Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ökoloogia mõisted". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
populatsioon, toiduahel, ökosüsteem, biomass, püramiid, populatsioonid, suremus, sündimus, kooseluvorm, bakter, biotsönoos, lagundaja, seen, tarbijaid, keskkonnategur, ökotoop, territoorium, abiootiline, muld, kliimaga, antropogeenne, areaal, asuala, graafiline, ülestikku, biosfäär, litosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär, ruumiosaAbiootilised ja biootilised kas soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust. ökoloogiline amplituud- Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda, elada ja paljuneda. Organisme vastastikku mõjutavaid tegureid nim. Biootilisteks ökoloogilisteks teguriteks. antropogeenne tegur - inimtegevuse mõju organismide elutegevusele. sümbioos - eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. kommensalism - eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu. konkurents - sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm. parasitism - eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik. kisklus - röövlooma toitumissuhe saaklooma-ga. herbivooria - taimtoidulise looma toitumissuhe taimedega. omnivoor (segatoiduline) - loomaliik, kes toitub nii taimedest kui ka loomadest. areaal (levila) - ühe süstemaatikaüksuse (nt. populatsioon, liik, perekond) asuala.
Ökoloogia ja keskkond Abiootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid, eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld, vesi) ning kliimaga seotud tegureid Astropogeenne tegur inimtegevuse mõju organismide elutegevusele Areaal levila, ühe süstemaatikaüksuse (nt populatsioon, liik, perekond) asula Biomassi püramiid ökoloogilise püramiidi graafiline esitus, milles toiduahela kõigi troofiliste biomassi kujutavad ristkülikud on paigutatud ülestikku Biootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust Biosfäär - Maa pinnakihtide(litosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär) ruumiosa, mida asustavad elusorganismid Biotsönoos elukooslus, ökosüsteemi elusosa, mille moodustavad eri tüüpi organismide populatsioon
1.2 Organismidevahelised suhted 1. Mille poolest erinevad antropogeensed tegurid teistest biootilistest teguritest? Antropogeensed tegurid on inimtegevuse mõju loodusele, mille tegurite mõjul muutub sageli ökosüsteemi süsteem ja funktsioon(tuumakatastroof, lageraie, reostus). Teised biootilised tegurid on aga organismidevahelised kooseluvormid. 2. Selgitage sümbioosi mõistet ning tooge näiteid. Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. Näiteks liblikõielised(aedhernes, harilik lutsern) vajavad elutegevuseks lämmastikühendeid, aga õhu koostisest nad seda omandada ei saa. Liblikõieliste taimede juurtel elavad aga mügarbakterid, kes seovad õhulämmastikku ja muudavad selle taimedele omastatavateks lämmastikuühenditeks. Bakterid omakorda saavad taimede juurtest mitmesuguseid orgaanilisi aineid. Ka mitmed taimeliigid elavad sümbioosis seentega nii moodustub taime juure ja seene hüüfide läbipõimumisel mükoriisa.
Abiootiline tegur organismide elutegevust mjutavad eluta looduse tegurid ( hk,muld,vesi); eristatakse elukeskkonnaga ning kliimaga seotud tegureid. Antropogeenne tegur inimtegevuse mju organismide elutegevusele. Areaal he sstemaatikaksuse asuala( nt populatsioon, liik, perekond) Biomassi pramiid koloogilise pramiidi graafiline esitus Biootiline tegur organismide elutegevust mjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust Biosfr Maa pinnakihtide ruumiosa, mida asustavad elusorganismid Biotsnoos kossteemi elusosa, mille moodustavad eri tpi organismide populatsioonid Herbivooria - taimtoidulise looma toitumissuhe taimedega Kahanev populatsioon populaatsion, milles sndimus letab suremuse Karnivoor loomtoiduline loom
Kui populatsioonide arvukus püsib pikemat aega stabiilsena, siis nimetatakse sellist ökosüsteemi seisundit ökoloogiliseks tasakaaluks. Seda aitab säilitada liigirikkus. Iga järgmise toiduahela lüli ehk troofiline tase reguleerib eelmise arvukust. Seetõttu ei saa ühegi troofilise taseme organismide arv piiramatult kasvada. 3. Organismide omavahelised suhted. Mõisted. Määrata suhte tüüp. VASTUS: Kiskahel- saak- ja röövloomadest moodustunud toiduahel Kommensalism- eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu Konkurents- sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm Laguahel- toiduahel, mis algab elutegevuse jääkidest ja surnud organismidest ning lõpeb mikroorganismidega (seente, bakterite või protistidega) Parasitism- eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik
Ülemine taluvuslävi- Ökoloogilise teguri intensiivsuse tase , mille tõustes organismi areng seiskub. Antropoloogne tegur - Inimmõju keskkonnale ( Keskkonna reostus , liigne küttimine ... ) Sümbioos- Eri liiki organismide vasastikku kasulik kooselu vorm. Kommensalism - Eri liiki organismide kooselu vorm mis on ühele kasulik teisele kahjutu. Konkurents - Sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm. Parasitism - Eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. Kisklus Röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe. Herbivooria Taimtoidulise looma toitumissuhe taimega Areaal(leviala)- Ühe süstemaatikaüksuse ( nt. populatsioon , liik , perekond) asula. Populatsioon- Ühist territooriumi (levilat) asustavate samaliigiliste isendite kogum. Ökosüsteem- Isereguleeruv tervik, milles biotsönoos ja ökotoop on omavahel seotud aineringe kaudu,
DNA mutatsioone nind denatereerib valke. Alumine ja ülemine taluvuslävi Ökoloogiline amplituud- ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikk, milles organism saab areneda. Ökoloogilise teguri optimum- teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam. Sümbioos- eri liiki organismide vastastikku kasulik kooselu sümbiontid (liblikõielised ja mügarbakterid, sipelgad ja lehetäid) Kommensalism- eri liiki organismide kooseluvorm, mis ühele poolele on kasulik ja teisele kahjutu. Liik kellele kasulik- kommensaal (inimene ja bakterid organismis) Konkurents- sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm.(kuusikus kuusikud valguse ja toidu pärast) Parasitism- eri liiki organismide kooseluvorm, mis ühele on kasulik ja teisele kahjulik. Kas saav- parasiit, kahju saav- peremees (Inimene ja solge) Obligatoorne parasiit- peab teatud eluperioodi peremehest toituma (solge, paeluss)
8. Kirjeldage ökoloogilise teguri toime graafikut. Kõige soodsam temperatuur taimede kasvuks on 20 C. Temperatuuridel, mis on väiksemad, kui 5 C või suuremad, kui 40 C, on hukkumisohus (muidugi on erandeid nt. pingviinid, jääkarud ja kaktused) Õpik lk. 16 1. Mille poolest erinevad antropogeensed tegurid teistest biootilistest teguritest? Antropogeensed tegurid on inimtegevuse mõju loodusele, mille tegurite mõjul muutub sageli ökosüsteem ja funktsioon(tuumakatastroof, lageraie, reostus). Teised biootilised tegurid on aga organismidevahelised kooseluvormid. 2. Selgitage sümbioosi mõistet ning tooge näiteid. Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. (nt. liblikõielised taimed + mügarbakterid; põdrasamblik = vetika- ja seenerakkude kooselu). 3. Mille poolest erineb kommensalism sümbioosist?
I Mõisted 1. Abiootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid 2. Antropogeenne tegur inimtegevuse mõju organismide elutegevusele 3. Areaal leviala 4. Biomassi püramiid ökoloogilise püramiidi graafiline esitlus(ristkülikud) 5. Biootiline tegur - organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid 6. Biosfäär maa pinnakihid(litosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär) 7. Herbivooria/herbivoor - taimtoidulisus 8. Karnivooria /karnivoor - loomtoidulisus 9. Kisklus röövlooma toitumissuhe saakloomaga 10.Kommensalism +/0 11.Konkurents -/- 12.Destruent lagundaja 13.Omnivoor - kõigesööja 14.Parasiit/ parasitism - +/-
Teguri mõju organismile pole kogu amplituudi piires ühesugune. Teguri intensiivsust, mille toime on organismi arengule kõige soodsam, nimetatakse ökoloogilise teguri optimumiks. 4. Organismidevahelised suhted. Organisme vastastikku mõjutavaid tegureid nimetatakse biootilisteks ökoloogilisteks teguriteks. Nende hulgas võib eraldi välja tuua inimtegevuse mõju, mida nimetatakse antropogeenseks teguriks. Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. (Sümbiondid on nt liblikõieline taim ja mügarbakter.) Eri liiki organismide kooseluvormi, mis ühele poolele on kasulik ja teisele kahjutu, nimetatakse kommensalismiks. (Kommensiaalid on nt inimese soolestikus elavad bakterid.) Konkurents on sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm. Parasitism on eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. Kasu saav liik on parasiit ja kahjustatav liik peremees
Ülemine taluvuslävi ökoloogilise teguri intensiivsuse tase, mille tõustes organismi areng seiskub. Ökoloogiline amplituud ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda Ökoloogilise teguri optimum teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam Biootilised ökoloogilised tegurid organisme vastastikku mõjutavad tegurid Antropogeenne tegur inimtegevuse mõju Sümbioos eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm Eksosümbioos organismide vaba kooselu vorm Endosümbioos üks organism elab teise sisemuses Kommensalism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele poolele kasulik, teisele neutraalne Konkurents sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm Parasitism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik Obligatoorsed parasiidid peavad kindlasti teatud eluperioodil peremehest toituma
1. Mis on ökoloogia? Ökoloogia teadus, mis uurib organismidevahelisi suhteid ja organismide suhteid keskkonnaga. 2. Mis on ökoloogilised tegurid, kuidas jaotuvad, näited. Organismide elutegevust mõjutavaid keskkonnategureid nim ökoloogilisteks teguriteks. Jagunevad : biootilised ja abiootilised tegurid. Biootilised elus keskkond, abiootilised eluta keskkond. Näited : biootilised (taim, loom, seen, bakter, inimene (antropogeenne)). Abiootilised (kliima, elupaik, muld, õhk, vesi) 3. Kuidas mõjutavad organismi valgus ja soojus? Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Valgus aitab näha. Soojus aitab temperatuuri suurendada, liiga palju infravalgust on kahjulik, sest põhjustab DNA mutatsioone ja denatureerib valke. Temperatuuri erinevuste tõttu magavad mõned loomad talveund ja linnud lendavad ära. Inimene suudab kohastuda. 4
Nähtav valgus vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks, nägemismeelega seotud. Infravalgus soojuskiirgus, eelkõige läheb vaja kõigusoojastele (kalad, kahepaiksed, roomajad). Ultravalgus päikeseenergia nahale. Bioeetilised keskkonnategurid ehk organismide vahelised seosed Selgita milles see suhe seisneb ja too näiteid. · Sümbioos - eri liiki organismide vastastikku kasulik kooselu (puu ja seen) o eksosümbioos organismide vaba kooseluvorm (sipelgad ja lehetäid) o endosümbioos üks organism elab teise kehas (sisemuses) (bakterid) · Kommensalims eri liiki organismide kooselu, mis ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu. (inimese soolestikus bakterid, samblikud puu küljes) · Konkurents sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm. (puud, rebane ja hunt) · Parasitism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik (sääsk, kirp, lutikas)
KT teemad: I Mõisted: 1)Abiootilised, biootilised, antropogeensed tegurid + näited 2)Alumine taluvuslävi, ülemine taluvuslävi, ökoloogiline amplituud, ökoloogilise teguri optimum 3)Sümbioos, konkurents, parasitism, kisklus, kommensalism, herbivooria + näited 4)Toiduahel, toiduvõrgustik + arusaamine 5)Produtsent, konsument, destruent + arusaamine 6)Biotsönoos, ökotoop 7)Populatsioon, populatsiooni lained 8)Areaal, bioom, biosfäär, ökosüsteem II Arutlus: 1)Ökoloogilise püramiidi reegel + arvutamine 2)Populatsiooni arvukuse muutused 1) Tähtsamad ökoloogilised tegurid liigiti: · Abiootilised (füüsikalised) on päikesevalgus temperatuur, niiskus, tuul, vee ja mulla pH, rõhk. · Biootilised (organismide vahelised suhted) on sümbioos, konkurents, parasitism, taimtoidulisus, kisklus, amensalism, kommensalism, koloonialisus.
Milles seisneb organismidevaheline konkurents? Üht liiki organimid vajavad eluks samu ressursse (toit, elupaigad, emasloomad) ja seda ei pruugi kõigile jätkuda. Konkurents sama või eri liiki organismide vastasikku piirav kooselu vorm, mille tagajärjel piiratakse organismi arengut. Näiteks: noores kuusikus konkureerivad puud toidu ja valguse pärast Mis iseloomustab parasitismi, kisklust, herbivooriat ja omnivooriat? Parasitism - eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. Parasiit toitub ajutiselt või kogu elutsükli vältel kas peremeesorganismi peal või sees. NT: sooleussid, verdimevad putukad Kisklus - on röövlooma ja saaklooma vaheline suhe. NT: rebane ja jänes. Rebane on röövloom ja jänes tema saakloom. Herbivooria - on taimtoidulise looma- ja taimeliigi vaheline suhe. Osa taimetoidulisi loomi üksikutest kindlatest taimeliikidest, teised pole nii nõudlikud ja söövad paljusid erinevaid
Paljude taimede õite moodustumine sõltub ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi pikkusest. Lühipäevataimedel, nagu nt kanep, moodustuvad õied ainult siis, kui päevavalguse periood ei ületa 12 tundi. Pikapäevataimed, nagu nt jänesekapses, vajavad õitsemaminekuks enam kui 12 tunnist päevapikkust. 3. Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. * Sümbioos- Eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. Jaguneb kaheks: Eksosümbioos on organismide vaba kooseluvorm. NT; Lehetäi ja sipelgas. Endosümbioosi puhul elab üks organism teise sisemuses. NT; Veise seedekulglas tselluloosi lagundavad bakterid. Sümbiontideks nimetatakse sümbioosis elavaid liike. * Kommensialism- Eri liiki organismide kooseluvorm, mis ühele poolele on kasulik, teisele kahjutu. NT; Koer ja takkjas. Kommensaal- liik, kellele on selline kooseluvorm kasulik.
pigmentatsiooni ja soodustab D vitamiini sünteesi Temperatuur: kui temperatuur on madal, siis on taimedel enamasti puhkeperiood, enamik kõigusoojaseid loomi elab talve üle nii, et lähevad soojematesse kohtadesse või magavad talveund. Püsisoojaste kohastumused talve temperatuuriga on aga seotud toidupuudusega Sümbioos eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm, sümbioosis elavaid liike nim sümbiontideks; näiteks liblikõieline taim ja mügarbakter Kommensialism eri liikide kooseluvorm, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu; näiteks bakterid ja algloomad inimese soolestikus Konkurents sama või eri liikide vastastikku piirav kooseluvorm; näiteks noores kuuskis konkureerivad puud omavahel toidu ja valguse pärast
Organismide omavahelised suhted · Organismide omavahelisi suhteid jaotatakse vastasmõju kasulikkusest ja kahjulikkusest lähtuvalt · Organisme mõjutavad tegurid ongi biootilise ökoloogilised tegurid · Biootlistest teguritest võib erladi välja tuua antropogeensed tegurid, mis on inimtegevuse mõju · Antropogeensed ttegurid mõjutavad meid ümbritsevat keskkonda üha enam (86 Tsernobõl) · Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm · Sümbioosis osalevad osapooled on sümbiondid o Nt seeneniidistik ja taimejuures. Taim saab seenelt vett ja mineraalaineid ja seeneniidistik taimelt orgaanilisi aineid o Nt üherakulised rohevetikad ja seened. Vetikad saavad seenelt vett ja mineraalaineid ja seen vetikatelt orgaanilisi aineid. · Sümbioosis eristatakse o Eksosümbioos- organismide vaba kooselu vorm, kus mõlemad saavad elada ka teineteisest sõltumata.
Teguri intensiivsus 1. Alumine taluvuslävi- ökoloogilise teguri minimaalne intensiivsus, mille alanedes organism hukkub 2. Ülemine taluvuslävi- ökoloogilise teguri maksimaalne intensiivsus, millega võrdse või suurema väärtuse juures organism enam elada ei saa. 3. Optimum- ökoloogilise teguri intensiivsus, mis on organismile kõige soodsam. Toimib kõige soodsamalt- suur juurdekasv, kiire paljunemine- organismide biomass kasvab 4. Ökoloogiline amplituud- ökoloogilise teguri intensiivsuste vahemik, milles vaadeldava liigi isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda ORGANISMIDE VAHELISED SUHTED EHK BIOOTILISED TEGURID 1. PARASITISM- toitumissuhe, kus üks organism (parasiit) toitub organismi (peremees) kehavedelikest või kudedest. See on ühele kasulik ja teisele kahjulik. - Ektroparasitism(nt soojavereliste loomade verd imevad putukad)
( ülemine taluvuslävi on 40kraadi) Ökoloogiline amplituud- nim. Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku,milles org. saab areneda (alumise ja ülemisetaluvusläve vahepeale jääb) Ökoloogilise teguri optimum- nim.teguri intensiivsust,mille toime on org.arengule kõige soodsam. Organismidevahelised suhted Biootilised ökoloogilised tegurid- nim. organisme vastastikku mõjutavaid tegureid. Sümbioos-on eri liiki org. vastastikku kasulik kooseluvorm.( liblikõieline taim ja mügarbakter) Eksosümbioos-org. vaba kooselu vorm (sipelgad kaitsevad lehetäisid ja saavad vastu magusat eritist) võivad elada ka teineteisest sõltumata. Endosümbioos- üks org. elab teise keha sisemuses (veise seedekulglas tselluloosi lagundavad bakterid) Kommensalism- eri liiki organismide kooseluvorm,mis ühele poolele on kasulik teisele kahjutu. (mardikas võib elada sipelgapesas-see pakub toitu ja kaitset, kuid sipelgad ei saa sellest kasu ega kahju
Populatsiooniks nimetatakse ühel ajal ühes paigas elavat ühte liiki isendite rühma. Igal liigil on oma levila ehk areaal. Looduslikud takistused on sageli leviku piiriks ja üks liik moodustab palju erinevaid populatsioone. Ühe populatsiooni isendid saavad omavahel vabalt ristuda ja on osaliselt või täielikult isoleeritud teistest sama liigi populatsioonidest. Populatsiooni iseloomustavad isendite arvukus, asutustihedus ning konkurents. Kasvava populatsiooni puhul on sündimus suurem kui suremus (rotid), kahaneva populatsiooni puhul on suremus suurem kui sündimus (euroopa naarits), stabiilse populatsiooni puhul on sündimus ja suremus tasakaalus (ahvenad). Populatsioon on isereguleeruv süsteem. Populatsioonilained on populatsiooni arvukuse muutused periooditi (ajas). Kiskja ja saaklooma arvukus on teineteisest sõltuvuses (saaklooma arvukuse suurenedes kasvab mõne aja pärast toidu külluse tõttu ka kiskja arvukus)
..40 °C o Teguri intensiivsust, mille toime on organismi arengule kõige soodsam, nimetatakse ökoloogilise teguri optimumiks. Organismide vahelised suhted Organisme vastastikku mõjutavaid tegureid nimetatakse biootilisteks ökoloogilisteks teguriteks. Inimtegevuse mõju antropogeenne tegur. Milline on organismide vastasmõju sümbioosi ja kommensialismi korral? o Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. o Näited: liblikõieline taim ja mügarbakter taimed ja seened o Eksosümbioos organismide vaba kooselu vorm. (sipelgad ja lehetäid) o Endosümbioos üks organism elab teise kehas. (veis ja bakterid) o Eri liiki organismide kooseluvormi, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu, nimetatakse kommensialismiks. o Näited: sipelgad ja mardikalised inimene ning bakterid ja algloomad
saamiseks tehistingimustes. Destruent e. lagundaja lagundab kõigi talle eelnevate tasemete surnud orgaanilist ainet mineraalseks. Elukooslus omavahel seotud organismide kogum, mis asustab elutingimuselt enamvähem ühtlast ala ökotoopi. Fotoperiotismorganismide reaktsioon ööpäevase valgusja pimedusperioodi muutumisele. Herbivooria taime ja taimtoidulise looma toitumissuhe. Kisklus röövlooma ja saaklooma toitumissuhe. Kommensalism erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis ühele kasulik, teisele neutraalne. Konkurents sama või erinevat liiki organismide vastastikku piirav kooselu vorm. Konsument e. tarbija toiduahela organism, kes kasutab toiduks elusaid organisme Ökol.amplituud intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusläve vahele. Ökol.taluvuslävi max. või min. intensiivsusaste, mille tõustes või alanedes organism hukkub. Ökol.tasakaal selline ökosüsteemi seisund, kus populatsioonide arvukus seisab pikemat aega
lagundaja) Laguahel algab elutegevuse jääkidest või surnutest organismidest ning lõpeb mikroorganismidest. Toiduvõrk omavahel põimunud toiduahelate kogum Populatsiooni laine populatsiooni arvukuse perioodiline ajaline muutus. Troofiline tase järgmine toiduahela lüli. Ökoloogiline tasakaal populatsioonide arvukus püsib pikemat aega stabiilsena. Biosfäär maa pinnakihtide ruumiosa, mis sisaldab elusorganisme. Ökosüsteemides toimuvad muutused. Kasvav populatsioon populatsioon, mille arvukus ajas suureneb. Kahanev populatsioon populatsioon, mille arvukus ajas väheneb. Stabiilne populatsioon populatsioon, milles sündimus ja suremus on ajalises tasakaalus. Biomassi püramiid iga järgmise troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist. Ökoloogiline amplituud vahemik kus on organismile kõik elutingimused olemas. Ökoloogilised globaalprobleemid.
Populatsiooni iseloomustavad tunnused: *Suurus ehk arvukus - isendite arv populatsioonis *Tihedus - isendite arv pinnaühikul *Sõltuvaad organismide mõõtmetest, nõudlusest keskkonnategurite suhtes ja teistest populatsioonidest Elusosa on Biotsönoos ja eluta osa on Ökotoop Biosfäär- elu sisaldav kiht ümber maa Liigiline koosseis - ökosüsteemis elavate liikide nimistu Liigirikkus - kooslustesse kuuluvate liikide arv Liigirikas ökosüsteem - salu-segamets, puisniit Liigivaene ökosüsteem - raba Produktiivsus - biomassi juurdekasv ajas Ökosüsteemi iseloomustatakse dominantide abil Toiduahel: Maasikas-Tigu-Konn-Siil-Rebane-Ilves Toiduahela lüli = troofiline tase Autotroofsed taimed - võtavad keskkonnast anorgaanilisi ühendeid ja sünteesivad päikeseenergia abil orgaanilisi ühendeid. Autotroofsed taimed Tootjad Autotroofsed bakterid - ehk Autotroofsed protistid Produtsendid Protistid(hamööb,kingloom, silmviburlane) ehk ainuraksed loomorganismid
ökoloogiliseks optimumiks. sellest mõlemale poole jääb teguri soodsa ehk optimaalse toime vahemik. ökoloogilise teguri optimum on liigispetsiifiline. Organisme vatastikku mõjutavaid tegureid nim. biootilisteks ökoloogilisteks teguriteks. Nende hulgas inimtegevuse mõju, mida nim. antropogeenseks teguriks. Mitmesuguseid liikide kooseluvorme: sümbioos, kommensalism, konkurents, parasitism, kisklus ja herbivooria. Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. sümbiondid. Ekso- ja endosümbioos. Eksosümbioos on org. vaba kooselu vorm.(taim ja tolmeldaja,sipelgad ja lehetäid).Endosümb. puhul elab üks organism teise kehas(samblik,veise seedekulglas tselluloosi lagundavad bakterid).ÜHEPOOLNE KASU-mardikalised elavad sipelgapesas. Eri liiki organismide kooseluvormi, mis ühele poolele on kasulik ja teisele kahjulik, nim. kommensalismiks. Liiki, kellele selline kooselu kasulik - kommensaaliks.
C) sotsiaalne parasitism - Mitmete ühiseluliste kiletiivaliste liigid "varastavad" või "röövivad" teiste liikide pesadest tööisendeid ning rakendavad need "tööle" oma pesades. D) Kleptoparasitismi puhul üks organism "varastab" või "röövib" teis(t)e organismi(de) poolt püütud või ettevalmistatud toitu, isendeid, mune vm. 4. Millised positiivsed ja negatiivsed pooled on koloonialisusel? Koloonialisus ühte liiki kuuluvate isendite kooseluvorm (kolooniatena) POS: Lihtsam kaitsta end ja järglasi, saab kiiremini infot toidu asukoha kohta NT kajakad, kaldapääsukese, närilised, nahkhiired Positiivne pigem suurtele tugevatele loomadele > karjaga rünnates saavad vaenlasest kiiremini jagu NEG: Väikestele loomadele > vaenalne saaks kõik isendid korraga kätte, üksi on lihtsam põgeneda ka 5. Too sümbioosi näiteid erinevatest organismidest.
sümbioos 2. abiootilised eluta looduse tegurid nt päikesekiirgus, tuul, sadamed, temperatuur 3. antropogeensed inimtegevusest tulenevad tegurid nt keskkonna saastamine, metsade hävitamine, soode kuivendamine, salaküttimine 7. Kirjelda erinevaid organismidevahelisi suhteid (parasitism, sümbioos, mutualism, kisklus, herbivooria, kommensalism); too näiteid. 1. parasitism erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik nt sääsed, kirbud, täid 2. sümbioos erinevate liikide vastastikku kasulik kooselu nt seeneniidistik ja puujuur, vetikas ja seen 3. mutualism kahe organismi vaheline suhe ökosüsteemis, kus mõlemad liigid saavad kasu nt tolmnemine 4. kisklus e. karnivooria saaklooma ja röövlooma omavaheline toitumissuhe nt kits gepard 5. herbivooria taimetoidulise looma e
= kisklus ( kiskja saakloom) nt kass ja hiir = herbivooria e taimetoidulisus (taim herbivoor) nt lehm ja ristikhein 2) + ja + = sümbioos, nt kuusk ja kuuseriisikas 3) ja = konkurents; nt kass ja kass 4) + ja 0 = kommensalism ( üks loob teisele elupaiga); nt kuusk ja jänesekapsas 5) ja 0 = amensalism; nt inimene ja vihmauss 6) 0 ja = neutralism ; nt pingviin ja jääkaru 6. Mis on ökosüsteem, liik, populatsioon? Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide arvukus on pikema aja jooksul stabiilne. Liik on looduslike populatsioonide rühm, mille isendid kas tegelikult või potensiaalselt ristuvad omavahel. Populatsiooni moodustavad ühte liiki isendid samal ajal samal territooriumil. 7. Populatsiooni iseloomustavad parameetrid. 1) arvukus isendite arv populatsioonist 2) tihedus isendite arv pinnaühiku kohta
nende kehatemperatuur sõltub otseselt väliskeskkonna temperatuurist. Talvel jäävad kõigusoojased loomad varjunult soojemaisse kohtadesse talveunne, sest magavatena on nende energiavajadus minimaalne, sest ainevahetus on aeglustunud. nimeta ja too näiteid biootiliste tegurite kohta. Biootilisteks teguriteks nimetatakse organismide elutegevust mõjutavaid elusa looduse tegureid, mis tulenevad organismide kooselust (kisklus, herbivooria, sümbioos, parasitism, kommensalism). mis on populatsioon? Populatsioon ehk ühisel triitooriumil elavad ühe ja sama liigi isendid. millised näitajad iseloomustavad populatsiooni? Suurus ehk arvukus - isendite arv populatsioonis. Tihedus - isendite arv pinnaühikul millist populatsiooni nimetatakse stabiilseks, kasvavaks, kahanevaks? Stabiilne: (Vanade ja noorte isendite arv püsib tasakaalus). Kasvavaks: (Sündivus ületab suremuse ; arvukus suureneb. Keskkonnatingimused on soodsad). kahanevaks: (Isendite arvukus langeb; suremus ületab sündivuse)
Bioloogia KT 2 Mõisted Populatsioon – Ühisel territooriumil elavad ühe ja sama liigi isendid nt ahvenad Kuremaa järves. Isend – Populatsioon – Kooslus (Ühes elupaigas elavate organismide kogum) – Ökosüsteem. (Kooslus + eluta loodus) – Biosfäär Kooslus – Ökosüsteemi biootiline osa, mille moodustavad eri tüüpi organismide populatsioonid (elus osa) Ökotoop – Ökosüsteemi elukeskkond, mille moodustavad ökosüsteemi territoorium ja seal valitsevad abiootilised (eluta) ökoloogilised tegurid Ökosüsteem – Isereguleeriv tervik, milles kooslus ja ökotoop on omavahel seotud
Populatsiooni tihedus - Populatsiooni isendite arv pinnaühiku kohta. Populatsiooni tihedus sõltub sündimusest, suremusest, sugudevahelisest suhtarvust, toidust, parasiitidest, vaenlastest, haigustest jne. Populatsioonitihedus on eri liikidel erinev, sõltudes eelkõige nõudlustest keskkonnategurite suhtes. Näiteks: 4 hektari suuruses metsas elab 40 hunti - seega 40/4 = 0,4 isendit/ha 6. Oska diagrammilt ära tunda kasvav-, kahanev- ja stabiilne populatsioon ning selgita vastavat populatsiooni tuues näideteid. Stabiilset populatsiooni iseloomustab sündivuse ja suremuse tasakaal ning elutingimused on suhteliselt püsivad ja soodsad. Kasvav populatsiooni korral on sündivus suurem kui suremus. Kahaneva populatsiooni korral on surevus suurem kui sündivus. See on tingitud nii biootilistest kui abiootilistest teguritest. Väga olulist rolli mängib antropogeenne tegur(inimtegevus). N:veekogude
Ökoloogia on teadus, mis uurib organismide suhteid eluta ning elusa keskkonnaga. Seotud teiste bioloogia harudega nagu füsioloogia,etoloogia,geneetika,evolutsiooniõp. Keskonnaökoloogia uurib inimtegevuse otsest ja kaudset mõju organismide arvukusele ja territoriaalsele jaotumisele. Eluslooduse organisatsioonitasemed:1)organ-seda uurib ökofüsioloogia(taimeleht,ensüüm jms).2)Isend-autökoloogia(üks organism).3)populatsioon-demökoloogia(tamula järve ahvenad).4)kooslus-sünökoloogia(niidud, metsad).5)ökosüsteem- sünökoloogia(bioom,parasvöötme vihmametsad).6)biosfäär-biosfääri õpetus. *Liigi levimisvõime-Liik võib puududa mingil saarel või mandril sest, et need on talle kättesaamatud, kuigi võiksid elukeskkonnana sobida. Seda saab kontrollida siirdamiskatsete abil.*Liigi käitumine-Loomade puhul võib käitumine mõjutada nende olemasolu teatud piirkonnas,sest isendid valivad elukeskkonda. Nt liikide levik linna.*Biootilised ting.*Abibiootilised ting.-Keskkonna
annaabi.ee 
