Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "ÖKOLOOGIA JA JAHINDUSE ALUSED". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
populatsioon, ökoloogia, jahindus, toitumissuhted, ökosüsteem, asustustihedus, keskkonnategurid, konkurents, antropogeensed, ulukite, suremus, küttimine, oikos, logos, ümbritsevast, abiootilised, sümbioos, muld, kommensalism, parasitism, kliimategurid, kisklus, õhutemperatuur, taimtoidulisus, biootiliste, inimmõju, saastamine, soodeÖKOLOOGIA Ökoloogia teadus, mis uurib elusorganismide ja eluta looduse omavahelisi suhteid. Ökoloogia peamiseks eesmärgiks on välja uurida, miks populatsioonide arvukus muutub ja millsed on nende muutuste tegajärjed. Ökosüsteem moodustavad samal territooriumil elavad ja omavahel toitumissuhetes olevad organismid. Biosfäär maa elukond Bioom e. ökosüsteem kliima või taimkattevööndi elukoosluste kogum Kooslus omavahelises seoses olevate liikide kogum teatud alal Populatsioon ühe liigi isendite vabalt ristuv rühm teatud kindlal maa-alal Ökoniss - liigi või populatsiooni põsimiseks vajalike keskkonnategurite kogum. Ruum ökosüsteemis, mille hõivamisel saab organism koosluses täita kindlat rolli. Keskkonnategurid organismide või nende koosluste elu otseselt või kaudselt mõjutavad keskkonna elemendid või protsessid.
herbivooriaks. Konkurents (- -) : Sama või erinevat liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm. (Tihedalt kasvavad puud konkureerivad valguse, vee ja toitainete osas ; loomad toidu, elupaiga, territooriumi või emaslooma pärast.) Amensalism (- 0) Neutralism (0 0) Antropogeensed tegurid : Keskkonna saastatus, metsade hävitamine, soode kuivatamine, asulate ja teede rajamine, võõrliikide sissetoomine, salaküttimine. 6. Mis on ökosüsteem, liik, populatsioon? Ökosüsteem isereguleeruv tervik, milles biotsönoos ja ökotoop on omavahel seotud aineringe kaudu. Koosneb 2 osast : · Biotsönoos - Taimekooslused - Seenekooslused - Loomakooslused - Mikroorganismid · Ökotoop - Õhkkeskkond - Vesikeskkond - Muldkeskkond
teguriteks. Nende hulgas võib eraldi välja tuua inimtegevuse mõju, mida nimetatakse antropogeenseks teguriks. Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. (Sümbiondid on nt liblikõieline taim ja mügarbakter.) Eri liiki organismide kooseluvormi, mis ühele poolele on kasulik ja teisele kahjutu, nimetatakse kommensalismiks. (Kommensiaalid on nt inimese soolestikus elavad bakterid.) Konkurents on sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm. Parasitism on eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. Kasu saav liik on parasiit ja kahjustatav liik peremees. (Parasiidid on nt sääsed, kirbud, täid, kellele on peremeheks inimene.) Kisklus on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe. Kiskjad e. karnivoorid on loomad, kes söövad teisi loomi. Samas võib karnivoor ka ise olla mõne teist liiki
Kommensalism on kahe liigi vastastikune suhe, mis on ühele kasulik ja teisele neutraalne, milles üks saab või säästab oma energiat teise liigi elutegevusest tulenevalt, ilma seda liiki kahjustamata (sitasitikas ja hobune, inimene ja tema soolestikus elavad bakterid). Herbivooria ehk taimtoidulisus on taime ja taimtoidulise looma toitumissuhe (rohttaimed, võrsed, oksad ja põder). Taimtoidulistel loomadel on pikk soolestik, nad söövad palju. Konkurents on sama või erinevat liiki organismide vastastikku piirav kooselu vorm, võitlus toidu või elupaiga pärast (tihedalt kõrvuti kasvavad puud). Konkurents jaguneb liigisiseseks (kõige teravam, kuna vajadused kattuvad kõiges; kassipulm, võilillede õitsemine) ning liikide vaheliseks (rebane ja mäger, kormoranid ja kalamehed). Populatsiooniks nimetatakse ühel ajal ühes paigas elavat ühte liiki isendite rühma. Igal liigil on oma levila ehk areaal
toitumissuhe. Kasulik vaid loomale. (Herbivoorid: lehetäi, maipõrnikas, viidikas, metskits, põder) Näiteks: jänes sööb talvel puukoort. Konkurents – sama või erinevat liiki organismide vastastikku piirav kooselu vorm. Võitlus kasulikumate keskkonnatingimuste pärast s.t. osavõitlus piiratud keskkonna ressurside pärast Näiteks: metsvindi pesad on teineteisest 100 – 2000m kaugusel. Vältides toidule konkurentsi. 5. Ökosüsteemi koostis ja toitumissuhted ökosüsteemis 1.tase on taimed 2. taimtoidulised loomad 3. kõigesööja 4. lihasööja 5. ülikiskja 6. Toiduahelad Ristik kerahein – lehetäi – jooksiklane – juttselghiir – raudkull Ristik kerahein – lehetäi – jooksiklane – juttselghiir – rebane 7.Milles seisneb ökosüsteemis toimuv iseregulatsioon? Ökosüsteemi iseregulatsiooni tulemusena püsib populatsioonide arvukus kindlates piirides 7.1 Kuidas tekib ökoloogiline tasakaal?
Ökoloogia ja keskkonnakaitse I 1.1 Ökoloogilised tegurid 1. Selgitage ökoloogilise teguri mõistet. Ökoloogilised tegurid on organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid, mis tulenevad ümbritsevast eluta ja elusast loodusest. 2. Milliseid ökoloogilisi tegureid nimetatakse abiootilisteks? Abiootilisteks teguriteks nimetatakse organismide elutegevust mõjutavaid eluta looduse tegureid. Eristatakse nii elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) kui ka kliimaga seotud tegureid. 3. Millised ökoloogilised tegurid on biootilised? Biootilisteks teguriteks nimetatakse organismide elutegevust mõjutavaid elusa looduse
nõrgemad. Nt me ei suuda talvel ilma soojade riieteta õues olla · Iga teguri suhtes on organismil teatud väärtustevahemik, milles ta saab elada. Seda nimetatakse ökoloogiliseks amplituudiks ehk taluvusalaks Organismide omavahelised suhted · Organismide omavahelisi suhteid jaotatakse vastasmõju kasulikkusest ja kahjulikkusest lähtuvalt · Organisme mõjutavad tegurid ongi biootilise ökoloogilised tegurid · Biootlistest teguritest võib erladi välja tuua antropogeensed tegurid, mis on inimtegevuse mõju · Antropogeensed ttegurid mõjutavad meid ümbritsevat keskkonda üha enam (86 Tsernobõl) · Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm · Sümbioosis osalevad osapooled on sümbiondid o Nt seeneniidistik ja taimejuures. Taim saab seenelt vett ja mineraalaineid ja seeneniidistik taimelt orgaanilisi aineid o Nt üherakulised rohevetikad ja seened
· Odum, E.P. 1997. Ecology a pridge between science and society · Ökoloogia (ecology) (oikos eluruum, logos õpetus) õpetus eluruumi seaduspäradest; teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. · Termini võttis 1866.a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel. · Autökoloogia (organismal ecology) organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru . A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja nende elutalitluse järgi (näit. Lindude autökoloogias eristatakse pesitsus- ja toitumisökoloogiat). · Termini võtsid tarvitusele Schröter ja Kircher 1896. Demökoloogia (population ecology) populatsiooniökoloogia (Schwerdtfeger 1963), ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat
Toiduahelate osad: Rohelised taimed: tootjad Taimetoidulised loomad: tarbijad Loomtoidulised loomad: tarbijad Seened, bakterid: lagundajad Koosluste organismid moodustavad enamasti paljusid toiduahelaid. Seejuures võivad samad organismid kuuluda üheaegselt erinevatesse toiduahelatesse. Moodustub toiduahelate võrgustik ehk toiduvõrk. keerukas toiduahelate võrgustik ökosüsteemis. Omavahel põimunud toiduahelate kogum. Toiduvõrgustiku kaudu moodustab ökosüsteem isereguleeruva terviku. Toiduahelas võib eristada nn. troofilisi tasemeid (troofiline toitumine toitumistasemed). Iga järgnev toiduahela lüli ehk troofiline tase reguleerib eelneva lüli arvukust. Seetõttu ei saa ühegi troofilise taseme organismide arv piiramatult kasvada. Iseregulatsioon toimub kõigi järjestikuste troofiliste tasemete vahel. Selle tulemusena püsib populatsioonide arvukus kindlates piirides ja kujuneb välja ökoloogiline tasakaal
Ökoloogia 1. Ökoloogilise teguri mõiste. Abiootilised, biootilised ja antropogeensed tegurid. Fotoperiodism. Valguse ja temperatuuri mõju organismidele. Tolerantsuskõver. VASTUS: Ökoloogiline tegur – organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid, mis tulenevad ümbritsevast eluta ja elusast loodusest; jaotatakse abiootilisteks ja biootilisteks. Abiootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid Biootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust Fotoperiodism- organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutustele
ÖKOLOOGIA Ökoloogia arvestus on 2 hes osas. 1. osas on mõisted ja 2. osas tuleb mõisted kokku vedada, võib kasutada materjaale. Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus Mõisted: seletus (1 punkt) Näide (1 punkt) 1. Ökoloogia 2. populatsioon 3. kooslus 4. ökosüsteem 5. biosfäär 6. abiotilised keskkonnategurid 7. sünergism 8. Populatsiooni tihedus 9. Populatsiooni kandevõime 10. Elustrateegia 11. Dominantliik 12. Servaefekt 13. ? 14. Kohanemine 15. Õkonišš Rakuhingamine Fotosõntees 1,2,3 troofilisus tase Süsinikuringlemine ökosüsteemis Veeringlemine ökosüsteemis Energialiikumine toiduahelas Toitaineteliikumine toiduahelas Masing, V. 1992 Ökoloogialeksikon. Vuorisalo, T. 1999 Keskkonnakaitse ökoloogilised alused
Odum, E.P. 1997. Ecology a pridge between science and society · Ökoloogia (ecology) (oikos eluruum, logos õpetus) õpetus eluruumi seaduspäradest; teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. · Termini võttis 1866.a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel. · Autökoloogia (organismal ecology) organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru . A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja nende elutalitluse järgi (näit. Lindude autökoloogias eristatakse pesitsus- ja toitumisökoloogiat). · Termini võtsid tarvitusele Schröter ja Kircher 1896. Demökoloogia (population ecology) populatsiooniökoloogia (Schwerdtfeger 1963), ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat
maailmast. Nende hulka kuuluvad kliimategurid: valgus, temperatuur, niiskus, tuul, päikesevalgus, sademed, pH, aeratsioon(õhustatus), toitainete sisaldus, veereziim, rõhk, tuli Biootilised tegurid eluslooduse tegurid, mis tulenevad organismide kooseksisteerimisest. Võivad olla kõigile osapooltele kasulikud, ainult ühele osapoolele kasulikud või kõigile kahjulikud.Sümbioos, ommensalism, parasitism, kisklus, fütofaagia, konkurents. Antropogeenne tegur inimmõju, inimtegevusest tulenev tegur. Keskkonna saastatus, metsade hävitamine, soode kuivendamine, võõrliikide sissetootmine, loomsete ressursside kontrollimatu kasutamine. 2. Kirjelda erinevaid organismidevahelisi suhteid; too näiteid. 1. sümbioos- see on eri liiki organismide vastastiku kasulik kooselu. N: samblik= rohevetikas (fotobiont) või tsüanobakter + seeneniidistik (mükobiont) Mükoriisa e seenjuur: taim (taim võib olla puud ja rohttaimed) + seen 2
ÖKOLOOGIA 1. Ökoloogilised tegurid. Mis on ökoloogilised tegurid? Ökoloogilised tegurid - Organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid Abiootilised tegurid on pärit eluta loodusest. Siia kuuluvad elukeskkona ja kliimaga seotud tegurid. Kõigi elukeskkondade (õhu, mulla ja vee) mõju sõltub nende koostisainete omadusestest ja kontsentratsioonisr, Bioloogilised tegurid tulenevad organismide kooselust. Mõlemad kas soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust. Milleks on vaja organismidele valgust? Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks, loomadele nägemiseks.
Ökoloogia ja keskkonnakaitse 1. Millised on ökoloogia peamised uurimisvaldkonnad ja uurimisprobleemid. Organismide kohanemisvõime, levik ja arvukus, nendega seotud aineringed ja energiavood, ökosüsteemide areng ja muutumine, keskkondade liigirikkus 2. Organismi mõjutavad tema elukeskkonnas nii biootilised kui abiootilised ökoloogilised tegurid. Selgita, mida mõista biootiliste ja mida abiootiliste tegurite all? Vastamiseks kasuta joonist 1.1. / lk 67 õpikust.
( uurib maastike struktuuri, arengut ja hooldust ), ökotalu ( talus erinevate toodete tootmine, kemikaale kasutamata ) Keskkonnategurid e. Ökoloogilised tegurid: 1. Abioitilised e. Eluta ·päikesevalgus ·temperatuur ·sademed ·tuul ·pH ·veereziim ·rõhk ·tuli ·toitainete sisaldus ·Õhustatus ·valguskiirgus 2. Biootilised e. Elus ·sümbioos ·komminsealism ·parsaitism ·kisklus ·konkurents ( viiruse, bakterid, taimed, loomad, seened ) 3. Antropogeensed e. Inimmõju ·keskkonna saastatus ·metsade hävimine ·soode kuivenemine ·võõrliikide sissetootmine ·loodusressursi kontrollimatu kasutus jms. Põhilised kliimategurid ja nende mõju organismile. Valgus: Päikesekiirguse spektris eristatakse kolme ala, mis erinevad oma bioloogiliselt toimelt: ultraviolett-, nähtav ja infrapunane kiirgus. Ultraviolettkiired lainepikkusega alla 290 nm mõjuvad kõrgele elavale hävitavalt. Eriti suur tähtsus organismidele on nähtaval valguskiirgusel
1.Millega tegelevad ökoloogia ja keskkonnaõpetus? - Ökoloogia vaatlusaluseks on mitmesugused seosed looduses nii üleplaneedilises mõttes kui ka kitsamalt, näiteks koduaias või metsas. Ökoloogia on keskkonnakaitse tugiseaduseks. Ökoloogia on õpetus vastasikustest mõjudest. Ökoloogiat on mõjutanud: loodusõpetus, rahvastiku uurimused, põllumajandus, kalandus, meditsiin. Ökoloogia tegeleb 5 organisatsiooni tasemel: organism, populatsioon, elukooslus, ökosüsteem, ökosfäär. - Keskkonnaõpetus tegeleb vee, õhu, maaga ning nedne vaheliste seostega, kuid ka elusorganismide vaheliste seostega. Keskkonnakaitse Meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. 2.Biootilised ja abiootilised keskkonnategurid, näited. Abiootilised tegurid Oleluskeskkond (õhk, vesi muld), kliima (soojus- ja valguskiirgus, sademed). Biootiliste tegurid Avalduva teiste organismide mõjus.
ÖKOLOOGIA Ökoloogilised tegurid Ökoloogia on teadus organismide omavahelistest suhetest ja organismide ning keskkonna vahelistest suhetest. Keskkonnategurid, millega organismid kokku puutuvad ja millest sõltuvad nim ökoloogilisteks teguriteks. Märksõnad: 1. Ökoloogiliste tegurite liigitus 2. Valgus kui ökoloogiline tegur 3. Temperatuur 1. Abiootilised tegurid on pärit organismi eluta loodusest. Siia kuuluvad elukeskkonna ja kliimaga seotud tegurid (niiskus, tuul, temp). Biootilised tegurid tulenevad organismide nendevaheliste suhete kooselust. Nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne või kahjulik
1. Termini ökoloogia võttis kasutusele saksa teadlane Ernst Haeckel (1834 – 1919) 1869 aastal. Sõna ökoloogia tuleneb kreeka keelest, sõnadest “oikos”, mis tähendab maja või majapidamist ja “logos”, mis tähendab õpetust.Õpetus looduse majapidamisest. See on kena interpretatsioon. Ökoloogia on teadus organismide, nende populatsioonide, ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. Ökoloogia tähtsustamine ning tema uurimismeetodite ja teooria täiustamine algas hoogsalt pärast teist maailmasõda
Parasatism- suhe peremehe ja parasiidi vahel - + Kiskus- on suhe kiskja ja saaklooma vahel + - Herbiooria- on taim toidulis + - Konkurents- on mõlemale liigile kahjulik. Vastastikku piirav kooseluvorm - - Eristadakse kasvavaid, kahanevaid ja stabiilseid populatsioone. Kui sündivus ja surevus on tasakaalus on populatsioon stabiilne. Kui sündvus ületab surevuse on populatsioon kasvav . kahanev populatsioon on kui sündivus on väiksem surevusest. Populatsioonide arvukust mõjutavad kliimategurid, toitumussuhted, haigused. Populatsiooni arvukuse perioodiliso ajalisi muutusi nimetadakse populatsiooni laineteks. Kui arvukus püsib pikemat aega stabiilsena siis sim. Sellest ökoloogilise seisundit ökoloogiliseks tasakaaluks. Populatsiooni mõiste, struktuur ka muutused selles, populatsiooni lained
saba tuulutavad ning jahutavad keha; koerad lõõtsutavad; higistamine. · Kuidas on loomad kohastunud põhjapoolsete alade talveperioodiga? Talveuni, talveuinak, paksem karv, söögivarude kogumine... 6. Nimeta ja kirjelda peamisi ökoloogilisi tegureid (biootilised; abiootilised ja antropogeensed). 1. biootilised eluslooduse tegurid nt liigikaaslased, kisklus, parasitism, konkurents, sümbioos 2. abiootilised eluta looduse tegurid nt päikesekiirgus, tuul, sadamed, temperatuur 3. antropogeensed inimtegevusest tulenevad tegurid nt keskkonna saastamine, metsade hävitamine, soode kuivendamine, salaküttimine 7. Kirjelda erinevaid organismidevahelisi suhteid (parasitism, sümbioos, mutualism, kisklus, herbivooria, kommensalism); too näiteid. 1. parasitism erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele
soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust. ökoloogiline amplituud- Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda, elada ja paljuneda. Organisme vastastikku mõjutavaid tegureid nim. Biootilisteks ökoloogilisteks teguriteks. antropogeenne tegur - inimtegevuse mõju organismide elutegevusele. sümbioos - eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. kommensalism - eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu. konkurents - sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm. parasitism - eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik. kisklus - röövlooma toitumissuhe saaklooma-ga. herbivooria - taimtoidulise looma toitumissuhe taimedega. omnivoor (segatoiduline) - loomaliik, kes toitub nii taimedest kui ka loomadest. areaal (levila) - ühe süstemaatikaüksuse (nt. populatsioon, liik, perekond) asuala.
1. Ökoloogia sisu ja mõiste. Ökoloogia teadusharud. Populatsioon, kooslus, ökosüsteem, biosfäär. Gaia hüpotees. Ökoloogia mõiste – Ökoloogia uurib elusorganismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Ökoloogia teadusharud Autökoloogia (organismiökoloogia) – uurib liigi ja keskkonnategurite vahelisi suhteid Demökoloogia (populatsiooniökoloogia) – uurib populatsioonide ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid Sünökoloogia (koosluste ökoloogia) – uurib populatsioonide omavahelisi suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid
ÖKOLOOGIA EKSAMI PROGRAMM Ökoloogia sisu ja mõiste Ökoloogia kuulub elusloodust uurivate teaduste hulka. Ökoloogia on teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi vastastikuseid suhteid Ökoloogia teadusharud: Autökoloogia organismiökoloogia, liigi ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru Demökoloogia ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat Sünökoloogia Uurib populatsioonide omavahelisis suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste suhteid Geoökoloogia- uurib maastikuüksuste ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid ning maastiku aineringet ja energiavoolu, lähtudes organismide ja nende koosluste kohta tehtud uuringuist. Käitumisökoloogia Globaalökoloogia ökoloogia haru, mis uurib Maad kui terviklikku süsteemi
kasvavad puud) Ökosüsteem *Populatsioon- ühel ajal ühes paigas elavat ühte liiki isendite rühma. Igal liigil on oma levila ehk areaal. Looduslikud takistused on sageli leviku piiriks ja üks liik moodustab palju erinevaid populatsioone. Ühe populatsiooni isendid saavad omavahel vabalt ristuda ja on osaliselt või täielikult isoleeritud teistest sama liigi populatsioonidest. Populatsiooni iseloomustavad isendite arvukus, asutustihedus ning konkurents. Kasvava populatsiooni puhul on sündimus suurem kui suremus (rotid) Kahaneva populatsiooni puhul on suremus suurem kui sündimus (euroopa naarits) Stabiilse populatsiooni puhul on sündimus ja suremus tasakaalus (ahvenad). Populatsioon on isereguleeruv süsteem. *Populatsioonilained on populatsiooni arvukuse muutused periooditi (ajas). Kiskja ja saaklooma arvukus on teineteisest sõltuvuses (saaklooma arvukuse suurenedes kasvab mõne aja pärast toidu külluse tõttu ka kiskja arvukus).
KT teemad: I Mõisted: 1)Abiootilised, biootilised, antropogeensed tegurid + näited 2)Alumine taluvuslävi, ülemine taluvuslävi, ökoloogiline amplituud, ökoloogilise teguri optimum 3)Sümbioos, konkurents, parasitism, kisklus, kommensalism, herbivooria + näited 4)Toiduahel, toiduvõrgustik + arusaamine 5)Produtsent, konsument, destruent + arusaamine 6)Biotsönoos, ökotoop 7)Populatsioon, populatsiooni lained 8)Areaal, bioom, biosfäär, ökosüsteem II Arutlus: 1)Ökoloogilise püramiidi reegel + arvutamine 2)Populatsiooni arvukuse muutused 1) Tähtsamad ökoloogilised tegurid liigiti: · Abiootilised (füüsikalised) on päikesevalgus temperatuur, niiskus, tuul, vee ja mulla pH, rõhk. · Biootilised (organismide vahelised suhted) on sümbioos, konkurents, parasitism, taimtoidulisus, kisklus, amensalism, kommensalism, koloonialisus.
Ökoloogia mõisted Ökoloogilised tegurid organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid Abiootilised tegurid pärinevad organisme ümbritsevast eluta loodusest (kliimategurid, elukeskkond) Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust Alumine taluvuslävi ökoloogilise teguri intensiivsuse tase, mille alanedes organismi areng seiskub Ülemine taluvuslävi ökoloogilise teguri intensiivsuse tase, mille tõustes organismi areng seiskub. Ökoloogiline amplituud ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda
Autökoloogia- uurib üksik organismi ja keskkonna suhteid. Demökoloogia- uurib populatsioonide ja keskkonna suhteid. Populatsioon- ühe liigi isendite vabalt ristuv rühm teatud kindlal maa-alal. Sünökoloogia- uurib elukoosluse ja isendirühmade ja keskkonna suhteid 4. Keskkonnategurite skeem (tabel) Abiootilised eluta- Päikesevalgus, temp, sademed, tuul, pH, veereziim, rõhk, tuli, toitainete sisaldus Biootilised elus – Sümbioos, kommensalism, parasitism, kisklus, konkurents, viirused, bakterid, taimed, loomad, seened. Antropogeensed inimmõju: Keskkonna saastatus, metsade hävitamine, soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine, loodusressursi kontrollimatu kasutus. 5. Mida iseloomustab ökoloogiline amplituud iseloomustab liigi taluvuspiiride vahekaugust antud teguri suhtes s.t min-max 6. Mis on Liebigi miinimumseadus? Mis on piirav tegur? LIEBIGI miinimumseadus – seadus, mis ütleb, et organismi eksisteerimist piirab kõige
Ökoloogiline tegur- organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid 1) Biootiline- organismide vastastikmõju 2) Abiootilised tegurid- jaguneb kliimategurid ja elukeskkond Organismide vahelised suhted Antropogeene tegur inimtegevuse mõju organismide elutegevuses. Sümbioos Erinevat liikide kasuli kooselu, mis on kujunenud evulusiooni jooksul. N:erakväk kes elab mõnes vanas teokojas. Meriroos kaitseb vähki aga ise toitub vähist ülejäänud toidust. Kommensalism- ühele liigile kasulik, teisele ei ole see ei kasulik ega kahjulik. N: hai
= kisklus ( kiskja saakloom) nt kass ja hiir = herbivooria e taimetoidulisus (taim herbivoor) nt lehm ja ristikhein 2) + ja + = sümbioos, nt kuusk ja kuuseriisikas 3) ja = konkurents; nt kass ja kass 4) + ja 0 = kommensalism ( üks loob teisele elupaiga); nt kuusk ja jänesekapsas 5) ja 0 = amensalism; nt inimene ja vihmauss 6) 0 ja = neutralism ; nt pingviin ja jääkaru 6. Mis on ökosüsteem, liik, populatsioon? Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide arvukus on pikema aja jooksul stabiilne. Liik on looduslike populatsioonide rühm, mille isendid kas tegelikult või potensiaalselt ristuvad omavahel. Populatsiooni moodustavad ühte liiki isendid samal ajal samal territooriumil. 7. Populatsiooni iseloomustavad parameetrid. 1) arvukus isendite arv populatsioonist 2) tihedus isendite arv pinnaühiku kohta
Ökoloogilised tegurid Ökoloogilised tegurid-organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid. Jaotuvad kolmeks: 1)abiootilise teg.(eluta loodus) *kliimateg.-temp,sademed,niiskus,valgus,tuul *elukeskkond-õhk,vesi,muld 2)biootilised teg.(elus loodus-org.kooselu)-mõju võib olla kasulik,kahjulik või neutraalne.Kõik teised org., taimed,loomad. 3)antropogeensed teg.(inimtegevuse mõju). Valguse mõju organismidele: *rohelistele taimedele fotosünteesiks *niidul kasvavad valguselembelised taimsed,sest nad tahavad palju valgust
seda nimet. ökoloogilise püramiidi reegliks. 8. Kuidas muutub biomass ökoloogilises püramiidis? Biomass ja energia vähenevad kõrgemate tasemete suunas. Biomassi juurdekasv e produktiivsus väheneb kõrgemate tasemete suunas. 9. Selgita, miks organismid ei talleta kogu toidus sisalduvat energiat? Toidus olevate orgaaniliste ainete lagundamisel hajub suur osa energiat soojusena ning teatud osa kasutatakse elutegevuseks. 10. Selgita ja järjesta järgmised mõisted: ökosüsteem, biosfäär, bioom, kooslus, populatsioon. Biosfäär Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht. Ökosüsteem isereguleeruv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide kooslustest ja ökotüübist. Kooslus - eri liiki populatsioonide kogum ühes elupaigas. Populatsioon ühisel territooriumil elavad ühe ja sama liigi isendid. Bioom - makroökosüsteem on geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte- ja ühtlasi ka kliimavööndi piires. 12. Toiduvõrgustikuks nimet
POPULATSIOON Populatsiooniökoloogia Populatsiooniökoloogia Organisme looduses mõjutavad nii abiootiline (eluta) keskkond kui biootiline (elus) keskkond Lisaks neile mõjutavad organisme ka teised organismid, esmajärjekorras nende omad liigikaaslased Populatsioon · Populatsioon - rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas · liigi eksisteerimise elementaarvorm · vabalt ristuvate isendite kogum · teistest rühmadest ruumiliselt eraldatud, võivad geneetiliselt lahkneda Populatsioon · Geograafiline populatsioon paikneb loodusgeograafiliselt ühtlases piirkonnas, kuid koosluste poolest mitmekesisel maastikul (taiga) · Ökoloogiline populatsioon on seoses kindla ökosüsteemiga (mets)
annaabi.ee 
