Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Oksiidid - sarnased materjalid

oksiid, oksiidid, rtus, fe2o3, metallil, alumiiniumoksiid, hend, hno3, jaguvad, rdsed, cl2o7, p4o10, mbolite, vingugaas, kvarts, safiir, smirgel, boksiit, mono, liitained, liitainete, lihtainete, oksiide, mnaasium, ivari, heksa, tetra, okta, deka
thumbnail
28
pptx

Oksiidid

Oksiidid Oksiidid koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. OKSIIDIDE LEIDMINE Otsusta, millised valemid kuuluvad oksiididele SO3, HNO3, CaC2, Cl2O7, BaO, CaCO3, NaOH, O2, H2O, CH4, Al2O3, MgSO4, P4O10, NH3 OKSIIDIDE SAAMINE I Metalli või mittemetalli reag. hapnikuga ◦ lihtainete põletamisel õhus või hapnikus  liitainete põlemisel C + O2  CO2 CH4 + 2O2  CO2 + 2H2O 2Mg + O2 2MgO OKSIIDIDE SAAMINE II  Hapnikku sisaldavat soolade, hapete ja aluste lagundamisel

Keemia
17 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Oksiidid

Ülesanne 1. Koosta järgmiste elementide oksiidide valemid, kus element esineb kõrgeima oksüdatsiooniastmega, mis võrdub rühma numbriga: Na Mg Al Si P Se Zn OKSIIDIDE NIMETUSED Oksiidide nimetamiseks on kolm võimalust: 1. Kui metallilisel elemendil on ainult üks oksüdatsiooniaste, siis koosneb oksiidi nimetus elemendi nimetusest, millele järgneb ,,oksiid" K2O kaaliumoksiid Al2O3 alumiiniumoksiid 2. Kui metallilisel elemendil on mitu võimalikku oksüdatsiooniastet, siis märgitakse oksüdatsiooniaste sulgudesse elemendi nimetuse järel FeO raud(II)oksiid Fe2O3 raud(III)oksiid 3. Mittemetallioksiidide puhul kasutatakse aatomite arvu näitavaid eesliiteid elemedi nimetuse ja ,,oksiid" ees 1 - mono (tavaliselt jäetakse ära) 6 -heksa 2 -di 7 -hepta 3 -tri 8 -okta

Keemia
47 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Oksiidid

a ­d ei märgita. Need on A rühma metallid v.a Sn ja Pb. · Muutuva o.a metallide korral märgitakse o.a väärtus oksiidi nimetusse · Mitemetallide korral antakse nimetused eeliidete abil. Saamine: 1. Lihtainete põlemisel 2Ca + O2 2CaO (Leek värvub punaseks) 2Cu + O2 2CuO ( Leek sinakasroheline) S + O2 SO2 ( Väävel põleb kahvatu sinise leegiga) 4P + 5O2 P4O10 ( Toss+leek) 2. Aluste lagunemisel ( Ei lagune I A metallil hüdroksiid v.a LiOH) Cu(OH)2 CuO + H2O 3. Hapete lagunemisel H2CO3 CO2 + H2O 4. Soolade lagunemisel CaCO3 CaO + CO2 5. Liitainete põlemise CH4 + 2O2 CO2 + 2H2O Liigitus: · Aluselised oksiidid- enamus metalli oksiide Jagunevad: Tugevalt aluselised ­ IA rühma metalli oksiidid ja IIA rühma metalli oksiidid alates Ca. Reageerivad: happega sool + vesi Veega leelis

Keemia
34 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Oksiidid

oksiid- hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend CaO-kaltsiumoksiid, CO- süsinikoksiid alus. oksiid- alusele vastav oksiid, reageerides happega annab soola ja vee Li2O- liitiumoksiid; CrO- kroomoksiid happ. oksiid- hapnikhappele vastav oksiid, reageerides alustega annab soola ja vee SO2- vääveldioksiid, CO2, süsinikdioksiid amfoteerne oksiid- oksiid, millel on nii aluselise kui happelise oks. omadused Al2O3- alumiiniumoksiid, ZnO, tsinkoksiid neutraalne oksiid- oksiid, mis ei reageeri ei happe, ei alusega ega veega. N2O- dilämmastikoksiid; CO- süsinikoksiid aluselised oksiidid: 1) aliseline oksiid + vesi = leelis 2) aluseline oksiid + hape = sool + H2O 3) aluseline oksiid + happeline oksiid= sool happelised oksiidid: 1) happeline oks. + vesi = hape 2) alus + hap. oks= sool + H2O 3) alusel. + hap. oks= sool Aluselise oksiidi kindlaks tegemine: võtta katseklaasi veidi CaO pulbrit ja lisada dest. vett. Loksutada! Jätta seisma

Keemia
34 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Oksiidid

See kiht on nii tihe, et kaitseb , metalli edasise oksüdeerumise eest. Seepärast on alumiinium tavatingimustes õhu ja vee suhtes hea vastupidavusega.Ka raua pinnal tekkiv rooste koosneb põhiliselt oksiidist. Raud(III)oksiid on aga kohev ega kaitse rauda edasise roostetamise eest. · Näiteks: H2O ehk vesi ­ laialdaselt levinud lahusti, elusolendite peamine komponent. · Fe2O3/FeO/Fe3O4 ehk raua rooste · Al2O3 ehk alumiiniumoksiid, millest saadakse alumiiniumi. · CaO ehk kustutamata lubi, tähtis ehituses.

Keemia
39 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

Oksiidid

Ke e m ia Xa Kätlin Mänd O ks iid · O ks iid id o n a ine d , m is ko o s ne va d ka h e s t e le m e nd is t, m ille s t üks o n h a p nik . O ks iid id e nim e tus e d · Nimetuses märgitakse oksüdatsiooniaste - Fe2O3 ­ raud (III)oksiid ((Loe : raud- kolm-oksiid )) - N2O5 ­ lämmastik (V)oksiid (( Loe: lämmastik-vii-oksiid)) · Elementide aatomite arv märgitakse eesliidete abil : - N2O5 - dilämmastiktrioksiid O ks iid id e s a a m ine · Lihtainete vaheline reaktsioon : · C+O2 -> CO2 · 2Ca+O2 -> 2CaO · Hüdroksiidide ja karbonaatide lagundamine kuumutamisel : · Cu(OH)2 -> CuO + H2O · CaCO3 ->CaO + CO2 Alus e lis e d o ks iid id · ..

Keemia
28 allalaadimist
thumbnail
6
ppt

Oksiidid

OKSIIDID OKSIIDI mõiste: Liitained, mis koosnevad kahest elemendist millest üks on hapnik. CO2 OKSIIDID TEKIVAD: Mittemetall + hapnik= mittemetallioksiid. C + O2 = CO2 Metall + hapnik = metallioksiid 2Ca + O2 = 2CaO OKSIIDE LIIGITATAKSE Happelised oksiidid. Aluselised oksiidid. Enamasti mittemetalli Enamasti oksiidid. metallioksiidid. SO2, SO3, CO2 Al2O3,CuO,CaO HAPPELISTE OKSIIDIDE KEEMILISED OMADUSED happeline oksiid + vesi = hape CO2 + H2O = H2CO3 happeline oksiid + alus = sool + vesi CO2 + 2NaOH = Na2CO3 + H2O happeline oksiid + aluseline oksiid= sool CO2 + CaO = CaCO3 ALUSELISTE OKSIIDIDE KEEMILISED OMADUSED aluseline oksiid + vesi= alus CaO + H2O = Ca(OH)2

Keemia
30 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Oksiidid

Tänapäeval kasutatakse kaltsiumoksiidi terase, magneesiumi, alumiiniumi ja muude värviliste metallide tootmisel lisandite, näiteks räbu eemaldamiseks. Kustutamata lupja kasutatakse ka klaasi valmistamisel. Toidulisandi sees niimetatakse kaltsiumoksiidi E529 ja seda kasutatakse happesuse regulaatorina. Seda kasutatakse ka flokulandina, paberi tootmisel ligniini lagundamiseks, koagulandina ja pleegitamisel. Kaltsiumoksiid on mürgine. Alumiiniumoksiid Teine tähtis metalloksiid on alumiinumoksiid (Al 2O3). Alumiiniumoksiid (teise nimega korunt) on keemiliselt väga püsiv valge tahke aine, ta on amfoteerne oksiid. Selle oksiidi sulamistemperatuur on 2054 C° ja keemistemperatuur on 2980 C°. Ta ei reageeri veega ning on väga vastupidav ka hapete ning leeliste lahuste suhtes. Alumiiniumoksiidi on võimalik saada alumiiniumhüdroksiidist. Looduses esineb see oksiid puhtana mineraalkorundina. Seda ainet

Keemia
2 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Oksiidid

OKSIIDID (R 68-75) Tööleht 1. OKSIIDID on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik oksüdatsiooniastmega ­II. 2. Oksiidide liigitamine: 3. ALUSELISED OKSIIDID e tavaliselt metallioksiidid on oksiidid, mis reageerivad hapetega. · Aluselised oksiidid jagunevad: 1. tugevalt aluselised oksiidid, mis reageerivad veega ja tekib alus 2. nõrgalt aluselised oksiidid, mis ei reageeri veega 4. HAPPELISED OKSIIDID e tavaliselt mittemetallioksiidid on oksiidid, mis reageerivad alustega · Happelised oksiidid jagunevad: 1. Happelised oksiidid, mis reageerivad veega ja tekib hape 2. Happelised oksiidid, mis ei reageeri veega, aga millele vastab mingi hape 5. AMFOTEERSED OKSIIDID on väheaktiivsed oksiidid, mis võivad reageerida nii hapete

Keemia
30 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Oksiid

(1%). Hapniku saadakse tööstuses põhiliselt vedela õhu fraktsioneerival destilleerimisel, nii tööstuses kui ka laboris vee elektrolüüsil ja laboris hapniku sisaldavate ainete lagundamisel. Hapniku tõestatakse hõõguva pirru viimisega uuritava gaasiga täidetud anumasse. Kuna hapnikus põlevad ained märgatavalt paremini, kui õhus, süttib pird hapniku puhul heleda leegiga põlema. Oksüdeerija on aine, mille osakesed liidavad elektrone. Oksüdeerumine on elektronide loovutamine. Oksiidid on liitained, mis koosnevad kahest elemendist ja millest üks on hapnik (SO 2, Al2O3).Oksüdatsiooniaste on elemendi aatomite laeng ühendis, eeldusel, et ühend on iooniline ja ta näitab elemendi oksüdeerumise astet ühendis. Tähtsamad oksiidid on kaltsiumoksiid e. kustutamata lubi (Tööstuses saadakse põhiliselt lubjakivi lagundamisel kõrgel temperatuuril. Lubjakivi põhikoostisaine CaCO3 laguneb kuumutamisel vastavalt reaktsioonivõrrandile CaCO3CaO+CO2.

Keemia
141 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Metallioksiidid

reageeri ka hapete ning leeliste lahjendatud lahustega. Üks enam tuntud alumiiniumoksiidi teisendeid looduses on korund. Erakordselt kõva ainena kasutatakse peeneteralist korundo ehk smirglit lihvimispulbrite, puhastuspastade jms koostises läipaistvad suured korundikristalid on hinnalised vääriskivid. Lisandite tõttu on nad sageli värvilised. Punaseid korunde nimetatakse rubiinideks, siniseid ja kollaseid safiirideks. Al(OH)3 temp. Al2O3+H2O Normaaltingimustel sulab alumiiniumoksiid temperatuuril 2054°C ja keeb temperatuuril 2980°C. Plii(II)oksiid PbO2-Üks tähtsamaid pliiühendeid, tumeda (pruunikas, must) värvusega väga tugevate oksüdeerivate omadustega. Teda kasutatakse põhiliselt elektroodimaterjalina pliiakudes. Kõik plii lahustuvad ühendid on tugevalt mürgised. Pb3O4-plii(II) ja plii(IV) segaoksiid- Tema toksilisuse tõttu on kasutamine limiteeritud. Varem kasutati kombineeritult linaseemneõliga tiheda ning kaua kaitsva korrosioonivastase värvina

Keemia
18 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Oksiidid minu elus

Oksiidid minu elus Hapnik reageerib paljude liht-ja liitainetega. Ühinemise tulemusena moodustuvad oksiidid. Oksiidid on keemilised ühendid, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Oksiide leidub nii õhus kui maapõues. Tähtsamad oksiidid on CO, CO2 , SO2 , CaO, Fe2O3. Nendest CO, CO2 ja SO2 on õhus leiduvad oksiidid, Fe2O3 leidub maapõues. CO ­ süsinikoksiid ehk vingugaas on väga mürgine ja tekib mittetäielikul põlemisel. See moodustub, kui hapnikku on vähe. Näiteks kui ahjusiiber sulgeda liiga vara. Selle tagajärjel võib inimene surra. Ebakorras mootoriga auto ei põleta kütust täielikult ja õhku eraldub süsinikoksiid, mis saastab loodust. CO2 - süsinikdioksiid ehk süsihappegaas kuulub heitgaaside hulka. Seoses autode arvu kasvuga see järjest suureneb ja on kahjulik

Keemia
16 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Oksiidid meie elus

vesinikperoksiidi nime all. Kaltsiumoksiid (keemiline valem CaO) on laialdaselt kasutatav keemiline aine. Toiduainetes kasutatakse teda happesuse regulaatorina. Ka kasutatakse teda suhkru puhastamisel lisaainetest ning pagaritööstuses kui stabilisaatorit. Teda on kasutatud ka sisikondade puhastamiseks vorsti tootmisel, nende kasutamisel vorstinahana. Seda kasutatakse ka insektitsiidina. Raua peal tekkivat punakat massi kutsutake rahvasuus roosteks, kuid ka rooste on tegelikult oksiid ­ täpsemalt öeldes raud(III)oksiid. Raud(III)oksiidi kasutatakse puhta raua tootmisel sulatusahjus. Vingugaas ehk süsinikmonoksiid on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv mürgine gaas. Vingugaas tekib eelkõige põlemisel hapnikuvaeses keskkonnas. Sel juhul ei ole piisavalt hapnikumolekule, et saaks tekkida süsinikdioksiid (CO2) ja nii tekibki rohkesti vingugaasi, mille molekuli tekkeks on vaja hapnikku kaks korda vähem.

Keemia
35 allalaadimist
thumbnail
7
pptx

Oksiidid

Oksiidid Õpime Oksiide Koosnevad • Koosnevad 2 elemendist millest üks on hapnik • Nt: FeO • Kasutatakse Eesliitmeid 6 heksa 2 di 7 hepta 3 tri 8 okta 4 tetra 9 nona 5 penta 10 deka Oksiidid • vääveltrioksiid SO3 • difosforpentaoksiid P2O5 • süsinikmonooksiid CO • Magneesiumoksiid MgO • Triraudtetraoksiid Fe3O4 Mittemetallid • Indeksid Risti Ette Indeksi Nimi (Di, Tri) lk 2 • dikloorpentaoksiid Cl2O5 • seleentrioksiid SeO3 • vääveltrioksiid SO3 • vääveldioksiid SO2 A-Rühma Metallid • Risti Alla Indeks, Lõppu Oksiid (di, tri) Ei kirjuta • Magneesiumoksiid MgO • Kaltsiumoksiid CaO

rekursiooni- ja...
54 allalaadimist
thumbnail
13
ppt

HAPPELISED JA ALUSELISED OKSIIDID. OKSIIDIDE SAAMINE

HAPPELISED JA ALUSELISED OKSIIDID. OKSIIDIDE SAAMINE Eesmärgid · Liigitan oksiide aluselisteks ja happelisteks. · Tean, et happelistest oksiididest. reageerivad veega ainult aktiivsete metallide oksiidid. · Kirjutan ja tasakaalustan reaktsioonivõrrandid oksiidi reageerimisel veega. · Nimetan oksiidide saamisvõimalusi (2). Metallioksiid ja mittemetallioksiid Leia järgmisest loetelust metallioksiidid ja mittemetallioksiidid: CaO, SiO2, Na2O, Cr2O3, N2O3, B2O3, CrO3, Fe2O3, BaO, MnO2, CO, Cl2O7, Al2O3, CuO, H2O. Oksiidide liigitamine · Oksiidid liigitatakse nende keelimiste omaduste alusel. · Enamik oksiide on kas aluselised või happelised.

Keemia
12 allalaadimist
thumbnail
3
docx

ANORGAANILISTE AINETE KLASSID - oksiidid - konspekt ja tööleht

ANORGAANILISTE AINETE KLASSID ­ konspekt ja tööleht OKSIIDID on liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik(oa ­II ). Näit: H2O CO2 Fe2O3 CaO. HÜDROKSIIDID (ALUSED) on liitained, koosnevad metalliiooonidest ja hüdroksiidioonidest OH-. Näit: NaOH Ca(OH)2 HAPPED on liitained, mis koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Näit: HCl H2SO4 H3PO4 SOOLAD on liitained, mis koosnevad metalliioonidest ja happeanioonidest. Näit: NaCl CaF2 Al2(SO4)3 Aine valemis asuvad esimesel kohal positiivsed koostisosad (H + Na+ Al3+ jne ) ja teisel kohal negatiivsed koostisosad ( O 2- OH- SO42- Cl- jne )

Keemia
43 allalaadimist
thumbnail
2
doc

KEEMIA - OKSIIDID JA HAPPED

SiO2 ­ ränidioksiid NO2 ­ lämmastikdioksiid SO2 ­ vääveldioksiid H2O ­ vesi Fe2O3 ­ raud(III)oksiid CO2 ­ süsinikdioksiid CO ­ süsinikoksiid CaO ­ kaltsiumoksiid Valemi koostamine Valemi koostamiseks kasutan alati elementide oksüdatsiooniastet. Tean alati o.a's ­ A-rühma metallid I-III, Vesinik H +I, Hapnik O ­II O.a näitab rühmanumber 1) elemendi sümboli kohale panen kirja elementide laengud ühendis 2) Kui võimalik, siis taandan o.a jagades arvuga, millega mõlemad o.a'd jaguvad 3) Molekulvalemite alaindeksid saame kui võtame taandatud o.a risti, ilma märgita ja kirjutame väikese numbrina sümboli alla. Vt. vihikust näiteid NIMETAMINE Metalli oksiidid A-rühma metalli oksiidid I-IIIA metalli nimetus + oksiid Nt: Li2O ­ liitiumoksiid Al2O3 ­ alumiiniumoksiid B-rühma metalli oksiidid / IV-VA metalli nimi (metalli o.a rooma number sulgudesse) + oksiid. Nt: Ag2O hõbe(I)oksiid Mittemetalli oksiid Valemis olevad indeksid märgitakse ladinakeelsete eesliidetega

Keemia
103 allalaadimist
thumbnail
304
doc

ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED

redutseerimisreaktsioonid (Marshi reaktsioon) 2.1.4. Kasutamine ¤ peam. keemiatööstuses, eriti NH3, HCl, CH3OH sünteesil vedelate rasvade hüdrogeenimisel (sh. → margariin) vedel vesinik: raketikütus deuteerium ja raske vesi: tuumaenergeetikas, termotuumapommis vesiniku H2 või H (monovesinik) põlemine – metallide lõikamine, keevitamine 2.1.5. Ühendid 1) Hüdriidid (ühendid kui vesiniku 0.-a. on -1) ioonil. või koval. (mõnikord metallil.) side; soolade omadused tugevad redutseerijad tekivad enamike metallidega (ainult Cu ja Cr ei moodusta hüdriide) Veega reageerimisel eraldub vesinik: KH + H2O = KOH + H2 Hüdriidid: aluselised, happelised (SiH4, BH3), amfoteersed (AlH3) Aluselised ja happelised hüdriidid võivad mitte-vesilahuses reageerida, moodustades komplekshüdriide. 2) Vesi (vesinikoksiid, divesinikoksiid H2O) Levinuim ja praktiliselt tähtsaim H ühend

Keemia
72 allalaadimist
thumbnail
1
pdf

Alused, happed, oksiidid ja soolad

Oksiidid Ba(NO3)2 Ba + 2NO3 Nimetused Lahustumisel: Mittemetalli oksiidid (eesliitega) 1. kristallvõre laguneb N2O3 - dilämmastiktrioksiid 2. hüdraatumine e veemolekulid jäävad ümbritsema B-metallid Fe2O3 - raud(III)oksiid Reaktsioonid elektrolüütide lahustes Metallid 1. sade (ml ühend) alumiiniumoksiid 2. eraldub gaas 3. nõrgem elektrolüüt Oksiidide jagunemine aluselised - enamasti metalli oksiidid, B metalli oksiidid · molekulaarne reaktsioon

Keemia alused
66 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Lühikokkuvõte

Tähtsaimaks sulamiks on duralumiinium (kerge, korrosioonikindel, tugev). Vahtalumiinium on veest 2-4 korda kergem ehitusmaterjal. Alumiiniumühendeid kasutatakse ka arstiteaduses. Inimene saab päevas toiduga kuni 2,5 mg alumiiniumi päevas, mürgiseks annuseks loetakse 5g päevas. Alumiiniumi toodetakse sulatatud boksiidist elektrolüüsi teel. Sulamistemperatuuri alandamiseks ja sula massi elektrijuhtivuse tõstmiseks lisatakse sellele juurde elektrolüüti. Alumiiniumoksiid (Al2O3) on valge kristalne aine, mis võib esineda mitmes kristallivormis. Üks enamtuntud teisendeid looduses on korund. Erakordselt kõva ainena kasutatakse peeneteralist korundi e. smirglit (poleerimisvahendid, puhastuspulbrid). Läbipaistvad suured korundikristallid on hinnalised vääriskivid (rubiin, safiir), tehiskorundi kristalle kasutatakse mitmesuguste aparaadidetailide valmistamiseks, laserites jm. Alumiiniumoksiid on äärmiselt inertne aine,

Keemia
349 allalaadimist
thumbnail
20
pdf

Oksiidid ja nende koosnemine

Oksiidid Oksiidid koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Oksiidide liigitus koostiselementide järgi: · Metallioksiidid Na2O, CaO, CuO, Fe2O3 · Mittemetallioksiidid CO2, CO, SiO2, P4O10 Nimetuste andmine oksiididele: · Metallioksiidide nimetamine: a) Püsiva oksüdatsiooniastme korral metalli nimi+oksiid K2O kaaliumoksiid, Al2O3 alumiiniumoksiid b) Muutuva oksüdatsiooniastme puhul metalli nimi(oksüdatsiooniaste)+oksiid FeO raud(II)oksiid Cu2O vask(I)oksiid Fe2O3 raud(III)oksiid CuO vask(II)oksiid Mittemetallioksiidide nimetused: · Indeksite(sümboli taga all) nimetamisel kasutatakse eesliiteid: 1 (mono) 6 heksa 2 di 7 hepta 3 tri 8 okta 4 tetra 9 nona 5 penta 10 deka N2 O5 dilämmastikpentaoksiid NO2 lämmastikdioksiid Anna nimetus oksiididele:

Keemia
14 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Happed, soolad, alused, oksiidid

OKSIIDID-liitained,mis koosnevad kahest ALUSED e. HÜDROKSIIDID- ainest(neist 1 on hapnik.o-a. -2.) liitained, mis koosnevad Na2O-naatriumoksiid metallkatioonist ja ühest või mitmest MgO-magneesiumoksiid OH- anioonist CaO-kaltsiumoksiid Mg(OH)2-magneesiumhüdroksiid Fe2O3-raud(3)oksiid Fe(OH)3-raud(3)hüdroksiid Cu2O-vask(1)oksiid NaOH-naatriumhüdroksiid N2O5-dilämmastikpentaoksiid KOH-kaaliumhüdroksiid P2O5-difosforpentaoksiid Ba(OH)2-baariumhüdroksiid CO-süsinik(2)oksiid Ca(OH)3-kaltsiumhüdroksiid N2O3-dilämmastiktrioksiid LiOH-liitiumhüdroksiid Mn2O7-mangaan(3)oksiid SO

Keemia
191 allalaadimist
thumbnail
29
rtf

Konspekt

Oksiidid on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Oksiide liigitatakse keemiliste omaduste põhjal (aluselised, happelised, amfoteersed, neutraalsed). Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone. Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest (happejäägist). Happeaniooni laeng võrdub vesiniku aatomite arvuga happe molekulis. Happeid liigitatakse: 1) vesiniku aatomite arvu järgi: a) üheprootonilised happed ­ HCl, HNO3 b) mitmeprootonilised happed ­ H2SO4, H3PO4 2) hapniku sisalduse järgi: a) hapnikku sisaldavad e. hapnikhapped ­ HNO3, H2SO4 b) hapnikku mittesisaldavad happed ­ HCl, H2S 3) tugevuse järgi: a) tugevad happed ­ H2SO4, HNO3, HCl b) nõrgad happed ­ H2CO3, H2S Alused (hüdroksiidid) on ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone. Hüdroksiidid koosnevad metallioonidest ja hüdroksiidioonidest (OH-). Hüdroksiide liigitatakse vees lahustuvuse järgi:

Keemia
500 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Tähtsamad oksiidid argielus

ISESEISEV TÖÖ Kaltsiumoksiid (CaO) Omadused: 1) aluseline oksiid 2) valge, kristalne aine 3) lahustub hästi vees 4) ei lendu ning on lõhnatu Kasutamine: 1) segades veega tekib kustutatud lubi, mida kasutatakse lubimördi tootmisel 2) kasutatakse klaasitootmise koostisosana 3) kaustatakse neutraliseerijana keemiatööstuses 4) kasutatakse stabilisaatorina ja happesuse regulaatorina toiduainetööstuses 5) kasutatakse sünteetilise kautsuki valmistamisel

Keemia
8 allalaadimist
thumbnail
16
odt

Keemia 10. klassi material

Keemia 1.*Oksiid: O , hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend metall hapnik Fe2O3 raud(III)oksiid mittemetall hapnik P2O5 difosforpentaoksiid ·metallioksiid-koosneb metallist ja hapnikust. Metall asub IA,IIA,IIIA rühmas. nt. Na2O – naatriumoksiid BaO – baariumoksiid Al2O3 – alumiiniumoksiid Metall asub B-rühmas, IVA, VA rühmas nt. Fe2O3 – raud(III)oksiid SnO2 – tina(IV)oksiid ·mittemetallioksiid-koosneb mittemetallist ja hapnikust. Indeksite asemel kasutatakse eesliiteid 2-di; 3-tri; 4-tetra; 5-penta; 6-heksa; 7-hepta; 8-oksa; 9-nona; 10-deka nt. CO2 – süsinikdioksiid P4O10 – tetrafosfordekaoksiid ·happelised oksiidid-mittemetallioksiid Happeline oksiid+vesi=hapnikhape nt. SO2 vääveldioksiid SO2+H2O=H2SO3 ·aluselised oksiidid-tavaliselt metallioksiidid nt. Al2O3 alumiiniumoksiid

Keemia
7 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Anorgaaniliste ainete klassid – oksiidid, hüdroksiidid, happed

Anorgaaniliste ainete klassid ­ oksiidid, hüdroksiidid, happed, soolad OKSIIDID on liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. OKSIID = element+ + hapnik2- N. NaO ­ naatriumoksiid CaO ­ kaltsiumoksiid Al2O3 ­ alumiiniumoksiid N2O5 ­ dilämmastikpentaoksiid HÜDROKSIIDID on liitained, mis koosnevad metallist ja hüdroksiidrühmast OH- HÜDROKSIID = metall+ + OH- N. KOH ­ kaaliumhüdroksiid Ba(OH)2 ­ baariumhüdroksiid Fe(OH)3 ­ raud(III)hüdroksiid HAPPED on liitained, mis koosnevad vesinikust ja happeanioonist. HAPE = H+ + happeanioon- (vt. tabelist) N. HCl ­ vesinikkloriidhape H2S - divesiniksulfiidhape H2SO4 - väävelhape Soolad on liitained, mis koosnevad metallist ja happeanioonist.

Keemia
51 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Keemia aluste KT3

vasakult paremale. Keemiline aktiivsus. Metallidel muutub keemiline aktiivsus rühmas ülevalt alla, mittemetallidel vastupidi. See on seotud elementide metallisuse ja mittemetallilisusega. Metallilised-mittemetallilised omadused. Rühmas ülevalt alla tuuma ja väliselektronkihi vaheline külgetõmme nõrgeneb ning väliskihi elektron võib kergemini eralduda. Metallilisus suureneb rühmas ülevalt alla, mittemetallilisus vastupidi. Aktiivsete metalliliste elementide oksiidid on tugevalt aluseliste omadustega, vähemaktiivsete metalliliste elementide oksiidid on enamasti nõrgalt aluseliste omadustega. Mittemetalliliste elementide oksiidid on enamasti happeliste omadustega (v.a üksikud erandid). Elementide metalliliste omaduste nõrgenedes ja mittemetalliliste omaduste tugevnedes oksiidide aluselised omadused nõrgenevad ja happelised omadused tugevnevad. Mida enam vasakul metall pingereas asub, seda:

Keemia alused
41 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Keemia eksamimaterjal

OKSIID- hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend 1A, 2A ja 3A rühmas nimetuses metalli nimi+oksiid B rühmas või teistes A rühmades nimetuses metalli nimi (rooma nr metalli o-a) +oksiid Mittemetallioksiid nimetuses eesliited 2-di 3-tri 4-tetra 5-penta 6-heksa 7- hepta 8-okta 9-nona 10- deka Happelised oksiidid (mittemetallioksiid)- SO2-vääveldioksiid CO2- süsinikdioksiid Aluselised oksiidid (enamasti metalloksiidid)  Tugevalt aluselised (IA;Ca, Sr, Ba, Ra) Reageeriva veega ja tekib vastav alus - K2O-kaaliumoksiid  Nõrgalt aluselised (enamik ülejäänud metallidega) Veega ei reageeri, vastavad alused lagunevad kuumutamisel oksiidideks – Fe(OH)3=Fe2+H2O Amfoteersed oksiidid (osa metallioksiide) – ZnO-tsinkoksiid ja Al2O3- alumiiniumoksiid Ei reageeri veega, vaid hapete ja alustega Inertsed ehk neutraalsed oksiidid (osa mittemetallioksiide)

Keemia
16 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Keemia(oksiid,alused,soolad,haped)

Happ Happe nimetus Soola Soola valem ja nimetus e nimetus valem HCL Vesinikkloriidhape kloriid Ca2+Cl-2 -kaltsiumkloriid e. soolhaape HBr vesinikbromiidhape bromiid Mg2+Br-2 -magneesiumbromiid HI vesinikjodiidhape Jodiid Al3+I-3 -alumiiniumjodiid HNO3 Lämmastikhape nitraat K+NO3- kaaliumnitraat H2SO3 sulfit Na+2SO32- -naatriumsulfit H2SO4 Väävelhape sulfaat Fe3+2(SO42-)3 ­ raud(III)sulfaat H2S divesiniksulfiidhap sulfiid Fe2+S2- e H2CO süsihape karbonaat NA+2CO32- 3 -Naatriumkarbonaat H3PO4 Fosforhape fosfaat Ca2+3(PO43-)2

Keemia
32 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Aineklassid

OKSIIDID Metallioksiidid: nimetus à metalli nimi (vajadusel oksüdatsiooniaste)oksiid Mittemetallioksiidid : tavaliselt on molekulaarse ehitusega ja nimetus reagee Metallioksiidid on ioonilised ained ja molekule pole moodustatakse eesliidete abil (mono, di ,tri, tetra, penta, heksa, hepta, okta, rimine Näiteks CaO ­ kaltsiumoksiid Fe2O3 raud(III)oksiid e. diraudtrioksiid nona ,deka)

Keemia
57 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kokkuvõte 8 kl keemiast.

lähteainena); argoon ~0,93%; veeaur Puhas õhk on läbipaistev, värvuseta, maitseta ja lõhnata. Hapniku saamine: tööstuses õhu fraktsioneeriv destillatsioon ja vee elektrolüüs. Laboris vee elektrolüüs ja hapniku sisaldavate ainete lagundamine (näiteks KMnO4 kuumutamine) Hapniku kindlakstegemine ­ hõõguv pird süttib hapnikus Põlemine ­ ainete reageerimine hapnikuga. Liht- ja liitainet epõlemisel tekivad nende elementide ja hapniku ühendid ehk oksiidid. Põlemisel ained oksüdeeruvad. Osüdeerumine ­ elektronide loovutamine Oksüdeerija ­ ühend, mille osakesed liidavad elektrone Oksiid ­ hapniku ühend mingi teise keemilise elemendiga Oksüdatsiooniaste ­ elemendi aatomi laeng keemilises ühendis (eeldusel, et ühend koosneb ioonidest) 1. kui metallil on püsiv o-a ehk see asub IA, IIA, IIIA rühmas, siis oksiidi nimetuses metalli o-a'd ei märgita. (MgO- magneesiumoksiid)

Üldkeemia
108 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Ainete valemid. Oksiidid ja nende saamine. Vesi ja lahused

Ainete valemid. Oksiidid ja nende saamine. Vesi ja lahused KORDAMINE KONTROLLTÖÖKS I. Arvutusülesanded III. Kas järgmised ained on oksiidid? Miks/miks mitte? Tase 1 Kui tegemist on oksiidiga, siis nimeta ta (ja kirjuta valem, Mitu grammi vett on vaja lisada 30 g äädikhappele, et saada 12%-line lahus? kui pole antud)! Tase 2 vesi PE 2006. 0,32 kg viinamarjamahla sisaldab süsihappegaas 46,5 g süsivesikuid ja 0,6 g valku

Keemia
19 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Metallid

elektronkihtidest Aatommass ­ aatomi mass aatommassiühikutes Aatomi tuum ­ aatomi keskosake, moodustab põhiosa aatomi massist, koosneb prootonitest ja neutronitest Ainete segu ­ mitme aine segu, mis koosneb erinevate ainete osakestest Alus ­ e. hüdroksiid on aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone (OH-), metalli katioonide+ ühend hüdroksiidiooniga - Aluseline keskkond ­ ülekaalus on hüdrosiidioonid (OH-), pH>7 Aluseline oksiid ­ metallioksiid, hapniku ühend metalliga Anioon ­ negatiivse laenguga ioon Elementide rühm ­ Mendelejevi perioodilisuse tabelis kohakuti üksteise all asuvate elementide rida, rühma elementidel väliskihis rühma numbrile vastav arv elektrone Elementide periood ­ Mendelejevi perioodilisuse tabelis kõrvuti asuvate elemantide rida, perioodi elementidel perioodi numbrile vastav elektronkihtide arv Füüsikaline nähtus ­ nähtus, milles muutuvad aine füüsikalised omadused

Keemia
38 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun