Matriklinumber: 112799 Matriklinumbri 16ndkuju: 1B89F 16ndarvu 8*3-ga korrutamisel tekib 8-järguline 16ndarv: 1B89F*3*3*3*3*3*3*3*3 = 2C1CA2FF Saadud 16ndarv sisaldab numbrimärke 1 2 A C F , kus 16ndnumbrid A C F omavad väärtusi: A = 10 C = 12 F = 15 Saadud 16ndarvu 8 järguväärtust 0 . . . 15 määravad loogikafunktsiooni 1-de piirkonna. (korduvaid järguväärtusi võib ignoreerida) Seega on 4-muutuja loogikafunktsiooni 1de piirkonnaks (numbrilises 10ndesituses): 2 12 1 10 15 (numbreid 2, C ja F (ehk 2, 12 ja 15) on arvus mitu – neid võib arvestada ühekordselt) 8-järgulise 16ndarvu jagamisel 11-ga tekib 7-järguline 16ndarv: 2C1CA2FF/11 = 29845D2 Saadud 16ndarv sisaldab numbrimärke 2 4 5 8 9 D , kus 16ndnumber D omab väärtust: D = 13 11-ga jagamisel tekkiva 16ndarvu need järguväärtused 0 . . . 15, mis ei kuulu juba 1-de piirkonda, moodustavad funktsiooni määramatuspiirkonna.
ÜLESANNE 3 1. Leida antud istudele tolerantside tabelitest piirhälbed ja kirjutada istud kombineeritud tähistuses. 2. Arvutada kõikidele istudele ava ja võlli tolerants, piirlõtkud või pingud ja istu tolerants. 3. Teha esimese istu kohta ava ja võlli tööjoonised ning koostejoonis ja märkida neile ist tähelises, numbrilises ja kombineeritud tähistuses nii ISO, kui GOSTi järgi. LÄHTEVARIANT 21: Ø15H6/k5 Ø45D9/h8 Ø95R7/h6 D9 R 7 +0 ,142 -0 , 038 H 6 +0 , 011 +0 , 080
ÜLESANNE 3 1. Leida antud istudele tolerantside tabelitest piirhälbed ja kirjutada istud kombineeritud tähistuses. 2. Arvutada kõikidele istudele ava ja võlli tolerants, piirlõtkud või pingud ja istu tolerants. 3. Teha esimese istu kohta ava ja võlli tööjoonised ning koostejoonis ja märkida neile ist tähelises, numbrilises ja kombineeritud tähistuses nii ISO, kui GOSTi järgi. 29.Ø38H8/s7 Ø315T7/h6 Ø86P6/h5 T 7 P6 -0 , 247 -0 , 030 H 8 +0 , 039 -0 , 304 -0, 052
3 Õppeaines: TOLEREERIMINE JA MÕÕTETEHNIKA Õpperühm: Juhendaja: Tallinn 2014 3.1 Lähteülesanne: Leida antud istudele tolerantside tabelitest piirhälbed ja kirjutada istud kombineeritud tähistuses. Arvutada kõikidele istudele ava ja võlli tolerants, piirlõtkud või –pingud ja istu tolerants. Teha esimese istu kohta ava ja võlli tööjoonised ning koostejoonis ja märkida neile ist tähelises, numbrilises ja kombineeritud tähistuses nii ISO, kui GOSTi järgi. 3.2 Istude piirhälbed: +0,0 33 + 0,74 H8 1) Ø20 n 7 ( ) 0 + 0 , 036 + 0,015 H9 2) Ø66 h 9 ( ) 0 0
Hex De c A 10 B 11 C 12 D 13 E 14 F 15 Arv 4372BA2 määrab 4-muutuja loogikafunktsiooni 1de piirkonna (numbrilises 10ndesituses): 4, 3, 7, 2, 11 (B) ja 10 (A). Kuna numbreid 2 on selles 16ndarvus mitu, siis arvestame teda ühekordselt. 6 1.4 — eelkirjeldatud viisil toimides saadud ja hetkel kalkulaatoris näidatava 16ndarvu tuleb korrutada 7-ga veel niimitu korda, kuni arv kasvab 9-järguliseks — ehk tuleb vajutada järjest =-märki veel paar korda, kuni 16ndarv kasvab 9-kohaliseks:
={0,1}n Millise väärtuse omandab funktsioon oma määramatuspiirkonnas? Ükskõik kumma loogikaväärtuse, 0 või 1. Kuidas esitatakse tõeväärtustabelis funktsiooni määramatuspiirkonda? Märgiga - Mida tehakse funktsiooni määramatuspiirkonnaga? Jaotatakse määramatuspiirkond vabalt ära 1-de ja 0-de piirkonna vahel, et saada täielikult määratud funktsioon. Millised on loogikafunktsioonide esitusviisid? Tõeväärtustabeli kujul või numbrilises kümnendesituses. Kuidas koostatakse loogikafunktsioonile numbriline 10ndesitus? Vastav 2ndvektor on asnedatud vastava 10nendarvuga. Mida esitab iga 10ndarv numbrilise 10ndesituse koosseisus? Vastavat argumentvektorit? (For real, kuidas see erineb eelmisest loogika poolest?...) Mis on algterm? Algterm on avaldise koosseisu kuuluva loogikamuutuja või selle inversioon või konstant 0 1 Mis on elementaarkonjuktsioon? Mis on elementaardisjunktsioon?
Tallinn 2010 1. Leida oma matriklinumbrile vastav 4-muutuja loogikafunktsioon. Matrikli number on 104493 Ühtede piirkonna määramiseks saadud 16-nd arv on 28DD194D Seega on ühtede piirkond f(x1,x2,x3,x4) = (1,2,4,8,9,13)1 Määramatuspiirkonna määramiseks saadud 16-nd arv on 2675BD7 Määramatuspiirkond on seega f(x1,x2,x3,x4) = (5,6,7,11) Seega on matriklinumbrile 104493 vastav 4-muutuja loogikafunktsioon oma numbrilises 10ndesituses: f(x1..x4) = (1,2,4,8,9,13)1 (5,6,7,11)_ 2. Leida MDNK ja MKNK, mis sobiksid matriklinumbrist leitud osaliselt määratud 4-muutuja funktsiooni esitamiseks. Kuna matriklinumber 104493 on paaritu, siis leian MDNK Karnaugh' kaardiga. Tegu on osaliselt määratud funktsiooniga. Osaliselt määratud funktsiooni korral võime määramatuse asemele vabalt valida kas 0 või 1. Kuna minimaalne disjunktiivkuju leitakse 1-de piirkonna kaudu, siis valin vastavad kontuurid.
Võrkpall jaguneb: · Saalivõrkpall · Rannavõrkpall Väljak ja sellel olevad mängijad Võrkpalli mängitakse ristkülikukujulisel 18 x 9 m väljakul, mis on jagatud joontega aladeks. Keskjoon jagab väljaku kaheks ruuduks, ründejoon eraldab väljakust ründeala, mis asub 3m kaugusel keskjoonest, otsajoon eraldab pallinguala väljakust. Väljak on jagatud mõtteliselt kuueks tsooniks ehk alaks, kasutatakse nii numbrilist, kui ka sõnalist jaotust. Numbrilises jaotuses kasutatakse nii rooma kui ka araabia numbreid. Väljakul on mängu ajal korraga ühest võistkonnast 6 mängijat. Mängijad jagunevad omakorda ees- ja tagaliini mängijateks. Neist igal ühel on oma kindel ülesanne ja kindel piirkond, kus nad olema peavad. Funktsiooni järgi jaotatakse mängijad: · Sidemängijad ehk tõstijad- kelle ül. on teise palli mängimine, tõstmine. · Ründemängijad ehk lööjad- kelle ülesanne on rünnaku palli üle võrgu mängimine
KODUTÖÖ 094231 Tallinn 2009 1. Ülesanne Matrikli number on: 094231 Matrikkel teisendatuna kuueteistkümmendsüsteemi saan tulemuseks 17017 Antud kuueteistkümmendarv kaheksakohalisena oleks 24D9BD77 1-de piirkond on mul seega: 2 4 7 9 11 13 Jagades kaheksakohaline kuueteistkümmendarv 11'ga saan tulemuseks 22AED07 Määramatuspiirkond on mul seega: 0 10 14 Seega oleks matriklinumbrile 094231 vastav 4-muutuja loogikafunktsioon oma numbrilises 10ndesituses: f(x1,x2,x3,x4) = (2, 4, 7, 9, 11, 13)1 (0, 10, 14)_ f(x1,x2,x3,x4) = (1, 3, 5, 6, 8, 12, 15)0 (0, 10, 14)_ 2. Ülesanne 2.1 MDNK Karnaugh' kaardiga: x3x4 x1x2 00 01 11 10 0 00 0 1 -1-
HEX 5 A D 0 E 0 0 C E x7x7x7x7 10-nd 5 10 13 0 14 0 0 12 14 järjestamine 0 5 10 12 13 14 „_“-de piirkond (0,5,10,13)_ Seega oleks matriklinumbrist leitud vastav 4-muutuja loogikafunktsioon oma numbrilises 10ndesituses 1-de piirkonna järgi: f ( x1...x4 ) = ∑(2,3,4,7,12,14)1 (0,5,10,13)_ Sama funktsioon 0-de piirkonna järgi: f ( x1...x4 ) = ∏(1,6,8,9,11,15)0 (0,5,10,13)_ 2. Tõeväärtustabel Matriklinumbrist leitud osaliselt määratud 4-muutuja loogikafunktsiooni tõeväärtustabel: 10-nd x1 x2 x3 x4 y 0 0 0 0 0 -
1. Ülesanne Matrikli number on: 123795 16nd süsteemi teisendatuna on see: 1E393 Teisendades see 8-kohaliseks: 102328D1 <- siit saab ühtede piirkonna 1-de piirkond: 0,1,2,3,8,13 Viimaks jagan 11-ga: F30266 <- siit saab määramatuspiirkonna (mis pole juba ühtede piirkonnas) Määramatuspiirkond: 6,15 Seega oleks matriklinumbrile 123795 vastav 4-muutuja loogikafunktsioon oma numbrilises 10ndesituses: f(x1,x2,x3,x4) = (0,1,2,3,8,13)1 (6,15)_ f(x1,x2,x3,x4) = (4,5,7,9,10,11,12,14)0 (6,15)_ 2. Ülesanne 2.1 Leian Karnaugh' kaardi abil MDNK x3x4 x1x2 00 01 11 10 00 1 1 1 1 01 0 0 0 -0-
Tallinna Tehnikaülikool Diskreetne Matemaatika KODUTÖÖ *** 15****IAPB ****** Detsember 2015 1. Minu matriklinumbrile (155423) vastav loogikafunktsioon oma numbrilises 10nd esituses: f(x1, x2, x3, x4) = ∑ (2, 3, 7, 8, 9, 13)1 (1, 4, 5, 14, 15)_ 2. Esitada oma loogikafunktsiooni tõeväärtustabel: x1 x2 x3 x4 f 0000 0 0001 - 0010 1 0011 1 0100 - 0101 - 0110 0 0111 1 1000 1 1001 1 1010 0 1011 0 1100 0 1101 1 1110 - 1111 - 3
Tekkinud 16ndarvu need järguväärtused 0 . . . 15, mis ei kuulu juba 1-de piirkonda, moodustavad funktsiooni määramatuspiirkonna. Seega määramatuspiirkonda kuuluvad: 1, 5, 6, 9, 12(C), 14(E), 15(F). Ülejäänud arvud vahemikus 0....15 (mis puuduvad nii 1de piirkonnas kui ka määramatuspiirkonnas) moodustavad 0-de piirkonna. Seega kuuluvad 0-de piirkonda: 0, 7, 8, 11, 13. Matriklinumbrile 10131846 vastav 4-muutuja loogikafunktsioon oma numbrilises 10ndesituses on järgmine: f(x1...x4) = ∑(2, 3, 4, 10)1 (1, 5, 6, 9, 12, 14, 15)_ 2. Kirjutada välja oma matriklinumbrist leitud osaliselt määratud 4- muutuja loogikafunktsiooni tõeväärtustabel. Osaliselt määratud 4-muutuja loogikafunktsiooni tõeväärtustabel on järgmine: x1 x2 x3 x4 f 0 0 0 0 0 0 0 0 1 - 0 0 1 0 1
KODUTÖÖ xxxx xxxx xxxx Tallinn xxxx 1. Funktsiooni leidmine Matriklinumber: 164139 1-de piirkonna määramiseks saadud 16ndarv: 35B 109D 1-de piirkond: 0, 1, 3, 5, 9, 11, 13 Määramatuspiirkonna leidmiseks saadud 16ndarv: 4 7F03 425B Määramatuspiirkond: 2, 4, 7, 15 Matriklile 164139 vastav 4-muutuja loogikafunktsioon oma numbrilises 10ndesituses: 0,1,3,5,9,11,13 ¿ ¿ ¿ 1(2,4,7,15) ¿ f ( x 1 ... x 4 )= ¿ Nullide piirkond: 6, 8, 10, 12, 14 2. Funktsiooni tõeväärtustabel Nr. x1x2x3x4 f 0 0000 1 1 0001 1 2 0010 - 3 0011 1 4 0100 - 5 0101 1 6 0110 0 7 0111 - 8 1000 0 9 1001 1 10 1010 0
leia omale sobivat tööd. Sageli mõistetakse tööpuuduse all ka tööpuuduse näitajat, niisuguste inimeste osakaalu tööjõus. Töötu - Isik, kelle puhul on üheaegselt täidetud kolm tingimust: on ilma tööta (ei tööta kusagil ega puudu ajutiselt töölt); on töö leidmisel valmis kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustama; otsib aktiivselt tööd. Äriplaan - Äriplaan on ettevõtja äriidee konkretiseerimine, mis esitatakse nii sõnalises, kui ka numbrilises väljendusvormis ja näitab erinevate ressursside vajadust püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Äriplaan peab näitama ära ettevõtja strateegilise ärimudeli või kui äriplaaniga kavandatakse mitmeid eri valdkondade tegevusi, siis erinevad rakendatavad strateegilised ärimudelid. Ärieetika - Ärieetika on eetikavaldkond, mis reguleerib ettevõtete ja nende juhtide käitumist konfliktiolukordades.
Eesti Infotehnoloogia Kolledz Digitaalloogika ja digitaalsüsteemid KODUTÖÖ Märt Erik EIK10040050 Rühm A22 Tallinn 2005 1. Leida oma matriklinumbrile vastav 4-muutuja loogikafunktsioon. Tehes calculator'iga nõutud ja vajalikud tehted on minu matriklinumbrile 10040050 vastav 4- muutuja loogikafunktsioon oma numbrilises 10ndesituses: f ( x1 x2 x3 x4 ) = ( 0,1,2,5,12,13)1 ( 4,6,9,11) - 2. Kirjutada välja oma matriklinumbrist leitud osaliselt määratud 4- muutuja loogikafunktsiooni tõeväärtustabel. X1 X2 X3 X4 Y 0 0 0 0 1 0 0 0 1 1 0 0 1 0 1
Diskreetne matemaatika KODUTÖÖ Ilja Freiberg 185138 IAIB11 Tallinn 2018 1. Funktsiooni leidmine. Matrikli number on 185138 Seitsmekohaline 16ndarv on 3C8F7FE Ühtede piirkonnaks on 3, 5, 8, 12, 13 Üheksakohaline 16ndarv on 512444552 Määramatuse piirkonnaks on 1, 2, 4, 5 Minu matrikli numbrile 185138 vastav 4-muutuja loogikafunktsioon oma numbrilises 10ndesituses oleks: (x1,x2,x3,x4)= (3, 7, 8, 12, 14, 15) (1, 2, 4, 5)_ Ja nullide piirkonnaks on kõik ülejäänud arvud (0, 6, 9, 10, 11, 13) (x1,x2,x3,x4) = (0, 6, 9, 10, 11, 13)0 (1, 2, 4, 5)_ 2. Funktsiooni tõeväärtustabel. nr x1 x2 x3 x4 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 1 - 2 0 0 1 0 - 3 0 0 1 1 1 4 0 1 0 0 - 5 0 1 0 1 - 6 0 1 1 0 0 7 0 1 1 1 1 8 1 0 0 0 1
155539 IABB12 Tallinn 2015 1. 4-muutuja loogikafunktsiooni leidmine Matrikli number: 155539 Esimese teisenduse tulemus: 32E0DF5 Ühtede piirkond: 3, 2, 14, 0, 13, 15, 5 Teise teisenduse tulemus: 442B4B343 Määramatuspiirkond: 4, 11 Nullide piirkonda kuuluvad ülejäänud arvud ehk (1, 6, 7, 8, 9, 10, 12) 0 Seega on minu matriklinumbrile vastav 4-muutuja loogikafunktsioon oma numbrilises 10ndesituses: f(x1,x2,x3,x4)= ∑ (0, 2, 3, 5, 13, 14, 15)1 (4, 11)_ 2. Funktsiooni f(x1,x2,x3,x4)= ∑ (0, 2, 3, 5, 13, 14, 15)1 Π(1, 6, 7, 8, 9, 10, 12) 0 (4, 11)_ tõeväärtustabel x 1 x2 x3 x4 f(x1,x2,x3,x4) 0000 1 0001 0 0010 1
variante pole. d) kommentaari ette paneme alati kaks kaldkriipsu, seda lauset programm ei loe. DEKLARATSIOON: String tekst = "Tere hommikust!"; - tüüpi String deklareerime ALATI suure S tähega, kuid see on ainuke muutuja tüüp, mis suure tähega algab. Nimi võib olla enda vabalt valitud ja see võib sisaldada ka numbrit. int number1= 10; - Me ei pane numbrit jutumärkidesse, kui me tahame seda kasutada numbrilises mõttes (näiteks erinevad tehted). Algväärtuseks paneme 10. Boolean b = true; - jah-ei tüüp, algväärtus true ehk jah. Vaatame näidet. Demonstreerin muutujate väljastamist konsoolile. Numbritega saab teha tehteid. Stringe saab kokku liita. Stringe liidetakse kokku + märgi abil. Näiteks ''laste''+''aed'' annab tulemuseks ''lasteaed'', aga ''laste ''+''aed'' annab tulemuseks ''laste aed''. Vahe on selles tühikus. Tühik on samuti teksti üks osa. Väljastame muutujad konsoolile
kohal). Valemitele viidates pannakse viide valemile eelneva (valemit sissejuhatava) lause lõppu. Lisas pannakse viide eelnevaga analoogselt. Lisadele viidates (teksti sees) pannakse vajadusel viide lisa numbri lõppu. Viitamine põhijaotistele, alajaotistele ja jaotistele on ümarsulgudes, nt (jaotis 2, jaotis 2.2 või jaotis 2.2.7). Loetelu puhul pannakse viide selle sissejuhatava lause lõppu. Viidata tuleb alati numbrilises järjekorras nt [1]...[100] ja eelviidatud kirjandusallikatele võib korduvalt viidata. Kui viidata tuleb mitmele allikale, siis tuleb viited kirjutada suurenevas järjestuses, nt [1,3,7,9] või [1, lk 3; 2, lk 72]. Viide võib kuuluda kas kogu allika, lause või viidatud tekstiosa kohta. 2.2.7. Töö põhijaotised ja jaotised Töö üldstruktuuris liigendatakse tekst põhijaotisteks, alajaotisteks ja jaotisteks (Joonis B
• Olgu konkreetsuse mõttes x1 x2, siis vigade piires on tulemused ühesugused kui • x1 + x1 x2 - x2 . • Näide: x1 = (10 0,7) m ja x2 = (11 0,4) m . Nüüd 10 + 0,7 = 10,7 11 - 0,4 = 10,6. • Järelikult on mõõtmistulemused vigade piires võrdsed. • Mõõtevea allikaid on kolm: • mõõteriist - skaala jaotised pole ühtlased, osuti ja skaalakriips on lõpliku paksusega, andurid on muutlikud (vedru väsib, temperatuur mõjub), numbrilises riistas toimub näidu ümardamine; • mõõtmisprotseduur – lugemisviga (silma järgi skaalajaotise kümnendkohtade hindamine), parallaks, häireviga (välised elektriväljad, vibratsioon, kõrvaline valgus), lähteviga (kui täpselt kasutame arvutustes konstante, näiteks g või ), metoodiline viga (meetodi ebatäiuslikkus või arvutusvalemi ligikaudsus) • objekt - objekt muutub aja jooksul (soojuspaisumine, vee aurustumine või kondenseerumine, jms.).
· Olgu konkreetsuse mõttes x1 x2, siis vigade piires on tulemused ühesugused kui · x1 + x1 x2 - x2 . · Näide: x1 = (10 0,7) m ja x2 = (11 0,4) m . Nüüd 10 + 0,7 = 10,7 11 - 0,4 = 10,6. · Järelikult on mõõtmistulemused vigade piires võrdsed. Reemo Voltri · Mõõtevea allikaid on kolm: · mõõteriist - skaala jaotised pole ühtlased, osuti ja skaalakriips on lõpliku paksusega, andurid on muutlikud (vedru väsib, temperatuur mõjub), numbrilises riistas toimub näidu ümardamine; · mõõtmisprotseduur lugemisviga (silma järgi skaalajaotise kümnendkohtade hindamine), parallaks, häireviga (välised elektriväljad, vibratsioon, kõrvaline valgus), lähteviga (kui täpselt kasutame arvutustes konstante, näiteks g või ), metoodiline viga (meetodi ebatäiuslikkus või arvutusvalemi ligikaudsus) · objekt - objekt muutub aja jooksul (soojuspaisumine, vee aurustumine või kondenseerumine, jms.).
McCluskey’ meetodil? 10. Kuidas toimitakse, kui kleepimistabelis ei õnnestu mõnda seal leiduvat arvu/2ndvektorit kleepida mitte ainsatki korda? 11. Kuhu (kuidas) paigutuvad kleepimistabeli koostamisel sellised arvud/2ndvektorid, mis Karnaugh’ kaardil asuvad kõrvuti naaberruutudes? 12. Mis määrab numbrilise McCluskey’ meetodi viimastel sammudel, millised 2ndjärgud intervalli esindajaks valitud arvu 2ndkujus kuuluvad elimineerimisele? 13. Miks tohib numbrilises McCluskey’ meetodis valida intervalli esindajaks suvalise arvu selle intervalli koosseisust? Loogikaskeemid. Funktsioonide täielikud süsteemid. Teisendused baasidesse 1. Millest koosnevad digitaalseadmed? Digitaalseadmed koosnevad loogikaelementidest. 2. Millest koosneb loogikaskeem? Loogikaskeemid saadakse loogikaelementide omavahelisel kokkuühendamisel. 3. Mida loogikaskeemid (ja digitaalseadmed) töötlevad? Loogikaskeemid töötlevad 0de ja 1tede kogumeid. 4
oktaaniarvu tõsta 10…15 ühiku võrra. Etüülitud bensiini äratundmiseks lisatakse etüülvedelikule värvainet, mis annab etüülitud bensiinile punase, kollase, sinise või rohelise värvi. Etüülitud bensiin on mürgine ja seetõttu on tema kasutamine mootorsaagide kütusena keelatud. Pikaajalisel seismisel kaotab bensiin oma esialgsed omadused ja rikneb. Bensiini oktaaniarv on antud bensiinimargi numbrilises osas. Nõukogude mootorsaemootorite kütuses oli ette nähtud kasutada bensiinimarke A-72 või etüülimata bensiini A-76, kaasaegsed Lääne mootorsaed nõuavad kõrge oktaaniarvuga bensiine. Tuleb kasutada valmistajatehase poolt ettenähtud bensiini. Enamikul saagidel peab bensiini oktaaniarv olema 95 või üle, osadel nõutakse bensiini, mille oktaaniarv on 98, kasutamist. Küttesegu koostis Mootori võimsus, ökonoomsus ja häireteta töö sõltub suurel määral küttesegu koostisest
· Igal funktsioonil on täpselt üks TDNK ja üks TKNK. Näiteid · x1x2 x1 x2 x3 = x1 x2 x3 x1 x2 x3 x1 x2 x3 Parempoolne valem on funktsiooni täielik DNK. · x1 x2 x1 x2 x3 = ( x1 x2 x3 )( x1 x2 x3 )( x1 x2 x3 )( x1 x2 x3 )( x1 x2 x3 ) Parempoolne valem on funktsiooni täielik KNK. · ( x1x2 ) ( x1 x3 ) = x1 x2 x3 Parempoolne valem on antud funktsiooni DNK, KNK, TKNK. Loogikafunktsiooni võib esitada ka nn. numbrilises ehk kümnendesitusvormis. Sel juhul esitatakse funktsiooni ühtede või nullide piirkond vastavate argumendivektorite kümnendekvivalentide abil. Näiteks vaatleme funktsiooni eelnevast näitekomplektist: f ( x1 , x2 , x3 ) = x1 x2 x1 x2 x3 = ( 2,3,5) 1 = ( 0,1,4,6,7) 0 Kasutatud näitefunktsiooni tõeväärtustabel on toodud järgnevas: Nr. x1 x2 x3 f(x1 ,x2 ,x3) f ( x1 , x2 , x3 ) 0 0 0 0 0 1
Parempoolne valem on funktsiooni täielik DNK. 11 x1 x2 x1 x2 x3 x1 x2 x3 x1 x2 x3 x1 x2 x3 x1 x2 x3 x1 x2 x3 Parempoolne valem on funktsiooni täielik KNK. x1x2 x1 x3 x1 x2 x3 Parempoolne valem on antud funktsiooni DNK, KNK, TKNK. Loogikafunktsiooni võib esitada ka nn. numbrilises ehk kümnendesitusvormis. Sel juhul esitatakse funktsiooni ühtede või nullide piirkond vastavate argumendivektorite kümnendekvivalentide abil. Näiteks vaatleme funktsiooni eelnevast näitekomplektist: f x1 , x2 , x3 x1 x2 x1 x2 x3 2,3,5 1 0,1,4,6,7 0 Kasutatud näitefunktsiooni tõeväärtustabel on toodud järgnevas: Nr. x1 x2 x3 f(x1 ,x2 ,x3) f x1 , x2 , x3
kuuluvus teatud tööde sooritamiseks ettenähtud masinate alagruppi. 46-Mida tähistab üldjuhul indeksi numbriline osa? Numbriline osa: üldreeglina tähistab indeksi numbriline osa antud masina mudeli järjekorranumbrit tootva firma, vastava tööstusharu või üleriigilises registris. Sellega seostatakse sageli ka masina pea- või põhiparameeter, mis määratleb antud masina suurusgrupi, st mida suurem on see arv indeksi numbrilises osas, seda suurem, võimsam ja tootlikum on antud masin teiste samasuguste masinate seas. 47-Mida tähistab indeksi numbrilisele osale intervallita järgnev täht või tähed? Lisatähed: Sageli järgneb indeksi numbrilisele osale lisatäht või lisatähtede kombinatsioon, milles üldreeglia antakse infot masina konstruktiivsete iseärasuste kohta. Lisatäht, mis järgneb numbrilisele osale intervallita tähendab üldreeglina antud masina
kohalikest oludest. [RTL 2002, 78, 1203 - jõust 20.07.2002] (10) Õnnetuse tagajärgede hindamise aluseks võetakse viieastmeline hindamise tabel (lisa 2). (11) Erinevate ohustatud objektide hindamisel saadud tulemuste põhjal otsustatakse õnnetusele antava tagajärje raskusaste. [RTL 2002, 78, 1203 - jõust 20.07.2002] (12) Õnnetusele antav tagajärg on üldjuhul kõrgeim ohustatud objektile määratud raskusaste. (13) Kui neljast analüüsitud tagajärjest kolm annavad numbrilises vääringus sama raskusastme, kusjuures neljas tagajärg on madalam ja nende tagajärgede üheaegne kaasnemine õnnetuse korral on võimalik, siis võib riskiklassi määramisel kokkuvõtlikku tagajärge ühe astme võrra suurendada. (14) Selgitatakse välja võimalike ebasoodsamate asjaolude kokkusattumise tulemusel tekkiv raskeim õnnetus koos tagajärgedega. § 10. Riskiklassi määramine ja riskide järjestamine (1) Igale analüüsitud õnnetusele määratakse riskiklass
( v = s/t, S = l2, jne). Praktika näitab, et iga mõõtmisega kaasneb alati mõõteviga. See ei tähenda, et me mõõdame valesti, vaid põhimõtteliselt pole ühtki mõõtmist võimalik teha absoluutselt täpselt. Erandiks on loendamine heades vaatlustingimustes. Mõõtevea allikaid on kolm: 1. mõõteriist - skaala jaotised pole ühtlased, osuti ja skaalakriips on lõpliku paksusega, andurid on muutlikud (vedru väsib, temperatuur mõjub), numbrilises riistas toimub näidu ümardamine; 2. mõõtmisprotseduur – lugemisviga (silma järgi skaalajaotise kümnendkohtade hindamine), parallaks, häireviga (välised elektriväljad, vibratsioon, kõrvaline valgus), lähteviga (kui täpselt kasutame arvutustes konstante, näiteks g või ), metoodiline viga (meetodi ebatäiuslikkus või arvutusvalemi ligikaudsus) 3. objekt - objekt muutub aja jooksul (soojuspaisumine, vee aurustumine või kondenseerumine, jms.).
lähtudes kohalikest oludest. [RTL 2002, 78, 1203 - jõust 20.07.2002] (10) Õnnetuse tagajärgede hindamise aluseks võetakse viieastmeline hindamise tabel (lisa 2). (11) Erinevate ohustatud objektide hindamisel saadud tulemuste põhjal otsustatakse õnnetusele antava tagajärje raskusaste. [RTL 2002, 78, 1203 - jõust 20.07.2002] (12) Õnnetusele antav tagajärg on üldjuhul kõrgeim ohustatud objektile määratud raskusaste. (13) Kui neljast analüüsitud tagajärjest kolm annavad numbrilises vääringus sama raskusastme, kusjuures neljas tagajärg on madalam ja nende tagajärgede üheaegne kaasnemine õnnetuse korral on võimalik, siis võib riskiklassi määramisel kokkuvõtlikku tagajärge ühe astme võrra suurendada. (14) Selgitatakse välja võimalike ebasoodsamate asjaolude kokkusattumise tulemusel tekkiv raskeim õnnetus koos tagajärgedega. § 10. Riskiklassi määramine ja riskide järjestamine (1) Igale analüüsitud õnnetusele määratakse riskiklass