CH3 CH2 Ona - naatriumetanolaat ESINDAJAD Sipelghape H-COOH (metaanhape) leidub sipelgates ja kõrvenõgestes. Äädikhape CH3-COOH (etaanhape) Jää äädikhape (kui vesi on eraldatud, siis külmub +16 kraadi juures) Palmitiinhape C15H31COOH (heksadekaanhape) parfümeeriatööstus Steariinhape C17H35COOH (oktadekaanhape) seebitööstus Suure hulga süsinike ja vesinike aatomitega karboksüülhapped on rasvhapped. · Rasvhapete kaaliumsoolad on vedelad seebid. · Rasvhapete naatriumsoolad on tahked seebid. · Oblikhape on mürgine, leidub hapuoblikates, rabarberis. · Piimhape tekib lihastes töötamise tagajärjel. · Õunhape leidub puuviljades. · Sidrunihape leidub sidrunites · Bensoehape leidub pohlades ja jõhvikates. KARBOKSÜÜLHAPETE OMADUSED Karboksüülhapped reageerivad 1. Reageerimine metallidega: 2CH3COOH + Zn = (CH3COO)2Zn + H2 2
- on hea lahusti, osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides. Veel on suur soojamahutavus . Soojeneb ja jahtub aeglaselt. Säilitab kehas püsivat temperatuuri ( homöostaas ) . 2.Anioonid ja katioonid ? KATIOONID ehk positiivsed ioonid - kaalium ja naatriumioonid osalevad närviimpulsi moodustamisel , on tähtis ka südametegevuseks( neid esineb veres ja rakkude tsütoplasmas ) - valkudes moodustuvad ammoniaagid ( leidub kehas jääkproduktina - kaaliumsoolad annavad luudele tugevuse ( leidub luukoostises ) - magneesium on seotud nukleiinhappega ( leidub DNA-s ja RNA-s) ning taimedel on seda vaja klorofülli tekkimiseks mis muudab taime värvuse roheliseks. - Rauaaatomid ehk erütrotsüüdid neid on vajalik hemoglobiini koostises ja selgroo jaoks ( leidub punalibledes) ANIOONID ehk negatiivsed ioonid - süsihappegaas-lahustub ja muutub karbonaatiooniks ( läheb kopsudest verre )
hüdrolüüsi tõttu aluselise reaktsiooniga. Mida nõrgem hape sool seda tugevam hüdrolüüs. Tuntuim leelismetalli sool keedusool (NaCl) Vajalik keemiatoostuses. Leidu lahustunud merevees,soolajärvedes. Kas toiduainete säilitamisel,puistatakse teedele. Naatriumkarbonaat e sooda. (Na2HCO3) Esineb kristallühenditena,kas klaasi valamisel. Sõõgisooda (NaHCO3) Kas taignate kergitamiseks. Hapega reag eraldab süsihapegaasi mis kergitabki tainast. Neutraliseeritakse tugevaid hapeid. Kaaliumsoolad Kaalium ja naatrium kasulik südamele,kaaliumväetised. Kaltsiumsoolad - tuntuim kaltsiumsulfaat CaSO4. Esineb kristallhüdraadina CaSO4* 2H2O. Nn kips. Kuumutamisel muutud põletatud kipsiks. Kaltsiumkaronaat - reag. Pikaajaliselt loodusliku veega , mis voolad läbi lubjakivilademetest, siis tekkivad koopad. CaCO3+CO2+H2O Ca(HCO3)2 VEE KAREDUS Vees lah, Ca ja Mg soolad põhj karedust .karedas vees seep ei vahuta. (Ca ja Mgioonide reag seebiga mood vette helbeline sade.
vesiniksidemetega, kõõlused, kõhred, juuksed, küüned, karvade valgud) tertsiaars( seotud vesiniksidemetega, gloobul-ensüümid ,vereplsama ,valgud ja fribill-verehüübimisvalgud, lihastöös osalevad valgud) kvaternaars (mitme polüpetiidi ühinemisel, mitu gloobulit on ühinenud, nt hemoglobiin) KATIOONID ehk positiivsed ioonid - kaalium ja naatriumioonid osalevad närviimpulsi moodustamisel , on tähtis ka südametegevuseks kaaliumsoolad annavad luudele tugevuse ( leidub luukoostises ) magneesium on seotud nukleiinhappega ( leidub DNA-s ja RNA-s) ning taimedel on seda vaja klorofülli tekkimiseks mis muudab taime värvuse roheliseks. Rauaaatomid ehk erütrotsüüdid neid on vajalik hemoglobiini koostises ja selgroo jaoks ( leidub punalibledes) ANIOONID ehk negatiivsed ioonid. joodi on vaja kilpnäärme hormoonide sünteesiks ( leidub kilpnäärmes, veres esineb soolasid( leidub maomahlas ) saab vee kaudu, floor
Looduses leidub põhiliselt lahustunult merevees, soolajärvedes, tahkelt kivisoola lademetena. Merevee keedusoola sisaldus on umbes 3%. Täiskasvanud inimese ööpäevane soolavajadus on umbes 5g. Keedusoola kasutatakse toituainete säilitamisel ( soolamisel ). Talvel kasutatakse lumekoristamise hõlbustamiseks teedel. · Naatriumkarbonaat ehk soodat kasutatakse argielus laialdaselt. Tahkel kujul esineb ta tavaliselt kristallhüdraadina. Sooda on üks põhitoorained klaasi valmistamisel. · Kaaliumsoolad on omadustelt lähedased vastavatele naatriumsooladele. Kaalium kuulub elutähtsate elementide hulka, ta reguleerib rakkude veesisaldust. Kaaliumirikkad toiduained on näiteks rosinad ja lehtsalat. Kasutatakse enamasti väetisena kaaliumväetis. Üsna rikas kaaalimiühendite poolest on puutuhk. · Kaltsiumsooladest üks tuntumaid on kaltsiumsulfaat, esineb tavaliselt kristallhüdraadina kips. Valge, pehme ja kergesti murenev · Kaltsiumi tähtsaim looduslik ühend on kaltsiumkarbonaat
(kastikesse + või - ) Vale väite korral parandage viga. a)Raua kontaktisolek vähemaktiivse metalliga takistab raua korrosiooni. ..................................................................................... b)Kontsentreeritud happe lahjendamiseks tuleb vett valada happesse. ...................................................................................... c)Vee karedust põhjustavad naatrium- ja kaaliumsoolad. ...................................................................................... Ülesanne 3. (6 punkti) Täitke tabeli tühjad lahtrid: Elemendi Prootonite Elektronkihtid Väliskihi Kõrgeim Kõrgemaile tähis arv tuumas e arv aatomis elektronide oksüdatsiooni o-a-le arv aste vastava
· Na2CO3 (sooda) - kasutatakse pesuvahendina. · NaHCO3 (söögisooda) kasut. toiduvalmistamisel (kergitusvahend taignas). · NaCl (keedusool) väga tähtis aine nii argielus kui ka keemiatööstuses. Temast toodetakse mitmeid olulisi aineid (Cl2, Na, NaOH, HCl, Na2CO3, NaHCO3). NaCl on väga vajalik elusolenditele. Kasutatakse ka tänavatele puistamiseks, sest soola ja lume segu sulamistemp. on -21oC. · Kaaliumsoolad leidub toiduainetes (org. vajalik), kasutatakse ka väetistena. IIA RÜHMA METALLID. MAGNEESIUM JA KALTSIUM 1. Üldiseloomustus · Väliskihi elektronvalem ns2. · Loovutavad väliskihilt mõlemad elektronid ja lähevad katioonideks laenguga 2+ (Mg 2e- Mg2+). · Aktiivsed IIA rühma elemendid (alates kaltsiumist) - leelismuldmetallid. · Kõige tuntumad ja levinumad on kaltsium ja magneesium. Looduses leidub IIA
annaabi.ee 
