Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Õlletootmisega seotud probleemid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Õlletootmisega seotud probleemid
Õlletootmisel on nii mõnigi probleem. Siin jutus toon välja kolm põhilist probleemi õlletootmisel.
Üks probleemidest on see, et Eestis pole linnasetehaseid. Linnast saadakse õlleodrast ning seda on vaja selleks, et valmistada õlut. A. Le Coq-i tehasesse tuuakse linnast Leedust. Oleks hea, kui ka Eestis oleks linnasetehaseid, siis poleks selle vedamisel Eestisse suuri transpordikulusid ja siis saaks nii mõnigi inimene endale töökoha.
Teadlaste ja kaupmeeste arvates tasub eestis õlleotra kasvatada, aga põllumeestele meeldiks kasvatada pigem traditsioonilisi ja järeleproovitud kultuure. Eesti kliima on sobilik odra kasvatamiseks. Inimesed on siin ju sajandeid kasvatanud otra nii loomasöödaks kui ka õlletegemiseks. Seetõttu võiks ka Eestis olla linnasetehas, et meie õlletootjatel oleks lihtsam linnast saada.
Tartu A. Le Coq-i õlletehase probleemiks on ka see, et neil pole varugeneraatorit. Seda seetõttu, kuna üldjuhul ei lähe neil elekter väga pikaks ajaks ära ning sellepärast ei näe nad ka varugeneraatoril mõtet. Aga kui tehasel pole varugeneraatorit ja elekter läheb mitmeks tunniks või päevaks ära, siis valmimisel olev õlle rikneb ja tehas saab väga suure kahju.
Probleemiks õllemüümisel võib saada ka halb suvi. Ehk halb suvi = õlut müüakse väga vähe. Kui õlut ei müüda, siis ei tule firmale ka rahasid sisse. Kui suvi on hea, siis ostavad palju inimesed kuumaks suveõhtuks koju õlut või karastusjooke , et end jahutada. Ka jahedal suvel ostetakse õlut, kuigi mitte kaugeltki nii palju kui heal suvel. Loogiliselt võttes ostavad enamus inimesi suviti õlut eriti Jaanipäeval, kui lõbutsetakse koos sõpradega. Õllet ostetakse ka siis, kui on saunaõhtu.
Õlletootmisel on erinevaid probleeme, aga õnneks on kõik lahendatavad.
Õlletootmisega seotud probleemid #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-12-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Laura G. Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Joogiõpetus
31
odt

Joogiõpetus

VESI Pakutakse mineraal, allika ja lauavett. Puhas kraani vesigi võib osutuda õigel serveerimisel väga tulusaks müügi artikliks (sidrunivesi). Euroopa standardite kohaselt peab mineraalne naturaalne vesi olema püsiva mineraalide koostisega, pumbatud looduslikult kaitstud maa-alusest allikas, mille juures toimub ka villimine. Villitud vett, mis ei vasta nendele nõuetele, kuid peab samuti olema puhas ja bakterioloogiliselt ohutu, tuleb Euroopa standardite kohaselt nimetada allikaveeks (springwater) või laua veeks (table water). Naturaalse mineraalvee koostis sõltub pinnasest, läbi mille vesi filtreeritakse. Soola sisalduse järgi jaotatakse mineraalveed kolme rühma: 1. väga madala mineraalide sisaldusega (mineraal soolade sisaldus alla 50 mg 1 liitri kohta. 2. madala mineraalide sisaldusega (oligo mineral) (mineraal soolade sisaldus alla 500 mg 1 liitri kohta. 3. kõrg

Joogiõpetus
Kama
18
rtf

Kama

Välismaiste tarbijate silmis Eestist ja kohalikust toidust positiivse mulje loomine aitavad arendada kodumaist toiduainetööstust ning suurendada ekspordivõimalusi. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja tellimusel on valmimas internetilehekülg, kus hakatakse avaldama Eesti toitu puudutavat informatsiooni: tüüpiliste ja traditsiooniliste Eesti toitude ja toodete, Eestile omaste toiduvalmistamisviiside, regionaalsete toitude, toidu ja söömisega seotud kommete, retseptide, samuti toiduainete tootjate-töötlejate kohta. Sealsamas on kõigil külastajatel võimalus öelda ka oma arvamus eesti toidu kohta: üleval on küsitlus, mis aitab välja selgitada, mida Eesti inimene ise eesti toiduks peab. Internetilehekülje aadress on www.eestitoit.ee. http://www.etk.ee/index.php?id=132 kama, vana Ida-Euroopa jahutoit. Kamajahu tehakse mitme tera- (nisu, rukki, odra) ja kaunvilja (herne, oa) segust või kaerast. Terad keedetakse

Bioloogia
TURUNDUSE ALUSED
120
docx

TURUNDUSE ALUSED

Koerad – äriüksused või tooted, millel on väike osa aeglaselt kasvaval turul. Kasum väike, raha ülejääk tagasihoidlik või puudub. Firma on sellise tootega raskes seisundis, sest konkureerivad tooted võivad ta turult välja tõrjuda. Tuleks lõpetada investeerimine, turundus, kasutada toote olemasolev tulupotentsiaal ning sobival hetkel turult lahkuda. 2.2.3 Turunduseesmärk Eesmärk on mõõdetav ja ajaga seotud ülesanne, mida firma püüab täita. Firmal saavad olla üldised eesmärgid ja turunduseesmärgid. Mida täpsemalt on sõnastatud firma eesmärk mahu, koha ja aja suhtes, seda lihtsam on püstitada turunduseesmärki. Firma võib püstitada nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid turunduseesmärke. Kvantitatiivne eesmärk on näiteks turuosa kasv turgude, turusegmentide või kaupade lõikes. Kvalitatiivne eesmärk on firma prestiiži ja konkurentsivõime tõstmine, kauba kvaliteedi ja

Turunduse alused
Eesti ühiskonnageograafia
21
doc

Eesti ühiskonnageograafia

Tegelikult on elu neis asulates juba niivõrd Tallinna omaga läbi põimunud, et nad peaks ka ametlikult Tallinnaga üheks kohaliku omavalitsuse üksuseks liidetama. Mitmed olidki Nõukogude ajal Tallinna linna osadeks ja lahutati omaette üksusteks alles hiljuti. Mõni neist on üsna suur, Maardus näiteks elas 2000. aasta rahvaloenduse ajal peaaegu 17000 elanikku, Sauel 5000. Linnastu välisringi asulatest on paljud ­ aga mitte veel kõik - samuti väga tihedalt seotud Tallinnaga. Neis asub Tallinna ettevõtete osakondi, neist käiakse massiliselt Tallinnas tööl, nii et nad on Tallinna töötajate elupaikadeks. Mõnes käivad tallinlased suvitamas või muidu puhkamas. Kuid mitmetel neist on lisaks kaunis oluline iseseisev tähtsuski. Paldiski oli Nõukogude ajal eestlastele suletud mereväebaas. Nüüd on Vene sõjavägi lahkunud, jätnud maha laguneva linna ja ikka veel arvuka (üle 4000) tulnukrahvastiku

Keskkond
TURUNDUS
69
doc

TURUNDUS

1995 - political/ecological/logistic system 1950-ndad ja 60-ndad olid masstoodangu ja massturunduse kõrgaeg. 1970-ndatel oli võtmesõnaks segmentimine, 1980-ndatel laienes nisiturundus. Peale 1950-ndaid on pakkumine kasvanud nõudlusest kiiremini, enamus turgusid on tänapäeval ostja turud, müüjad püüavad leida ostjaid. 1.3 Turustuspoliitika Turustuspoliitika hõlmab kaheksat turusituatsiooni. Konversiooni turundus - on seotud negatiivse nõudlusega. Enamik potentsiaalsetest turgudest keeldub toodet ostmast. Stimuleeriv turundus ehk nõudluse puudumine. Turul valitseb ükskõiksus toote vastu. Arenev turundus - on seotud nõudluse kujunemisega. Remarketing (uuendav turundus) - kui nõudlus langeb, siis turunduse ülesandeks on nõudlust tõsta. Sünkroonturundus - kui nõudlus kõigub on vaja seda balansseerida. Toetav (säilitav) turundus ­ ülesandeks on hoida nõudlust.

Turunduse alused
Agronoomia
23
pdf

Agronoomia

Kuulub ristõieliste sugukonda. Kaheaastane taim , risttolmleja, kasvuaeg 140- 160 päeva ja teisel 120- 130 päeva. Söödakapsas pikapäevataim, Leplik temperatuuride suhtes. Sügisel täiskasvnud 10 -12 kraadi külma. Ladvaleht kasvan 3-4 kraadi külma. Niiskuslembeline, samalajal juurestik tugevalt arenenud, seetõttu talub lühiajalist põuda. Mullaviljakuse suhtes nõudlik. Savimuldadel. Hea eelvili, küna väetatakse ja haritakse tugevalt. Soodustab umbrohtude hävimist. Valgu probleemid ja lahendused Meetmed: 1) laiendada liblikõieliste heintaimede kasvupinda, intensiivistada kõigi heintaimede viljelemist. 2) Kasvatada rohkem rapsi 3) Laiendada kaunviljade kasvupinda 4) Kasvatada enam valget mesikat ja ida kitsehernest Rohusöödad rahuldavad veiste energia, proteiini, vitamiini ainete tarbe, samalajal vajalike mahutavusi ja korega täidab. Loomad evolutsiooni käigus kohatsunud heintaimede struktuuriga. Palju heintaimede kasvatamiseks kõlblike muldi

Agronoomia
Eesti pärismaised puud-põõsad toiduks-raviks-mürgiks
40
doc

Eesti pärismaised puud-põõsad toiduks, raviks, mürgiks

TALLNNA ÜLIKOOL Referaat Eesti pärismaised puud-põõsad toiduks, raviks, mürgiks Tarmo Vaarmets KUTTB-1kõ 2013 2 1. Sisukord 1. Sisukord.........................................................................................................................2 2. Eessõna.........................................................................................................................3 2.1. Eesti pärismaised puud.................................................................................................3 2.2. Eesti pärismaised põõsad..............................................................................................3 3. Eesti pärismaiste puuliikide nimestik............................................................................4 3.1. Eesti pärismaiste põõsaliikide nimestik..

Geograafia
Rumeenia
34
doc

Rumeenia

oletasime, et Dracula istub laua peal ja näitab oma hambaid. Matka kolmas tähelepanek- lauskmaad seljakottidega läbides lähevad õlad laiemaks ja samm mitmepenikoormaseks. Kella neljaks jõudsime Dracula lossi juurde, kus muuseumiukselt püüdis meid kahvaga saamahimuline muuseumitädi, kasseerides sisse topeltraha lossikülastuse eest. Jätsime talle ka kotid hoiule. Brani loss ei ole Vlad Tepesi alias Draculjaga kuidagi seotud, see on vaid reklaamitrikk.Aga kindluslossil on oma tähelepandav ajalugu, nimelt oli ta kaitse- ja kontrollkohaks temast mööduvatele tähtsatele kaubateedele. Loss jäi sõdadest laastamata; viimasena oli ta suveresidentsiks Rumeenia kuninganna Mariale ja kuningas Ferdinandile eelmise sajandi keskel. Kõndisime lossis ringi ning ekspositsioonidest tajusime kuningapaari lähedalolekut

Geograafia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun