Mängib talle ühe loo, peale seda tunneb Justus ,et on armunud Isabellasse ja nad veedavad öö koos Ptk.6 Isabella ütleb Justusele, et nende romanss kestab vaid 30 päeva, nagu Delose laeva sõit. Justus valetab naisele ja tütrele, saadab neile kaardi.Kohtuvad salaja Isabelliga. Käivad palju väljasõitudel. Ei hooli enam , kui tuttavad peaksid nägema. Unelevad kogu aeg. Isebeli ema tuleb teda otsima, jäävad peaaegu vahele, kuid ema ei aima midagi. Kohtuvad ikka korteris, ühel õhtul Isebel teeb Justusele süüa. Justus ei taha, et 30 päeva nii kiiresti lähex, sest aega on veel 20 päeva. Ta on Isebelli armunud ja mõtleb, mida oma naise ja tütrega teha. Ptk.7 Justus ja Isebel on rannas, tülitsevad. Justus otsustab Isebelli enda juurde koju viia. Isebellile meeldib seal, tunneb end nagu kodus. Veedavad öö koos Ptk.8 Justus näeb halba unenägu, talle meenutab see üht lugu, mille nad kooli ajal professorile korraldasid
2.stseen Isebeli ema oli jutukas juudi naine, kes üritas kõigile selgeks teha , et ta on tegelikult Prantsuse päritoluga. Ta oli kirjutusmaterjalide kaupluse omanik. Ta armastus oli domineeriv, haiglane, possessiivnne ja egoistlik. Ta ei tatnud, et Isebel armastaks kedagi teist peale tema. Ema lubas Isebelil konservatooriumis käia, aga ta ei lubanud tal oma annet edasi arendada ja kasutada kõiki võimalusi selleks. Ta kartis, et sellisel juhul läheb Isebel tema juurest ära. Ta tahtis, et Isebel ikka temaga seotud tütreks jääks. Vabanduseks tõi ta alati, et neil pole piisavalt raha.(lk 62 2.lõik) See, et ema oli Eestisse tulles juudi usu vene õigeusu vastu vahetanud mõjutas ka Isebeli. Tänu sellele ei saanud ta kokkuhoidvatelt juutidelt mingit toetust, sest nad toetavad ainult puhast juutlust.(lk 62 3.lõiugu lõpp) Ka võimaluse tasuta Sveitsi õppima minna ajas ema nurja, vihjates, et tahaks ka kaasa minna ja seal uue poekese avada. Vaatamata sellele armastas Isebel oma
Märt Saan – politseinik, episoodiline, Martin arutab temaga Isebeli surma Tegelase nime kujundlik aspekt: Isebel – Iisraeli kuninga tütar. Ilus ja õel. Kiusas Jehoova preestreid taga, harrastas nõidust ja reetmist. Jehoova needis ta ära ja Jeu teostas Jehoova needuse: „Ja koerad peavad Isebeli ära sööma Isreeli põllu pal ja teda ei pea maha maetama!“ Teda loobiti ka kividega. Tegelastevahelised suhted (kelle vahel, millised, kuidas esitatud, konflikti olemasolu): Martin ja Isebel – armastajad, 30-päeva Martin ja ta naine – armastuseta abielu Martin ja Astrid – isa-tütar - isa kardab, et tütar on liiga keskpärane, ema mõju on liiga tugev Isebel ja ta ema – konfliktne suhe Millega romaan algab (alguse roll teoses kui tervikus): Martini kõne Sokratesest kooli lõpuaktusel. – teoses läbiva teemana Sokratese lugu, paralleelid Sokratese ja Martini vahel; soovitab, et säilitataks küsivat vaimu – vihje motole; definitsioonide tundmine (armastus,
kontsentreeru ning miski meenutab talle alatasa Isabellat. Justus märkabki aknast juuditari, ta läheb tänavale ning edasi suundutakse mere äärde. Martin tahab teada, mis noort Isabellat vaevab ning lõpuks räägib tütarlaps kuivõrd Isabella ema oma tütre külge klammerdub, alatasa inimeste üle domineerib ning manipuleeris ka kõhutüüfusesse surnud tütarlapse isa. Isabella õige nimi on Isebel, isa oli selle tüdrukule Piibli järgi pannud. Isebel vihkab oma ema, kuid ka armastab teda väga. Kord oleks neiul peaaegu võimalik olnud ema juurest pääseda, kui välismaa juudist artist pakub võimalust neiul enda klaverioskusi Saksamaal täiendada. Isabeli ema avaldas aga tungivat soovi tütrega kaasa minna. Isabella aimas, et pianist soovib vastutasuks neiuga armusuhet, kuid tüdruk ei hooligi eriti sellisest suhtes, kui
et see vinuks olla Delose ohvrilaev, mis lheb teele, nii et 30 peva on ees ainult elu, mitte surm. Isabellat puudutavad need snad vga tugevalt ning ta teeb ettepaneku veel kohtuda. Martin on khklev, kuna nende suhet vidaks vriti mista. Ta pab asjatult Sokratese snadest kitumisjuhiseid leida, kuid otsustab viimaks siiski Isabellaga uuesti kohtuda. Nad lhevad Pirita randa, Isabella rgib talle endast ja oma perekonnast, tunnistades, et tema ige nimi on Isebel - ilusa kuid ela mssumeelse Iisraeli kuningattre jrgi, kes jumalateotuse eest surma misteti. Oma ema ta armastab, kuid samas vihkab, sest ema pab oma armukadeda omamisjanuse armastusega ttart enda klge siduda ega toeta tema eneseteostust muusikuna. Isebel jumaldab oma revolutsiooni ja kodusja keerises tfusse surnud isa ning sdistab ema selles, et ta armukadedusest pab isa mlestusele varju heita, sdistades teda emotsionaalses vljapressimises enesetapukatsete abil
Isabella tegi Justusele ettepaneku , et need 30 päeva võiks neile kuuluda. Martin Justus nõustus sellega, andes märku oma otsusest järgmisel päeval kohtumisega. Nad läksid piritale jõe kaldale istuma. Arutati Isabella ema päritolu üle, kas suguvõsas on prantsuse verd või ei. Tuli välja, et Isabella ei saanud oma emaga läbi, kuna ema ei lasknud tal oma klaverimängija annet edasi arendada, ta tahtis, et tütar ta juurest ei lahkuks. Isabella rääkis, et ta õige nimi on Isebel, mis on pärit piiblist, see oli Iisraeli kuninga tütre nimi. Isebel ja Justus läksid ööseks Isebeli tuttavate majja, kes ise olid Kuressaares puhkusel. Isebel ja Justuse kohtumised kestsid mitmeid päevi. Isebel käis isegi Justuse korteris. Justuse raamatu kirjutamine oli seiskunud. Ühel õhtul, kui Isebel oli tulnud Justuse korterisse, tekkis neil tüli, kus teemaks oli uskumine millesegi. Justus soovitas Isebelil jõuda Jumalani ja kahetses, et ei saanud
„Ohvrilaev“ Gert Helbemäe „Ohvrilaev“ on 1960. aastal ilmunud Gert Helbemäe romaan, mille peategelasteks ajalooõpetaja Martin Justus ja juuditüdruk Isebel. Oli just alanud koolivaheaeg ning Justuse naine ja tütar Astrid sõitsid maale puhkama. Martin otsustas jääda linna, et kirjutada raamat Sokratesest. Mees kohtub tänaval neiuga, kellel nimeks Isebel. Hoolimata vanusevahest hakkavad nad aina rohkem aega koos veetma. Ühel õhtul, kui nad rannas päikeseloojangut vaatavad, läheb sadamast teele üks purjekas. Justus ütleb nagu muuseas, et laev sõidab Delose saarele ja kolmekümne päeva pärast jõuab laev tagasi ning vahepeal on ilmalik kohus kaotanud oma võimu. Ei ole surma, on ainult elu. Kuna aimasin, et selle lause taga on tõenäoliselt midagi rohkemat, siis uurisin Delose saare ja laeva kohta Googlest
Isebel kelle karm lugu Juutide provehtis peaks olema hoiatus Martinile kui too usub nimede maagiasse. Veel saame teada, et Isebeli ema kutsub ennast aristokraatlike juurtega prantslaseks kui Napoleoni väed Moskvasse tulid ja ta suursugune perekond ühe kindrali elama võttsid kes väidetavalt armunud esiemasse. Kuid tegelikkuses võttis lihtsalt üks prantslane kasutada ühte vaest linna jäänud juudi tüdrukut. Veel saam teada, et Tema ema on domineeriv ja ei salli, et Isebel kedagi teist armastab, seega kui ta räägib, et on uhke juut isapoolelt siis ema üritab kohe tema arvamust Isebellise mahakiskuda rääkides kuidas ta terroriseeris teda ähvardades enesetappuga olles mitmes afääris , õnnetutes äritehingutes ja kaardimänguvõlgades, tihti tuli öösel isa Isebeli tuppa ja kallistades ja nuttes nagu ütleks ta hüvasti. Lõppude lõpuks on ema tuksi keeranud ka ta kalverikarjääri peletades ära potsentsiaalse mehe kes teda
Sel ajal aga ei tohtinud surmaotsuseid täide viia. Samas oli just Sokrates surma mõistetud ning ta pidi mürgikarikast jooma, mis laeva tagasi tulekuni edasi lükkus- tervelt 30 põevaks. Selle aja jooksul oli Sokrates luuletama hakanud. Järgmisel päeval läksid Martin Justus ja Isabella(Isebel) jalutama randa, et rääkima. Tüdruk ütles, et armastab ja vihkab oma ema. Ema oli olnud vast tüdruku klaveriõpingutele. Hiljem viis Isebel Martin Justuse ühte majja, kus tüdruk klaverit harjutamas käis ning mängid Justusele ,,Pavaan surnud printsessile". Varsti jäid nad Kadrioru korterisse üüseks. Kuid Isebeli ema tuli sinna tüdrukut otsima, kuid majas olijad ei vastanud. Isebeli ema oli ka naabritelt küsinud ning nood olid vastanud, et pole kedagi näinud. Siis oli Justus Isebele taksoga koju saatnud ema ootama. Ise oloi ta jalutama läinud ning mõelnud, mis saab
Justus valetab naisele ja tütrele, saadab neile kaardi vastu ja ütleb, et kõik ikka sama viisi, käib ka rutiinselt samu asju tegemas, et naabrid ei kahtlustaks midagi. Kohtuvad salaja Isabelliga. Käivad palju väljasõitudel. Ei hooli enam , kui tuttavad peaksid nägema. Unelevad kogu aeg. Isebeli ema tuleb teda otsima, jäävad peaaegu vahele, kuid ema ei aima midagi. Kohtuvad ikka korteris, ühel õhtul Isebel teeb Justusele süüa. Justus ei taha, et 30 päeva nii kiiresti lähex, sest aega on veel 20 päeva. Ta on Isebelli armunud ja mõtleb, mida oma naise ja tütrega teha. Ptk.7 Justus ja Isebel on rannas, tülitsevad. Justus otsustab Isebelli enda juurde koju viia. Isebellile meeldib seal, tunneb end nagu kodus, Astridi pildi kohta ütleb, et kardab teda. Veedavad öö koos, siis ajab Justus ta minema, sest kardab ,et naabrid näevad midagi. Hommikul räägib
Justus valetab naisele ja tütrele, saadab neile kaardi vastu ja ütleb, et kõik ikka sama viisi, käib ka rutiinselt samu asju tegemas, et naabrid ei kahtlustaks midagi. Kohtuvad salaja Isabelliga. Käivad palju väljasõitudel. Ei hooli enam , kui tuttavad peaksid nägema. Unelevad kogu aeg. Isebeli ema tuleb teda otsima, jäävad peaaegu vahele, kuid ema ei aima midagi. Kohtuvad ikka korteris, ühel õhtul Isebel teeb Justusele süüa. Justus ei taha, et 30 päeva nii kiiresti lähex, sest aega on veel 20 päeva. Ta on Isebelli armunud ja mõtleb, mida oma naise ja tütrega teha. Ptk.7 Justus ja Isebel on rannas, tülitsevad. Justus otsustab Isebelli enda juurde koju viia. Isebellile meeldib seal, tunneb end nagu kodus, Astridi pildi kohta ütleb, et kardab teda. Veedavad öö koos, siis ajab Justus ta minema, sest kardab ,et naabrid näevad midagi. Hommikul räägib
Tänaval kohtub Martin Isebellega, kelle vanemaid ta juba varasemalt teadis. Nende vahel sõlmub poolsõnatu kokkulepe olla koos 30 päeva nagu Delose ohvrilaeva retk. Martini ja Isebelli vahel on tüli- järgmisel päeval selgub, et Isebel on endalt elu võtnud. Martin sõidab pere juurde ja tunnistab tütrele, mis on vahepeal toimunud. 6. probleemistik · Õpetaja ja õpilase vaheline seis. · Isebel ei sallinud oma ema, sest ta ei lubanud tal vabalt elada. · Martini ja ta naise suhted.
Isabella on 20 aastane ilus neiu kelle ema peab väikest nurgapoodi ning isa on tal surnud. Isabella ise armastab muusikat ja on hea klaverikunstnik. Isabella on pooleldi juut ning ta ema väidab, et ka Prantslane. Justusel ja Isebelil tekib armusuhe ning nad mõlemad elavad fantaasiais kus 30- päeva pärast lahkub ohvrilaev Delose saarele, nad leppisid kokku, et 30- päeva pärast nad enam ei suhtle ning nende illusioon lõppeb ning nad asuvad elama enda tavalist elu. Isebel on Martin Justusele nagu inspiratsiooniallikas, kuid samas ajab see tüdruk Justuse pea sassi. Justus ei suuda ikka veel enda töö juurde asuda. Isabella valetas enda emale et Martin Justus aitab tal klaverit õppida kuigi tegelikult oli see ettekääne Justusega koos aja veetmiseks. Kõik on väga ilus ning Martin on Isebeli armunud, kuid järsku kuuleb Martin külapoest et mustlasneiu on surnud, Martin ei suutnud seda uskuda kuid samas pani see teda mõtlema,
.nad hakkavad salaja kohtuma ja lepivad kokku jalutuskäigu järgmisel päeva. Justus teab, millest järgmisel hommikul kirjutada, sai Isabellalt . ning selle kestel räägib Isabella oma elust ehk isa enesetapust, armastus-vihkamise suhtest emaga ning et talle ei meeldi ta ema, sest too piirab teda liiga palju. kuidas tal oli võimalus muusika koolidesse minna ,aga ema ei lasknud teda Ta vihjab oma jutus enesetapule, ent Martin ei saa sellest aru,ta tunneb end olevat Isebel. Miski tõmbab neid kahte teineteise poole ning nende armupesaks saab Kadrioru korter, kus Isebel oma klaverimängu ajutiselt harjutab, mida ta hoiab, kuni omanikud puhkusel on.Isabella valetab emale et Justus õpetab teda klaveritmängima. Isabella mängib Justusele, mispeale Justus tunneb, et on armunud ning nad veedavad oma esimese öö koos. Nad lepivad kokku, et nende suhe kestab 30 päeva, nagu Delosele sõitev ohvrilaev, mis Sokratesele 30 päeva armuaega andis enne tema surma
naistki muuta ei saanud ja see tütartki kasvatas, nagu tahtis... 3. Jah, martin Justusel oli see teadlik eskapism lomekümneks päevaks- pagemine reaalelu eest, ummikusse jooksnud tööst, hangunud perekonnaelust, isoleeritusest, üksindusest. Ja oma moraalitunde uinutamiseks kasutas ta seda poeetilist visiooni Delosele sõitvast laevast, mille Isebel oli esile mananud ja mis kolmekümne päeva looksul pidi laskma valitseda elu. 4.,,Kompromissiks ei saa mind keegi sundida," ütles Isebel uhkelt. ,,Elu ise sunnib sind, su oma reaalsus," arvas Martin. 5.Ma olen liiga nõrk Sokratese ultimatiivset hinge nõuet töitma, ma tunnustan inimese hinge seost kehaga, instinkte, küll mitte nendele alistumist, aga ka mitte nende puritaanlikku allasurumist, vaba äratundmist, et lõpuks on jäädav siiski vaimsus... 6. Ta on unustanud vana, kristliku filosoofi Pascali hoiatuse (pateetiliselt): Iga inimese hing on tema kindlus
1) Iseloomusta romaani kahte peategelast Martin Justus on üle 40-ne ajalooõpetaja, keda on ootamas ametikõrgendus õpetajast inspektoriks. Nooruses on ta elanud üsna boheemlikku elu, ka koolis vastandub ta teiste õpetajatega oma vabamõtlemises. Boheemlusele tegi ta siiski lõpuks lõpu, lõpetas ülikooliõpingud, asus ametisse ja lõi pere, tal on naine ja tütar. Naisega on suhted jahenenud, kuid tütart peab ta kalliks. Isabella või õigemini küll Isebel, on noor juuditar, kellel Martin Justuse meelest on sügavate kompleksidega iseloom, kes on sarkastiline, heitlik aga naiselik. Martin nimetab neiut ka sofistiks, sest Isabella põlgab mõistuse ületähtsustamist, kõige mõistusega võtmist.Ta elab koos emaga, isa on surnud. Isebel on andekas pianist. Kuid tema andekuse edasi arendamist pidurdas ja takistas tema klammerduv ema. Ta armastas väga oma isa, kannatab õnnetu lapsepõlve ja vanemate vaheliste
"sotsiaalne konventsionaalsus" (ühiskondlikult kombekohane)? 3. Milline on Martin Justuse vaatepunkt tekkinud olukorrale Isebeliga ning millest tingituna teeb ta valiku? Analüüsi. 4. Mis hetkest muutub hingeülenduse otsing mugandumiseks? Analüüsi. 1. Sokrates ja Isabel kohtuvad jalutuskäigu ajal ning neil tekib koheselt väga sügav ja intiimne vestlus. Miski tõmbab neid kahte teineteise poole ning nende armupesaks saab Kadrioru korter, kus Isebel oma klaverimängu ajutiselt harjutab. Nad lepivad kokku, et nende suhe kestab 30 päeva, nagu Delosele sõitev ohvrilaev, mis Sokratesele 30 päeva armuaega andis enne tema surma. Aga pärast seda, kui Kadrioru korteri omanikud tagasi tulevad ning nad saavad esimest korda kokku Martini kodus, siis tulevad välja selle lühisuhte mõrad. Martin lõpetab suhte, kuid Isabel lõpetab oma elutee ennast isa püssist maha lastes. http://et.wikipedia.org/wiki/Sokrates 2
Suur vahe on muidugi selles, et praegustel noortel on palju suurem võimalus kasutada erinevaid tehnilisi vahendeid ning vidinaid, aga kindlasti on igal uuel põlvkonnal midagi uut, mis eelmisel põlvkonnal puudus. Üldiselt on iga põlvkonna noorte huvid ja tegevused ikkagi sarnased. Kõik tahavad pidutseda, sõpradega olla ning sotsialiseeruda. Raskem on aga neil, kes teistega samu väärtuseid ei jaga. Nii juhtus Gert Helbemäe raamatus „Ohvrilaev“, kus üks peategelastest Isebel endalt elu võttis, sest ta ei leidnud endale mõttekaaslasi. Väärtushinnangud on võivad küll olla sarnased, kuid paiknevad need siiski igaühel erinevas järjekorras. Vahe tuleneb sellest, et mitte kellegi elukeskkond, pere- ja sõprussuhted pole ühesugused. Vaatamata kõigele on aga valdava enamuse jaoks siiski eesotsas moraalsed ja vaimsed väärtused. Kõrgelt hinnatakse oma lähedasi, teadmisi ja kindlat töökohta. Kõik väärtushinnangud
teistele haiget. 2. Alaidee: Kahe keerulise inimese vahel tekivad sügavad tunded, millest hiljem on raske lahti öelda. Nad on teadlikud, et nende vaheline armastus on keelatud. Mitte kumbki ei pööra tähelepanu tagajärgedele, mis võivad traagilised olla. Näide: Gert Helbemäe ,,Ohvrilaev" on teos, kus armastajad ja kannatajad on keskealine kooliõpetaja Martin Justus, kes täidab nii abikaasa kui ka isa rolli, ning juudineiu Isebel. Suhte purunedes kaob Isebelil igasugune lootus parema tuleviku suhtes, ta murdub ning sooritab enesetapu. Järeldus: Kui inimeste vahel tekib armastus, siis tihtipeale armunud ei mõtle tulevikule, mis võib kaasa tuua õnnetust. 3. Alaidee: Väga paljudel inimestel on erinevad eesmärgid, väärtused ja hinnangud, mis võivad kahe inimese vahel tekitada konflikte. Näide: A. H. Tammsaare romaanis ,,Tõde ja õigus" said oma armastatu pärast kurvastada just naised
lähevad Narva-Jõesuusse puhkama, aga Justus otsustab jääda linna,et kirjutada lõpuni oma pooleliolev elulooraamat Sokratesest. Kirjutamisega jõudis ta niikaugele, et Sokrates oli mõistetud surma ning tema hukkamine pidi toimuma kolmekümne päeva pärast, kui ohvrilaev Delose saarelt tagasi jõuab. Justust huvitas, mida Sokrates nende kolmekümne päeva jooksul mõtles ja tundis. Mõtete kogumiseks läks ta välja jalutama. Jalutuskäigul kohtas ta juudi tüdrukut nimega Isebel. Isebeli unistus oli saada kuulsaks pianistiks, kuid selle võimaluse rikkus ära tema ema ning nüüd olid ta laste klaveriõpetaja. Talle ei meeldinud lapsi õpetada, sest lapsed ei tahtnud õppida ega võtnud asja tõsiselt. Martin rääkis Isebelile poolelijäänud raamatust ja kirjutamisraskustest. Isebel tegi Justusele ettepaneku pühendada 30 päeva armastusele. Nad hakkasid iga päev kohtuma ja veetsid öid ühes Kadrioru majas, mida Isebel võis kasutada
Ta jääbraskustesse Sokaratese viimaste elupäevade mõtestamisega. Oma elu viimaseid päevi ei pühenda Sokrates mitte mõistuse, vaid muusade teenimisele. M.Justus armub äkitselt noorde klaverimängijasse Isebeli hetkel, kui viimane on teinud otsuse oma elu lõpetada. Justuse "Ohvrilaeva" teekonna mõjul lükkab temagi oma kohtuotsuse 30 päeva edasi. Justusel pole jõudu loobuda oma senisest elust ja tulevasest karjäärist, temas jääb peale ikkagi mõistuseinimene. Isebel sooritab enesetapu veel enne kui 30 päeva on möödas. Justus pöördub oma endise elu juurde tagasi. "Ohvrilaev" ei ole hinnanguline romaan. Justuse valikut ei mõisteta hukka. Romaan rõhutab elu hingelise poole tähtsust vaimuharimise kõrval. Ilmar Laaban (1921 -2000) ..onvastuolulineluuletaja,oli jubavarakultsihiteadlik sürrealist.Temaluulekogu"Ankruketilõpp on laulu algus", on esimene sürrealistlik luulekogu Eesti kirjanduses. Luulekogu maailm on
noormeest ja neiut Delose saarele tänutäheks selle eest, et Theseus tappis Kreeta saarel labürindis elava Minotauruse. Laeva äraolekul Ateenast ei lubanud komme, mis oli saanud seaduseks, täide saata ühtegi surmaotsust. Seda, millal laev tagasi tagasi jõuab, ei teatud kunagi, sest see sõltus tuultest. Sokratese puhul kulus selleks 30 päeva. Ta pidi oma surma 30 päeva ootama. Romaanis kohtab Martin Justus tänaval Isebeli, kellega nad koos mere äärde lähevad. Isebel on pianist, kuid annab klaveritunde. Nad vestlevad ja jutt läheb Sokratesele. Isebel on kriitiline mõistuse suhtes, kuna see hävitab inimese vaimsuse, tunnete ja hingelisuse saladuse. Nad kõnnivad mere äärde, kus purjekas teele läheb. Martin ütleb, et see oleks võinud olla Delose laev, mis läheb teele, ni et 30 päeva on ees ainult elu, mitte surm. Martin kõhkleb nende suhtes ja püüab Sokratese sõnadest käitumisjuhiseid leida, kuid kohtub siiski lõpuks naisega
Isabellat puudutavad need sõnad väga tugevalt ning ta teeb ettepaneku veel kohtuda. Martin on kõhklev, kuna nende suhet võidaks vääriti mõista. Ta püüab asjatult Sokratese sõnadest käitumisjuhiseid leida, kuid otsustab viimaks siiski Isabellaga uuesti kohtuda. Nad lähevad Pirita randa, Isabella räägib talle endast ja oma perekonnast, tunnistades, et tema õige nimi on Isebel ilusa kuid õela mässumeelse Iisraeli kuningatütre järgi, kes jumalateotuse eest surma mõisteti. Oma ema ta armastab, kuid samas vihkab, sest ema püüab oma armukadeda omamisjanuse armastusega tütart enda külge siduda ega toeta tema eneseteostust muusikuna. Isebel jumaldab oma revolutsiooni ja kodusõja keerises tüüfusse surnud isa ning süüdistab ema selles, et ta armukadedusest püüab isa mälestusele varju heita, süüdistades
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
