Leeliste ja nõrkade hapete soolade vesilahused on aga anioonide osalise hüdrolüüsi tõttu aluselise reaktsiooniga. Hüdrolüüs on seda tugevam, mida nõrgema happe soolaga on tegemist. · Tuntuim ja tähtsaim leelismetalli sool on naatriumkloriid ehk keedusool. Keemiatööstuses üks tähtsamaid tooraineid. Looduses leidub põhiliselt lahustunult merevees, soolajärvedes, tahkelt kivisoola lademetena. Merevee keedusoola sisaldus on umbes 3%. Täiskasvanud inimese ööpäevane soolavajadus on umbes 5g. Keedusoola kasutatakse toituainete säilitamisel ( soolamisel ). Talvel kasutatakse lumekoristamise hõlbustamiseks teedel. · Naatriumkarbonaat ehk soodat kasutatakse argielus laialdaselt. Tahkel kujul esineb ta tavaliselt kristallhüdraadina. Sooda on üks põhitoorained klaasi valmistamisel. · Kaaliumsoolad on omadustelt lähedased vastavatele naatriumsooladele. Kaalium kuulub elutähtsate elementide hulka, ta reguleerib rakkude veesisaldust.
Kõiki neid saavad taimed mullast (mõnda suudetakse võtta ka lehtede abil) Loomadel on ka kõiki neid elemente vaja, ehkki nende koostis loomade ja taimede puhul on veidi erinev. Näiteks Na ja kloori vajavad loomad –ka inimene- üsna palju, taimed aga vähe, või üldse mitte. Na ja Cl koosneb keedusool. Vahel pannakse metsa või karjamaale soolakive “lakusool” (jahimehed panevad, talumehel on soola loomade jahu sees. Soolavajadus on ka põhjus, miks näiteks põder veetaimi sööb, isegi sukeldub. Mägedes lakuvad kitsed kaljusid, et saada soola. Inimene nagu teisedki loomad ei sõltu taimedest ainult energiarikaste ühendite ja toitainete osas, vaid sõltub ka seetõttu, et saadakse taimedelt ühendeid, mille valmistamine käib meile üle jõu. 17. Kohastumused avalduvad organismide sise- ja välisehituses, füsioloogias, paljunemises, käitumises ja teistes eluavaldustes
annaabi.ee 
