DNA mutatsioone nind denatereerib valke. Alumine ja ülemine taluvuslävi Ökoloogiline amplituud- ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikk, milles organism saab areneda. Ökoloogilise teguri optimum- teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam. Sümbioos- eri liiki organismide vastastikku kasulik kooselu sümbiontid (liblikõielised ja mügarbakterid, sipelgad ja lehetäid) Kommensalism- eri liiki organismide kooseluvorm, mis ühele poolele on kasulik ja teisele kahjutu. Liik kellele kasulik- kommensaal (inimene ja bakterid organismis) Konkurents- sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm.(kuusikus kuusikud valguse ja toidu pärast) Parasitism- eri liiki organismide kooseluvorm, mis ühele on kasulik ja teisele kahjulik. Kas saav- parasiit, kahju saav- peremees (Inimene ja solge) Obligatoorne parasiit- peab teatud eluperioodi peremehest toituma (solge, paeluss)
Ökoloogilised tegurid Ökoloogilised tegurid-organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid. Jaotuvad kolmeks: 1)abiootilise teg.(eluta loodus) *kliimateg.-temp,sademed,niiskus,valgus,tuul *elukeskkond-õhk,vesi,muld 2)biootilised teg.(elus loodus-org.kooselu)-mõju võib olla kasulik,kahjulik või neutraalne.Kõik teised org., taimed,loomad. 3)antropogeensed teg.(inimtegevuse mõju). Valguse mõju organismidele: *rohelistele taimedele fotosünteesiks *niidul kasvavad valguselembelised taimsed,sest nad tahavad palju valgust
Organismide elutegevust mõjutavaid keskkonnategureid nim. Ökoloogilisteks teguriteks. abiootilised tegurid - organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid. biootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust. Abiootilised ja biootilised kas soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust. ökoloogiline amplituud- Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda, elada ja paljuneda. Organisme vastastikku mõjutavaid tegureid nim. Biootilisteks ökoloogilisteks teguriteks. antropogeenne tegur - inimtegevuse mõju organismide elutegevusele. sümbioos - eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm.
pigmentatsiooni ja soodustab D vitamiini sünteesi Temperatuur: kui temperatuur on madal, siis on taimedel enamasti puhkeperiood, enamik kõigusoojaseid loomi elab talve üle nii, et lähevad soojematesse kohtadesse või magavad talveund. Püsisoojaste kohastumused talve temperatuuriga on aga seotud toidupuudusega Sümbioos eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm, sümbioosis elavaid liike nim sümbiontideks; näiteks liblikõieline taim ja mügarbakter Kommensialism eri liikide kooseluvorm, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu; näiteks bakterid ja algloomad inimese soolestikus Konkurents sama või eri liikide vastastikku piirav kooseluvorm; näiteks noores kuuskis konkureerivad puud omavahel toidu ja valguse pärast
Abiootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, vesi ja muld) ning kliimaga seotud tegureid. Antropogeenne tegur inimtegevuse mõju organismide elutegevusele. Areaal (levila) ühe süstemaatikaüksuse(nt populatsioon, liik, perekond) asuala. Biomassi püramiid ökoloogilise püramiidi graafiline esitus, milles toiduahela kõigi troofiliste tasemete biomassi kujutavad ristkülikud on paigutatud ülestikku. Biootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust. Biosfäär Maa pinnakihtide (litosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär) ruumiosa, mida asustavad elusorganismid.
Ökoloogia ja keskkonnakaitse I 1.1 Ökoloogilised tegurid 1. Selgitage ökoloogilise teguri mõistet. Ökoloogilised tegurid on organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid, mis tulenevad ümbritsevast eluta ja elusast loodusest. 2. Milliseid ökoloogilisi tegureid nimetatakse abiootilisteks? Abiootilisteks teguriteks nimetatakse organismide elutegevust mõjutavaid eluta looduse tegureid. Eristatakse nii elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) kui ka kliimaga seotud tegureid. 3. Millised ökoloogilised tegurid on biootilised? Biootilisteks teguriteks nimetatakse organismide elutegevust mõjutavaid elusa looduse
KT nr. 4 Organismide kooseksisteerimine (ÖKOLOOGIA) 1. Ökoloogilised tegurid. Organismide elutegevust mõjutavaid tegureid nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks. Vastavalt sellele, kas organisme mõjutavad tegurid on pärit eluta või elusast loodusest, eristatakse abiootilisi ja biootilisi ökoloogilisi tegureid. Abiootilised tegurid on pärit organisme ümbritsevast eluta loodusest. Siia kuuluvad elukeskkonna (õhk, muld, vesi) ja kliimaga (temperatuur, niiskus, tuul, päikesekiirgus jt) seotud tegurid. Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. Nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne või kahjulik. Abiootilised ja biootilised tegurid kas soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust. Seejuures mõjutavad nad organismide arengut, pärilikkust, tunnuste
ÖKOLOOGIA 1. Ökoloogilised tegurid. Mis on ökoloogilised tegurid? Ökoloogilised tegurid - Organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid Abiootilised tegurid on pärit eluta loodusest. Siia kuuluvad elukeskkona ja kliimaga seotud tegurid. Kõigi elukeskkondade (õhu, mulla ja vee) mõju sõltub nende koostisainete omadusestest ja kontsentratsioonisr, Bioloogilised tegurid tulenevad organismide kooselust. Mõlemad kas soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust. Milleks on vaja organismidele valgust? Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks, loomadele nägemiseks.
optimum 3)Sümbioos, konkurents, parasitism, kisklus, kommensalism, herbivooria + näited 4)Toiduahel, toiduvõrgustik + arusaamine 5)Produtsent, konsument, destruent + arusaamine 6)Biotsönoos, ökotoop 7)Populatsioon, populatsiooni lained 8)Areaal, bioom, biosfäär, ökosüsteem II Arutlus: 1)Ökoloogilise püramiidi reegel + arvutamine 2)Populatsiooni arvukuse muutused 1) Tähtsamad ökoloogilised tegurid liigiti: · Abiootilised (füüsikalised) on päikesevalgus temperatuur, niiskus, tuul, vee ja mulla pH, rõhk. · Biootilised (organismide vahelised suhted) on sümbioos, konkurents, parasitism, taimtoidulisus, kisklus, amensalism, kommensalism, koloonialisus. · Antropogeensed (inimtegevuse mõju, inimmõju) on soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine, heitgaasid, naftareostus, osoonikihi hõrenemine, metsade üleraie jne. 2)
* Konsumendid (teine troofiline tase). Saavad vajaliku orgaanilise aine toiduga. * Destruendid (kolmas troofiline tase) ehk lagundajad. Tarbivad kõigi eelnevate tasemete surnud orgaanilist ainet, lagundades need taas mineraalseks. Või siis Abiootilised (tegurid elutaloodusest [õhk, muld, vesi, temperatuur]), biootilised (tegurid elusloodusest [kisklus]) ja anaeroobsed (tingitud inimtegevusest [metsaraie, reostus]). Tekib aineringlus 2. Selgita abiootilisi tegureid, näited, fotoperiodism. Abiootilised tegurid on pärit organisme ümbritsevast eluta loodusest, jagunevad kaheks: * Kliimategurid: temperatuur, sademed, päikesekiirgus, tuul. * Elukeskkond: õhk, vesi, muld.
ökoloogiliseks optimumiks. sellest mõlemale poole jääb teguri soodsa ehk optimaalse toime vahemik. ökoloogilise teguri optimum on liigispetsiifiline. Organisme vatastikku mõjutavaid tegureid nim. biootilisteks ökoloogilisteks teguriteks. Nende hulgas inimtegevuse mõju, mida nim. antropogeenseks teguriks. Mitmesuguseid liikide kooseluvorme: sümbioos, kommensalism, konkurents, parasitism, kisklus ja herbivooria. Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. sümbiondid. Ekso- ja endosümbioos. Eksosümbioos on org. vaba kooselu vorm.(taim ja tolmeldaja,sipelgad ja lehetäid).Endosümb. puhul elab üks organism teise kehas(samblik,veise seedekulglas tselluloosi lagundavad bakterid).ÜHEPOOLNE KASU-mardikalised elavad sipelgapesas. Eri liiki organismide kooseluvormi, mis ühele poolele on kasulik ja teisele kahjulik, nim. kommensalismiks. Liiki, kellele selline kooselu kasulik - kommensaaliks.
biosfäär-maa pinnakihtide ruumiosa, mida asustavad elusorganismid biotsönoos-ökosüsteemi elusosa, mille mood eri tüüpide org populatsioonid herbivooria-taimetoidulise looma toitumissuhe taimedega. kahanev populatsioon- popul milles suremus ületab sündivuse karnivoor- loomtoiduline loom kasvav popul.- popul milles sündivus ületab suremuse. kiskahel-saak-ja röövloomadest moodustunud toiduahel kisklus-röövlooma suhe saakloomaga kommensalism- eri liiki org.de kooseluvorm, ühele kasulik, teisele neutraalne konkurents-eri liiki org.de kooseluvorm, vastastikku arengut piirav laguahel-toiduahel, algab elutegevuse jääkidest ja surnud organismidest ning lõpeb mikroorganismidega lagundaja-surnud org koostisaineid lagundav org omnivoor-loomaliik, kes toitub nii taimedest kui loomadest parasitism- eri liiki org-de kooseluvorm, ühele kasulik, teisele kahjulik populatsioon- ühist territooriumi asustavate samaliigiliste isendite kogum
Ökoloogia ja keskkond Abiootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid, eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld, vesi) ning kliimaga seotud tegureid Astropogeenne tegur inimtegevuse mõju organismide elutegevusele Areaal levila, ühe süstemaatikaüksuse (nt populatsioon, liik, perekond) asula Biomassi püramiid ökoloogilise püramiidi graafiline esitus, milles toiduahela kõigi troofiliste biomassi kujutavad ristkülikud on paigutatud ülestikku Biootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust Biosfäär - Maa pinnakihtide(litosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär) ruumiosa, mida asustavad elusorganismid
Bioloogia kordamine kontrolltööks 18.10.11 ÖKOLOOGILISED TEGURID (LIIGITUS + NÄITED) KESKKONNATEGURID: 1) abiootilised - Kliima (temperatuur, niiskus, valgus, O2 sisaldus) - Elukeskkond (õhk, muld, vesi) 2) Bioloogilised- nt liigikaaslased, teised liigid - Antropogeensed (kuidas inimesed mõjutavad organismide elu) VALGUSE JA TEMPERATUURI MÕJU ORGANISMIDELE Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Infravalgus- pikalainelisem infrapunakiirgus ( 760 nm...1mm) Ultravalgus- lühilainelisem ultraviolettkiirgus (vahemikus 380 kuni 10 nm)
ÖKOLOOGIA Ökoloogilised tegurid 1. Abiootilised 1) Valgus - nähtav valgus (fotosüntees), infravalgus-soojuskiirgus, ultravalgus. 2) Temperatuur - kõigusoojased (loomadel talvel talveunii), püsisoojased (võib jääda talveunne). 3) Sademed (taimeid mõjutab). 4) Õhk - õhu koostis (kõik elusolendid vajavad õhku). 5) Muld. Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku, milles organism saab areneda, nim. ökoloogiliseks amplituudiks. Teguri intensiivsust, mille toime on organismi arengule kõige soodsam, nim. ökoloogilise
Ülemine taluvuslävi- Ökoloogilise teguri intensiivsuse tase , mille tõustes organismi areng seiskub. Antropoloogne tegur - Inimmõju keskkonnale ( Keskkonna reostus , liigne küttimine ... ) Sümbioos- Eri liiki organismide vasastikku kasulik kooselu vorm. Kommensalism - Eri liiki organismide kooselu vorm mis on ühele kasulik teisele kahjutu. Konkurents - Sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm. Parasitism - Eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. Kisklus Röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe. Herbivooria Taimtoidulise looma toitumissuhe taimega Areaal(leviala)- Ühe süstemaatikaüksuse ( nt. populatsioon , liik , perekond) asula. Populatsioon- Ühist territooriumi (levilat) asustavate samaliigiliste isendite kogum. Ökosüsteem- Isereguleeruv tervik, milles biotsönoos ja ökotoop on omavahel seotud aineringe kaudu,
Abiootiline tegur organismide elutegevust mjutavad eluta looduse tegurid ( hk,muld,vesi); eristatakse elukeskkonnaga ning kliimaga seotud tegureid. Antropogeenne tegur inimtegevuse mju organismide elutegevusele. Areaal he sstemaatikaksuse asuala( nt populatsioon, liik, perekond) Biomassi pramiid koloogilise pramiidi graafiline esitus Biootiline tegur organismide elutegevust mjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust Biosfr Maa pinnakihtide ruumiosa, mida asustavad elusorganismid Biotsnoos kossteemi elusosa, mille moodustavad eri tpi organismide populatsioonid Herbivooria - taimtoidulise looma toitumissuhe taimedega Kahanev populatsioon populaatsion, milles sndimus letab suremuse Karnivoor loomtoiduline loom
ÖKOLOOGIA Ökoloogilised tegurid Ökoloogia on teadus organismide omavahelistest suhetest ja organismide ning keskkonna vahelistest suhetest. Keskkonnategurid, millega organismid kokku puutuvad ja millest sõltuvad nim ökoloogilisteks teguriteks. Märksõnad: 1. Ökoloogiliste tegurite liigitus 2. Valgus kui ökoloogiline tegur 3. Temperatuur 1. Abiootilised tegurid on pärit organismi eluta loodusest. Siia kuuluvad elukeskkonna ja kliimaga seotud tegurid (niiskus, tuul, temp). Biootilised tegurid tulenevad organismide nendevaheliste suhete kooselust. Nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne või kahjulik. Antropogeenne inimtegur. 2. Ultravalgus, infravalgus, nähtav valgus. Ultravalgus lõhilainelisem. Nähtav valgus vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks, nägemismeelega seotud. Infravalgus
Ökoloogia 1. Ökoloogilise teguri mõiste. Abiootilised, biootilised ja antropogeensed tegurid. Fotoperiodism. Valguse ja temperatuuri mõju organismidele. Tolerantsuskõver. VASTUS: Ökoloogiline tegur – organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid, mis tulenevad ümbritsevast eluta ja elusast loodusest; jaotatakse abiootilisteks ja biootilisteks. Abiootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid Biootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust Fotoperiodism- organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutustele
1. Mis on ökoloogia? Ökoloogia teadus, mis uurib organismidevahelisi suhteid ja organismide suhteid keskkonnaga. 2. Mis on ökoloogilised tegurid, kuidas jaotuvad, näited. Organismide elutegevust mõjutavaid keskkonnategureid nim ökoloogilisteks teguriteks. Jagunevad : biootilised ja abiootilised tegurid. Biootilised elus keskkond, abiootilised eluta keskkond. Näited : biootilised (taim, loom, seen, bakter, inimene (antropogeenne)). Abiootilised (kliima, elupaik, muld, õhk, vesi) 3. Kuidas mõjutavad organismi valgus ja soojus? Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Valgus aitab näha. Soojus aitab temperatuuri suurendada, liiga palju infravalgust on kahjulik, sest põhjustab DNA mutatsioone ja denatureerib valke. Temperatuuri erinevuste tõttu magavad mõned loomad talveund ja linnud lendavad ära. Inimene suudab kohastuda. 4. Ökoloogilise teguri toime graafik (ökoloogiline amplituud, optimum).
Ökoloogilised tegurid Organismide elutegevust mõjutavaid keskkonnategurid nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks. Mis on ökoloogilised tegurid? o Abiootilised tegurid on organisme ümbritsevast eluta loodusest. (temperatuur, sademed, õhk, vesi, muld) o Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. See võib olla kas kasulik, neutraalne või kahjulik. Milleks vajavad organismid valgust? o Nähtava valguse vahemik 380...760 nm. o Sellest lühilainelisem on ultraviolettkiirgus ehk ultravalgus ja pikalainelisem on infrapunakiirgus ehk infravalgus.
ÖKOLOOGIA 1. Abiootilised tegurid on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast eluta loodusest. Need on näiteks õhk, muld ,vesi, päikesekiirgus, temperatuur, tuul, sademed jne. Biootilised tegurid on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organismide kooselust, nende omavahelistest suhetest. See võib olla kasulik, neutraalne või kahjulik. Näiteks sümbioos, parasitism, kisklus, kommensalism, herbivooria. Antropogeensed tegurid on inimtegevuse mõju organismide elutegevusele. Näiteks keskkonna
saamiseks tehistingimustes. Destruent e. lagundaja lagundab kõigi talle eelnevate tasemete surnud orgaanilist ainet mineraalseks. Elukooslus omavahel seotud organismide kogum, mis asustab elutingimuselt enamvähem ühtlast ala ökotoopi. Fotoperiotismorganismide reaktsioon ööpäevase valgusja pimedusperioodi muutumisele. Herbivooria taime ja taimtoidulise looma toitumissuhe. Kisklus röövlooma ja saaklooma toitumissuhe. Kommensalism erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis ühele kasulik, teisele neutraalne. Konkurents sama või erinevat liiki organismide vastastikku piirav kooselu vorm. Konsument e. tarbija toiduahela organism, kes kasutab toiduks elusaid organisme Ökol.amplituud intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusläve vahele. Ökol.taluvuslävi max. või min. intensiivsusaste, mille tõustes või alanedes organism hukkub. Ökol.tasakaal selline ökosüsteemi seisund, kus populatsioonide arvukus seisab pikemat aega
Antropogeenne tegur – inimese mõju elusale loodusele Populatsioon – rühm ühe liigi isendeid, kes elavad samal ajal samas kohas ja on võimelised saama omavahel järglaseid Kooslus – ühes kohas eri liiki isendid Ökosüsteem – elusorganismidest ja eluta keskkonna teguritest moodustuv isereguleeruv tervik Bioom – mingi maaala mingi taimkatte ja ühtlasi ka kliimavööndi piires Biosfäär – kogu maailma elusloodus Sümbioos – vastasikku kasulik kooseluvorm Kommensalism – kooseluvorm, kus üks liikidest saab kasu, teisele liigile mõju puudub Parasitism – üks liik (parasiit) elab teise liigi (peremehe) arvelt Kisklus – kiskja ja saaklooma suhe (loomtoidulisus) Herbivooria – Taimtoidulisus Konkurents – liike või organisme negatiivselt mõjutav suhe, tuleneb näiteks elukohast või toidust Tootja – orgaanilist ainet sünteesivad taimed, vetikad ja autotroofsed bakterid, moodustavab toiduahela 1 lüli
17.Sümbioos /sümbiont +/+ 18.Konsument - tarbija 19.Toiduahel/toiduvõrk algab tootjaga, lõpeb tarbijaga 20.Produtsent - tootja 21.Troofiline tase toiduahela lüli, eristatakse tootjaid, tarbijaid ja lagundajaid 22.Ökoloogiline tegur organismide elutegevust mõjutavad tegurid 23.Ökoloogiline amplituud vahemik, kus saab organism areneda, elada ja paljuneda 24.Ökosüsteem isereguleeruv tervik Ökotoop ökosüsteemi elukeskkond(valitsevad abiootilised tegurid) Biotsönoos ökosüsteemi elusosa 25.Aineringe organismide jaoks vajalike ainete liikumine elus ja eluta keskkonna vahel 26.Biomass organismide kogumass kindlal ajahetkel mingil alal või ökosüsteemis II Selgita, põhjenda 1. Ökoloogilise teguri toimet organismile (graafik Ik12) Ökoloogilised tegurid, kas soodustavad või ei soodusta organismide elutegevust 2. Uv-kiirguse mõju elusorganismidele Organismidile reeglina kahjulik 3
· Ökoloogia uurib oranismide omavahelisi suhteid ja nende suhteid ümbritseva keskkonnaga. · Organismide elutegevust mõjutavaid keskkonnnategureid nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks. · Ökoloogilised tegurid jagunevad: o Abiootilised ökoloogilised tegurid- tulenevad eluta loodusest, nt valgus, õhk, temp o Biootilised ökoloogilised tegurid- pärit elusloodusest, nt liigikaaslased · Abiootilised ja biootilised tegurid ka soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust. · Nad mõjutavad ka organismide arengut, pärilikkust, tunnuste väljakujunemist ja evolutsiooni. Valguse mõju organismidele · Nähtav valgus jääb vahemikku 380nm-760nm ning on vajalik roheliste taimede fotosünteesiks. · Fotoperiodism- organismide reageerimine ööpäevasele valgus-ja pimedusperioodi muutustele. Jagab taimed
BIOLOOGIA 1. Millised on abiootilised ja biootilised tegurid, mis erinevaid organisme mõjutavad? Abiootilised tegurid eluta loodus ehk kliimategurid (sademed, temperatuur, päikesekiirgus, tuul, niiskus) ja elukeskkond (õhk, vesi, muld) Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust (parasitism, kisklus, konkurent, sümbioos, herbivooria) 2. Mis on ökoloogilne amplituud ja milliseid vahemikke saab sellel eristada? Ökoloogiline amplituud ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda, saab määrata alumise (kõige väksem
· Parasitism- +/0, üks pool saab kasu · Kisklus- +/-, (+/+ tasakaalustab saakloomade arvu) · Herbivooria +/-(loom ja taim, taimele kahjulik, kuna ta hävineb), +/+ kui loomad aitavad taimel paljuneda nt seemnetega. · Konkurents- -/-, mõlemale poolele kahjulik. 4. Mis on parasitism, millised on selle vormid too näiteid parasiitsetest organsimidest? Parasitism on eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik. Näited: Inimene ja paeluss, kirp ja koer, 5. Millised positiivsed ja negatiivsed pooled on koloonialisusel? koloonialisus- ühte liiki kuuluvate isendite kooseluvorm. Positiivsed: · Parem kaitse · Efektiivsem toiduotsimine Negatiivne · Haigused · Konkurent toidu ja elupaiga pärast. 6. Too sümbioosi näiteid erinevatest organismidest. · Eksosümbioos- üks sübiont teise peal, nt: erakvähk ja meriroos
reguleerivad oma kehatemperatuuri järgnevalt:: karvad, suled ning paks rasvakiht hoiavad keha soojust; värisemine annab ka sooja juurde; kõrvad ja saba tuulutavad ning jahutavad keha; koerad lõõtsutavad; higistamine. · Kuidas on loomad kohastunud põhjapoolsete alade talveperioodiga? Talveuni, talveuinak, paksem karv, söögivarude kogumine... 6. Nimeta ja kirjelda peamisi ökoloogilisi tegureid (biootilised; abiootilised ja antropogeensed). 1. biootilised eluslooduse tegurid nt liigikaaslased, kisklus, parasitism, konkurents, sümbioos 2. abiootilised eluta looduse tegurid nt päikesekiirgus, tuul, sadamed, temperatuur 3. antropogeensed inimtegevusest tulenevad tegurid nt keskkonna saastamine, metsade hävitamine, soode kuivendamine, salaküttimine 7. Kirjelda erinevaid organismidevahelisi suhteid (parasitism, sümbioos, mutualism,
·ülemine taluvsulävi- teguri maksimaalne intensiivsuseaste, mille tõustes hukkub. Sümbioos Erinevate liikide vastastikku kasulik kooselu. Mügarbakterid muudavad õhulämmastiku taimedele omastavateks ühenditeks ja vastu saavad liblikaõieliselt orgaanilisi aineid. Mükoriisa e. Seenuur on taimejuurte a seeneniidistiku sümbioos. Seen saab taimelt orgaanilisi aineid. Seen varustab taime vee ja mineraalsooladega. Kommensalism. Erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele osapoolele kasulik ja teisele kahjulik. Parasitism. Erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. Kisklus. Röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe. Konkurents. Sama või erinevat liiku organismide vastastikku piirav kooselu vorm. Populatsioon... - Mingil maa alal elavad ühe ja sama liigilised isendid moodustavad populatsiooni. ·Ühes ökosüsteemis on palju populatsioone.
pingviinid, jääkarud ja kaktused) Õpik lk. 16 1. Mille poolest erinevad antropogeensed tegurid teistest biootilistest teguritest? Antropogeensed tegurid on inimtegevuse mõju loodusele, mille tegurite mõjul muutub sageli ökosüsteem ja funktsioon(tuumakatastroof, lageraie, reostus). Teised biootilised tegurid on aga organismidevahelised kooseluvormid. 2. Selgitage sümbioosi mõistet ning tooge näiteid. Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. (nt. liblikõielised taimed + mügarbakterid; põdrasamblik = vetika- ja seenerakkude kooselu). 3. Mille poolest erineb kommensalism sümbioosist? Kui sümbioosi puhul oli kooselu mõlemale liigile kasulik, siis kommensialismi puhul on kooselu ühele osapoolele kasulik, teisele kahjutu (nt. mõndade mardikaliikide elamine sipelgapesas). 4. Milliseid organisme nimetatakse kommensaalideks? Organism, kellele on kommensiaalne kooselu kasulik. 5
1. Nimeta ja kirjelda peamisi ökoloogilisi tegureid (biootilised; abiootilised ja antropogeensed). Biootilised eluslooduse tegurid. Sümbioos, kommensalism, parasitism, kisklus, herbivooria, konkurents. Abiootilised eluta looduse tegurid. Valguskiirgus, temperatuur, sademed, tuul, pH, õhustatus (aeratsioon), toitainete sisaldus, veereziim, rõhk, tuli. Antropogeensed inimtegevusest tulenevad tegurid. Keskkonna saastatus, metsade hävitamine, soode kuivendamine, asulate ja teede rajamine, võõrliikide sissetoomine, salaküttimine, loomsete
moodustab palju erinevaid populatsioone. Ühe populatsiooni isendid saavad omavahel vabalt ristuda ja on osaliselt või täielikult isoleeritud teistest sama liigi populatsioonidest. Populatsiooni iseloomustavad isendite arvukus, asutustihedus ning konkurents. Kasvava populatsiooni puhul on sündimus suurem kui suremus (rotid), kahaneva populatsiooni puhul on suremus suurem kui sündimus (euroopa naarits), stabiilse populatsiooni puhul on sündimus ja suremus tasakaalus (ahvenad). Populatsioon on isereguleeruv süsteem. Populatsioonilained on populatsiooni arvukuse muutused periooditi (ajas). Kiskja ja saaklooma arvukus on teineteisest sõltuvuses (saaklooma arvukuse suurenedes kasvab mõne aja pärast toidu külluse tõttu ka kiskja arvukus). Ökosüsteem on pidevalt muutuv isereguleeruv süsteem, milles aine- ja energiavahetuse kaudu on seotud organismid ning eluta keskkond. Ökosüsteemil on kindlad ruumilised mõõtmed, ta reageerib