mihklipäev" kaudu, mida lausutakse sageli siis, kui kedagi on tabanud suurem äpardus, karistus või töö. Tavad · Mihklipäevaks tapeti lammas ja valmistati õlut. · Visati õlut 19. sajandil ohvrianniks laudaseintele. · Mihklipäeva tavade hulka kuulus ka Mihklite ülestõstmine. Ohvriloomad · Üheks oluliseks ohvriloomaks on olnud kukk, kelle vere piserdamisest talliseintele on loodetud hobuseõnne. · Hoopis tavalisem ohvriloom oli lammas. Inglaste Mihklipäev · Inglased näiteks söövad mihklihane juba umbes 1500. aastast alates. Legendi järgi tehtavat nii Võitmatu Armaada suure võidu auks. Muidu on seal rendimaksmise päev. Toidud · valmistati tunnustoidu ehk lambaliharoogade kõrval värsket leiba-saia, kooke ja muud. · Küpsetati naereid ja kaalikaid. · Joogiks oli õlu. Pärast Mihklipäeva · Elustus taas küla seltskondlik elu, mis oli
· Temast sai nägemise kaitsepühak (lux- ld k) · Silmad austajale, keda ta ilu lummas, see astus ristiusku · Silmad, lamp, härg, pistoda,palmioks (märterluse sümbol) Püha Luukas Weyden "Püha Luukas maalib Neitsi Maarja portreed" · Üks Uue Testamendi autoritest, Apostlite tegude raamatu autor · Arstide kaitsepühak, ise ka arst, Süüriast pärit · Olevat ise maalinud Neitsi Maarjat (legend) · Tiivuline härg (sõnumitooja ja ohvriloom),raamat, kunstnikupalett Püha Barbara Jan van Eyck · Isa paganlik valitseja · Hoidis tütart tornis luku taga · 3. aken (Püha Kolmainus) · Kaitseb neid, kelle kohustused seavad ohtu nende elu · Torn, piksenool, raamat · Katariina katkise piinarattaga Püha Nikolaus Crivelli · Jõuluvana algkuju · Sündis 270.aastal pKr ja pühitseti noorelt piiskopiks, suri detsembris
Lossid olid arvatavasti omavahel sõjajalal olevate riikide keskuseks. Ühiskonda juhtisid kuningad ja sõjapealik oma kaaskonnaga. Lossi võimu all töötasid sõltlastest või orjadest talupojad ja käsitöölised. Maalidel sagedasti sõjatemaatika. Kreeta- mükeene ajastu usund- kreeklased austasid eelkõige jumalannasid. Neile ohverdati loomi, nende auks korraldati rongkäike ja pidusid. Kuulus kreeklaste usundis koht on ka härjale. arvatakse et ta oli teise jumalanna peamine ohvriloom. Vana-kreeka ühiskond- Kasvas Kreeka elanikkond ja ühtekuuluvustunne. Ühine võitlus pärslaste vastu. Tekkisid polised Kreeka linnriigid, Sõltumatu omavalitsusel põhinev ja omakaitsel põhinev riigivorm. Linna keskuseks oli agoraa koosoleku ja turuplats. Linna lähedal põllud ning oliivi- ja viinamarjaistandused. Külad ja rikaste maamajad. Taastusid tihedad sidemed välismaailmaga eriti Idamaadega-Kaubasuhted foiniiklastega, Kultuurisaavutuste ülevõtmine
Nende rahva uskumustest teatakse vähe. Lossi eesotsas seisid kaks kõrget võimukandijat- valitseja ja sõjapealik.Tähtsat osa etendasid ka sõjalised kaaskondlased, kes moodustasid arvatavasti lossi põhilise relvajõu. 3. Kreeta-Mükeene usundi põhijooned-Kõige tõenäolisemalt austati eelkõige jumalannasid-neile ohverdati loomi,nende auks korraldati ronkäikude ja tantsudega pidustusi.Suurt tähtsust pöörati ka härgadele, võimalik, et oli ühe või teise jumalanna peamine ohvriloom. LineaarkirjaB tahvlitelt on leitud nimesid nagu: Atheena, Zeus, Poseidon, Hera jt. 4. põhilised ajajärgud:Kreeta-Mükeene Kujunes umbes 2000 1000 e.Kr. Algselt arenes välja lossikultuur, algas Minoiline kultuur, mis oli ühtlasi vanem Euroopa kõrgkultuur. Tähtsaim kultuurisaavutus oli lineaarkirja A ja B kasutamine. Sellest ajast pärineb ,,Trooja sõja" temaatika.Tume ajajärk kujunes umbes 1100 800 e.Kr. Iseloomulik oli eraldatus, madal
Losside ümber linnu ei olnud. Losse ümbritsesid kivimüürid. Mükeene kunstis esineb sõjatemaatikat. Lossi eesotsas olid arvatavasti valitseja ja sõjapealik. Tõenäoliselt olid lossid sõltumatute riikide keskused, mis omavahel pidevalt sõdisid. Umbes 1200 e.Kr. paljud lossid purustati. Tsivilisatsioon kadus lõplikult 1100 e.Kr. alanud sissetungi tagajärjel Religioon Kreetalased austasid eelkõige jumalannasid, kellele ohverdati loomi ja korraldati tantsudega pidustusi. Peamine ohvriloom oli härg. Mükeene perioodist pärinevad mitmed hilisemad Kreeka jumalad. jumalate iseloomu ei tuntud. Tume ajajärk (1100-800 e.Kr) Purustatud losse ei taastatud, kiri unustati ja rahvaarv vähenes. Osa kreeklasi rändas üle mere Väike-Aasiasse. Oluliseks saavutuseks oli raua kasutuselevõtt. Sellel perioodil oli Kreeka vaene ja maha jäänud maa. Tsivilisatsiooni uus tõus (8-6 saj. e.Kr.) Uuteks keskusteks said linnad ja kujunesid linnriigid: Ateena, Sparta, Korintos, Teeba
Võitluses jumalate poole hoidnud titaan Prometheus aitas kaitsetuid inimesi, õpetades neile tule kasutamist, jumalatele ohverdamist ning muid tsiviliseeritud eluks vajalikke oskuseid. 3.3. Templid ja preestrid: Tüüpiline kreeka pühamu koosnes eraldiseisvast kividest laotud altarist või altarist ja selle juurde rajatud templist (kr k naos), milles asus jumala kuju. Tähtsaimaks rituaaliks oli vereohver, mille käigus ohvriloom altaril veristati. Tapetud looma liha küpsetati järgnenud pidusöögi käigus ning altaril põletati ohvrilooma inimestele söögiks kõlbmatud osad. Jumalad said talitusest osa läbi taevasse tõusva ohvrisuitsu. Kuigi Vana-Kreekas oli ohverdamine kodanikukohus, tohtisid jumalate poole pöörduda ja neile oma palveid esitada kõik inimesed. Preestrid ei moodustanud Kreekas eraldiseisvat ühiskonnakihti nagu Idamaades. Preestrid pärinesid kas
Võitluses jumalate poole hoidnud titaan Prometheus aitas kaitsetuid inimesi, õpetades neile tule kasutamist, jumalatele ohverdamist ning muid tsiviliseeritud eluks vajalikke oskuseid. 3.3. Templid ja preestrid: Tüüpiline kreeka pühamu koosnes eraldiseisvast kividest laotud altarist või altarist ja selle juurde rajatud templist (kr k naos), milles asus jumala kuju. Tähtsaimaks rituaaliks oli vereohver, mille käigus ohvriloom altaril veristati. Tapetud looma liha küpsetati järgnenud pidusöögi käigus ning altaril põletati ohvrilooma inimestele söögiks kõlbmatud osad. Jumalad said talitusest osa läbi taevasse tõusva ohvrisuitsu. Kuigi Vana-Kreekas oli ohverdamine kodanikukohus, tohtisid jumalate poole pöörduda ja neile oma palveid esitada kõik inimesed. Preestrid ei moodustanud Kreekas eraldiseisvat ühiskonnakihti nagu Idamaades. Preestrid pärinesid kas
tähenduse järgi. Inglastel on tänini säilinud tava ühiselt küpsetada lihavõtteks härjaliha. Kriisiolukorras ohverdamisest on eestlastel teateid 17. sajandist, mil paganlik papp seletas põuda asjaoluga, et pühale Võhandu jõele ehitatud veski on vihastanud jõehaldjat sedavõrd, et see ei lase vihma sadada. Haldja lepitamiseks lõhuti veskitamm ja ohverdati loitsu saatel talle härg. Ohvriloom oli haldjale meelepärane, sest rituaali järel hakkas vihma sadama. Kogu rituaali ja loitsukatke kirjutas üles pastor Gutslaff, kellele sedalaadi riituse läbiviimine ei meeldinud. Tänu üleskirjutusele on ka kerge tõdeda, et veel 19. sajandil, paarsada aastat hiljem, on asunduse-eestlased samasuguse loitsuga pöördunud piksehaldja poole. Kuigi neil oli loitsimispäevaks hoopis toomapäev ja kriisiriituse asemel tegemist tavakohase piksekahju ennetamise riitusega.
Assüürias hakatakse rõhutama, et kuningas peab hoolitsema oma rahva, eriti leskede ja orbude eest. See ilmneb ka uusaastapüha rituaalis, kus kuningas pidi pattu kahetsema: kuningas on templi ees põlvili ja teda piitsutatakse. Dramatiseeriti ka loomiseepos, mis pidi tagama maailmakorra püsimise. Babüloonia ja Assüüria kuningad ei pidanud end jumalaiks ega rõhutanud oma jumalikku päritolu. Kultuses ei toimu olulisi muudatusi, säilib igapäevane ohverdamine, põhiline ohvriloom on lammas. Suurem osa süüakse ära, maksa järgi ennustatakse, inimohvri kohta andmed puuduvad. Preestrid teenisid meesjumalaid, naised jumalannasid. Istari templiprostituudis. Säilib ka usk inimese ja jumala vahepealsetesse olenditesse (deemonid), kes spetsialiseerusid erinevatele haigustele. Haigusi võisid saata ka nõiad või jumalad. On ka head vaimud: kaitsevaim Lamassu, lõvi peaga kotkas. Mesopotaamia usund püsis elava usundina III-IV sajandini pKr. Otsest tütarreligiooni
Toorumile, Uurali mäestiku lähedal elavad udmurdid valivad ohvrilooma püha tähenduse järgi. Inglastel on tänini säilinud tava ühiselt küpsetada lihavõtteks härjaliha. Kriisiolukorras ohverdamisest on eestlastel teateid 17. sajandist, mil paganlik papp seletas põuda asjaoluga, et pühale Võhandu jõele ehitatud veski on vihastanud jõehaldjat sedavõrd, et see ei lase vihma sadada. Haldja lepitamiseks lõhuti veskitamm ja ohverdati loitsu saatel talle härg. Ohvriloom oli haldjale meelepärane, sest rituaali järel hakkas vihma sadama. Kogu rituaali ja loitsukatke kirjutas üles pastor Gutslaff, kellele sedalaadi riituse läbiviimine ei meeldinud. Tänu üleskirjutusele on ka kerge tõdeda, et veel 19. sajandil, paarsada aastat hiljem, on asunduse-eestlased samasuguse loitsuga pöördunud piksehaldja poole. Kuigi neil oli loitsimispäevaks hoopis toomapäev ja kriisiriituse asemel tegemist tavakohase piksekahju ennetamise riitusega.
või tundratasandikust esile tõusvas künkas näha vaimu elu aset. Samuti sunnib see arvestama pisimagi metsa-, vee- või murakahaldjaga.lisaks mõjutavad neenetsite elu mitmesugused võimsad taeva- ja allilmajumalad ning surnud inimeste vaimud. Head läbisaamist kõigi üleloomulike jõududega on vaja inimese enda huvides. Häid suhteid jumalustega saab kindlustada õige käitumise- näiteks tabudest kinnipidamise ja ohverdamise abil. Neenetsite ohvriloom on põhjapõder. Tegelikult tähendab ka tavaline lihalooma tapmine omamoodi ohverdamist: loomale pnnakse ümber kaela nöörist silmus, mille otstest tõmmates suudab kaks meest põhjapõdra mõne minutiga ära kägistada. Sealjuures peab põdra pea alati vaatama päikese suunas ning tihti tehakse loomaga ühe koha peal päikese liikumise suunas kolm tiiru. Neenetsid ise seletavad sellist käitumist oma tähtsaima jumala ' i meelespidamisega. , kes
mida rohkem aeg edasi, seda hullemaks läheb · juhul, kui asi väga hulluks läheb, hävitab Zeus raudse tõu · ------------------------------- · Need erinevad lood langevad kokku ühes punktis: pikka (kuldse tõu ajal) aega elasid maa peal ainult mehed · Zeus lõi naised hiljem kui ta vihastas Prometheusi peale, sest see oli varastanud inimestele tule; Prometheusi kavalus: härja kondid määris rasvaga kokku, liha peitis naha sisse (ohvriloom) sellest ajast peale ohverdati jumalatele ainult konte · Zeus vihastas ja valmistas inimestele kurjuse: naise(ilusa ja särava välimusega), tema nimi oli Pandora(st kingitus kõigile)esimene naine, sealt pärineb naissugu · -------------------- · II jutt: Pandora ei olnud ise halb, omane oli uudishimu · jumalad kinkisid talle laeka(Pandora laegas) · laekasse olid peidetud igasugused halvad asjad Pandora ei tohi seda lahti teha
pidustuse jaoks olid kindlald organid, mida ohverdati ja söödi. *ohverdamisele eelnes palve jumala poole, mille viis läbi preester. 3. Üldine pidusöök- ohverdatud loomade söömine ja küpsetamine ning kogu linnriik sai söödud. 02.11 Jaan Lahe 4. Võistlused- olümpiamängud on tuntumad; kooride laulmised, tantsud, etlemised, spordivõistlused jne. - Ohvriloom pidi tahtma saada ohverdatud, siseorganid pidid olema perfeksed. Kui asjad ei läinud nii nagu vaja, siis ohverdamist korrati. Preestrid olid riigiametnikud, kes igal aastal ametisse nimetati. Iga pühamu juurde kuulusid preestrid, kes pärinesid konkreetsetest aristokraatlikest peredest ehk preesterkonnast. 02.11 Jaan Lahe Soome-ugri rahvaste usundid: sissevaade rahvausundisse Mõisted: o Uskumused: väljendavad üldistavat suhtumist üleloomulikku
Losside ümber linnu ei olnud. Losse ümbritsesid kivimüürid. Mükeene kunstis esineb sõjatemaatikat. Lossi eesotsas olid arvatavasti valitseja ja sõjapealik. Tõenäoliselt olid lossid sõltumatute riikide keskused, mis omavahel pidevalt sõdisid. Umbes 1200 e.Kr. paljud lossid purustati. Tsivilisatsioon kadus lõplikult 1100 e.Kr. alanud sissetungi tagajärjel. Religioon Kreetalased austasid eelkõige jumalannasid, kellele ohverdati loomi ja korraldati tantsudega pidustusi. Peamine ohvriloom oli härg. Mükeene perioodist pärinevad mitmed hilisemad Kreeka jumalad. Kreeka katolikukiriku allutamise taotlus Kui paavstid laiendasid oma võimu Euroopas soovisid nad endale allutada ka Kreeka katoliku kirikut. 1054 aastal heitsid paavst ja patriarh teineteise kirikust välja. Investituuri tülid Tüli põhjustas paavsti nõudmine, et Saksa-Rooma keiser loobuks vaimulikust investituurist, st vaimulikele nende vaimuliku võimu ametitunnuste jagamise õigusest
Marduk tapab teise jumala, kellest saab maa ja taevas.) Soovituslik veel ,,Gilgames" (peategelase surematuseotsingud). Surm traagiline noot sumeritel, akkadil hingest ettekujutus, aga elamisväärne on siinses elus. Inimene peab leppima oma surematusega, saab mõjutada jumalaid. Kuninga positsioon säilib: relig. kohustus hoolitseda oma rahva eest, sest jumal tahab õiglust (akkadi tekstides). Kuningat karistati rahva eksimuste eest. Lammas põhiline ohvriloom (maksasoonte järgi loeti endeid välja) Jumalad määravad saatust aasta kaupa. Uus-aasta püha: Marduki lugu mängiti läbi. Püsis ka veel Rooma ajajärgul, mõjutas kogu Lähis-Ida ruumi, kuigi tütarkultuuri pole. Vana Testament veeuputuslugu(universaalne); sai mõjutusi nagu patukahetsuspalved ja inimese loomine maapinnast. Kohustuslik kirjandus: ,,Muinasaja kirjanduse antoloogia" 2005 1) Babüloonia loomiseepos 2) Istari lahkumine manalasse 3) Adapa müüt Hinduism
) Selliste taimede kogustamine võimaldab palju tagavara koguda. Tõenäoliselt leiti metsalagenditelt ala, kus vili hästi kasvas ja puhastati ära. Kodustati (neandertaallased?) koeri, nemad tegelikult tulid ise inimese juurde, sõbrunes nendega, aitas in jahil jne. Koer on esimene koduloom. Kitsi ja lambaid kasvatati karjades, probleem: nende luud on väga sarnased. Varasemad andmed on ka u 8500 eKr. Villa ja piima kasutamise kohta andmeid pole. Veis on väga oluline ohvriloom, esialgu ehk hoiti neid teatud pidustuste jaoks..? Siga on ka küllalt vara kodustatud, ehk hakkasid ka nemad ise in juures käima. Lähis-Idast levis viljelusmajandus ka Euroopasse, kõigepealt Balkani ja Kreeka aladele, tõenäoliselt koos uute rahvastega. Esimesi asukaid, kes jõuavad, on sageli peetud esimesteks indo-eurooplasteks. Keel ja muud asjad võeti seal üle. Järgnevalt levib see kahes suunas: Kesk- ja Lõuna-Euroopasse. Toimub koos uue rahvastiku liikumisega, 1 km aastas
hoolitsevad flamenid ja tuleviku ennustamisega tegelevad augurid. Enamus preestriameteid olid eluaegsed. Preestritel oli suur mõju Rooma riigi poliitika kujundamisel ja nendesse ametitesse valiti sageli tuntud riigimehi. Roomlased suhtusid oma jumalatesse asjalikult. Selleks, et jumalatelt midagi saada, tuli neid kohusetruult teenida, mis tähendas eelkõige annetuste toomist. Kõige olulisemak peeti loomade ohverdamist. Ohvriloom tapeti altari jures, osa tema siseorganitest põletati altaritulel jumalatele, liha söödi aga kohapeal ise ära. Iga ohvritoomise juurde kuulus tingimata ka palve, milles jumalatelt sooviti enamasti midagi selget ja konkreetset. Kõige selle juures peeti väga oluliseks ka konkreetsete protseduurireeglite täpset jägimist. Mõne üksikasja viltumineku korral tuli ohvrit korrata seni, kuni kõik laabus nii nagu vaja. Ennustamine
Jumalannadele ja jumalatele ohverdati loomi, nende auks korraldati pidulikke rongkäike ja esitati hoogsaid tantse. Olulisel kohal Kreeta religioonis oli härg, kes oli tõenäoliselt üks olulisema kultusloomi. Härjaga seondusid ohtlikud akrobaatilist laadi rituaalid, millel oli nähtavasti keskne koht Kreeta religioosses kombetalituses. See võis olla osa ohvritoomise tseremooniast. Kuid pole selge, kas härga peeti jumalaks või oli ta lihtsalt ühe või teise jumalanna või jumala ohvriloom. Mükeene tsivilisatsioon Arvatavasti III aastatuhandel lõpul Kreekasse rännanud kreeklaste esivanemad olid indo- eurooplased ja nende tulekut Balkani poolsaarele võib pidada osaks indo-eurooplaste ulatuslikust ümberasumisest Ida-Euroopa ja Aasia steppidest lõunapoolsetele aladele. Paljud Egeuse mere saared, sealhulgas ka Kreeta, jäid uustulnukate poolt esialgu hõivamata. Ühiskonna arengult ja kultuuritasemelt jäid kreeklased Minoilise Kreeta asukatest selgelt maha
) Knossose palee rituaalne keskus oli trooni saal Usundi/ühiskonna tunnusjooned: Naised kui austusobjektid, jumalannad - naisi on kujutatud rohkem kui mehi ning naised on kesksed Kujudel rõhutatakse naistel paljaid rindu Naised/jumalannad kujutatud nii astroloogia, looduse, loomariigi, keisrivõimu/poliitika ja muu valitsejatena Härjakultus - härg, poliitilise võimu sümbol, esineb ikonograafias; härg samuti pühaloom või ohvriloom, kellega tehti rituaale (näiteks härjavõitlus) Võimalik, et tegemist on matriarhaalse tsivilisatsiooniga Kreeka religiooni periood Kreekas puudus pühakiri ja preesterkonna tekstid ning seega teadmine usundist tuleb järgnevate poeetide loomingust: Homerose ,,Iilias" ja ,,Odüsseia" Hosiodose ,,Theogonia" Kirjutasid ~700 a eKr; nende eepika määras Kreeklaste usku Tegemist on panhelleenliku luulega
Sinna kuulus mõnikord ka aischrologia- häbiväärse ütlemine, nö rituaalne ropendamine. Dirty talk naiste-meeste vahel, aga mingid piirid olid paigas. Nt sillanaljas (gephyraid), kus prostid ahistasid oma määrkustega rongkäiku. Rongkäiku võisid kuuluda ka mingid esemed, nt jumalarüü. Kanti ka mitmekülgseid maske mõnikord. Ohvriloomi võis olla väga palju, suurimatel võis olla isegi sadu. Hekatombous- sada veist, paljude veistega ohver. Veis oli kõige kallim ja suursugusem ohvriloom. Üldnõue oli see, et jookseks verd ja parem, kui oleks imetaja. Mida kallim, seda uhkem. Igal pidustusel kindel liik ja arv. Nad olid spetsiifiliselt välja valitud. Perfektsusnõue. Kaunistati- sarved kullati, pandi lindid külge jne. Ohvritalitus- thysia. Kulminatsioon. Leidis aset altari juures. Ohvriloomad viidi altari juurde ja vaatajaskond jäid sõõri või poolsõõri väljapoole, nö markeering. Suurte ohvrite puhul (nagu sada
kus oli naistel poliitiline võim ja siis tundub ebatõenäoline see. Sõjakust seostame meestega ja kui olid naised siis on arusaadav et sõjakus on väiksem Me ei tea millised olid nende losside omavahelised suhted.Võisid olla erinevad väikeriigid aga ka mitte.Kui nad sõdisid siis miks pole märke sõdades, kindlustustes.miks pole nähtav see. Härjakultus mängis olulist rolli, enamasti ohvriloom, härjavõitlused hüpati üle ja tapeti ära. Kas see härg oli jumalus või oli lihtsalt ohvriloom teadmised puuduvad. elanikkond,rändas sisse võisid olla suguluses Catal Hüyüki elanikkonnaga paks jumalanna, kultusruumidest on samamoodi leitud härjad ja paks jumalannad, ja kassid olid kõrval ja istus kuhitise peal, sarnasus kreeta mäeotsas seisva jumalannaga kellel on ka kassitaolised loomad kõrval.Võime oletada et Catal hüyüki kiviaegne härjakultus on nüüd nähtav kreeta minoilises kultuuris. Kreeta saar domineeris merel, neil oli kindlasti tugev laevastik
142 94 Teibasse ajamine T~orjemaagiline toiming, mis hoidis kahjulikud 113 vaimud ja parasiidid eemal. 174 L¨omine T~orjemaagilise toimega v~oi positiivse manaj~ou ¨argitamine. o¨ Abivaimud Tootemloomad, kogukonda abistavad vaimolendid. 181 Koeraohver > T~orjemaagias olulisim ohvriloom. Esemete, ehitiste 114 valmimist ja t¨o¨oj¨arke t¨ahistati koeraohvriga. > 167 173 Asulad Asula piiri m¨arkisid t~orjemaagilised rajatised, m¨ uu¨r, v¨ara- 136 109 vad
Trooniruumikompleks- eeskäik- trooniruum-suletud ruum. Trooniruumis rituaalne bassein. Troon säilinud. Kujutatud sellisena, et naine istub troonil ja lähedal tiivulised greifid. Sooline vahekord- pitsatitel ja kujutistel naised kesksel kohal, religioonis jumalannad domineerisid. Mehi on ka naistega koos kujutatud, aga alati on nad sekundaarsed. Matriarhaarne ühiskond? Samas pole sellist riiki võrdluseks leitud. Sõjakat aspekti pole eriti kujutatud. Härjakultus. Enamasti ohvriloom, temaga olid seotud rituaalid. Mandri- Kreekas elasid juba tol ajal kreeklased. Kreeklaste jaoks oli Kreeta rikkuse ja kultuuri maa, seega kreeklastele ahvatlev. 15.saj toimusid Kreeta saare lossides suured purustused ja algas lossidejärgne periood. Hävitati kõik lossid peale Knossose ja aretasid lineaarkirja B. Thera linna juures oli vulkaanipurse ja seetõttu leiti sealt igast säilinud freskod. Umbes 17 saj lõpp või 15saj alguses. Kreeta tsivilisatsioon langes hiljemalt 1200.
taevas pilvede kõrgusel. Mansidel on animistlik usund, nende arvates ümbritsevad inimesi kodu-, haiguse-, sugukonna-, metsa-, jõe-, teatud piirkonna (asula, jõgikonna) vaimud, kellest sõltub inimese elu ja tegevus küllaltki palju. Et vaimud suhtuksid inimestesse heatahtlikult, ohverdatakse neile riidetükke, raha, metsloomanahku, nooleotsi ja toitu, aga ka põhjapõtru, hobuseid ja lambaid. Numi-Torum'ile ohverdatud põhjapõder oli valget värvi, Kul-otõr'i ohvriloom oli must. 20. sajandi algul oli mansidel arvukalt pühapaiku - puud, hiied ning kultuseaidad, kus ohverdati selleks, et oleks hea jahi- ja kalasaak ning inimesed terved. Abiellumisel loodeti perekonnaõnne. Pärast õnnestunud jahti ja kalapüüki korraldati tänuohverdus. Nõukogude ajal hävitati paljud ohverduskohad või jäeti maha, aga neid on ka tänapäeval. Pärast NSVLi lagunemist on pühapaiku taastatud. Kaasajal püsivad traditsioonilised uskumused kõige enam matusekommetes
LO ¨ SAGEDUS B . KANJI SHOHO 4 972 72 121 卜文 ✄ ✂象形 ✁Kujutab algselt h¨arga v˜oi lehma eestvaates, sarved p¨usti りっしゅん peas. Yin 殷 ajastul oli h¨arg hinnatuim ohvriloom. Seotud kevadise p¨oo¨ rip¨aevaga 立春, kui toimetati h¨arjaohverdust. Hiljem hakati ohverdama p¨aris h¨arja asemel vastavaid kujusid. Komme s¨ailinud t¨anap¨aevalgi. 音符 参考 ⇒ 九 ⇒件 源 説文 ⇒ 半 ⇒ 物
annaabi.ee 
