veetma. Ühel õhtul, kui nad rannas päikeseloojangut vaatavad, läheb sadamast teele üks purjekas. Justus ütleb nagu muuseas, et laev sõidab Delose saarele ja kolmekümne päeva pärast jõuab laev tagasi ning vahepeal on ilmalik kohus kaotanud oma võimu. Ei ole surma, on ainult elu. Kuna aimasin, et selle lause taga on tõenäoliselt midagi rohkemat, siis uurisin Delose saare ja laeva kohta Googlest ning sain teada, et kreeklaste vana tava järgi ei tohtinud Ateenast ohvrianniga Delose saarele saadetud laeva retke ajal ühtki surmanuhtlust täide viia. Ehk ka Sokrates ootas 30 päeva surmaotsuse täideviimist. Ka Isebel ja Martin lubasid endale 30-päevast n.ö armulugu. Kuid kui lõpuks Martin asjale lõpu tegi, siis järgmine päev jõudis temani uudis, et Isebel on teinud enesetapu. Teoses tundsin ära minule iseloomulikke jooni ära mõlemas peategelases. Isebel leidis, et võib-olla
Romaani sisuks on 1930. aasta paiku Tallinnas Kalamajas hargnev armastuslugu noore juudi ttarlapse ja keskealise koolipetaja vahel. Teose juhtkujund prit Kreeka mtoloogiast kreeklaste vana tava jrgi ei tohtinud Ateenast ohvrianniga Delose saarele saadetud laeva retke ajal htki surmanuhtlust tide viia. Peategelane Martin Justus on 45-aastane gmnaasiumi ajaloopetaja, ta on prast noorusaastate pinguid Peterburis ning Vabadussjas osalemist mnda aega elanud sna boheemlikku elu, elatudes klaverimngust kinodes ja lokaalides, kuid siis ennast n- ksile vtnud, likooli lpetanud ja abiellunud kena kuid vikekodanliku naisega, kellega tal on nd 16-aastane ttar, kelle ema meenutav keskprasus ning isikupratus isale muret teeb.
põllusüsteem. Sellest ajast on tuntud esimesed ribapõllud. Põllud jagati ribadeks, et iga talu saaks võrdselt paremat ja kehvemat maad,sest maad polnud viljakad. Igal aastal oli vilja all üks põlluosa ja teine osa(ehk kesa) puhkas. Kesa kasutati sel ajal ilmselt ka karjamaana ning ühtlasi väetas loomasõnnik mulda. 15)RIKASAARE RELVALEID Leiti 54 odaotsa ja 7 võitlusnuga. Relvad võidi maha matta 3´me maakonna vahelise lepingu sõlmimisel. Tegemist võis ka olla ohvrianniga omaaegsesse veekogusse. 16)SÕJALISED KONFLIKTID NAABRITEGA Ingvari sõjakäik-ca aastal 600 tegid Rootslased sõjaretke Eestisse, peeti maha lahing mererannal, kuningas Ingvar tapeti ja ta on maetud ,,Kivi kõrvale" I Vabadusvõitlus-1030 vallutas Kiievi-Vene Kagu-Eesti ja rajas tartu kohale Jurjevi linnuse.1060 maksustas Kiievi-Vene ära sossoliteks nimetatud eesti hõimud, kes aga 1061 Jurjevi tagasi võtsid ja venelased Pihkvasse ajasid Sigtuna ründamine-1187
Romaan räägib 1930. aasta paiku Tallinnas Kalamajas hargnevast armastusloost noore juudi tütarlapse ja keskealise kooliõpetaja vahel. Teose juhtkujund on pärit Kreeka mütoloogiast kreeklaste vana tava järgi ei tohtinud Ateenast ohvrianniga Delose saarele saadetud laeva retke ajal ühtki surmanuhtlust täide viia. Arhitektuur Muistsed kreeklased armastasid ilu. Nad soovisid, et ehitised ja tarbeesemed oleksid kaunid ja tasakaalustatud. Kujundajad mõtlesid sellele, kuidas täita tühjad pinnad kaunistustega nii, et neid saaks sobival hulgal. Funktsionalism ja Konstruktivismi ajajärk on mööda saanud ning üha rohkem kõnetab
Lahke rahuarmastav jumal, kes oli populaarne nii taevas kui ka maa peal. Koos Athenaga oli ta tähtis Ateena linnas. Mõlemad kaitsesid käsitööd ja kunsti, mis olid põlluharimise kõrval tsivilisatsiooni alustugedeks. 12. Hestia (Vesta). Zeusi õde, neitsilik jumalanna.Pole väljakujundatud isikupära ja ta ei etenda müütides mingit osa. Oli kodukoldejumalanna, kodu sümbol, mille ümber tuli kanda vastsündinud last, enne kui too võidi perekonda vastu võtta. Iga eine algas ja lõppes ohvrianniga Hestiale. Igal linnal oli Hestiale pühendatud avalik kolle, kus põles igavene tuli. Roomas valvasid tuld kuus preestrinnat, keda kutsuti Vesta neitsiteks. Väiksemad Olümpose jumalad Väiksematest jumalatest on tähtsaim Eros (rooma Amor).Hesiodos kirjutab, et Eros on kõige kaunim jumalaist.Ta oli Aphrodite poeg..Tema suurimaks auks on see, et ta ei tee kellelegi halba ega luba seda ka teistel teha, sundus ei pääse kunagi tema lähedale
Osava sepana ainsana kreeka antiikseist jumalaist on teda kujutatud töötamas. Hestia (Vesta) 14 Hestia oli Kronose ja Rhea tütar, neitsilik koldetule ja perekonna kodukolde jumalanna. Temal pole väljakujunenud isikupära ja ta ei etenda müütides mingit osa. Tema oli kodu sümbol, mille ümber tuli kanda vastusündinud last, enne kui too võidi perekonda vastu võtta. Iga eine algas ja lõppes ohvrianniga Hestiale. Igal linnal oli Hestiale pühendatud avalik kolle, kus põles igavene tuli, Kui kuskil rajati koloonia, siis sealgi süüdati igavene tuli Hestia auks. Roomas valvasid seda tuld kuus preestrinnat, keda kutsuti Vesta neitsideks Kasutatud kirjandus 15 www.miksike.ee www.vikipeedia.ee www.annaabi.com www.google.com 16
tsivilisatsiooni alustugedeks. Osava sepana ainsana kreeka antiikseist jumalaist on teda kujutatud töötamas. Hestia (Vesta) Hestia oli Kronose ja Rhea tütar, neitsilik koldetule ja perekonna kodukolde jumalanna. Temal pole väljakujunenud isikupära ja ta ei etenda müütides mingit osa. Tema oli kodu sümbol, mille ümber tuli kanda vastusündinud last, enne kui too võidi perekonda vastu võtta. Iga eine algas ja lõppes ohvrianniga Hestiale. Igal linnal oli Hestiale pühendatud avalik kolle, kus põles igavene tuli, Kui kuskil rajati koloonia, siis sealgi süüdati igavene tuli Hestia auks. Roomas valvasid seda tuld kuus preestrinnat, keda kutsuti Vesta neitsideks Kasutatud kirjandus www.miksike.ee www.vikipeedia.ee www.annaabi.com www.google.com
ega seda keegi soovinudki. Hades oli halastamatu, järeleandmatu, kuid õiglane, kardetud, kuid mitte õel jumal. Hades oli surmajumal, aga mitte surm ise. Kunstis on teda kujutatud röövimas. Hestia Hestia oli Kronose ja Rhea tütar, neitsilik koldetule ja perekonna kodukolde jumalanna. Hestia omadusteks on neitsilikkus ja kodus viibimine, kodune iseloom. Iga eine algas ja lõppes ohvrianniga Hestiale. Igas linnas oli pühendatud talle kolle, kus põles igavene tuli. Kodukolle oli ühtlasi tema kultusepaik, kus ohverdati talle osa toidust. Hestiat peeti ka riigikolde jumalannaks. Ta oli lihtne, vähenõudlik ja tagasihoidlik, Hestiat peeti üheks armastatuimaks jumalannaks. Ta ei olnud huvitatud oma jumala staatusest ja tahtis sellest lahti öelda. Temast sai ainult veidi vähem jumal. Tema staatus ei kadunud täielikult. Hestia sümboliserib pühakute ja tavainimeste liitu
Tema oli kodukoldejumalanna, mille ümber tuli kanda vastsündinud last, enne kui too võidi perekonda vastu võtta. Surelikud armastasid teda kõige rohkem. Kodukolle oli ühtlasi tema kultusepaik, seal ohverdati talle osa toidust ning iga eine algas ja lõppes ohvrianniga Hestiale. Hestiale pühendatud kolle oli igal linnal ning tuld valvasid Roomas kuus preestrinnat, keda kutsuti Vesta neitsiteks. Sümboliks on tal kodu. Hera Hera (Juno) oli vanakreeka mütoloogias kõrgeim jumalanna ning teda kasvatasid üles titaanid Okeanos ja Tethys
Hephaistos selle tseremoonia jumal. 12 Hestia (Vesta) Hestia oli Zeusi õde ja nagu Athena ja Artemis neitsilik jumal. Temal pole väljakujundatud isikupära ja ta ei etenda müütides mingit osa. Tema oli kodukoldejumalanna, kodu sümbol, mille ümber tuli kanda vastsündinud last, enne kui too võidi perekonda vastu võtta. Iga eine algas ja lõppes ohvrianniga Hestiale. Igal linnal oli Hestiale pühendatud avalik kolle, kus põles igavene tuli. Roomas valvasid seda tuld kuus preestrinnat, keda kutsuti Vesta neitsiteks. 13 Kasutatud materjal Tekst: · E.Hamilton ,,Antiikmütoloogia" (lk 19-30) Pildid: · http://etc.usf.edu/clipart/1400/1447/zeus_1_lg.gif · http://www.tapestryofbronze.com/hera_2_md.gif
jumal. Temal pole väljakujunenud isikupära ja ta ei etenda müütides mingit osa. Tema oli kodukoldejumalanna, kodu sümbol, mille ümber tuli kanda vastsündinud last, enne kui too võidi perekonda vastu võtta. Iga eine algas ja lõppes ohvrianniga Hestiale. "Hestia, kõigis kodudes, nii maal kui taevas, on sinu vastu suurim austus, sest et sulle pakutakse hüva veini iga pidustuse algul, lõpul. Iial ilma sinuta ei võeta ühtki einet." Igal linnal oli Hestiale pühendatud avalik kolle, kus põles igavene tuli. Kui kuskil rajati koloonia, siis sealgi süüdati igavene tuli
jumal. Hestia (Vesta) Hestia oli Zeusi õde ja nagu Athena ja Artemis, neitsilik jumal. Te m al pole väljakujundatud isikupära ja ta ei eten d a müütide s mingit osa. Te m a oli kodukold e Jumalann a, kodu s ü m b ol, mille ümb er tuli kanda vastsündinud last, enn e kui too võidid per ek o n d a vastu võtta. Iga ein e algas ja lõpp e s ohvrianniga Hestiale . Igal linnal oli Hestiale p üh en d atud avalik kolle , kus põle s igaven e tuli. Roo m a s valvasid sed a tuld kuus pre e strinnat, keda kutsuti Vesta neitsiteks. 14 Kasutatud kirjanuds Edith Hamilton ,,Antiikmütoloo gia'' lk. 19 30 15
halastamatu, järelandmatu, kuid õiglane; kardetud, kuid mitte õel jumal. Kunstis on teda kujutatud röövimas. Hadese naine oli Persephone kelle ta röövis maa pealt ja tegi allilma kuningannaks.Hades oli surmajumal, mitte aga surm ise; viimast kutsusid kreeklased Thanatoseks ja roomlased Orcueks. Hestia Hestia oli Kronose ja Rhea tütar, neitsilik koldetule ja perekonna kodukolde jumalanna. Hestia omadusteks on neitsilikkus ja kodus viibimine, kodune iseloom. Iga eine algas ja lõppes ohvrianniga Hestiale. Igas linnas oli pühendatud talle kolle, kus põles igavene tuli. Kodukolle oli ühtlasi tema kultusepaik, kus ohverdati talle osa toidust. Hestiat peeti ka riigikolde jumalannaks. Ta oli lihtne, vähenõudlik ja tagasihoidlik, Hestiat peeti üheks armastatuimaks jumalannaks. Ta ei olnud huvitatud oma jumala staatusest ja tahtis sellest lahti öelda. Temast sai ainult veidi vähem jumal. Tema staatus ei kadunud täielikult. Hestia sümboliserib pühakute ja tavainimeste liitu.
sepatöö, Athena kudujate-ketrajate patrooniks. Kui toimus laste pidulik vastuvõtmine linnakodanike hulka, oli Hephaistos selle tseremoonia jumal. Hestia (Vesta) Hestia oli Zeusi õde ja nagu Athena ja Artemis neitsilik jumal. Temal pole väljakujunenud isikupära ja ta ei etenda müütides mingit osa. Tema oli kodukoldejumalanna, kodu sümbol, mille ümber tuli kanda vastsündinud last, enne kui too võidi perekonda vastu võtta. Iga eine algas ja lõppes ohvrianniga Hestiale. "Hestia, kõigis kodudes, nii maal kui taevas, on sinu vastu suurim austus, sest et sulle pakutakse hüva veini iga pidustuse algul, lõpul. Iial ilma sinuta ei võeta ühtki einet." Igal linnal oli Hestiale pühendatud avalik kolle, kus põles igavene tuli. Kui kuskil rajati koloonia, siis sealgi süüdati igavene tuli Hestia auks.
sepatöö, Athena kudujate ketrajate patrooniks. Kui toimus laste pidulik vastuvõtmine linnakodanike hulka, oli Hephaistos selle tseremoonia jumal. Hestia (Vesta) Hestia oli Zeusi õde ja nagu Athena ja Artemis, neitsilik jumal. Temal pole väljakujundatud isikupära ja ta ei etenda müütides mingit osa. Tema oli kodukoldejumalanna, kodu sümbol, mille ümber tuli kanda vastsündinud last, enne kui too võidi perekonda vastu võtta. Iga eine algas ja lõppes ohvrianniga Hestiale. "Hestia, kõigis kodudes, nii maal kui taevas, on sinu vastu suurim austus, sest et sulle pakutakse hüva veini iga pidustuse algul, lõpul. Iial ilma sinuta ei võeta ühtki einet." Igal linnal oli Hestiale pühendatud avalik kolle, kus põles igavene tuli. Kui kuskil rajati koloonia, siis viisid kolonistid sütt kodulinna koldest uue linna koldesse, et sealgi süüdata igavene tuli Hestia auks. Roomas valvasid seda tuld kuus preestrinnat, keda kutsuti Vesta neitsiteks.
(Hamilton 1975:30) 13.Hestia Hestia oli Zeusi õde ja nagu Athena ja Artemis neitsilik jumal.(Hamilton 1975:30) Neitsiks jäi ta selle tõttu, kuna keeldus abiellumast Poseidoni ja Apolloniga.(Chaline 2005:47) Temal pole väljakujundatud isikupära ja ta ei etenda müütides mingit osa. Tema oli kodukoldejumalanna, kodu sümbol, mille ümber tuli kanda vastsündinud last, enne kui too võidi perekonda vastu võtta. Iga eine algas ja lõppes ohvrianniga Hestiale. "Hestia, kõigis kodudes, nii maal kui taevas, on sinu vastu suurim austus, sest et sulle pakutakse hüva veini iga pidustuse algul, lõpul. Iial ilma sinuta ei võeta ühtki einet."( Hamilton 1975:30) Hestiat kujutati noore loori kandva naisena, aga kreeka kunstis teda ei kohata, kuna kreeklased arvasid, et ta püsib alati koduse tulekolde juures.(Chaline 2005:47) Igal linnal
Algul Kaali meteoriidikraatrite väljal ja selle lähemas ümbruses, hiljem kogu Saaremaal, Muhus ning Lääne-Eestis. Selgus, et pihustunud meteoriidiaine levik on korrapäratu ja jaotunud võrdlemisi keerukateks väljadeks.5 2.4 Leiud Kaali Linnuse arheoloogilistel kaevamistel leiti peale muude esemete väike aare: kaks hõbedast kaelavõru ja kaks hõbedast käevõru 3-5. sajandist. Et nad linnuse kasutamisega ühte aega ei kuulu, tuleb oletada, et tegemist oli peitvara või ohvrianniga, just selle hõbevalgega, millest Lennart Meri nii kaasakiskuvalt räägib oma samanimelises raamatus.6 Kaali peakraatri ainulaadsust rõhutab omakorda seda ümbritsev salapärane võimas kivimüür, mille jäänused on arheoloogide tähelepanu köitnud uuringute algusest peale. 470 m pikkune ja 2,5 m laiune ringmüür ümber peakraatri valli on tunduvalt võimsam Saaremaa suurematestki kiviaedadest. Väga suured - kuni poolteisemeetrise läbimõõduga olid ka kivid ses müüris. Sellise
7.-8. Sajandil oli välja kujunenud võimas kaubateedevõrgustik, mida kasutasid ja valitsesid eeskätt viikingid. Kõige tähtsamad kaubateed otseselt Eestit ei läbinud. *Viikingiajastu oli siiski üsna rahutu, seda tõestavad tollal arvukad linnused nagu Viljandi, Tartu, Iru, Rõuge. *Rahututele oludele viitavad ka rohked peitleiud. Leitud on rauast relvi, pronksist ja hõbedast ehteid jm. Paljudel juhtudel on tehu ohvrianniga. Viikingiaja hõbevarad olid enamasti peidetud elamute lähedusse. *Enamik talusid ja külasid paiknesid linnustest eemal, põldude keskel. Sel ajal mindi üle ka kaheväljasüsteemile. *Rooma rauaaja lõppedes oli hakanud kaduma ka tarandkalmudesse matmise komme, tarandite asemele tulid ebakorrapärased kirikuhelikud ja panustesse ilmusid relvad. See kõik viitab sõjakamatele ja segasematele oludele. *Relvastus ka täiustus. Ratsavarustusse ilmusid jalused, pikemaks ja raskemaks
Tiivulised sandaalid, tiivad kübaral, Z käskjälg. Kõige nutikam, kavalaim jumalaist, varas. Kaubandus-, turujumal, kaupmeeste kaitsja. Surnute pidulik teejuht. Sümbolid: lüüra ARES - MARS Sõjajumal, Z ja H põlgasid teda. Tapahimuline. Sümbolid: raisakull, koer. HEPHAISTOS - VULCANUS Tulejumal, inetu lonkur. Sepp, relvameister. Rahuarmastav jumal. Kaitses käsitööd ja kunsti. HESTIA - VESTA Üks kolmest neitsi-jumalannadest. Kodukoldejumalanna, kodu sümbol. Eine algas ja lõppes ohvrianniga talle. "ALLMAAILM" Allmaailma valitsejaks on Hades ja tema kuninganna Persephone. Tee allmaailma läks algupäraste müütide põhjal üle maa serva teiselepoole Okeanust. Hiljem muutusid pääsudeks allmaailma ka koopad ja sügavad järved. Allmaailma osadeks peeti Tartarost ja Erebost. Tartaros kui sügavik, surnute vangla ja Erebos kui põrgu sissekäik. Allmaailm pidi olema hämar koht, kus ei eksisteeri midagi ja puudub reaalsus. See oli Homerose seisukoht. Allmaailm pidi alguse
Tedre, J. Peegel, I. Sarv, I. Rüütel. 1927. loodi Eesti Rahvaluule Arhiiv, kuhu koondati kõik kogud. 7. Mets ja vesi eesti rahvausus (I.Paulson) Mets ja vetevald oma salapäraste, vägevate jõudude ja olevustega moodustab talupoja elus n-ö välise, võõra ja vaenuliku ringi, mis piirab maad hariva inimese „sisemise” elu-elamiseringi (kultuurmaad). Mets: Mets on eesti rahvausus inimese-sarnane olevus, sõbralik. Metsa pidi austama ja teda teretama ja paluma (või ka ohvrianniga), et metsasolijaga midagi ei juhtuks, et saaki saaks (nt marjad, seened, loomad vm mille järgi sinna mindi). Mets oli sõber, sest sealt sai toidust ja ehitust ja ka varjupaika, kui vaja. Animatistlik suhtumine loodusesse ei andnud metsale mingit kindlat kuju, ta oli lihtsalt mets. Metsas elavad metsahaldjad (vaimud, härrad, jmt), kes vastavalt inimese enda isikule vastavalt käitusid (kui paha inimene, siis eksitasid metsa v karistasid, kui hea, siis aitasid vms)
Tedre, J. Peegel, I. Sarv, I. Rüütel. 1927. loodi Eesti Rahvaluule Arhiiv, kuhu koondati kõik kogud. 7. Mets ja vesi eesti rahvausus (I.Paulson) Mets ja vetevald oma salapäraste, vägevate jõudude ja olevustega moodustab talupoja elus n-ö välise, võõra ja vaenuliku ringi, mis piirab maad hariva inimese ,,sisemise" elu-elamiseringi (kultuurmaad). Mets: Mets on eesti rahvausus inimese-sarnane olevus, sõbralik. Metsa pidi austama ja teda teretama ja paluma (või ka ohvrianniga), et metsasolijaga midagi ei juhtuks, et saaki saaks (nt marjad, seened, loomad vm mille järgi sinna mindi). Mets oli sõber, sest sealt sai toidust ja ehitust ja ka varjupaika, kui vaja. Animatistlik suhtumine loodusesse ei andnud metsale mingit kindlat kuju, ta oli lihtsalt mets. Metsas elavad metsahaldjad (vaimud, härrad, jmt), kes vastavalt inimese enda isikule vastavalt käitusid (kui paha inimene, siis eksitasid metsa v karistasid, kui hea, siis aitasid vms)
2. müüt: Zeus viskas Heph. alla kui viimane Herat kaitses. (Miltoni värsid). Arvati, et Heph. sepatööd põhjustavad vulkaanipurskeid. Iliases on Heph naine üks graatsia, Odüsseias Aphrodite. Oli tähtis jumal linnaelus, sepatöö patroon. Kui oli laste vastuvõtmise tseremoonia linnakodanike hulka, siis oli Heph jumal. HESTIA VESTA Üks kolmest neitsijumalannadest. Kodukoldejumalanna, kodu sümbol. Eine algas ja lõppes ohvrianniga talle. Avalik kolle igas linnas. (6 Vesta neitsit Roomas) Vesta ei etenda müütides mingit osa. 2. pilet ALLMAAILM Hades ja tema naine Persephone valitsejad. Ilias: Allilm on maa salapaikades, Odüsseia: tee sinna üle maa serva teisel pool Okeanost. Allilma osad Tartaros ja Erebos. Tartaros: kõige sügavam osa, Maa poegade vangla; Erebos: paik, kuhu saabuvad surnud peale hingeheitmist. Homeros: hämar, varjuline paik, sarnaneb unenäole. Hilisemad poeedid:
2. müüt: Zeus viskas Heph. alla kui viimane Herat kaitses. (Miltoni värsid). Arvati, et Heph. sepatööd põhjustavad vulkaanipurskeid. Iliases on Heph naine üks graatsia, Odüsseias Aphrodite. Oli tähtis jumal linnaelus, sepatöö patroon. Kui oli laste vastuvõtmise tseremoonia linnakodanike hulka, siis oli Heph jumal. HESTIA – VESTA Üks kolmest neitsi-jumalannadest. Kodukoldejumalanna, kodu sümbol. Eine algas ja lõppes ohvrianniga talle. Avalik kolle igas linnas. (6 Vesta neitsit Roomas) Vesta ei etenda müütides mingit osa. ALLMAAILM Hades ja tema naine Persephone valitsejad. Ilias: Allilm on maa salapaikades, Odüsseia: tee sinna üle maa serva teisel pool Okeanost. Allilma osad Tartaros ja Erebos. Tartaros: kõige sügavam osa, Maa poegade vangla; Erebos: paik, kuhu saabuvad surnud peale hingeheitmist. Homeros: hämar, varjuline paik, sarnaneb unenäole
Mirt, tuvi. Hermes – Zeusi ja Maia laps, Zeusi käskjalg. Kõige nutikam ja kavalam jumal, kaubandus- ja turujumal, kaupmeeste kaitsja. Pidulik teejuht. Ares – Zeusi ja Hera poeg. Tapahimuline, kuid argpüks. Liigub saatkonnaga, seal, kust nad üle käivad, puhkeb sõda. Raisakull. Hephaistos – Hera poeg, tulejumal. Inetu ja lombakas, aga lahke ja rahulik. Surematute töömees, relvameister ja sepp. Hestia – Zeusi õde, kodukoldejumalanna, kodu sümbol.Iga eine lõppes ja algas ohvrianniga Hestiale. Igal linnal oli Hestiale pühendatud avalik kolle, kus põles igavene tuli. Rooma jumalad Jupiter (Zeus) – peajumal, taeva-, vihma ja äikesejumal Juno (Hera) – taeva- ja abielujumalanna Neptunus (Poseidon) – merejumal Pluto (Hades) – allmaailmajumal Minerva (Athena) – tarkusejumalanna Apollon – valguse- ja ennustusjumal Diana (Artemis) – jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna
kuristiku eest. Arvatakse, et ka nimi Holden (to hold hoidma) on vihje soovile kaitsta mängivaid lapsi suureks kasvamise eest ja "suurte inimeste maailma" inetuse eest. 23 "Ohvrilaev" on Gert Helbemäe romaan (esmatrükk 1960 Lundis). Romaani sisuks on 1930. aasta paiku Tallinnas Kalamajas hargnev armastuslugu noore juudi tütarlapse ja keskealise kooliõpetaja vahel. Teose juhtkujund pärit Kreeka mütoloogiast kreeklaste vana tava järgi ei tohtinud Ateenast ohvrianniga Delose saarele saadetud laeva retke ajal ühtki surmanuhtlust täide viia. Peategelane Martin Justus on 45aastane gümnaasiumi ajalooõpetaja, ta on pärast noorusaastate õpinguid Peterburis ning Vabadussõjas osalemist mõnda aega elanud üsna boheemlikku elu, elatudes klaverimängust kinodes ja lokaalides, kuid siis ennast nö käsile võtnud, ülikooli lõpetanud ja abiellunud
annaabi.ee 
