Viirused Bakterid 2.Viirusinfektsioonide peamiseks raviks on(õigele tõmba joon alla) Antibiootikumid Sümptomile vastav ravi 3.Allergilise- ja viirusliku rinofarüngiidi diferentseerimine kliinilise pildi alusel Neelu limaskesta punetus, tersed, nohu, palavik, väsimus. Allergilise on kogu aeg vesine nohu ja silmad, võib silmapõletik. 4.Nimeta alumiste hingamisteede ägedad põletikud Äge pneumoonia Äge bronhiit Äge obstruktiivse brinhiit 5.Angiini tüsistused Intokatsiooni nähud: kahvatus, iiveldus, peavalu, palavik Streptokkok teeb süda kahjustused 6. Miks on akuutne nohu imikutel häiriv haigus? Imikud hingavad ninaga ja nad ei oska suu kaudu hingavad. 7. Larüngiidile iseloomulik sümptomaatika Valulik neelamine, subfebrilne temperatuur tõus, neelu punetus, haukuv ja kuiv köha, raske sisehingamine, afoonia/düsfoonia. 8.Angiinile iseloomulik kliiniline pilt. Mandlid suurendavad. Valulik neelamine
1. Šokk on sündroom, mida iseloomustab kudede hapnikutarbe ja hapnikuga varustatuse mittevastavus. 2. Obstruktiivse šoki korral: *Infusiooni tegemisel tohib manustada ainult kolloidi 3. Ägedaks koronaarsündroomiks loetakse: *Ägedat müokardiinfarkti (ÄMI) 4. Šoki esmases ravis rakendatakse: *VIPP printsiipi 5. Nimeta šoki liigid etioloogia alusel: Hüpovoleemiline, kardiogeenne, septiline, anafülaktiline, põletusšokk, traumašokk 6. Nimeta erakorralise meditsiini valdkonnad:kiirabi, erakorralise meditsiini osakond, tegevus katastroofi ja suurõnnetuste likvideerimisel 7
KAHJULIK? Suitsetaja vananeb kiiremini Tekib „suitsetaja köha“ Suurendab raseduse katkemise ja enneaegse sünnitamise ohtu SÜDA JA VERERINGEELUNDID Pulss kiireneb ja vererõhk tõuseb Hapnikusisaldus veres väheneb Veresooned ahenevad Suureneb südamelihase infarkti oht HINGAMISTEED JA KOPSUD Hingamisteede ärritus Köha Kopsutoru ja hingamisteede põletikud Kopsuvähk Peamine kopsu obstruktiivse kopsuhaiguse tekitaja SEEDEORGANID Mao talitlushäired Kõhulahtisus Maohaavandid Suu ja söögitoru vähk Kahjustab suu limaskesta – halb hingeõhk Hambad kollased KESKNÄRVISÜSTEEM Mingil määral stimuleeriva toimega VILJAKUS Põhjustab impotentsust MÕJUD LOOTELE Suitsetajatel rohkem raseduse katkemisi Enneaegseid sünnitusi Alakaalulisena sündinud lapsi Suurem oht, et laps sünnib surnuna
ainevahetushaigus, mis põhjustab paljude kehavedelike viskoossuse tõusu. Tsüstiline fibroos on kõige sagedasem eluiga lühendav geneetiline haigus valgel rassil. Esinemissagedus Euroopas on 1:2000, Eestis 1:4500 vastsündinu kohta. Selle haiguse puhul esineb organismis kõikide sekreetide viskoossuse tõus, millele järgneb näärmete juhade ummistumine ning see omakorda põhjustab kudedes haiguslike muutuste (õõned, sidekoestumine) teket. Iseloomulik on kroonilise obstruktiivse, hingamisteid ahendava kopsuhaiguse esinemine ning seedeensüümide puudulik tootmine kõhunäärme poolt. Haigus algab tavaliselt lapseeas ning raskete vormide puhul on haigete eluiga lühike. Seda haigust põdevad inimesed ei haigestu koolerasse ega salmonelloosi. Sirprakuline aneemia Sirprakuline aneemia on autosoomretsessiivne pärilik haigus, mille korral vere punalibledes hapnikku kandva ebanormaalse hemoglobiini tõttu on erütrotsüüdid sirbikujulised
Eesti meditsiinis on uneapnoe probleemidega tegeldud süstemaatiliselt viimase 10 aasta vältel. Põhjanaabrid soomlased on selles valdkonnas aktiivselt tegelenud üle 25 aasta ning neil on käigus ka riiklik uneapnoeprogramm aastateks 20022012. Soome statistikat silmas pidades ja seda meie rahvaarvule kohandades võiks Eestis olla ligi 50 000 uneapnoehaiget, neist ligi 5000 põeb haiguse rasket vormi, mis vajab spetsiaalseid ravivõtteid. Obstruktiivse uneapnoe haigusele on iseloomulikud järgmised tunnused: · vali vahelduvalt esinev norskamine, · uneaegsed hingamispeetuse episoodid, · päevane liigunisus, · sagedane öine ärkamine, · sagedane öine urineerimine ja higistamine. Samuti kurdavad need haiged hommikust peavalu, liigset erutuvust ja rahutust, keskendumis- ja mäluhäireid. Sagedasti on neil ka potentsihäired või libiido langus. Obstruktiivse uneapnoe
Hapnikusisaldus veres väheneb, see veereringeelundid põhjustab naha kahvatust ja peavalu. Ahendab veresooni. Suurendab südamelihase infarkti ohtu. Hingamisteed ja Kopsude kahjustuse tase on sõltuv suitsetatud ajast. Suitsetamin kopsud põhjustab hingamisteede ärritust, köha, kopsutoru ja hingamisteede põletikke ja kopsuvähki. Suitsetamine on peamine kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse tekitaja. Näiteks emfüseem ja krooniline bronhiit põhjustavad patsiendil sellist õhupuudust, et aktiivne füüsiline tegevus muutub võimatuks. Seedeorganid Põhjustab mao talitushäireid, kõhulahtisust. Meestel esineb tavalisest sagedamini maohaavu. Põhjustab suu ja söögitoru vähki. Kahjustab suu limaskesta ja tavaliselt on suitsetajal seetõttu halb hingeõhk.
tunnise kokkupuute järel hingamisraskusi. Kõige tundlikum ühiskonnagrupp on astmaatikud. Koosmõjus lenduvate tahkete Isegi nõrk kokkupuude põhjustab osakestega mõjub tervisele surma ja võib viia kroonilise rohkem kui 24-tunnise obstruktiivse kopsuhaiguseni. kokkupuute järel. Pikaajalise kokkupuute järel Kahjustab hingamissüsteemi ja suurendab sellega seotud haiguste esinemise ohtu. Lämmastikdioksiid (NO2) Mõjub tervisele vähem kui 24- Kaudne kokkupuude CO-ga langetab
Mida suitsetamine teeb organismiga: 1. Süda ja veereringeelundid Pulss kiireneb ja vererõhk tõuseb. Hapnikusisaldus veres väheneb, see põhjustab naha kahvatust ja peavalu. Ahendab veresooni. Suurendab südamelihase infarkti ohtu. 2.Hingamisteed ja kopsud Kopsude kahjustuse tase on sõltuv suitsetatud ajast. Suitsetamine põhjustab hingamisteede ärritust, köha, kopsutoru ja hingamisteede põletikke ja kopsuvähki. Suitsetamine on peamine kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse tekitaja. Näiteks emfüseem ja krooniline bronhiit põhjustavad patsiendil sellist õhupuudust, et aktiivne füüsiline tegevus muutub võimatuks. 3.Seedeorganid Põhjustab mao talitushäireid, kõhulahtisust. Meestel esineb tavalisest sagedamini maohaavu. Põhjustab suu ja söögitoru vähki. Kahjustab suu limaskesta ja tavaliselt on suitsetajal seetõttu halb hingeõhk. 4.Toitumine Vähendab söögiisu. 5.Kesknärvisüsteem Mingil määral stimuleeriv toime
Suurendab südamelihase infarkti ohtu. Hingamisteed ja kopsud Kopsude kahjustuse tase on sõltuv suitsetatud ajast. Suitsetamin põhjustab hingamisteede ärritust, köha, kopsutoru ja hingamisteede põletikke ja kopsuvähki. Suitsetamine on peamine kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse tekitaja. Näiteks emfüseem ja krooniline bronhiit põhjustavad patsiendil sellist õhupuudust, et aktiivne füüsiline tegevus muutub võimatuks. Seedeorganid Põhjustab mao talitushäireid, kõhulahtisust. Meestel esineb tavalisest sagedamini maohaavu.
ulatuses ainult Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, mistõttu on toodud eesmärgiks luua antud tingimused ka Tartu Ülikooli Kliinikumi pulmonoloogia osakonnas koos isolatsiooni võimalustega. Üheks olulisimaks komponendiks antud erialal on ka pulmonaalne rehabilitatsioon ehk kopsuhaiguste taastusravi. Siiani on selle puudumist põhjendatud finantseerimislahenduste ebakindlusega ning ka osaliselt seotud organisatsioonilise taustaga. Vaadeldes statistikat, suureneb aga kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega patsientide arv iga aasta ning antud ravimeetod rehabilitatsiooni näol on nimetatud haigete ning ka teiste kopsuhaigustega inimeste jaoks aga ülimalt oluline. Samuti on pulmonaalne rehabilitatsioon väga oluliseks raviosaks nii kopsusiirdamise eelsel ja järgneval perioodil, põhimõtteliselt sõltumata selleni viinud haiguse diagnoosist. Seega peaks pulmonoloogilist haigust põdevatele inimestele olema tagatud nii statsionaarse kui ka ambulatoorse rehabilitatsiooni
· Kopsu RÖ hommikul · Rögakülv. (Sisehaige õendus ... 2018). 1. 3 1. EMFÜSEEMI PATOFÜSIOLOOGIA Eelmisel peatükkil oli esitatud patsiendi juhtum, milles on märgatud KOK´i olemasolu haigusloos. Tekkis seisundi halvenemine, mis avaldus emfüseemi kujunemisega. Tõuseb küsimus emfüseemi patofüsioloogiast, mis hakkatakse välja uurima, vaid enne seda tuleks selgitaga Kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse olemust. Inflammatoorse protsessidega algav kopsude emfüseem koos vähemalt 3 kuu vältel 2 teineteist järgneva aasta esineva kroonilise bronhiidiga moodustavad KOK haiguse gruppi (Corbridge 2012: 47). Erinevused kroonilise obstruktiivse haiguste tüübide vahel on lokalisatsioonis ja patoloogilistes nähtudes. Kroonilise bronhiidi lühi ülevaadeks eristatakse järgmised struktuursed muutused: põletikuline reaktsioon seoses korduvalt hingamisteedesse
moodustada. Tsüstilise fibroosi põhjustatud kopsupõletik Tsüstiline fibroos on autosomaalne retsessiivne haigus, mis põhjustab elektrolüütide sekretsiooni ja absorbtsiooni väärtalitlusi. Selle haiguse puhul esineb organismis kõikide sekreetide viskoossuse tõus, millele järgneb näärmete juhade ummistumine ning see omakorda põhjustab kudedes haiguslike muutuste (õõned, sidekoestumine) teket. Iseloomulik on kroonilise obstruktiivse, hingamisteid ahendava kopsuhaiguse esinemine ning seedeensüümide puudulik tootmine kõhunäärme poolt. Alumiste hingamisteede koloniseerimine tsüstilise fibroosi haigetel algab imikueas ja varases lapsepõlves, toimudes peamiselt S. aureus'e ja Haemophilus influenzae poolt. Teismelise eas ja varases täiskasvanueas asendub teiste bakterite koloniseerimine kroonilise infektsiooniga P. aeruginosa poolt. Mikroskoopilised analüüsid tsüstilise fibroosi haigete rögast näitavad, et P
Süda ja väheneb, see põhjustab naha kahvatust ja peavalu. veereringeelundid Ahendab veresooni. Suurendab südamelihase infarkti ohtu. Kopsude kahjustuse tase on sõltuv suitsetatud ajast. Suitsetamin põhjustab hingamisteede ärritust, köha, kopsutoru ja hingamisteede põletikke ja kopsuvähki. Hingamisteed ja Suitsetamine on peamine kroonilise obstruktiivse kopsud kopsuhaiguse tekitaja. Näiteks emfüseem ja krooniline bronhiit põhjustavad patsiendil sellist õhupuudust, et aktiivne füüsiline tegevus muutub võimatuks. Põhjustab mao talitushäireid, kõhulahtisust. Meestel esineb tavalisest sagedamini maohaavu. Põhjustab suu ja Seedeorganid söögitoru vähki. Kahjustab suu limaskesta ja tavaliselt on
sageli voi need on liiga pikad, pohjustades paevaseid haireid. Luhikesi hingamiskatkestusi esineb ka normaalse uneajal. Uneapnoe on uneaegne hingamisseiskus kestusega 10s või enam. 1) obstruktiivne uneapnoe – hingamisseiskus on põhjustatud hingamistee neeluosa kokkuvajumisest, hoolimata hingamislihaste pingutuse olemasolust 2) tsentraalne uneapnoe – hingamisseiskus on põhjustatud hingamislihaste pingutuse puudumisest 3) segatüüpi uneapnoe – algab obstruktiivse apnoega ja läheb üle tsentraalseks apnoeks või algab tsentraalsena ja läheb üle obstruktiivseks Apnoe/hüpopnoe indeks ja sellele vastavad raskusastmed. unehüpopnoe – õhuvoolu vähenemine hingamisteedes ≥ 50% AHI – apnoe/hüpopnoe indeks – apnoede + hüpopnoede arv ühes tunnis Tüüpilisemalt kujuneb uneapnoe välja üle 35 aasta vanustel ülekaalulistel meestel ja postmenopausis naistel.
kemotaktilised faktorid ja teised) roll bronhide hüperaktiivsuse arenemises. Astma raviprintsiibid. Bronhiaalastma… ... on hingamisteede krooniline põletikuline haigus, mida iseloomustavad bronhide hüperreaktiivsusja taaspöörduvadhingamisteede obstruktsiooniepisoodid Astma võib väljenduda pikaajalises köhas, koormusjärgses õhupuudustundes ja hingamisraskuses/füüsilise koormuse taluvuse vähenemises Lastel diagnoositakse astmat peale kolmandat obstruktiivse Astma Arengu alguses allergiline komponent – bronhospasm, mis tingitud teatud allergeenidest. Edasisel haiguse arengul hakkab arenema mitteselektiivne ületundlikkus, bronhid reageerivad mitmeid faktoreid. Bronhides näha põletikulist protsessi (astma kui krooniline põletkuline protsess). Nii põletik kui hüperreaktiivsus toovad kaasa bronhospasmi – astmahood. Histoloogiliselt muutuvad bronhide seinad paksemaks (hüpertroofilised muutused). Vabaneb terve rida igausguseid mediaatoreid,
need on liiga pikad, pohjustades paevaseid häireid. Lühikesi hingamiskatkestusi esineb ka normaalse une ajal. Klassifikatsioon: 1. obstruktiivne uneapnoe - hingamisseiskus on põhjustatud hingamistee neeluosa kokkuvajumisest, hoolimata hingamislihaste pingutuse olemasolust 2. tsentraalne uneapnoe - hingamisseiskus on põhjustatud hingamislihaste pingutuse puudumisest 3. segatüüpi uneapnoe - algab obstruktiivse apnoega ja läheb üle tsentraalseks apnoeks või algab tsentraalsena ja läheb üle obstruktiivseks 4. unehüpopnoe - õhuvoolu vähendamine hingamisteedes ≥ 50% Apnoe/hüpopnoe indeks ja sellele vastavad raskusastmed. Unehüpopnoe – õhuvoolu vähenemine hingamisteedes ≥ 50% AHI – apnoe/hüpopnoe indeks – apnoede + hüpopnoede arv ühes tunnis Tüüpilisemalt kujuneb uneapnoe välja üle 35 aasta vanustel ülekaalulistel meestel ja postmenopausis naistel
veereringeelundid naha kahvatust ja peavalu. Ahendab veresooni. Suurendab südamelihase infarkti ohtu. Kopsude kahjustuse tase on sõltuv suitsetatud ajast. Suitsetamin põhjustab hingamisteede ärritust, köha, kopsutoru ja hingamisteede põletikke ja kopsuvähki. Suitsetamine on Hingamisteed ja peamine kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse kopsud tekitaja. Näiteks emfüseem ja krooniline bronhiit põhjustavad patsiendil sellist õhupuudust, et aktiivne füüsiline tegevus muutub võimatuks. Põhjustab mao talitushäireid, kõhulahtisust. Meestel esineb tavalisest sagedamini Seedeorganid maohaavu. Põhjustab suu ja söögitoru vähki.
põskkoopast loputamise teel. 26. Uneapnoe ja norskamine: kaebused, diagnostika ja ravi Uneapnoe on uneaegne hingamisseiskus kestusega 10s või enam. 1) obstruktiivne uneapnoe hingamisseiskus on põhjustatud hingamistee neeluosa kokkuvajumisest, hoolimata hingamislihaste pingutuse olemasolust 2) tsentraalne uneapnoe hingamisseiskus on põhjustatud hingamislihaste pingutuse puudumisest 3) segatüüpi uneapnoe algab obstruktiivse apnoega ja läheb üle tsentraalseks apnoeks või algab tsentraalsena ja läheb üle obstruktiivseks 4) unehüpopnoe õhuvoolu vähenemine hingamisteedes 50% 5) AHI apnoe/hüpopnoe indeks apnoede + hüpopnoede arv ühes tunnis Selgituseks AHI alusel jaotatakse uneapnoehaigus kolmeks raskusastmeks (AHI < 5 on normaalne uneaegne hingamine): 1) AHI = 5-15 kerge raskusastme uneapnoe haigus 2) AHI = 15- 30 keskmise raskusastme uneapnoe haigus 3) AHI 30 raskeastme uneapnoe haigus
põskkoopast loputamise teel. 26. Uneapnoe ja norskamine: kaebused, diagnostika ja ravi Uneapnoe on uneaegne hingamisseiskus kestusega 10s või enam. 1) obstruktiivne uneapnoe hingamisseiskus on põhjustatud hingamistee neeluosa kokkuvajumisest, hoolimata hingamislihaste pingutuse olemasolust 2) tsentraalne uneapnoe hingamisseiskus on põhjustatud hingamislihaste pingutuse puudumisest 3) segatüüpi uneapnoe algab obstruktiivse apnoega ja läheb üle tsentraalseks apnoeks või algab tsentraalsena ja läheb üle obstruktiivseks 4) unehüpopnoe õhuvoolu vähenemine hingamisteedes 50% 5) AHI apnoe/hüpopnoe indeks apnoede + hüpopnoede arv ühes tunnis Selgituseks AHI alusel jaotatakse uneapnoehaigus kolmeks raskusastmeks (AHI < 5 on normaalne uneaegne hingamine): 1) AHI = 5-15 kerge raskusastme uneapnoe haigus 2) AHI = 15- 30 keskmise raskusastme uneapnoe haigus 3) AHI 30 raskeastme uneapnoe haigus
Vabastada laps pitsitavatest riietest, avada võimalusel aken, helistada kiirabisse. Nimeta alumiste hingamisteede põletikke lapseeas. ● bonhiit ● bronhioliit ● kopsupõletik Kirjelda alumiste hingamisteede infektsioonile iseloomulikke tunnuseid lapseeas. ● palavik ● köha ● ekspiratoore düspnoe ● leid auskultatsioonil Milles seisneb ägeda obstruktiivse bronhiidi olemus? Äge obstruktiivne bronhiit ehk kopsutorupõletik. Olemus: bronhide ahenemise sündroom ehk bronhiospasm, kopsutorude limaskest on turses, esineb põletikulist sekreeti. Põhjuseks viirusinfektsioon või ärritavad gaasid. Süptomiteks on: ekspiratoorne düspnoe, köha, palavik, auskultatoorne leid. Kirjelda hingamisteede põletike ravipõhimõtteid. Sümptomaatiline, inhalatsioonid, turse vähendamine, hügieen, toksiinide eemaldamine (vedelikravi),
7. Bronhoektaas- Bronhoektaasitõbi ( Bronchiectasia) Bronhoektaas on bronhiseina destruktsiooni tõttu tekkiv bronhi ebanormaalne laienemine ja deformatsioon. Bronhektaasiatõbi on krooniline või retsidiveeruv põletik bronhektaaside baasil. Etiopatogeneesis on olulised eelnevad bronhide põletikulised protsessid, kui põletikust on haaratud kõik bronhiseina kihid, mille tulemusel nõrgeneb bronhiseina vastupidavus. Bronhi seina elastsus kaob, lihaskiud hävivad ja bronh laieneb. Kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega kaasnevad fibrootilised muutused venitavad välja bronhi seina ja võivad viia bronhektaaside tekkele, nagu ka kongenitaalsed defektid (bronhomalaatsia, kõhre ja mukotsiliaarsüsteemi defektid). Tüsistusena võib laienenud osadesse koguneda limajas sekreet, lisandub mädapõletik, mis võib destrueerida bronhiseina ja levida kopsukoesse, tekib abstsess. Destruktiivsete muutuste foonil vohav granulatsioonkude moodustab kihnu mädakolde ümber, moodustub
Vähemalt 20 % vähijuhtude põhjuseks on samuti suitsetamine. (Tartu Ülikooli Kliinikum, 2014) Mida teeb suitsetamine sinu organismiga: - pulss kiireneb ja vererõhk tõuseb; - hapnikusisaldus veres väheneb, mis põhjustab naha kahvatust ja peavalu; - veresooned ahenevad, mis suurendab südamelihase infarkti ohtu; - põhjustab hingamisteede ärritust, köha, kopsutoru ja hingamisteede põletikke ja kopsuvähki; - suitsetamine on peamine kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse tekitaja. Näiteks emfüseem ja krooniline bronhiit põhjustavad patsiendil sellist õhupuudust, et aktiivne füüsiline tegevus muutub võimatuks; - põhjustab maotalitlushäireid, kõhulahtisust ja maohaavu; - põhjustab suu ja söögitoru vähki; - kahjustab suu limaskesta, mistõttu tekib halb hingeõhk; - vähendab söögiisu; - tänu stimuleerivale toimele kesknärvisüsteemile tunnevad suitsetajad lõdvestumise toimet suitsetamise ajal;
4-6 mg/kg I/v Ülitundlikkus preparaadi liin bronhiaalastma või Tavaliselt 125 mg suhtes, hiljutine kroonilise kuni 500 mg müokardiinfarkt, ägedad obstruktiivse aeglaselt veeni südame rütmihäired kopsuhaiguse korral. (tahhüarütmia). Vastsündinute apnoe sündroom, Cheyne- Stokes hingamine.
annaabi.ee 
