvikad,
Kulda suudab veel lahustada ka kuningvesi (HNO3/HCl). Aktiivne monokloor reageerib kullaga, andes kuldkloriidi: 3HCl + HNO3 → NOCl + 2H2O + 2Cl Au + 3Cl → AuCl3 Lahuse ettevaatlikul soojendamisel tekivad vesiniktetrakloroauriidi kristallid: AuCl3 + HCl → H[AuCl4] Ühendid ja kasutamine Kulla oksüdatsiooniaste on piirides -1(CsAu) kuni V, mõnedel andmetel ka VII, peamisle III ja I. Et ühes ja samas ühendis võib kuld levida erineva 8 oksüdatsiooniastmega aatomeid, siis arvutuslik oksüdatsiooniaste võib olla ebaadekvaatse arvväärtusega. Halogeniidid: Monohalogeniidid: AuF, AuCl, AuBr, Aul. Trihalogeniidid: AuF3, AuCl3, AuBr3 ( AuI3 laguneb kohe) Tuntakse ka polümeerset, kuid ebapüsivat kuldpentafluoriidi AuF5.Trihalogeniidid AuCl3 ja AuBr3 moodustuvad otseselt vastavatest lihtainetest : 2Au + 3Br2 → 2AuBr3 (kuldtribromiid) Kuldtrikloriid esineb tegelikult dimeerina – Au2 Cl6 – dikuldheksakloriidina.
pikas perioodis. Hapnikust on ta suurema aatomiga, väiksema CH3-Cl+NaSHCH3-SH+NaCl elektronegatiivsusega ja suhteliselt madala energiaga d-orbitaalidega, d- orbitaalide osatähtsus pole praegu veel päris selge. SULFIIDID Väävlil on 3 tüüpilist valentsolekut millest tuleb väävli põhiline Süstemaatilises nomenklatuuris moodustatakse sulfiidi R1-S-R2 nimetus iseärasus-võimalus esineda mitme oksüdatsiooniastmega. tüviühendi nimetusest eesliite tio- abil. *Väävliühenditel oksüdatsiooniastmega IV ja VI hapnikühenditest analoogid Sulfiidid on vees lahustumatud vedelikud või tahked ained. Lõhn ei ole nii puuduvad. ebameeldiv kui tioolidel. *Väävli oksüdatsiooniaste IV esineb sulfoksiidides
III valentsolek üksikside ja kolmikside 1800 =C= O=C=O Või 2 kaksiksidet Sirge -C::: CH:::CH Metaan CH4 Lihtsaim süsivesinik, Õhust kergem ja ilma lõhna ning maitseta. Vees ei lahustu ja oluliselt mürgine pole. Eraldatakse maagaasist, mille põhikomponent ta on. Keemilised omadused Metaan on redutseerija Sest ta on süsiniku kõige madalama oksüdatsiooniastmega (-IV) ühend. Põlemisel oksüdeerub lõpuni ( oksüdatsiooniastmeni +IV) CH4 + 2O2 = CO2 + 2H2O Katalüsaatorite manulusel saab metaani oksüdeerida ka osaliselt -IV -II 0 +II +IV CH4 à CH3- OH à H CHO à H COOH à CO2 Metaan metanool metanaal metaanhape alkohol) (aldehüüd) (karboksüülhape) Looduslikku gaasi kasutatakse kütusena
- oksiidid. Näiteks: S + O2 = SO2 Hapniku toimel võivad põleda ka liitained, näiteks metaan, mis on peamine gaasipliitides kasutatava loodusliku gaasi koostisosa, oksüdeerub põlemisel hapniku toimel süsihappegaasiks ja veeks: CH2 + 2O = CO2 + H2O Hapnik on fluori järel elektronegatiivsuselt teine element, seetõttu on ta oksüdatsiooniaste negatiivne kõigis ühendites peale fluoriidide. Valdavalt on hapniku oksüdatsiooniaste 2: suurema oksüdatsiooniastmega ühendid on vähestabiilsed ja tugevad oksüdeerijad. Et hapnik reageerib paljude orgaaniliste ainetega, on ta anaeroobsetele organismidele mürgine. Aeroobsed organismid on hapnikuga kohastunud ja vajavad seda oma elutegevuseks. Seejuures tekivad organismile mürgised hapniku redutseerimise vaheproduktid per- ja hüperoksiidid, mille kõrvaldamiseks on organismidel teatud ensüümid. Kuid liiga suured hapniku kontsentratsioonid on ka aeroobsetele organismidele mürgised.
ELUTU KIVISÜSI ~0 KARBONAATSED KIVIMID ORGAANILINE AINE NAFTA II IV ~0 MAAGAAS IV Nagu skeemilt näeme, on süsinik CO2 kujul kõige kõrgema oksüdat- siooniastmega, elusa ja elutu orgaanilise aine ning maapõuest saadava- te kütuste kujul aga küllaltki madala oksüdatsiooniastmega. Skeemi keskel on taimed kui süsiniku ringkäigu põhiline liikumapanev jõud. Fotosünteesi abil valmistavad rohelised taimed orgaanilisi ühendeid ja varustavad nendega teisi elusorganisme. Elusorganismide hingamisel vabaneb uuesti CO2. CO2 sisaldus õhus on viimastel aastakümnetel hakanud kütuste massilise põletamise tõttu vähehaaval suurenema. Kasvuhooneefekti, mis on seotud CO2 sisalduse tõusuga, ja sellega kaasnevaid ohte käsit- leme atmosfääri saastumise juures (lk 104).
Võrreldes 1989 aastaga on vähenemine olnud umbes kolmekordne. Enimkasutatud mineraalväetised on lämmastikväetis taimede lämmastikuvajaduse rahuldamiseks, kaaliumväetis, mis suurendab taimede talvekindlust ning fosforväetisi fosforitarbe rahuldamiseks. Fosfor on üks tähtsamaid keemilisi elemente, mida taimed vajavad oma kasvuks ja arenguks. Erinevalt nitraatidest on fosfaadid väga püsivad ega redutseeru elusorganismides madalama oksüdatsiooniastmega ühenditeks. Põhiosa toodetavatest fosfaatidest leiabki rakendust fosforväetistena. Fosforväetis Fosforväetis on lihtväetis, mille toimeaine on fosfor. Fosforit sisaldub ka mitmes teises mineraal- ja orgaanilises väetises. Esimesena kasutati fosforväetisena pikka aega kondijahu. Hiljem hakati saksa keemiku J. Liebigi ettepanekul seda väävelhappega töötlema, mille tulemusena saadi taimede poolt paremini omastatav väetis superfosfaat
Kui ühendites tekiksidki positiivsed vesinikuioonid, siis moodustuks nende väga suure polariseeriva toime tõttu ikkagi kovalentne side. Samal põhjusel ei saa tavalistes keemilistes nähtustes esineda ioonid H+ vabas olekus. Vesiniku aatomi ehituse eripära tõttu esineb vesinikuühenditele eripärane keemilise sideme liik vesinikside.[20] Negatiivne vesinikuioon H moodustub vesinikuaatomist eksotermilises protsessis (elektronafiinsus 0,75 eV). Seetõttu on oksüdatsiooniastmega 1 vesiniku ühendite puhul võimalik iooniline side.[21] Vesinik on mittemetall, mille võimalikud oksüdatsiooniastmed keemilistes ühendites on 1 või +1.[22] Isotoobid Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 1 ja 2. Erinevalt muudest elementidest on keemilised ja füüsikalised erinevused vesiniku isotoopide vahel suhteliselt suured. Seetõttu on neil erinimetused ja mitteametlikud, ent laialdaselt kasutatavad erisümbolid
loovutamine ning elementide oksüdatsiooniastmete muutus Redutseerija aine, mis loovutab elektrone, ise oksüdeerub, oksüdatsiooniaste suureneb Redutseerumine elektronide liitmine, oksüdatsiooniaste väheneb Sool kristalne aine, mis koosneb happejäägist (happe anioon -) ja metalliioonist (aluse katioon+) Tugev hape kõik happe molekulid jagunevad lahuses ioonideks Ühinemisreaktsioon keemiline reaktsioon, milles ained ühinevad moodustades uue aine Kindla oksüdatsiooniastmega keemilistes ühendites on: +1 K, Na, Li, H +2 Mg, Ca, Ba +3 Al -2 O Tavaliselt on oksüdatsiooniaste ühendites +1 Cu, Ag +2 Zn, Hg, Fe +3 Fe +4 C, S +5 N, P, Cl +6 S +7 Cl Oksiid on kahest elemendist koosnev liitaine (keemiline ühend), mille üks koostiselement on hapnik. 1) Metallioksiidid tahked kristalsed ained (Na2O, K2O, CaO, CuO, Al2O3, Fe2O3, MgO)
elementide ühendid hapnikuga - oksiidid. Näiteks: S + O2 ® SO2 Hapniku toimel võivad põleda ka liitained, näiteks metaan, mis on peamine gaasipliitides kasutatava loodusliku gaasi koostisosa, oksüdeerub põlemisel hapniku toimel süsihappegaasiks ja veeks: CH4 + 2O2 ® CO2 + H2 O Hapnik on fluori järel elektronegatiivsuselt teine element, seetõttu on ta oksüdatsiooniaste negatiivne kõigis ühendites peale fluoriidide. Valdavalt on hapniku oksüdatsiooniaste 2: suurema oksüdatsiooniastmega ühendid on vähestabiilsed ja tugevad oksüdeerijad. Et hapnik reageerib paljude orgaaniliste ainetega, on ta anaeroobsetele organismidele mürgine. Aeroobsed organismid on hapnikuga kohastunud ja vajavad seda oma elutegevuseks. Seejuures tekivad organismile mürgised hapniku redutseerimise vaheproduktid per- ja hüperoksiidid, mille kõrvaldamiseks on organismidel teatud ensüümid. Kuid liiga suured hapniku kontsentratsioonid on ka aeroobsetele organismidele mürgised.
Näiteks: S + O2 ® SO2 Hapniku toimel võivad põleda ka liitained, näiteks metaan, mis on peamine gaasipliitides kasutatava loodusliku gaasi koostisosa, oksüdeerub põlemisel hapniku toimel süsihappegaasiks ja veeks: CH4 + 2O2 ® CO2 + H2 O Hapnik on fluori järel elektronegatiivsuselt teine element, seetõttu on ta oksüdatsiooniaste negatiivne kõigis ühendites peale fluoriidide. Valdavalt on hapniku oksüdatsiooniaste 2: suurema oksüdatsiooniastmega ühendid on vähestabiilsed ja tugevad oksüdeerijad. Et hapnik reageerib paljude orgaaniliste ainetega, on ta anaeroobsetele organismidele mürgine. Aeroobsed organismid on hapnikuga kohastunud ja vajavad seda oma elutegevuseks. Seejuures tekivad organismile mürgised hapniku redutseerimise vaheproduktid per- ja hüperoksiidid, mille kõrvaldamiseks on organismidel teatud ensüümid. Kuid liiga suured hapniku kontsentratsioonid on ka aeroobsetele organismidele mürgised.
Mõnel keskmise aktiivsusega metallil (näit. Fe, Cr, Ni, Al) tekib toatemperatuuril kontsentreeritud H2SO4 toimel pinnale oksiidikiht. Metall passiveerub ja ei reageeri enam ka lahjendatud happega. Soojendamisel reageerib kontsentreeritud H2SO4 ka nende metallidega, mis külma kontsereeritud happe toimel passiveeruvad, kusjuures metall oksüdeerub kõrgeima oksüdatsiooniastmeni (Fe > Fe (III)) HNO3 Reageerimisel metallidega happeaniooni redutseerumisel tekib mõni madalama oksüdatsiooniastmega ühend: V IV II I 0 -III HNO3 > NO2 > NO > N2O > N2 > NH3 (Happe kontsentratsioon ) 6 (Metalli aktiivsus ) Reaktsioonisaaduse koostis sõltub metallist, happe kontsentratsioonist (tingimused)
konts. NH4OH lahust ja loksutasin. Edasi lisasin 1ml glükoosi lahust ning kuumutasin saadud lahust veevannis. Tekkis hallikas hägu, mis sadenemisel moodustas katseklaasi põhjale nn peegli. Järelikult on glükoos taandav suhkur. Aldehüüdrühma süsinikul olev oksüdatsiooniaste +1 muutus reaktsioonil diammiinhõbedaga +3-ks, järelikult on süsinik selles reaktsioonis redutseerija, ise sealjuures oksüdeerudes. Hõbedal oli kompeksis algselt o-a +1, pärast reageerimist sadenes hõbe oksüdatsiooniastmega 0 lahusest välja. 1.2.4 Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega. Kasutatakse taandavate suhkrute määramisel Fehlingi reaktiiviga (leeliseline vask(II)tartraat- kompleks), mis reageerib aldooside või ketoosidega, andes vask(I)oksiidi, mis punase sademena lahusest välja sadestub. Kuna sahharoos pole taandav suhkur, ei reageeri ta Fehlingi reaktiiviga, küll aga teevad seda tema hüdrolüüsi produktid glükoos ja fruktoos.
Lisaks eeltoodutele võivad biosüsteemides tekkida veel järgmised vabad radikaalid: Nitrikoksiid NO· Tiüül RS· Peroksüül ROO· , HOO· Alkoksüül RO· Üldisemalt võib käsitleda kõiki osakesi või faktoreid, mis soodustavad vabaradikaalilisi protsesse kui pro-oksüdante. Praeguseks ajaks on lisaks eeltoodud radikaalidele tunnustatud järgmised pro-oksüdandid (PRO) · H2O2 · MOMI: Fe2+, Cu2+ (MOMI=muutuva oksüdatsiooniastmega metalliioonid) · Superoksiidi genereerivad ravimid: adriamütsiin, bleomütsiin, mitomütsiin · GSH tioolrühma blokaatorid: paratsetamool, aminopüriin, kloroform, klorometaan, Hg · Raskemetallid: Pb, Hg, Cd, V, Sn (ens. SOD ja GSHPx inhib.) · Füüsikalised faktorid: mikrolained, UV, radioaktiivne kiirgus, ultraheli · ??? Co3+, Ni2+ ,Ti3+ Prooksüdandid on ka Etanool ja suitsus olevad ühendid suitsetaja vajab ~2 korda rohkem vitamiine C, E
Õhu koostises sisalduvat molekulaarset hapnikku nimetatakse õhuhapnikuks. Dihapnik on keemiliselt aktiivne. Paljud liht- ja liitained reageerivad temaga kuumutamisel, tihti kaasneb sellega leegiga põlemine. Ka tavalisel temperatuuril reageerib hapnik aeglaselt paljude ainetega. Hapnik on fluori järel elektronegatiivseim element, seetõttu on ta oksüdatsiooniaste negatiivne kõigis ühendites peale fluoriidide. Valdavalt on hapniku oksüdatsiooniaste 2: suurema oksüdatsiooniastmega ühendid on vähestabiilsed ja tugevad oksüdeerijad. Neist stabiilseimad on peroksiidid; esinevad ka hüperoksiidid ja osoniidid. Tähtsaim hapniku ühend on tema ühend vesinikuga vesi. Et hapnik reageerib paljude orgaaniliste ühenditega, on ta paljudele anaeroobsetele organismidele mürgine. Aeroobsed organismid on hapnikuga kohastunud ja vajavad seda oma elutegevuseks. Nad vajavad hapniku talumiseks paljusid antioksüdante. Kuid liiga suured hapniku kontsentratsioonid on
annaabi.ee 
