Leidsid 22 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Õie ehitus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tupp, õied, tupplehed, kroonlehed, tolmukad, emakas, õiekate, isas, sümmeetria, sigimik, tolmukate, moodustav, emakad, isasõied, lahksugulised, kahekojaline, kaheli, tugevdavad, kellukjas, tolmukas, elund, emakakael, emakasuue, magusatÜldised seaduspärasused: • Sümmeetria - mono- ja polüsümmeetria • Polaarsus – apikaalne ja basaalne osa • Geotropism – positiivne ja negatiivne • Metamorfoseerunud elundid – analoogilised ja homoloogilised ÕIS Õis on muundunud lühivõrse, mis on kohastunud mikro- ja megaspooride, ning gameetide moodustamiseks ja risttolmlemiseks. Varreosa moodustavad õieraag ja õiepõhi. Õiepõhjale kinnituvad muundunud lehed: tupplehed, kroonlehed, tolmukad ja emakad. Tsüklilised õied on sellised õied mille õieosad asetuvad ringidena õiepõhjale, enamasti 5 või 4 ringi. Atsüklilised - õieosad asetuvad spiraalselt õiepõhjale. Hemitsüklilised - mõned õieosad ringidena, teised spiraalselt. Mõlemasugulised - õies on nii tolmukad kui emakad. Ühesugulised - õies on kas tolmukad või emakad. Ühekojalised - taime isendil esinevad nii emas- kui isasõied. Kahekojalised - taime ühel isendil isasõied, teisel emasõied.
Põllumajandus taimed. Kordamine eksamiks 4.osa .Generatiivsed taimeorganid ÕIS Õit võib käsitleda kui piiratud kasvuga lühivõrset, mille lehed on muundunud (lehed on muutunud õie üksikuteks osadeks) vastavalt seemnelise paljunemise ülesandele. Õie arenemine: Kõigepealt tulevad kasvukuhikus nähtavale väliste õiekattelehtede ja nende vastas asetsevate tolmukate algmed, seejärel ilmuvad sisemist kattelehtede ja sisemise ringi tolmukate algmed. Edasi kattelehed suurenevad ning koolduvad üle tolmukate. Samal ajal on näha kasvukuhiku keskel ka viljalehtede algmeid. Arenev õis on väikese nupu kujuline, mistõttu avanemata õisi nimetataksegi õienuppudeks. Kevadel õitsevatel taimedel on õienupud algul õiepungade, õisikupungade või tavaliste võsupungade sees. Edasine arenemine: *Pungade paisumine *Pungasoomuste varisemine *Õienuppude eraldumine *Õielehtede avanemine *Tolmlemine ja viljastumine
45. valged kandelehed soovõha õisikute alusel AKTINOMORFNE E. KIIRJAS E. KORRAPÄRANE ÕIS Kolmetine õis Kõiki õieosi kolm või kolmekordne arv 100. kõõlusleht Neljatine õis Kõiki õieosi neli või neljakordne arv 101. põldrõigas Viietine õis Kõiki õieosi viis või viiekordne arv 102. muulukas Täidisõis Õis, kus kroonlehti on tavalisest rohkem, enamasti on need muundunud tolmukad ja emakad, seega täidisõied sageli seemneid ei moodusta, st on steriilsed 103. KIIRJAS e. KORRAPÄRANE e. AKTINOMORFNE ÕIS Korrapäraselt asetunud õieosadega õis, mida saab kahe või rohkema lõikepinnaga jagada sümmeetrilisteks osadeks 104. roomav tulikas SÜGOMORFNE ÕIS Õis, mida saab ainult ühe lõikepinnaga jagada kaheks sümmeetriliseks pooleks 105. harilik murtudsüda HUULJAS ÕIS
pistikud pookimine silmastamine puhmikute jagamine Eoselise paljunemise puhul annab organismile aluse eriline paljunemisrakk, eos e. spoor. Eoseid moodustavat elujärku nim. sporofüüt. Eosest areneb samblal eelniit, millest kujuneb sambla taim, mille peal arenevad sugurakke moodustavad organid. Sõnajalal areneb eosest eelleht, mille pinnal areneb sugurakke moodustav organ, gametangium. Sugurakke moodustav elujärk on gametofüüt. Eoseline paljunemine eos (n)eelniit (n) taim (gametofüüt, n) viljastamine sporofüüt(eoskupar, 2n) eos(n) eos (n)eelleht (gametofüüt, n) viljastumine taim
APG II Klass - Selts - Sugukond - Perekond Liik Basaalne rühm: (ANITA + Magnoliidid) o õieosade spiraalne asetus, lahklehisus, õiekattelehed ei eristu, hajusad juhtkimbud. Õieosade suur arv o Õistaimede fülogeneetilistel basaalrühmadel puuduvad üheiduleheliste ja päriskaheiduleheliste spetsialiseerumised:. Õied sageli 3-osalised või spiraalselt paiknevate vabade õiekattelehtede, tolmukate ja viljalehtedega. Õied on sageli protogüünsed (eelemased). Õiekattelehtede eristumine tupp- ja kroonlehtedeks, kokkukasvamised ja sügomorfsed õied esineb harva. Tolmuterad on harilikult ühekavilised (mitte kolmeavalised ehk triaperturaatsed nagu päriskaheidulehelistel) või avata - inaperturaatsed. Tavalised on eeterlike õlidega rakud ja bensüülisokinoliinalkaloidid ANITA rühm Selts Amborellaceae - amborellalised
kategooriaid (selts, klass jne) Vahel ei anta mõnele klaadile taksonoomilist taset ja käsitletaksegi seda lihtsalt klaadina Aga vahel on omistatud ka ülem- taksoni nimetust: ülemselts, ülemklass jne. Õistaimi (nagu ka teisi taimerühmi) on aegade jooksul käsitletud erinevate tasemetena ja erinevate nimede all. Sõltuvalt uurijate seisukohtadest võib ka praegu taksonoomiline rang (tase) erineda 32. Katteseemnetaimed: tunnused, õie ehitus, suguline paljunemine • õied – tolmukate ehitus ja suletud viljalehed (emakas) • isasgametofüüt koosneb vaid kolmest rakust tolmuteras, ühest tekib tolmutoru • emasgametofüüt 8-tuumaline lootekott seemnealgmes • kaheliviljastumine – tekib sügoot ja endosperm • floeem – sõeltorud ja saaterakud • ksüleem – trahheiidid ja trahheed (vahel puuduvad) Õie ehitus: 3 + 4 = tolmukas, 5 + 6 + 7 = emakas, 1 + 2 = õiekate Kaheliviljastamine 33. Üheidulehelised, kaheidulehelised,
järgi. 11. Taime kattekoed. Primaarne ja sekundaarne kattekude. Taime sisemised kattekoed. 12. Taime tugikoed. Primaarsed ja sekundaarsed tugikoed. 13. Taime juhtkoed. Ksüleem ja floeem. 14. Juhtkimp, selle ehitus ja tüübid. 15. Taime ertituskoed 16. Taime osad. (eraldi: õistaimed, sõnajalgtaimed, alamad taimed) ÕISTAIMED: Paljunemisorgan- õis koos viljaga. Taime õied on tihti koondunud õisikutesse. Õie osad on tupplehed, kroonlehed, tolmukad ja emakas. Pärast tolmlemist ja viljastumist hakkavad õies arenema seemed. Küpsevaid seemneid ümbritseb vili. See moodustub põhiliselt emaka sigimikuosast. Vili kaitseb seemneid ja aitab ka kaasa nende levimisele. Sobivates tingimustes arenevad seemnetest uued taimed. Põhiosa taime eluks vajalikest orgaanilistest ainetest sünteesitakse fotosünteesi käigus lehtedes. Lehtede kaudu toimub ka taimest vee aurumine (transpiratsioon). Leht koosneb lehelabast ja leherootsust
ja elundkonnad. Nii taimede kui ka loomade embrüonaalneareng allub biogeneetilisele reeglile. Selle kohaselt meenutab arenev embrüo omaevolutsiooniliste eellaste looteid. Alles embrüogeneesi hilisesmas järgus kujunevad välja liigileiseloomulikud tunnused 8. Taime osad. (eraldi: õistaimed, sõnajalgtaimed, alamad taimed). Õistaimed: paljunemisorgan- õis koos viljaga . Taime õied on tihti koondunud õisikutesse. Õie osad on tupplehed, kroonlehed, tolmukad ja emakas. Pärast tolmlemist ja viljastumist hakkavad õies arenema seemned. Küpsevaid seemneid ümbritseb vili. See moodustub põhiliselt emaka sigimikuosast. Vili kaitseb seemneid ja aitab ka kaasa nende levimisele. Sobivates tingimustes arenevad seemnetest uued taimed. Põhiosa taime eluks vajalikest orgaanilistest ainetest sünteesitakse fotosünteesi käigus lehtedes. Lehtede kaudu toimub ka taimest vee aurumine (transpiratsioon). Leht koosneb lehelabast ja leherootsust
Konkurentne valiku surve on asendunud üha enam surmavaenlase või sõbra (kiskja, parasiidi või sümbiondi, edifikaatori) valikusurvega. 7. Elusorganismi teoreetiline 'täiuslik" arengutsükkel - elusorganismi võimalik paljunemine erinevatel arengustaadiumitel. ????????? 8. Taime osad. (eraldi: õistaimed, sõnajalgtaimed, alamad taimed). Õistaimed: paljunemisorgan- õis koos viljaga . Taime õied on tihti koondunud õisikutesse. Õie osad on tupplehed, kroonlehed, tolmukad ja emakas. Pärast tolmlemist ja viljastumist hakkavad õies arenema seemned. Küpsevaid seemneid ümbritseb vili. See moodustub põhiliselt emaka sigimikuosast. Vili kaitseb seemneid ja aitab ka kaasa nende levimisele. Sobivates tingimustes arenevad seemnetest uued taimed. Põhiosa taime eluks vajalikest orgaanilistest ainetest sünteesitakse fotosünteesi käigus lehtedes. Lehtede kaudu toimub ka taimest vee aurumine (transpiratsioon). Leht koosneb lehelabast ja leherootsust
vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdrad, käsnad). ·Eoseline paljunemine mittesuguline paljunemise viis. Eoselise paljunemise puhul annab organismile aluse eriline paljunemisrakk eos e spoor. Eoseid moodustavat ajajärku nimetatakse sporofüüdiks. Edasi areneb eosest sõnajalal eelleht ja samblal eelniit, mille pinnal areneb sugurakke moodustav organ e gametangium. Sugurakke moodustavat ajajärku nimetatakse gametofüüdiks. Eoseliselt paljunevad sõnajalad, osjad, kallad, samblad. ·Apomiktne paljunemine nmittesugulise paljunemise viis. Apomiktne paljunemine toimub seemnetega, aga seemned tekivad viljastamata, seepärast nimetatakse seda paljunemisviisi ka neitsisigimiseks. Seeme võib moodustuda vegetatiivsest rakust, lootekoti rakust, viljastamata munarakust.
Pungumine: tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdrad, käsnad). · Eoseline paljunemine Sugutu paljunemise viis. Eoselise paljunemise puhul annab organismile aluse eriline paljunemisrakk eos e spoor. Eoseid moodustavat ajajärku nimetatakse sporofüüdiks. Edasi areneb eosest sõnajalal eelleht ja samblal eelniit, mille pinnal areneb sugurakke moodustav organ e gametangium. Sugurakke moodustavat ajajärku nimetatakse gametofüüdiks. Eoseliselt paljunevad sõnajalad, osjad, kallad, samblad. · Apomiktne paljunemine Sugutu paljunemise viis. Apomiktne paljunemine toimub seemnetega, aga seemned tekivad viljastamata, seepärast nimetatakse seda paljunemisviisi ka neitsisigimiseks. Seeme võib moodustuda vegetatiivsest rakust, lootekoti rakust, viljastamata munarakust.
Pungumine: tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdrad, käsnad). Eoseline paljunemine Sugutu paljunemise viis. Eoselise paljunemise puhul annab organismile aluse eriline paljunemisrakk – eos e spoor. Eoseid moodustavat ajajärku nimetatakse sporofüüdiks. Edasi areneb eosest sõnajalal eelleht ja samblal eelniit, mille pinnal areneb sugurakke moodustav organ e gametangium. Sugurakke moodustavat ajajärku nimetatakse gametofüüdiks. Eoseliselt paljunevad sõnajalad, osjad, kallad, samblad. Apomiktne paljunemine Sugutu paljunemise viis. Apomiktne paljunemine toimub seemnetega, aga seemned tekivad viljastamata, seepärast nimetatakse seda paljunemisviisi ka neitsisigimiseks. Seeme võib moodustuda vegetatiivsest rakust, lootekoti rakust, viljastamata munarakust.
Õis, õieosad kroonleht, tuppleht, tolmukaniit, tolmukapea, emakasuue, emakakael, sigimik, seemnealgmed, õiepõhi, õieraag; õievalem - liigi, perekonna või sugukonna õie ehituse kompaktne esitus sümbolite, tähtede ja numbrite abil. Perigoon - Lihtne õiekate - ainult üks ring õiekattelehti (värvilised). Kaheli õiekate - olemas tupp- ja kroonlehed. Hermafrodiitne õis - e. kahesooline - õies emakad ja tolmukad Diöötsiline ja monoöötsiline taim - Ühekojaline taim (monoöötsiline) - emas- ja isassugurakud ühel taimel(tamm, kask, sarapuu), Kahekojaline (diöötsiline) - emas- ja isassugurakud eraldi taimedel(paju, kanep, astelpju, põõsasmaran) Õisik - taimevartel olevate õite kogum Õie muudendid - kinnitumisvahendid, astlad - tekib võrse sõlmel olevast pungast. See on võsu ilma tipupungata, mõnikord ka ilma külgpungadeta; vivipaaria - seeme areneb taimeks õisikus Õitsemine -
29.Paljunemine: vegetatiivne, eoseline, apomiktne, suguline. Vegetatiivne paljunemine toimub lehe, juure vm tükikeste abil, pungumine, pooldumine, risoomide, mugulate, sibulate, sigisibulate, roomavate vartega jne. sigikehad sammaldel(Hammasjuur, lauk). Eoselise paljunemise puhul annab organismile aluse eriline paljunemisrakk, eos e. spoor. Eoseid moodustavat elujärku nim. sporofüüt. Eosest areneb sõnajalal eelleht ja samblal eelniit, mille pinnal areneb sugurakke moodustav organ, gametangium. Sugurakke moodustav elujärk on gametofüüt. (Karusammal, sõnajald, kollad). Apomiktne paljunemine toimub seemnetega, aga seemned tekivad viljastamiseta, seepärast nim. ka neitsisigimiseks. Seeme võib moodustuda vegetatiivsest rakust, lootekoti rakust, viljastamata munarakust(võililledel, kortslehtedel, maranatel). Suguline paljunemine toimub sugurakkude abil. Isas- ja emassuguraku ühinemisel tekib sügoot, millest kujuneb uus organism. Sugurakud e
29. Paljunemine: vegetatiivne, eoseline, apomiktne, suguline. Vegetatiivne paljunemine toimub lehe, juure vm tükikeste abil, pungumine, pooldumine, risoomide, mugulate, sibulate, sigisibulate, roomavate vartega jne. sigikehad sammaldel(Hammasjuur, lauk). Eoselise paljunemise puhul annab organismile aluse eriline paljunemisrakk, eos e. spoor. Eoseid moodustavat elujärku nim. sporofüüt. Eosest areneb sõnajalal eelleht ja samblal eelniit, mille pinnal areneb sugurakke moodustav organ, gametangium. Sugurakke moodustav elujärk on gametofüüt. (Karusammal, sõnajald, kollad). Apomiktne paljunemine toimub seemnetega, aga seemned tekivad viljastamiseta, seepärast nim. ka neitsisigimiseks. Seeme võib moodustuda vegetatiivsest rakust, lootekoti rakust, viljastamata munarakust(võililledel, kortslehtedel, maranatel). Suguline paljunemine toimub sugurakkude abil. Isas- ja emassuguraku ühinemisel tekib sügoot, millest kujuneb uus organism. Sugurakud e
lahknemine. Fenotüübiliselt suhtes 3:1 või 1:2:1 ja genotüübilises suhtes 1:2:1 Aa X Aa (heterosügoodid) AA, Aa, Aa, aa (F1) Mendeli kolmas seadus – di(polü)hübriidsel ristamisel moodustuvad F2 põlvkonnas vanemate tunnuste kõikvõimalikud kombinatsioonid. Kusjuures ühe alleelipaari lahknemine ei mõjuta teise alleelipaari lahknemist. NB! Geenid peavad asuma eri kromosoomides. Erandid Intermediaarsus e. tunnuste vahepealne avaldumine (jalapa imelill) P Punased kroonlehed X Valged kroonlehed F1 Roosad kroonlehed P Roosad kroonlehed X Roosad kroonlehed F2 1 valge, 2 osa roosasid, 1 osa punaseid. (retsesiivne alleel mõjutab dominantse alleeli avaldumist) must kukk + valge kana = hallid tibud, lokkis juuksed + sirged juuksed = lainelised juuksed. Kodominantsus e. üheaegselt avalduvad mõlema vanema tunnused. P Must naarits X Valge naarits F1 Kirjud naaritsad F2 1 osa musti, 2 osa kirjusid, 1 osa valgeid NB! Teatud geenikombinatsioonid põhjustavad organismi varast hukkumist.
Vetikatel pole juuri, vart ega lehti; nad paljunevad eostega ning nende elukäigus on valdav gametofüüt. Gametofüüt sugulises, gameete moodustavas elujärgus toimuvad. Gamefüüdi rakutuumad on enamsti haploidsed. Teise rühma (kõrgemad taimed ehk soontaimed) kuuluvad hulkraksed juhtkoe, varre, lehtede ja juurtega sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed ja katteseemnetaimed ehk õistaimed. Neil on valdav sporofüüt. Sporofüüt taimede elutsükli diploidne, eoseid (spoore) moodustav järk. Sporangium eoseid moodustav organ. Vahepealse rühma moodustavad sammaltaimed. Lihtsamad taimed (sinivetikad) tekkisid vees üle 3 mrd aasta tagasi. (EE) 2. HÕIMKOND ROHEVETIKTAIMED. Sh HÕIMKOND MÄNDVETIKTAIMED, HÕIMKOND IKKESVETIKTAIMED. HK ROHEVETIKAD * Liikide üldarv umbes 15 000, levinud kogu maailmas, peamiselt mageveekogudes aga ka mujal. Paljud liigid on minetanud evolutsiooni käigus veekeskkonna ja elavad sellistes tingimustes, kus
Näiteks kaseriisikas ja kasepuravik asustavad vaid kase juuri, kuuseriisikas ja harilik kivipuravik kasvavad seevastu alati koos kuuskedega. Kübarseene ehitus: Kuidas eristada valget kärbseseent ja aru-šampinjoni? Arušampinjon Valge kärbseseen Kõigil mürgistel kärbseseentel on nii rõngas kübara lähedal kui ka tupp jala alusel. Seente kasutamine inimese poolt: inimesed korjavad seeni söömiseks/kupatamiseks. Toiduainetööstuses kasutatakse seeni hallitusjuustude, salaamivorsti ja sojakastme valmistamiseks. Pagaritööstuses kasutatakse pärmseeni taigna kergitamiseks, alkoholitööstus kääritatud jookide valmistamiseks. Seened on asendamatud ka meditsiinis. Samuti kasutatakse neid ka teaduses ja laborikatsetes. Parasiitseid seeneliike saab kasutada ka kahjuritõrjeks. Samblikud. 1
osadest, mis kõik kinnituvad õierao laienenud tipule -- õiepõhjale (receptaculum). Õieraag kinnitub varrele või õisiku puhul õisikuraole (joonis). Õie steriilne osa, õiekate koosneb harilikult tupplehtedest, mis moodustavad tupe ning kroonlehtedest, mis moodustavad krooni. Paljude õistaimede puhul pole õiekatte selline jaotamine võimalik, sest õiekate koosneb ühesugustest lehtedest. Sellist lihtsat õiekatet
Vili: pähklike. N: põistarn, niitjas tarn, lakktarn, lünktarn, jänestarn, luhttarn, rebasttarn, karvane tarn, harilik tarn, pudeltarn, tupp-villpea, laialehine villpea, mõõkrohi, järvkaisel, metskõrkjas. Sk. Kõrrelised - Ühe- v. mitmeaastased rohttaimed. Varred ümarad, õõnsate sõlmevahedega, sõlmekohtadega. Lehed pikad, rööproodsed, lehetupega, esineb keeleke v. karvaring, lehetupe servad pole kokku kasvanud. Õies tolmukad ja emakas, nende alusel sise- ja välissõkal, õied väheseõielistes pähikutes, mis moodustavad liitõisiku. Pähikus 1-10 õit, pähiku alusel kaks liblet. Vili on teris. N: harilik pilliroog, tuulekaer, harilik nurmikas, kerahein, murunurmikas, harilik aruhein, jäneskastik, harilik timut, värihein, longus helmikas, sugapea, rand-orashein, harilik orashein, oder, nisu, rukis. Klass kaheidulehelised - Pole monofüleetiline, seetõttu on süsteem veidi muutunud võrreldes
lihtsam. Muutus ju pikapeale ka mitmesuguste mineraalainete sisaldus ookeanis. 89. Hulkraksed loomad ( Metazoa ): kas monovõi polüfüleetiline rühm? monofüleetiline rühm 90. Loomade kolm põhilist sümmeetriatüüpi (ühtlasi arengutaset). Asümmeetrilised loomad, kel polegi veel selgeid sümmeetriatelgi. Koosnevad kahest rakkudekihist. Hulkraksete kõige algelisem vorm – aga ka mõned parasiidid võivad olla teiseselt lihtsustunud, algse sümmeetria kaotanud (Käsnad, naastloomad) Kiirjad ehk radiaalsümmeetrilised. (Ainuõõssed, kammloomad) Kahekülgselt ehk bilateraalselt sümmeetrilised. (Enamus hõimkondi ) 91. Kahekihilised ja kolmekihilised loomad, esmane ja teisene kehaõõs (tsöloom). Kahekihilised: Kiirjad ehk radiaalsümmeetrilised. On pikitelg (sellel oraalne ehk suupoolne ja aboraalne ehk suuvastane ots) ning mitmesugune arv sellega ristuvaid sümmeetriatasapindu (2, 4, 6, 8 või enamgi). Esmaselt kiirjad loomad (Radiata)
Lehed on sõrmjagused, sügisel veripunased. Huvitav on asjaolu, et taimel on võime oma lehelaba kaldenurka reguleerida valguse suhtes, selleks on leherootsu alusel vastav liiges. Õied on suured, ilusad ja punased, kroonleht üle 1 cm pikk, õie läbimõõt võib ulatuda kuni 4 cm-ni. Õitseb juunist augustini ja pakub palju silmailu sel perioodil. Teistest meie kurerehadest on verevat kurereha kerge eristada, sest tema õied paiknevad vartel ühekaupa, ülejäänud liikidel aga kahekaupa. Verev kurereha on üks neid taimi, mis oma seemneid ise aktiivselt levitab: kui viljad valmivad, siis nad avanevad järsult ja seemned paiskuvad laiali kuni 2,5 m kauguseni. Kasutamine: Kuna taim on rikas parkainete poolest, on teda rahvameditsiinis kasutatud verejooksu sulgeva vahendina. KASSIKÄPP - Tõlkides ladinakeelset nime Antennaria dioica, saame antenna - purjeraa, putuka tundel
annaabi.ee 
