purjetas laevaga ,,Argo" kuldvillakut otsima 2 ·Boiootias asuva Orchomenose valitseja Athamas jättis oma naise Nephele maha Boiootia pealinna Teeba printsessi Ino pärast. Naise ajas minema, kuid kaksikud Phiroxe ja Helle jättis endale. ·Ino vihkas oma kasulapsi ning tahtis neist lahti saada. 3 ·Hermes andis Nephelele jäära, kelle nahk oli puhtast kullast. ·Jäär päästis lapsed ohvrialtari juures ära. ·Jäär lendas Egeuse mere kohal ning pillas Helle vette. Helle uppus ära. Seda merd hakati nimetama Helle mereks. 4 ·Jäär maandus Kolchises. ·Phrixos jäi Kolchisesse elama ja sealne kuningas Aietes andis talle oma tüte Chalkiope naiseks. ·Phrixos overdas tänutäheks oma jäära Zeusile ning kinkis selle naha(kuldvillaku) Aietesele.
Pärast Nephele lahkumist, põud tuli maa peale. Kasuema Ino vihkas oma kasulapsi ja tahtis neid tappa.( tal oli kaks last Melikertes ja Learchos) Ta oli väga kaval ja sundis oraklil ütlemas rahvale, et tuleb Phrixose jumalatele ohverdada. Rahva sunnil pidi Athamas seda soovi täitma. Jäär Nephelen kuuldes seda, palus abi jumalatelt. Hermes andis talle jäära, kelle nahk oli puhtast kullast. Kui Phrixos oli toodud ohvrialtari juurde, laskis Nephele jäära lahti. See tormas altari juurde, haaras ohvriks määratud poissi ja tema õe ning kandis lapsed läbi õhu minema. Helle meri Jäär lendas kirdesse üle Egeuse mere. Kohal, kus Euroopat eraldab Aasiast kitsas väin, kukkus Helle jäära seljast merre ja uppus. Seda väina hakkasid kreeklased kutsuma Hellespontoseks ehk Helle mereks. ( tänapäeva nimetus on Dardanellid) Kuldvillak Jäär lendas edasi piki
Pergamoni altari Milo Venus Laokoon reljeefid Hellenistlik skulptuur muutus toretsevamaks, mõnedes töödes esines ülepakutud tundeid, teistes jällegi liialdatud looduslähedust. Usinalt hakati kopeerima vanemaid skulptuure; tänu nendele koopiatele teamegi paljusid kujusid, mis ise on hävinud või alles üles leidmata. Sel ajal loodud töödest on tuntuimad Pergamonis püstitatud suure ohvrialtari reljeefid oma võitlusstseenidega, 19. sajandi algul Melose saarelt leitud ilujumalanna kuju, mida leiupaiga järgi Milo Venuseks kutsutakse, samuti nn. Laokooni grupp. Selles tegelikult küll veidi vägivaldsena ja ülepakutuna tunduvas töös näeme Trooja preestrit Laokooni ja tema poegi, kelle merest tulnud maod olevat ära kägistanud. Skulptuur Vanimad meile tuntud skulptuurid pärinevad arhailisest ajastust. Need on veel küllalt
jõulisust. Teda võib pidada ka esimeseks hellenistlikuks skulptoriks. SKOPAS. MENAAD ( u. 330 e.m.a ). Koopia HELLENISTLIK SKULPTUUR Hellenistlik skulptuur muutus toretsevamaks, mõnedes töödes esines ülepakutud tundeid, teistes jällegi liialdatud looduslähedust. Usinalt hakati kopeerima vanemaid skulptuure; tänu nendele koopiatele teamegi paljusid kujusid, mis ise on hävinud või alles üles leidmata. Sel ajal loodud töödest on tuntuimad Pergamonis püstitatud suure ohvrialtari reljeefid oma võitlusstseenidega, 19. sajandi algul Melose saarelt leitud ilujumalanna kuju, mida leiupaiga järgi Milo Venuseks kutsutakse, samuti nn. Laokooni grupp. Selles tegelikult küll veidi vägivaldsena ja ülepakutuna tunduvas töös näeme Trooja preestrit Laokooni ja tema poegi, kelle merest tulnud maod olevat ära kägistanud. SUREV TITAAN. PERGAMONI ALTAR. MELOSE APHRODITE EHK MILO VENUS ( u. 130-120 e.m.a ) LAOKOON ( u. 150 e.m.a )
Tihedad olid nn. akti- alasti kujud. See võte võimaldas paremini kujutada harmoonilisi kehasid. Hellenistlik skulptuur Hellenistlik skulptuur muutus märksa toretsevamaks ning nii mõneski töös esines ülepakutud tundeid, teistes jällegi liialdatud looduslähedus. Usinalt hakati kopeerima vanemaid skulptuure ning tänu sellele teamegi tänapäeval mitmeid kujusid, mis ise on hävinud või veel üles leidmata. Hellenismiaja töödest tuntuimad on Pergamonis püstitatud suure ohvrialtari reljeefid oma võitlusstseenidega, 19.sajandi algul Melose saarelt leitud ilujumalanna kuju, mida leiupaiga järgi Milo Venuseks kutsutakse, samuti nn. Laokooni grupp. Vana-kreekas hinnati rohkem kõrgklassikat. Kõrgklassika tuntuimaks meistriks on tagantjärele kuulutatud Pheidias Ateena koolkonnast.Ateena koolkonna teine silmapaistev esindaja oli Myron .Pheidias oli noorem, kuid temalt on säilinud rohkem töid .Ühte Pheidiase tööd pidasid kreeklased maailmaimeks Zeusi kuju Olümpias
Teda võib pidada ka esimeseks hellenistlikuks skulptoriks. Hellenistlik skulptuur muutus toretsevamaks, mõnedes töödes esines ülepakutud tundeid, teistes jällegi liialdatud looduslähedust. Usinalt hakati kopeerima vanemaid skulptuure; tänu nendele koopiatele teamegi paljusid kujusid, mis ise on hävinud või alles üles leidmata. Nimelt paljud kreeka pronksskulptuurid on säilinud marmorkoopiatena. Sel ajal loodud töödest on tuntuimad Pergamonis püstitaud suure ohvrialtari reljeefid oma võitlusstseenidega, 19. sajandi algul Melose saarelt leitud armastusejumalanna kuju, mida leiupaiga järgi Milo Venuseks kutsutakse. Tõenäoliselt hoidis see armastusejumalanna Aphrodite oma vasakus käes Melose 5 sümbolit õuna. Samuti on tuntuim nn. Lakooni grupp. Selles tegelikult küll veidi vägivaldsena ja ülepakutuna tunduvas töös kujutatakse Trooja preestrit Lakooni ja
Lysippos hakkas oma skulptuure keset ruumi paigutama lõi oma kujud igast küljest vaatamiseks, mis tähendab, et ka seljaosa tuli välja töötada. Praxiteles - " Aphrodite" Lysippos "Kaapija" Hakkas tekkima hellenistlik kultuur. Hellenistlik skulptuur muutus toretsevamaks, osades töödes esines ülepakutud tundeid, teistest jälle liigne looduslähedus. Sel ajal loodud töödest on tuntuimad Pergamonis püstitatud suure ohvrialtari reljeefid oma võitlusstseenidega, 19. sajandi algul Melose saarelt leitud ilujumalanna kuju, mida leiupaiga järgi Milo Venuseks kutsutakse, samuti nn. Laokooni grupp. Selles tegelikult küll veidi vägivaldsena ja ülepakutuna tunduvas töös näeme Trooja preestrit Laokooni ja tema poegi, kelle merest tulnud maod olevat ära kägistanud. Esimeseks hellenismiajastu skulptoriks võib pidada Skopast, kelle tööd olid küllaltki ebaharilikud.
jõulisust. Teda võib pidada ka esimeseks hellenistlikuks skulptoriks. Hellenistlik skulptuur muutus toretsevamaks, mõnedes töödes esines ülepakutud tundeid, teistes jällegi liialdatud looduslähedust. Usinalt hakati kopeerima vanemaid skulptuure; tänu nendele koopiatele teamegi paljusid kujusid, mis ise on hävinud või alles üles leidmata. Sel ajal loodud töödest on tuntuimad Pergamonis püstitatud suure ohvrialtari reljeefid oma võitlusstseenidega, 19. sajandi algul Melose saarelt leitud ilujumalanna kuju, mida leiupaiga järgi Milo Venuseks kutsutakse, samuti nn. Laokooni grupp. Selles tegelikult küll veidi vägivaldsena ja ülepakutuna tunduvas töös näeme Trooja preestrit Laokooni ja tema poegi, kelle merest tulnud maod olevat ära kägistanud. Kasutatud kirjandus: 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Kreeka_kunst 2. http://miksike.ee/documents/main/referaadid/kunstiajal oo_konspekt_helerin
Udu seest kõlas nende jumaliku ema hääl: ´´Minu lapsed, ma tulin teid päästma. Istuge aga jäära selga ja ärge kartke.´´ Phrixos võttis südame rindu, haaras kinni imepärasest loomast, kellest kiirgas kuldset kuma, istus talle selga ja kahmas ta sarved pihku. Venna järel võttis kuldse villal istet ka tema õeke Helle. Niipea kui nad olid jäära turjale istunud, tõusis jäär üles taeva poole. Ta viis nad minema kurja kuninganna ja ohvrialtari juurest. ´´Hoidke kõvasti kinni,´´ kuulsid lapsed nagu suurest kaugusest oma ema häält. Nad lendasid hommikuse taeva suures vaikuses. Kuldne jäär ujus õhus nagu lind. Nii mõnigi teekäija tõstis käe silmadele varjuks ja jäi ülesse vahtima. Inimesed jahmusid ja mõtlesid, et taevavõlvile on ilmunud uus päike. Kuldse jäära villak säras igasse kanti. Lapsed jätsid maismaa selja taha ja nende all laius meri kaljuste saarte ja laevade nagu täpikestega.
tormilist jõulisust. Teda võib pidada ka esimeseks hellenistlikuks skulptoriks. Hellenistlik skulptuur muutus aina toretsevamaks, mõnedes töödes esines ülepakutud tundeid, teistes jällegi liialdatud looduslähedust. Usinalt hakati kopeerima vanemaid skulptuure. Tänu nendele koopiatele teamegi paljusid kujusid, mis ise on hävinud või alles üles leidmata. Sel ajal loodud töödest on tuntuimad Pergamonis püstitatud suure ohvrialtari reljeefid oma võitlusstseenidega, 19. sajandi algul Melose saarelt leitud ilujumalanna kuju, mida leiupaiga järgi Milo Venuseks kutsutakse, samuti nn. Laokooni grupp. Selles tegelikult küll veidi vägivaldsena ja ülepakutuna tunduvas töös näeme Trooja preestrit Laokooni ja tema poegi, kelle merest tulnud maod olevat ära kägistanud. Vaasimaal ja ornamentika Antiiksete kirjameeste teostest võib lugeda, et tol ajal harrastati ka maalimist.
Aga ka nemad on surnud. Kain ei saa sellest aru, et miks siis jumal ei lase inimestel elada lõputult. Lutsifer hakkab õhutama Kaini oma venna Abeli vastu. Kolmanda vaatuse tegevuspaik on taas maa. Kain mõtleb endiselt kahtlusemõtteid ja Aada üritab jällegi oma meest mõjutada, et ta rõhuks rohkem armastusele ja nende pojale Eenokile. Nüüd tulebki saatuslik moment: Kain ohverdab jumalale ja Abel ohverdab jumalale. Abli ohvrialtari tuli läheb otse taevasse ent Kaini oma satub tuulekeerisesse ja tuli kustub. Kain vihastub sellest. Abel soovitas vennal uus ohver tuua. Kain on nii vihane ja lükkab venna Aabeli altari ümber. Abel püüab teda takistada ja siis. Kain lööb oma venda ja Abel sureb. Abeli naine Aada ja ka Isa Aadam on valmis kristlikus vaimus talle andestama. Aga ema Eeva, kes armastas oma poega Abelit rohkem, kui Kaini, ei anna andeks ja ta neab oma poja Kaini ära. Siis tuleb issanda ingel ja ta jääb
Pergamoni altari Milo Venus Laokoon reljeefid Hellenistlik skulptuur muutus toretsevamaks, mõnedes töödes esines ülepakutud tundeid, teistes jällegi liialdatud looduslähedust. Usinalt hakati kopeerima vanemaid skulptuure; tänu nendele koopiatele teamegi paljusid kujusid, mis ise on hävinud või alles üles leidmata. Sel ajal loodud töödest on tuntuimad Pergamonis püstitatud suure ohvrialtari reljeefid oma võitlusstseenidega, 19. sajandi algul Melose saarelt leitud ilujumalanna kuju, mida leiupaiga järgi Milo Venuseks kutsutakse, samuti nn. Laokooni grupp. Selles tegelikult küll veidi vägivaldsena ja ülepakutuna tunduvas töös näeme Trooja preestrit Laokooni ja tema poegi, kelle merest tulnud maod olevat ära kägistanud. Vaasimaal ja ornamentika Antiiksete kirjameeste teostest võib lugeda, et tol ajal harrastati ka maalimist. Ometi pole selleaegsetest templite
Myron ja tema pronksist kuju " Kettaheitja ". 8 Kettaheitja Odakandja Hellenistlik skulptuur muutus toretsevamaks, mõnedes töödes esines ülepakutud tundeid, teistes jällegi liialdatud looduslähedust. Usinalt hakati kopeerima vanemaid skulptuure; tänu nendele koopiatele teamegi paljusid kujusid, mis ise on hävinud või alles üles leidmata. Sel ajal loodud töödest on tuntuimad Pergamonis püstitatud suure ohvrialtari reljeefid oma võitlusstseenidega, 19. sajandi algul Melose saarelt leitud ilujumalanna kuju, mida leiupaiga järgi Milo Venuseks kutsutakse, samuti nn. Laokooni grupp. Selles tegelikult küll veidi vägivaldsena ja ülepakutuna tunduvas töös näeme Trooja preestrit Laokooni ja tema poegi, kelle merest tulnud maod olevat ära kägistanud. 9 Laokoon Vaasimaal Eriline osa kreeka maalikunstis on vaasimaalil.
Kogu hellenistlikus maailmas rajati kreeka stiilis linnu, kõneldi kreeka keelt ning võeti omaks nende meelelahutused. 1.2 SKULPTUUR Hellenistlik skulptuur muutus toretsevamaks, mõnedes töödes esines ülepakutud tundeid, teistes jällegi liialdatud looduslähedust. Usinalt hakati kopeerima vanemaid skulptuure; tänu nendele koopiatele teamegi paljusid kujusid, mis ise on hävinud või alles üles leidmata. Sel ajal loodud töödest on tuntuimad Pergamonis püstitatud suure ohvrialtari reljeefid oma võitlusstseenidega, 19. sajandi algul Melose saarelt leitud ilujumalanna kuju, mida leiupaiga järgi Milo Venuseks (Lisa 2) kutsutakse, samuti nn. Laokooni grupp (Lisa 1). Selles tegelikult küll veidi vägivaldsena ja ülepakutuna tunduvas töös näeme Trooja preestrit Laokooni ja tema poegi, kelle merest tulnud maod olevat ära kägistanud. Zeusi altar Pergamonis (Lisa 3), ehk kogu perioodi tuntuim töö, näitab meile veel üht selle ajastu tunnusjoont: suuremõõtmelisus
Pergamoni altari Milo Venus Laokoon reljeefid Hellenistlik skulptuur Pergamoni altar Hellenistlik skulptuur muutus toretsevamaks, mõnedes töödes esines ülepakutud tundeid, teistes jällegi liialdatud looduslähedust. Usinalt hakati kopeerima vanemaid skulptuure; tänu nendele koopiatele teamegi paljusid kujusid, mis ise on hävinud või alles üles leidmata. Sel ajal loodud töödest on tuntuimad Pergamonis püstitatud suure ohvrialtari reljeefid oma võitlusstseenidega, 19. sajandi algul Melose saarelt leitud ilujumalanna kuju, mida leiupaiga järgi Milo Venuseks kutsutakse, samuti nn. Laokooni grupp. Selles tegelikult küll veidi vägivaldsena ja ülepakutuna tunduvas töös näeme Trooja preestrit Laokooni ja tema poegi, kelle merest tulnud maod olevat ära kägistanud. Kreeka arhailine skulptuur. 600-480 e.m.a. Noormehe kuju, nn. kuros Volomandrast. u. 600 e.m.a.
Siis tõstis Herakles Antaiose õhku ning kägistas viimase oma pea kohal. Edasi viis tee Heraklese Egiptusesse. Egiptuse tige valitseja, Busiris, oli äsja saatnud oma piraadid ise hesperiidide kuldõunu varastama, kuid jumalad karistasid tema maad selle eest raske põuaga. Ennustaja oli Busirisel käskinud igal aastal tappa ühe maale sattuva võõra (see pidavat aitama põua vastu). Antud juhul sobis selleks võõraks Herakles perfektselt. Kui Herakles kuningakojas `aupaklikult' ohvrialtari juurde juhatati, siis mõistis ka tema, mis on teoksil ning reavunult lõi ta maha nii kuninga, tema pojad, preestrid kui ka kõik pealtnägijad. Olles jõudnud Kaukasusse, kohtas Herakles mäe külge aheldatud Prometheust. Zeus oli inimsõbralikku titaani karistanud, kuna see oli surelikele valguse kinkinud. Zeusi pojana oli Herakles ainuke, kelle jõud Prometheuse köidikutest üle käis. Tänutäheks vabastamise eest lubas Prometheus, et tema vend Atlas toob talle hesperiidide kuldsed õunad
Ka altari rajamine ise ja mõnikord ka altari kaunistamine on jumalus(t)e austamise aktid. Altarid on kasutusel paljudes usundites. Sõna "altar" on alamsaksa laensõna 16.17. sajandist. Sõna tuleb ladina sõnast altar, mis arvatavasti on tuletis sõnast altus 'kõrge'. Altari nimetus on kreeka keeles , ladina keeles ara. Kristliku altari ladinakeelne nimi on altar, altare, altaria või altarium. Sõna altaria tähendas klassikalises ladina keeles seadeldist, mis pandi ohvrialtari (ara) peale ja mida kasutati altari süütamiseks. Samuti tähendas see ara't ja altaria't koos . Eesti muinasusundis on altariks olnud tavaliselt kivi, mida nimetati ohvrikiviks. Budismis on altarid sageli väikeste majakeste kujulised, katusega kaetud ehitised. Nende sisemuses on pühakute või jumaluste kujukesed; esiäärele asetatakse ohvriande, süüdatakse küünlaid jmt. Vana-Kreekas rajati mõnikord väga suuri altareid. Näiteks Sürakuusas oli altar, mille mõõtmed olid 198 × 23 m
ilusaid, harmoonilisi kehasid. Isegi rõivastatud kehade puhul püüti kaunilt kujundatud voldistiku abil esile tõsta kehavorme. Hellenistlik skulptuur muutus toretsevamaks, mõnedes töödes esines ülepakutud tundeid, teistes jällegi liialdatud looduslähedust. Usinalt hakati kopeerima vanemaid skulptuure; tänu nendele koopiatele teamegi paljusid kujusid, mis ise on hävinud või alles üles leidmata. Sel ajal loodud töödest on tuntuimad Pergamonis püstitatud suure ohvrialtari reljeefid oma võitlusstseenidega, 19. sajandi algul Melose saarelt leitud ilujumalanna kuju, mida leiupaiga järgi Milo Venuseks kutsutakse, samuti nn. Laokooni grupp. Selles tegelikult küll veidi vägivaldsena ja ülepakutuna tunduvas töös näeme Trooja preestrit Laokooni ja tema poegi, kelle merest tulnud maod olevat ära kägistanud. Vaasimaal( musta ja punasefigguriline, selera, võrdle) Mustafiguuriline vaasimaal- kujutised on mustad ja siluetitaolised, suuremad. Geomeetriline
Siis tõstis Herakles Antaiose õhku ning kägistas viimase oma pea kohal. Edasi viis tee Heraklese Egiptusesse. Egiptuse tige valitseja, Busiris, oli äsja saatnud oma piraadid ise hesperiidide kuldõunu varastama, kuid jumalad karistasid tema maad selle eest raske põuaga. Ennustaja oli Busirisel käskinud igal aastal tappa ühe maale sattuva võõra (see pidavat aitama põua vastu). Antud juhul sobis selleks võõraks Herakles perfektselt. Kui Herakles kuningakojas `aupaklikult' ohvrialtari juurde juhatati, siis mõistis ka tema, mis on teoksil ning reavunult lõi ta maha nii kuninga, tema pojad, preestrid kui ka kõik pealtnägijad. Olles jõudnud Kaukasusse, kohtas Herakles mäe külge aheldatud Prometheust. Zeus oli inimsõbralikku titaani karistanud, kuna see oli surelikele valguse kinkinud. Zeusi pojana oli Herakles ainuke, kelle jõud Prometheuse köidikutest üle käis. Tänutäheks vabastamise
Teda võib pidada ka esimeseks hellenistlikuks skulptoriks. Hellenistlik skulptuur muutus toretsevamaks, mõnedes töödes esines ülepakutud tundeid, teistes jällegi liialdatud looduslähedust. Usinalt hakati kopeerima vanemaid skulptuure; tänu nendele koopiatele teamegi paljusid kujusid, mis ise on hävinud või alles üles leidmata. Sel ajal loodud töödest on tuntuimad Pergamonis püstitatud suure ohvrialtari reljeefid oma võitlusstseenidega, 19. sajandi algul Melose saarelt leitud ilujumalanna kuju, mida leiupaiga järgi Milo Venuseks kutsutakse, samuti nn. Laokooni grupp. Selles tegelikult küll veidi vägivaldsena ja ülepakutuna tunduvas töös näeme Trooja preestrit Laokooni ja tema poegi, kelle merest tulnud maod olevat ära kägistanud. 2.7 Rooma kunst (arhitektuur) Roomlased õppisid ehitama kivist kaari ning lihtsaid võlve ja kupleid ehitiste katmiseks, ka hakkasid
ära tappa, et oma poega kuningriigi valitsejaks teha ja nii oligi. Mingil moel sai Ino enda kätte kogu 1 seemnevilja ja kõrvetas selle ära enne, kui mehed külvama läksid, nii et sel aastal vili üldse ei kasvanud ja sundis oraakli juurde saadetud saadikut valetama, et vilja kasvama saamiseks peab Phrixose ohverdama. Ohvrialtari juurde tormas puhtast kullast villaga jäär, kes ohvriks määratud noore printsi ja ta õe turjale võttis ja nad minema kandis. Kui jäär ületas väina, mis Euroopat Aasiast lahutas, libises õde Helle jäära turjalt maha ja väina hakati tema järgi Helle mereks kutsuma. Phrixos aga jõudis õnnelikult Külalislahkuseta mere ehk praeguse Musta mere kaldale Kolchise maale ja sealne rahvas võttis ta vastu. Kohalik kuningas Aietes andis poisile oma tütregi naiseks ja Phrixos ohverdas
2 viiulit, 2 vioolat, tello, kontrabass, 2 plokkflööti, 2 trompetit, 2 zinki, timpanid Basso continuo: 2 klavessiini, positiiv, lauto, kitarr, harf, lirone Mütoloogiast Iason asus mereretkele laevaga "Argo", et saada kätte kuldvillakut. (Kuldvillakust kõnelemine on omaette lugu. Edith Hamiltoni raamatus "Antiikmütoloogia", Tallinn, Eesti Raamat, 1975, seletatakse nii: Iasoni isa lapsepõlves tekkis olukord, mil nõuti tema ja ta õe ohverdamist, ent viimasel hetkel tormas ohvrialtari juurde imeelukas - jäär, kelle villak oli puhtast kullast - ja kandis lapsed läbi õhu minema. Jumalad olid laste ema palveid kuulda võtnud. Kui jäär ületas väina, mis lahutab Euroopat Aasiast, libises tüdruk, kelle nimi oli Helle, vette ning uppus. Siit ka väina nimetus Hellespontos. Poiss jõudis õnnelikult (arvatavasti praeguse Musta mere kaldale) Kolchisesse, ohverdas teda päästnud jäära Zeusi auks (= rooma Jupiter) ja kinkis kuldvillaku Kolchise kuningale.)
printsess Inoga. Nephele aga kartis, et Ino üritab tema poega Phrixost tappa, et temast ei saaks pärija. Inol oli välja mõeldud plaan: ta kõrvetas kogu seemnevilja ära, nii et sel aastal vili üldse ei kasvanud. Athamas läks oraakli juurde, et teada saada, mis lahti on ning Ino sundis kuningat ette kandma, et vili ei hakka enne kasvama, kui noor poiss on ohvriks toodud. Inimesed sundisid näljas kuningat poissi ohverdama ja too oli lõpuks nõus. Kui aga läks ohverdamiseks, tormas ohvrialtari juurde jäär, kelle villak oli puhtast kullast. Ta haaras poisi koos õega oma turjale ja kandis lapsed läbi õhu minema. Kui jäär ületas väina, libises tüdruk Helle looma seljast ja kukkus merre ning uppus. Poiss jõudis Kolchise maale (Külalislahkuseta), kus elas metsik rahvas. Ometi võtsid nad poisi hästi vastu ja kuningas Aietes andis oma tütre talle naiseks. Phrixos ohverdas Zeusile tänutäheks ellujäämise eest jäära ja kinkis kuldvillaku kuningas Aietesele.
Phrixose ja Helle, jättis enda kasvatada. Ino sai Athamasega kaks poega. Oma kasulapsi Ino vihkas. Ta kõrvetas ära kogu seemnevilja, nii et seeme ei idanenud. Kui rahvas läks küsima, mida vastu teha, sundis Ino oraaklit vastama, et Phrixos tuleb jumalatele ohverdada. Rahva sunnil pidi Athamas seda soovi täitma. Kuuldus sellest jõudis ka Nepheleni, kes palus abi jumalatelt. andis talle jäära, kelle oli puhtast kullast. Kui Phrixos oli toodud ohvrialtari juurde, laskis Nephele jäära lahti. See tormas altari juurde, haaras ohvriks määratud poisi ja tema õe ning kandis lapsed läbi õhu minema. Jäär lendas kirdesse üle Kohal, kus eraldab kõigest kitsas kukkus Helle jäära seljast merre ja uppus. Seda väina hakkasid kutsuma Hellespontoseks ehk Helle mereks. Tänapäeval nimetatakse seda väina Jäär lendas edasi piki Külalislahkusetu mere (tänapäeval lõunarannikut, kuni jõudis (tänapäeval Lääne asuv ja piirkond)
annaabi.ee 
