Foto T. Tuulik Pohla kasvukohatüüp esineb kõrgematel pinnavormidel, levinud Kagu- Eestis, rohkem leidub teda ka Põhja-Eestis ja saartel. • mulla lähtekivimiks on peeneteraline liiv • mulla reaktsioon on happeline • puurindes valitseb mänd, II rindes leidub harilikku kuuske Picea abies • põõsarindes esineb – harilik kadakas Juniperus communis – harilik vaarikas Rubus idaeus http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/ vaarikas.htm Pohla-palumännik Pikasilla lähistel. Foto A. Palo. – harilik pihlakas Sorbus Väike vääriselupaikade galerii. aucuparia http://www.elfond.ee/vep/150025c.jpg Rohurinne on hõre, tavalised liigid on: – võnk-kastevars Deschampsia flexuosa – palu-härghein Melampyrum pratense – karvane piiphein Palu-härghein
KOKKUVÕTTEKS : Ülasid noppides tuleb olla ettevaatlik, sest nad on mürgised ja kui kätele satub liiga palju erituvat mahla, võib nahale tekkida raskesti paranevaid ville ja haavu Ülaste õites ei leidu nektarit ning taimi tolmendavad peamiselt kahetiivalised, kes saavad oma töö eest tasuks veidi õietolmu. Jaanipäeva paiku veavad õlirikkaid seemneid laiali sipelgad Kasutatud materialid http:// bio.edu.ee/taimed/oistaim/vylane.htm http:// bio.edu.ee/taimed/oistaim/kylane.htm http:// bio.edu.ee/taimed/oistaim/mylane.htm Raamat „Eesti loodus“ 2005 lk 34 TÄNAN KUULAMAST ! Sandra Kaasik 30.10.12
Kohustunud elama karmides külmades. Väike kehapindala, seega ka soojuskaod suuremad. 28.12.12 28.12.12 Kasutatud kirjandus. · http://et.wikipedia.org/wiki/Tupp-villpea · http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/tundra.ht · http://et.wikipedia.org/wiki/Tundra · http://www.cybernature.ee/herb/tuppvillpea.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Hallsamblik · http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/GAVARC2.htm 28.12.12 · http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/kanarbik.htm http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/kanarbik.htm http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/pohl.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Polaarrebane 28.12.12
Kui neid kuivatada siis pimedas, nii säilivad need ligi paar aastat, siis hakkavad oma ravitoimet kaotama. Õied sisaldavad C-vitamiini. Pärna õisi on kasutatud ka konjakite ja likööride valmistamisel. Väga sageli kasutatakse haljastuses, eriti linnades pikkade alleedena ja ridadena, sest pärn on linna mürgiste gaaside ja tahma suhtes vastupidav. Puidust tehtud sütt on tarvitatud medikamentides ja ka joonistamiseks. Kasutatud allikad: http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/parn.htm http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/parn2.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_p%C3%A4rn http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=44
Paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt maa-aluste roomavate juurevõsundite abil. · OHUSTATUS JA KAITSE Merikapsas ei kuulu looduskaitse all olevate taimede hulka , seda on piisavalt palju ja see on levinud taim . · KOKKUVOTE Meikapsas on väga levinud taim . Peale selle , et seda söövad loomad , söövad seda ka inimesed. See pole looduskaitse all. Kasvab peamiselt mererannas , liivasel pinnal . · Kasutatud kirjandus http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/mkapsas.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Merikapsas http://www.aialeht.ee/news/aialeht/ravimtaimed/article.php?id=31591609 http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/mkapsas2.htm http://paber.maaleht.ee/index.php?page=31962&grupp=targutalita&artikkel=2155 · PILDID
Omab verd parandavat ja puhastavat toimet. Raviomadusi on leitud ka teaduslikus meditsiinis: aktiivsed ained pahaloomuliste kasvajate vastu. 5 Lisa Lisa 1 6 Lisa 2 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Cloudberry_distrib.png http://et.wikipedia.org/wiki/Rabamurakas http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/rmurakas.htm http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/rmurakas2.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Rubus_chamaemorus_LC0151.jpg http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Rubus_cha_female.jpg 7
★ Teelehte kasutatakse ka maksa- ja neeruhaiguste, pea- ja hambavalu vastu. Kosmeetikas kasutatakse juuste raviks rasuse peanaha korral, samuti naha hooldamiseks. ★ Meditsiinis kasutatakse seemnetest tehtud keedist mao- ja soole haavandite raviks. ★ Tänapäeva meditsiin tunnustab teelehe raviomadusi eeskätt röga lahtistava vahendina. Kasutatud allikad: http://www.terviseleht.ee/200026/26_teeleht.php http://et.wikipedia.org/wiki/Suur_teeleht http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/steeleht2.htm http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/steeleht.htm https://www.google.ee/search?q=suur+teeleht&espv=2&biw=1280&bih=639&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=8y4xVK- VI6e8ygOZloGoCA&ved=0CAYQ_AUoAQ#facrc=_&imgdii=_&imgrc=AHWWi06iLTD0bM%253A%3Bbz76t4iB3YfBjM%3Bhttp%253A%252F% 252Fwww.looduskalender.ee%252Fsites%252Fdefault%252Ffiles%252Fimages%252F020625aa029.jpg%3Bhttp%253A%252F%252Fwww. looduskalender.ee%252Fnode%252F14052%3B291%3B420 https://www.google.ee/search
kasvava 23 liigi kohta, kuna nad on välimuselt nii sarnased, et ka botaanikutel on raske neid eristada. Kasvukoha nõuded: Neil ei ole erilis nõudmisi, kasvavad nii kuivadel kui niisketel pärisniitudel, puisniitudel, loo- ja lamminiitudel, hõredates loometsades, võsastikes, parkides, tee- ja põlluservadel. Kasutamine haljastuses: pinnakattes ja kiviktaimlates. Kasutatud kirjandus: http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/kortsl2.htm 1.2 Ülane (Anemone) Konkreetne liik: hubei ülane (Anemone hupehensis) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 40-100 cm, laius 60-90 cm. Taime välislaadi kirjeldus: laiuv puhmas. Lehed: karmid ja krobelised, värvuselt tumerohelised. Õied või õisikud: suured, värvuselt valged või erinevates roosades toonides lihtõied. Õitsemise aeg on august-september. Õitsemisjärgselt ilmuvad kohevil udemelised seemnised. Liigi eritunnused: vähenõudlik, kasvab hästi laiali
Selles toodetakse vineeri, joonestuslaudu, mööblit, kasutatakse ka nikerdustöödeks ja kütteks, hinnaline suitsutatud toodete valmistamisel. Sanglepast valmistatakse ka kõrgkvaliteetilisi muusikariistu ning sütt ja äädikhapet. Saab kasutada ka ravimtaimena sanglepa käbisid seedehäirete korral. Joonis 1 Sanglepp Joonis 2 Hall lepp Kasutatud materjalid http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/hlepp.htm http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/slepp2.htm http://www.eestiloodus.ee/artikkel638_632.html http://www.folklore.ee/rl/fo/databases/arboretum/puud/lepp.htm http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/hall_ehk%20_valge %20_lepp.html http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/sanglepp_ehk %20_must_lepp.html
aineid ja ühendeid, mida me oma eluks ei vaja ja mis võivad olla osaliselt süüdi meie haigustes. Ja pärast rasket haigust aitab meil tihti jalule tõusta oskuslik ravimtaimede kasutamine, eriti siis, kui see on ühitatud raviarsti ettekirjutistega. 11 KASUTATUD KIRJANDUS 1) http://sunsite.ee/taimed/okaspuu/kadakas.htm 2) http://sunsite.ee/taimed/okaspuu/kuusk.htm 3) http://sunsite.ee/taimed/oistaim/humal.htm 4) http://sunsite.ee/taimed/oistaim/mustikas.htm 5) http://sunsite.ee/taimed/oistaim/voilill.htm 6) http://sunsite.ee/taimed/oistaim/slepp.htm 12
· Kasvab:Alaskal,Põhja-ja Kesk-Euroopas,Venemaal · Sookail asetseb tundras,soometsades ja samblasoodes. · Eelkõige elab ta rabades. · Teda on kasutatud köha ja teiste hingamisteede haigustel · Ravimiks tuleb sookailu ülemisi varretippe koguda suve lõpul ja sügisel. · Taime mürgisust kasutatakse kahjurite võitlemiseks. · Sookail on kääbuspõõsas · Taimest tehakse ka õlut. · Sookael, sookaer, sookikas, päävalurohi, kaljud. · http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/sookail.htm · http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/sookai l_evelinviks.htm
5 Kokkuvõte Lehtpuud on väga tähtis puuliik.Selle tööga sain teada väga palju huvitavaid fakte lehtpuude kohta.Loodan, et lehtpuude arvukus ei lange väga madalale kuna see oleks inimkonna aregule suur tagasilöök. 6 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Lehtpuud http://www.slideshare.net/e34r/lehtpuud-presentation http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/vaher.htm http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/tamm.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Kask 7 LISAD Tammeleht Kasekoor Kask 8
põletikud, kõrge vererõhk, peavalu ja isegi epilepsia. · Paljusi neid meetodeid kasutatakse ka tänapäeval. MILLISEID TAIMEORGANEID KASUTATAKSE? · Õied · Lehed KORJAMINE JA SÄILITAMINE · Harilik pärn alustab õitsemist juuni lõpupäevil. · Kuivatamiseks kogutakse õisikuid koos kattelehega. · Säilitamiseks hoitakse kuivatatud ürt kinnises nõus. Kasutatud allikad · http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/parn2.htm · https://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_p%C3%A4rn · http://www.rodoaed.ee/milliseid-ravimtaimi-korjata-ja-kuiv atada-suvel/ · http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/paevapilt-aeg -koguda-parnaoisi?id=66332004 Aitäh kuulamast!
Ravimina kasutatakse taime maapealset osa - ürti Ravimist võetakse sisse leotisena Välispidiselt tarvitatakse neid nahahaiguste, haavade, haavandite ja põrutuste raviks Ohud Ägedate kuseteede põletike puhul on linnurohi ränihappesisalduse tõttu vastunäidustatud Liiga sageli linnurohuteed juues, kahjustab see hambavaapa! Mida sisaldab Räni Flavoonine -kollast värvi,lahustuvad vees halvasti või üldse mitte,kapilaarne tugevdavad omadused Kasutatud http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/linnuroh.htm http://www.ohtuleht.ee/204384/taime http://herba.folklore.ee/?menu=taime&tid=492tark-korja-ja-kuivata http://raulpage.org/ravimtaimed https://litmir.biz/rd/172318/p2
Joonis 5. Harilik metspipar (http://www.whiteflowerfarm.com/23920-product.html#) Joonis 6. Harilik metspipar Kasutatud kirjandus: Heritage perennials. Asarum europaeum. Kättesaadav http://www.perennials.com/plants/asarum-europaeum.html. 04.08.2013. Seemnemaailm. Harilik metspipar Asarum europaeum. Kättesaadav http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=9631. 04.08.2013. Tartu Ülikool LO Loodusteadusliku hariduse keskus. (Harilik) metspipar. Kättesaadav http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/mpipar2.htm. 04.08.2013. 1.4 Aster (Aster) Konkreetne liik: alpi aster (Aster alpinus) (joon. 7, joon.8) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 20-30 cm. Taime välislaadi kirjeldus: laiuv puhmik. Lehed: rohelised, piklikud. Õied või õisikud: korvõisik. Värvus varieerub valgest tumelillani. Õitseb mai algusest juuni lõpuni. Liigi eritunnused: esineb mitmeid haigusi. Põõsast tuleb pidevalt harvendada. Talvekindel.
salaja aetud puskar jne. Kuna hall lepp on noores eas Eesti üks kiiremakasvulisemaid puid, siis on teda hea kasutada kütteks: taastub kiiresti. Kütteks sobib ta eriti hästi suitsuahjudele, kus annab lihale või kalale ilusa läike ja hea maitse. Halli lepa rabe ja kergesti mädanev puit ei kõlba tarbematerjaliks. Puitu on kasutatud naha parkimisel ja värvimisel. Kodus on lepast valmistatud saun ja küttepuud Kasutatud materjal: http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/hlepp.htm http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/tamm.htm
laanepüü kassikakk sookurg tuuletallaja Allikad 1. http://www.slideshare.net/klaaseny/niidud 2. http://www.slideshare.net/geae00/niitude-taimestik 3. http://www.slideshare.net/helina20/niidu-taimestik-2725147 4. http://bio.edu.ee/taimed/general/niitp.htm 5. http://bio.edu.ee/taimed/general/niitp.htm 6. https://et.wikipedia.org/wiki/Niit 7. http://ak.rapina.ee/e-ope/bot/lkstn/09.htm 8. http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/aseahernes.htm 9. http://www.looduskalender.ee/node/13949 10. "Bioloogia XI klassile" Külli Kalamees 11. http://www.slideshare.net/helina20/niidu-loomastik-2725086 12. http://documents.tips/entertainment-humor/niidu-loomastik 13. www.tlu.ee/~emeier/IVA/Niidud.ppt 14. http://www.valmar.ee/d/2171-2/_AAA4053+copy.jpg 15. http://12kuud.net/web/image_bank/images/GaidaJ_20120510194410_kimalane.jpg 16. Bio.edu.ee otsing - Kaitsealused liigid niitudel 17. http://tere.kevad.edu
• Iluõunapuu https://www.calmia.ee/Taimed/iluounapuud.htm • https://www.kekkila.ee/taimeraamat/iluounapuu/ • http://www.rohelineaed.ee/index.php?page=176 • Kontpuu https://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/siberi_kontpuu.html • https://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/vosund-kontpuu.html • Rootsi kukits https://elurikkus.ee/bie-hub/species/3928#overview • Verev kontpuu https://elurikkus.ee/bie-hub/species/3927 • http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/vkontpuu2.htm • Magesõstar https://elurikkus.ee/bie-hub/species/6846#names • https://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/mage_sostar.html • http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/msostar.htm • https://www.neevaaed.ee/toode/mage-sostar/ • https://eol.org/search?q=Ribes%20alpinum&show_all=true • http://eseis.ut.ee/ial5/keytonature/est/efloora.html • https://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/nimekiri.htm • http://taimenimed.ut.ee/ Tänan kuulamast!
Levik ja ohtrus: Looduslikult kasvab laialdaselt nii Euroopas kui Aasias. Kasvukoht: Levinud päris-, loo- ja lamminiitudel, ka puisniitudel. Koht ökosüsteemis: On toiduks paljudele taimtoidulistele loomadele. Kaitse: Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. Kasutamine: Kasvatatakse kultuurtaimena heina- ja karjamaadel, nii haljassöödaks kui ka kuivaks heinaks, tehakse ka siloks. Sobivam on värskena. Kasutatud kirjandus http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/kerahein2.htm http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=547 http://www.dotnuvosprojektai.ee/category/seemned/paprastosios
puunõusid ja küttepuid Perspektiivne paberipuu Jämedast raiutakse haabjas(meenutab kanuud). Haabjas on olnud tähtis liiklusvahend Eesti jõgedel Tänan tähelepanu eest! Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_haab http://www.trees-online.co.uk/aspen-tree-populus-tre http://v8.lscache6.c.bigcache.googleapis.com/static. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/ 2/23/Aspen_aa.jpg http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/haab.htm http://www.varleton.ee/lavalauad.html http://www.allbestwallpapers.com/nature- aspen_trees,_montana_wallpapers.html
lihula.ee/misc/pildid/meri/3.jpg http://static3.nagi.ee/i/p/750/79/187697818fdb5b_m.jpg/1 Kokkuvõte Merihumur on küll huvitav taim, kuid teatakse temast vähe. Kuigi sageli kasvab ta rannaserval lausa tiheda padrikuna ja teda on raske mitte tähele panna. Ma olen seda taime näinud päris mitu korda , aga ei ole teadnud, et tegemist on merihumuriga. Kasutatud allikad http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/mhumur.htm http://www.cybernature.ee/herb/merihumur.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Merihumur_%28perekond%29 Eesti elusloodus
MERIHUMUR Stefan Jõemägi 6A SISUKORD Kirjeldus Merihumuri õied on Munajad lihakad teravatipulised rootsutud lihtlehed, neil on alumisel pinnal üks selgesti eristatav rood. Asetsevad varrel ristvastakuti, korrapäraselt 4 reana. Alusel on kaks lehte iseloomulikult kokku kasvanud. Lehe pikkus on 1-3 cm ja laius 5-15mm. Merihumuri õied on ühesugulised, emas- ja isasõied arenevad erinevatel taimedel. Tupplehed on kitsad ja teritunud tipuga. Isasõite kroonlehed on tupplehtedest pikemad, emasõitel lühemad. Õied asuvad üksikult lehtede kaenlas ja varte harunemiskohtades. Merihumur õitseb juunis ja juulis. Vars on lamav või püstine ning harunenud, enamasti neljakandiline. Ta kuulub sugukonda nelgilised. Levik,Elupaik Merihumur on levinud Põhja- ja Lääne-Euroopa ning Põhja-Aasia rannikumaades, mererannikutel ja jõgede suudmealadel. Eestis on ta kohati sage mererannat...
Haab on ka hea küttepuu. pappel. http://g4.nh.ee/images/pix/900x585/Xq584344L9U/haab-sureb-aegamooda-65933946.jpg http://www.diislikeskus.ee/images/leppkonteiner.jpg 1)Haab võib kasvada kuni 40 meetri kõrguseks. 2)Haab elab umbes 100 aastaseks. http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/images/haab.jpg Haab kasvab peamiselt salu- ja lodumetsades, aga ka teiste metsakoosluste servadel. Kliima suhtes on vähenõudlik, täiesti külmakindel. Valgusnõudlik, mistõttu laasub kergesti. Mullastiku suhtes nõudlik, eelistab viljakaid huumusrikkaid http://tamulataimed.weebly.com/uploads/8/6/6/0/8660854/6076026_orig.jpg Haaba kasutatakse tiku-, tselluloosi- ja paberitööstuses, kastilaudadeks, katuselaastudeks, puunõudeks. Haavalaaste kasutatakse ka iluesemete
tulevad piisava niiskuse korral ise juured alla. Pajud on valguslembesed. Kasvamiseks pajule sobivad kõige paremini parasniisked ja niisked mullad. Liigniiskust taluvad nad hästi, kui sellega ei kaasne öökülmaoht noortele taimedele. Veekogu lähedal võivad istandusele kahju tekitada koprad; Kasutatud allikad: http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=1749 http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/paju.htm www.eestiloodus.ee/artikkel1347_1346.html http://www.erm.ee/et/Avasta/Rahvakultuur/Toovotted/Punutised 3
Harilik vaher läänepuu, pikaninapuu, vastra, vahtras Vaher on ühekojaline lehtpuu. Ta kasvab kuni 30m kõrguseks ja ta elab umbes 150-300 aastat. Vars on noorelt punakaspruun, nõrgalt läikiv, sile ja vanemas eas kattub tumehalli peenerõmelise korbaga. Vahtra lehed on suvel tuhmrohelised, aga sügisel muutuvad need värviliseks. Lehed on umbes 5-25cm pikad ja vahtra õied on mõlemasugulised, kuid osadel neist puudub emakas. Õied kasvavad tavaliselt kobarates ja neid on hästi näha ning nad on kollakat ja rohekat värvi. Vaher õitseb kevadel enne lehtimist ja ta on putuktolmleja. Vahtral on jaguvili, mis peale valmimist jaguneb kaheks üheseemneliseks osaks. Ta kannab vilja pea aegu igal aastal ja seemned varisevad kohe pärast valmimist sügisel kuni talve alguseni. Vaher paljuneb seemnetega, mis idanevad väga kergesti. Vahtral on sammaljuurestik ning pea juur ei ole sügaval, kuid külg...
Alates 2004. a. 1. maist kehtivad Eestis Euroopa Liidu mahepõllumajandust reguleerivad õigusaktid. Mahetootjate arvu poolest on esikohal Võrumaa, mahemaa pindala poolest Saaremaa. Mahepõllumajanduslikust maast kasvatati 2009. a. teravilja 10,5% maast.(2011.a 122 000 ha maad) Riik on mahetootjaid rahaliselt toetanud alates 2000. a. makstes hektaripõhist mahepõllumajandustoetust. Kasutatud materjalid http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/hluts.htm http://mesindus.ee/meetaimed/soodagaleega http://www.agri.ee/public/juurkataloog/TAIMETERVIS/MAHE/mahe_alustajatele_fi n.pdf http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/24918/liblikielised_vi_kaunvilja lised_fabaceae.html http://www.stat.ee/49283?highlight=mahep%C3%B5llumajandus Täname tähelepanu eest! Eesti esimene maheõlu, mille pruulimisel on kasutatud ainult mahepõllumajanduses kasvatatud humalat ja linnast.
nahahaiguste ja sügeliste raviks. Kasel kasvaval seenel, mustal pässikul, on arvatud olevat 9 vähivastane toime. 10 http://www.unolik.ee/docs/pics/kask.JPG http://www.tihemetsa.ee/dendro/lehed/Arukask.jpg http://www.tihemetsa.ee/dendro/vorsed/Arukask1.jpg http://www.tihemetsa.ee/dendro/oied/Arukask1.jpg http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/arukask.htm http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/arukask2.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Arukask 11
Koldnõges Laminastrum Galeobdolon Annette Kirotar 8.C Gustav Adolfi Gümnaasium 2008/2009 Õis Mõlemisugulised, kaheli õiekattega. Kroonlehed ja tupplehed on mõlemad liitlehised. Kroonleht on kollane, alahuulel oranzikate laikudega, peenikese putkeosaga, ripsmelise servaga, kuni 2.1 cm pikk, välisküljelt karvane. Õitseb maist juulini. Koldnõges on putuktolmleja. Vili Äraspidimunajad Kolmekandilised Mustjaspruunid pähklid Pikkus 2.5...4 mm ja laius 1.2...2 mm Valmivad alates juunikuust Leht Munajad, väheste karvadega või peaaegu paljad rootsulised vastakud liitlehed. Lehe alus kiiljas või veidi südajas, lehe tipp ümardunud, ogarteravikuga, lehe serv täkiline kuni saagjas. Lehelaba pikkus 1...5 cm ja laius 1...4 cm, rootsu pikkus 1...3 cm. Ülemised lehed on kit...
cybernature.ee/herb/piparmynt.htm o http://www.kokaraamat.ee/maitsetaimedjaained.php?mta=8&mtaID=56 o http://www.plantex.ee/maitset/10.htm o http://www.sunsite.ee/taimed/oistaim/pmynt.htm o http://www.terviseleht.ee/200021/21_maitsetaimed4.php o http://www.terviseleht.ee/200123/23_piparmynt.php
Näiteks Põhjapõder Polaarrebane Inimtegevus • Põhja-Ameerika põhjaosas elavad inuitid. • Inuitid ehk lääneeskimod on rühm rahvaid ja hõime. • Inuit (mitmus sõnast inuk) tähendab grööni keeles 'inimesed‘. • Inuitid kõnelevad inuiti keeli. • Inuitid on elanud Põhja-Ameerika rannikul, püüdes mereimetajaid ning küttides maismaal. Inuitid Kasutatud kirjandus • http://www.cybernature.ee/herb/kanarbik.jpg • http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/images/tuvillp.jpg • http://www.winterplace.ee/userfiles/image/picture/pohjapodrad.jpg • http://miksike.ee/docs/referaadid2006/polaarrebane_marisulg.jpg • https://et.wikipedia.org/wiki/Inuitid • http:// arktiline.weebly.com/uploads/1/9/2/7/19274867/667893366.jpg?571 • https://et.wikipedia.org/wiki/Tundrav%C3%B6%C3%B6nd • https://et.wikipedia.org/wiki/Labradori_hoovus#/ media/File:LabradorCurrentus-coastguard.jpg • http:// www.taskutark
JPG http://miksike.ee/docs/referaadid2006/islandi_kaokorv_evelinviks.jpg http://bio.edu.ee/taimed/sammal/images/palusam.jpg http://www.spam.ee/~raivo/loodus/pics/p4263702.jpg http://ak.rapina.ee/maris/kaug/avamaa/original/maikelluke.jpg http://paber.ekspress.ee/fotodb/82624EBE6686E461C22575ED003B7241/$file/tn_eefv- 7trepu.jpg http://www.tihemetsa.ee/dendro/lehed/Sarapuu.jpg http://www.tabasalulooduspark.ee/images/puud/sarapuu.gif http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/images/pohl.jpg 6.klass loodusõpetuse õpik 1.osa 6.klass loodusõpetuse töövihik 1.osa
Kasutati meditsiinisnärvivalud, reuma Mürgistusnähud: suu ja kurk muutuvad tuimaks, iiveldus, oksendamine jne. Surmavaks annuseks 24 grammi juuremugulaid või 36 tuhandikgrammi puhast käokinga mürki. Surm: südame ja hingamislihaste halvatus TÄNAME KUULAMAST ! KASUTATUD KIRJANDUS http://bio.edu.ee/taimed/general/lkois.htm http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel465_454.html http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel320_280.html http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/kolkaoking.htm http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/kolkaoking2.htm KASUTATUD KIRJANDUS http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=1202 http://rbgweb2.rbge.org.uk/bbs/meetings/mtgs05/mtgs052images/Metzgeria%20con www.botany.ut.ee/Maasikpalu_baktoo.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5najalgtaimed http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0006/sonajalg.html http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel2417_2401.html http://www.miksike
Näiteks turba sammal, mis võib imeda endasse kümme kuni 20 korda rohkem vett kui ta ise kaalub. Ka huulhein osutus põnevaks taimeks, kuna ta püüab oma limaga alla kahe millimeetriseid putukaid. Selle referaadi koostamisel sain idee minna suvel raba matkale, et tutvuda looduses nende taimedega. 7 KASUTATUD KIRJANDUS 1. http://bio.edu.ee/taimed/sammal/turbas.htm 2. http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/kanarbik.htm 3. http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/yhuulh.htm 8
taimtoidulistele loomadele, hiljem karvane ja vähemsöödav. Õisi tolmeldavad putukad saavad nektarit. Õitel elavad ka ämblikud, kes ootavad nektarit sööma tulevaid väikesi putukaid. Noori taimi söövad meelsasti veised, kuid jämedaid varsi ei sööda ja ta muutub niiduumbrohuks. Juur on magus, suhkrurikas ja kasutatav ka inimese toiduna. Suurte lehtede tõttu sobib aeda dekoratiivtaimeks. Kasutatud kirjandus http:// bio.edu.ee/taimed/oistaim/skaruputk.ht m https:// et.wikipedia.org/wiki/Sosnovski_karuput k http:// www.keskkonnaamet.ee/public/karuputke voldik_2012.pdf Tänan kuulamast!
Haavapuu lehed värisevad ka vaikse ilmaga, seda tänu pikale ja lapikule leherootsule. Lehe liikumine aitab puul paremini valgust püüda ja soodustab auramist lehtede kaudu. Kiirest kasvust hoolimata ei ole metsamehed haaba eriti hinnanud,kuna ta on põdur puu ja enamus haabadest hakkab juba keskeas südamikust mädanema.Haava südamemädaniku põhjustaja on haavataelik. Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_haab http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/haab.htm http://foorum.saematerjal.com/viewtopic.php?f=24&t=70 http://www.tihemetsa.ee/dendro/Harilik_haab.html http://bio.edu.ee/taimed/general/indexnimek.html
maitse tõttu loomad teda ei söö ja mürgistusi esineb harva. Sissesööduna põhjustab seedekulgla limaskestade valu, võivad järgneda peapööritus, krambid ja teadvusetus, kuid kuivades taime mürgisus kaob. Veistel põhjustab toore taime rohke söömine seedehäireid, neerude ärrituse ja piima punaseks ning kibedamaitseliseks muutumise. Mesilastele suiraallikas. (Margus Pedaste, Triin Marandi ja Tago Sarapuu. Kodulehekülg WWW. http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/vylane2.htm, 25.03.2010) Taime närimine või väikese koguse maitsmine võib põhjustada põletavat suus ja neelus, vahel ka suisa haavandite teket. Taime maitsmisel piisab suu loputamisest ja väheses koguses vedeliku joomisest. Suuremate koguste söömisel, võib anda söönule aktiivsütt (Kristiina Põld, Mare Oder. kodulehekülg WWW. http://www.16662.ee/taimed.html , 26.03.2010)
Vereurmarohi See taim oli vanasti tarkadele tohtritele terve varandus, aga enne vereurmarohu omadustega tuttavaks saamist tuleb temaga ettevaatlikult ringi käia. See kollakas piimmahl on suhteliselt mürgine, tugevasti sööbiv aine. Vahel võib see nahale sattudes tekitada raskesti paraneva haavandi, kuid suhu pääsenult ei vabane te niipea kõrvetavast valust suus ja kurgus. Kui mürgine mahl aga kõhtu satub, siis võib tekkida raskem mürgistus koos mao ja maksa valude ning iiveldusega. Selline asi võib juhtuda väikelaste puhul, kes on harjunud kõike hammastega proovima. Õnneks on vereurmarohu mahlal siiski hoiatavalt ja peletavalt vastik lõhn. Ettevaatust ka mahla silma sattumise suhtes: kui vigastatud oksale vastu minna, siis võib viimane mõne teise oksa või lehe tagant valla pääseda ja mürgine mahlatilk lendab teadmata suunas. Tugevalt sööbiva ainena on teda ammusest ajast kasutatud ...
Analüüs: Lehtede pikkused jäid vahemikku 9,4 kuni 17,6 sentimeetrit. Leidus ka ühepikkuseid lehti. Kõige rohkem on 16 ja 14 sentimeetri pikkuseid lehti. Järeldus: Püstitatud hüpotees oli väär. Kuigi lehed olid enamjaolt erineva pikkusega, leidus siiski ka sama pikkusega lehti. Lehed saavad erinevas koguses toitaineid ning valgust, sellest tuleneb erinevus lehtede suuruses ja pikkuses. Lehtede keskmine pikkus on 13,78 sentimeetrit. Allikad: Harilik tamm ( http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/tamm2.htm ) Harilik tamm ( http://et.wikipedia.org/wiki/Tamm ) Harilik tamm ( http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/harilik_tamm.html ) Töö autor: Joonas Assor
Püük on keelatud 15. septembrist 31. detsembrini. Ei kuulu looduskaitse alla. · Toiduahelas on jõeforell II astme tarbija. Nad toituvad mitmekesiselt: vee- ja õhuputukad, nende vastsed, vihmaussid, kalamari, väikesed kalad, isegi konnad, hiired ja sipelgad on nende toiduks. Kasutatud materjal · http://eestigiid.ee/?SCat=39&CatID=0&ItemID=1059 · http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4rnu_j%C3%B5gi · http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/koolusleht2.htm · http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=371680/P %E4rnu+joe+KMH+aruanne.pdf · http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/SALTRF2.htm · http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/SALTRF2.htm · http://www.parnupostimees.ee/150207/esileht/10071955.phphttp://www.jarva.ee/files/ arts/est/10425/keskkond_copy.pdf
• Küllaltki tavaline. • Niiskete niitude ja metsade taim. 2.2. Kaldaveetaimed • Madalas kaldavees kasvavad hundinui, pilliroog, soovõhk, järvekaisel jne. • Varred pikad. Autori fotod Hundinui • Tuntud oma suure tumepruuni õisiku e tõlviku poolest. • Õisikus on tohutul hulgal seemneid. • Ühes grammis on üle üheteistkümne tuhande seemne. • Kinnitub risoomiga. http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/hundin ui.htm Hundinuia tõlvik ISASÕIE D EMASÕIE D Pilliroog • Moodustavad suuri roostikke. • Meie suurim kõrreline. PIIRISSAARE ROOSTIK Autori fotod Roostik on heaks pesitsus- ja varjupaigaks Autori fotod Juveniilne (nooruk) Kühmnokk-luiged Piirissaarel
jpg http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Taraxacum_in_Saaremaa,_october.JPG http://commons.wikimedia.org/wiki/File:A_Wild_Rabbit_at_Lossiemouth__geograph.org.uk_ _1441920.jpg http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Swift_Fox.jpg http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Marsh_deer.jpg http://www.loodusemees.ee/aa/mi/040515aa030.jpg http://www.jolos.ee/wpcontent/gallery/soomaa/soomaa_jolos8.jpghttp://www.keskkonnaamet.ee/soo m/uldinfo/kaitseeeskiri/ http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/nkuremook.htm Eesti taimede kukeaabits, Toomas Kukk, Kirjastus Varrak, Tallinn 2005 http://www.keskkonnaamet.ee/soom/uldinfo/rahvuspark2/ http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Metskits_(emane)_(Capreolus_capreolus_L.).jpg
ee/teemad/jaht/jahiulukid/metskits http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0006/m http://et.wikipedia.org/wiki/Metskits http://www.bing.com/images/search?q=metskits&pc=conduit& http://www.google.ee/images? hl=et&biw=1024&bih=576&gbv=2&tbs=isch %3A1&sa=1&q=lageraie&aq=f&aqi=&aql=&oq= http://www.google.ee/images? hl=et&biw=1024&bih=576&gbv=2&tbs=isch %3A1&sa=1&q=pr %C3%BCgi+metsas&aq=f&aqi=&aql=&oq= Kasutatud materjal http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/metsmaas 2.htm http://www.google.ee/images? hl=et&biw=1024&bih=576&gbv=2&tbs=isc h %3A1&sa=1&q=metsmaasikas&aq=f&aqi =&aql=&oq= "Bioloogia gümnaasiumile" II osa 4. kursus
angervaks: kõhulahtisuse, sisemiste verejooksude nohu ja nahahaiguste korral. Pildid Kasutatud kirjandus · http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/podrakanep.htm · http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=202175 · http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=37 · http://artedi.fish.washington.edu/okhotskia/isip/Results/reports/Img/2001/flower_and_view .JPG
kaugel asub La Plata madalik minu kodust. Loomadest meeldis mulle nandu, kellest ma varem polnud kuulnud ja infot otsida oli päris põnev. Arvan, et see referaat oli neid mitmeid päevi ja palju tunde väärt, sest et nüüd olen palju targem. Kasutatud kirjandus 1. http://www.kanepiaiand.ee/files/images/Carex_oshimensis_Evergold.jpg 2. http://www.klimadiagramme.de/index_5.html 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Rohtla 4. http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/kahkaruoh2.htm 5. ,, Pere Atlas " Varrak 2008 6. ,, Maailma Atlas " Eesti Entsüklopeediakirjastus 2000 7. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/argentiina.htm
Saku Gümnaasium MODIFIKATSIOONILINE MUUTLIKKUS ARUKASE NÄITEL Uurimistöö Autor: Sten Kangilaski 11 B Saku 2011 Sissejuhatus Tee ma ,, Modifikatsiooniline muutlikkus arukase lehtede näitel" e es märgiks on uurida, kuidas muutub arukase lehelaba pikkus. Uuri misobjektiks on ühe arukase lehed ning antud kase lehtede pikkused. Taustinfo Arukask on meie tavalisemaid lehtpuid. Ta on kauni valge tüvega ja pikkade rippuvate okstega. Ilus välimus ja kasulikkus on teinud kasest eestlaste ühe lemmikpuu, millest annavad tunnistust paljud muistendid ja laulud. Oma soojust lisab juurde õhukeste kaselehtede õrn kohin. Arukasele on erinevalt sookasest iseloomulikud paljad vahatäpikestega kaetu...
Samuti selgus, et sagedasemad haigused, mille puhul neid kasutatakse on seedehäired, gaasid, külmetushaigused, siseelundite raviks ning samuti isu parandamiseks või higistamise soodustamiseks. 8 KASUTATUD ALLIKAD http://bio.edu.ee/taimed/general/raviois.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Ravimtaimed http://raulpage.org/koolitus/fuchs.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/Teekummel http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/lkummel.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Piparm%C3%BCnt 9
Selliseid õisi ei näe kunagi avatult: need jäävadki pungataoliselt kinniseks. Kui see õis aga katki lõigata, siis näeme, et tal pole kõik õie osad normaalselt arenenud. Arusaadavalt tekib mõte, et mingeid korralikke seemneid sellistest õitest ei tule. Kuid siin juhib jänesekapsas meid eksiteele. Need õied tolmeldavad end ise ja keeruliste mehhanismide abil arenevad neis lõpuks täiesti idanemisvõimelised normaalse välimusega seemned.( http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/janesek.htm ; 27.01.2014) . Jänesekapsas paljuneb tavaliselt seemnete abil, kuid ka risoomi abil. Jänesekapsa lehed on hapuka maitsega. Tema lehed on väga C vitamiini poolest rikkad. Palju asju valmistatakse jänesekapsa maapealsest osast. Kuid suures koguses jänesekapsat süüa pole ka hea, sest jänesekapsa lehed võivad põhjustada mürgitust ja raskeid neerude kahjustusi. Nii et jänesekapsa söömisel peab olema mõõdukas. 12
juba sajandeid viimasel ajal on liigist saadud hulganisti madalakasvulisi kultivare (kultuurtaime sorte), mida istutatakse maantee äärde vaher talub hästi kärpimist ja sobib bonsaiks (juured ei ole maaga ühenduses) VAHTRA VÕRSED PUNAKASPRUUN PUNG ÕITSEV VÕRSE KAKSIKTIIBVILI HÕLMADE VAHELINE VÄLJALÕIGE VAHTRALEHT Kasutatud kirjandus https://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_vaher http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/vaher2.htm http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/harilik_vaher.html http://public.fotki.com/vardi2/loodus/seened-2015/img-1493v.html#media http://dev.puud.loodus.ee/vaahtera
Reumavalude puhul tehakse nõgesevanne ja viheldakse nõgesevihtadega. Keedist on kasutatud juuste väljalangemise ja kõõma korral pea pesemiseks. Juurtest ja lehtedest saadakse rohelist värvi. Taim võib muutuda umbrohuks heina- ja karjamaadel, põldudel. Kasutatud kirjandus: http://www.miksike.ee/ http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/noges2.htm http://seemnemaailm.ee/jpg/noges.jpg
Unimaguna. Foto: https://et.wikipedia.org/wiki/Kupar#/media/Fail:Opium_pod_cut_to_demonstrate_fluid_extra ction1.jpg Kõder on pikuti kaheks poolmeks avanev kahepesalineavavili. Seemned kinnituvad kõdra keskkohal pikivaheseinale. Kõder võib olla lüliline. Kõdra pikkus ületab laiuse kuni 3 korda. Lühemat, kuid samasuguse ehitusega vilja, nimetatakse kõdrakeseks. Kõder võib olla ka üsna väike, lühike ja mitte avanev. Harilik hiirekõrv. Foto: http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/hiirekorv.htm Kõdrake Kuukress. Foto: https://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5drake#/media/Fail:Lunaire- siliques01.jpg Kukkur on ühepesaline paljuseemneline vili, mis on tekkinud ühest servast kokkukasvanud viljalehest. Valmides avaneb üht õmblust mööda. Kukkur moodustab tavaliselt koguvilja, mis koosneb mitmest osakukrust. Kukkur esineb näiteks käokingal ja kurekellal, enelal ja magnoolial. Magnoolia vili. Foto: https://et.wikipedia.org/wiki/Kukkur_(botaanika)
annaabi.ee 
