Bioloogia (0)

Nimetu dokument



Kordamisküsimused lk.66-87 1. Mis on ökoloogia? ● ökoloogia – teadus organismide omavahelistest suhetest ning organismide seostest eluta keskkonnaga 2. Mis on populatsioon? näide ● Ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. ● Näide: Kui tiigis elab 120 karpkala, siis on karpkalade populatsiooni arvukus selles tiigis 120. (ÜKS TERRITOORIUM LIIGI NIMI MITMUSES) 3. Mis on abiootilised tegurid? ● abiootilised tegurid – organisme ümbritsevad ja mõjutavad eluta looduse tegurid.
● Kliimategurid- valgushulk, päike
● Elukeskkond- muld, vesi või õhk 4. Kes on bioindikaator ehk indikaatorliik? Kuidas neid kasutada saab? ● Liigid, mille taluvuspiir on kitsas või selgepiiriline, sobivad hästi keskkonnaseisundit peegeldavateks indikaatorliikideks ehk bioindikaatoriteks. ● Indikaatorliike kasutatakse näiteks saaste tuvastamisel, vääriselupaikade valimisel jm. Selliste liikide põhjal saavad ajaloolased teavet muistsete asustuste arengu
kohta, geoloogid maavara leidumisest jms. 5. Mis on ökoloogiline amplituud? Vt joonis lk.69 (limiteeriv tegur, optimum) ● Organismid suudavad elada keskkonnategurite (näiteks temperatuuri, soolsuse, niiskuse) kindlas vahemikus, seda nimetatakse ka ökoloogiliseks amplituudiks. Eri
liikidel võib see vahemik olla kitsam või laiem. ● Limiteeriv tegur- keskkonnategur, mis kõige tugevamini piirab organismi toimetulekut (näiteks vee ja lämmastiku kättesaadavus määrab, kus ja kui hästi
taimed suudavad kasvada). ● Optimum- teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam. 6. Mis on ökonišš? ● Ökonišš – liigi või populatsiooni püsimiseks vajalike keskkonnategurite kogum; käsitletakse ka kui ruumi ökosüsteemis, mille hõivamisel saab organism koosluses
täita kindlat rolli ● Mida sarnasem on kahe liigi vahel ökonišš, seda rohkem liigid omavahel konkureerivad. 7. Mis on biootilised tegurid? Konkurents, sümbioos(mutualism, kommensalism),
taimetoidulisus, kisklus. Parasitism- oska tuua näiteid. ● Biootilised tegurid – organisme mõjutavad liigikaaslased ja teiste liikide esindajad
● Samal ajal sõltuvad kõik organismid ka teistest organismidest. Keegi võib neid ära süüa (kisklus), nende arvel elada (parasiitlus), neid abistada ja vajada omakorda
nende abi (sümbioos) jpm. ● Konkurents (piirab liigi siseselt või liikide vaheliselt)- linnud kaitsevad teatud piirkonda liigikaaslaste eest selleks, et kindlustada endale toitu tulemuslikuks
haudumiseks.


● Kommensalism (ühele poolele kasulik teisele neutraalne)- Ebapärlikarbi arenguks on vaja vaheperemeest - kala. Karbi vastsed kinnituvad kala lõpustele, et
seal poole aasta jooksul edasi areneda ning uutesse elupaikadesse levida.
Vaheperemehel on karbi elus oluline tähtsus, karbi vastsed aga kala kuidagi ei
mõjuta. ● Mutualism- mutualistlikud suhted olulised maismaaökosüsteemi talitlemiseks, sest 90% taimedest sõltub suhtest seente mükoriisaga, kuna see varustab taime
anorgaaniliste ühendite ja mitmete mikroelementidega. ● Sümbioos (kahe organismi vastastikune kasulik kooselu)- Mesilane saab lilledest õietolmu toiduks. Taimed tolmlevad mesilase abil ja kindlustavad sel moel
enda levimise. ● Parasitism (peremees saab kahju ja kasu saab parasitism)- On kiletiivaliste liike, kes munevad oma mune teiste putukate vastsetesse. Mõne aja pärast hakkavad
vastsetes arenema kiletiivalise enda vastsed. Selliseid kiletiivalisi kasutatakse
kahjurite bioloogilises tõrjes. ● Kisklus- Luues kahjureid söövatele loomaliikidele aeda soodsad elutingimused, aitavad aiapidajad ka iseennast. Lepatriinud, kiilassilmad, sirelased jt toituvad
lehetäidest ja lehekirpudest. Konnad, eriti kärnkonnad, söövad nälkjaid ja
kahjurputukaid. Aiakahjureid hävitavad ka siilid, nahkhiired ja mitmed linnud ● Taimtoidulisus- looma (positiivne, sest saab kõhu täis) ja taime (negatiivne, sest taim saab kahjustatud) vaheline kooslus. 8. Kuidas taimed kaitsevad end ärasöömise eest? ● Lehed on muutunud okasteks, tekitab halba maitset. 9. Mis on ökosüsteem? Ökosüsteem – elusorganismidest ja nendega seotud eluta keskkonna teguritest
moodustuv ühtne isereguleeruv tervik 10. Mis on toiduahel? Kes on liikmed ja miks neid nii nimetatakse? ● Toiduahel – toitumissuhete alusel reastatud organismide jada
● Esmalt on tootjad. Ainsad, kes suudavad kasutada päikeseenergiat. Rohelised taimed, fotosünteesivad bakterid ja vetikad fotosünteesivad päikesevalguse abil
orgaanilisi aineid, kasutades selleks süsihappegaasi, vett ja mineraaühendeid. ● Teiseks on tarbijad, kes kasutavad toiduks taimi ja teisi loomi. Siia kuuluvad peamiselt loomariigi esindajad. Oma toidusedeli järgi jagunevad nad taimtoidulisteks
(herbivoorid), lihasööjateks (karnivoorid) ja segatoidulisteks (omnivoorid). ● Kolmandaks on lagundajad, kes tarbivad eelnevate tasemete surnud orgaanilist ainet (surnud taimi, loomi jm), lagundades seda taas lihtsamateks ühenditeks –
veeks, süsihappegaasiks ja mineraalaineteks. Sellised ühendid on taimedele
kättesaadavad ja need lähevad käiku uue orgaanilise aine loomisel. Lagundajate
hulka kuuluvad näiteks seened, ussid, putukad, mõned bakterirühmad ning loomad jt. 11. Kuidas on tagatud ökosüsteemides tasakaal ja millest see sõltub? ● Ökosüsteemides valitseb tasakaal, mis sõltub seal elavatest organismidest ning elus loodusega seotud eluta loodusest. Tasakaal sõltub ökosüsteemi suurusest ja
liigirikkusest. Liigirikkas koosluses moodustavad omavahel ristuvad toiduahelad


keeruka toiduvõrgu, ning kui üks liik kaob, ei too see tingimata kaasa sellest liigist
sõltunud liikide hukku. Kadunud liigi ülesandeid hakkab lihtsalt täitma mõni muu liik. 12. Mis on suktsessioon? ● Suktsessioon – ühel alal toimuvat koosluste häiringujärgset looduslikku vaheldumist nimetatakse suketsessiooniks. ● Varased koloniseerijad – vetikad, tsüanobakterid ja samblikud – muudavad pinnase sobilikuks uutele taimedele. Järgnevad üha uued taimeliigid, koos taimestiku
arenemise ja muutumisega muutub ka ala loomastik ja seenestik. 13. Mis on ökoloogiline efektiivsus? ● Ökoloogiline efektiivsus – tegur, mis näitab, kui suure osa toidust kasutavad organismid oma biomassi ülesehitamiseks 14. Süsinikuringe ● Süsinikuringe käigus liigub süsinik organismide, mulla, kivimite, vee ja atmosfääri vahel. Vesi ja süsinikuühendid moodustavad enamiku elusolendite biomassist. Selles
leiduva süsiniku allikaks on fotosünteesi käigus seotud süsinikdioksiid. ● Taimed ja vetikad sünteesivad orgaanilisi süsinikuühendeid: süsivesikuid, samuti valke ja rasvu. Neist toodavad oma kehale vajalikud ained teised organismid.
Süsinikuühendid lagundatakse (oksüdeeritakse) nii tootjates, tarbijates kui ka
lagundajates rakuhingamise käigus. See protsess varustab organisme neile
elutegevuseks vajaliku energiaga. Selle protsessi tulemusena eraldub CO2 tagasi
atmosfääri.