Vietnami loodus on tõeliselt vaheldusrikas Troopiline niiske kliima annab taimedele ohtralt lopsakust Mekongi jõgi on aga kohalik elu allikas, tema veed jagavad elu tuhandetele riisipõldudele Loodus Ajalugu 939 saavutas Vietnam eraldi riigi staatuse 19.saj vallutasdi Lõuna-Vietnami prantslased 2.september 1945 kuulutasid Vietnmi kommunistid välja isesesivuse 1945-75 Vietnami sõda 1976 taasühendati Vietnam 1995 Normaliseeritakse USA ja Vietnami suhted . Ajalugu Kultuur Vietnami kultuur on vanim omasuguste seas Aasias Vaikse ookeani piirkonnas Leiduvad mõned tunnusjooned, mille järgi tuntakse Vietnami: Ao Dai, beetli-areekapalmid ja areekapähklid, bambus, kogukonna ja perekonnaväärtuste austus. Sotsialistlikul ajal mõjutab Vietnami sügavalt valitsuse kontrolli all olev meedia Kultuur Haridus
Piim peab olema valge, kergelt kollaka varjundiga, puhta maitse ja lõhnaga. Piima keemistemperatuur on 100,2C. Kuumutamisel 50-60C tekib piima pinnale valkudest ja rasvadest koosnev kile. Temperatuuril 80-90C albumiin kalgendub ja sadestub. Kui edasi kuumutada, muutub piimasuhkur mustjaspruuniks. Piim pastöriseeritakse, et hävitada patogeenseid m.o. Pastöriseeritud piimal säilivad kõik põhilised omadused ja säilitamisaeg pikneb. Pärast pastöriseerimist piim normaliseeritakse vastava rasvasuseni (2,5 või 3,2%) ja villitakse taarasse. Piima happesus peab olema 16-18 Th (Thörneri happekraadides) ja temperatuur 10C Piima sortiment Piima liigitamisel võetakse aluseks rasvasisaldust, töötlemis- ja pakkimisviisi. 1. Rasvasisalduse järgi: täispiim (kindla rasvasusega, pastöriseeritud, lisanditeta, normaliseeritud või taastatud)
seisneb selles, et süst imendub kõigepealt vereringesse ja sealt edasi toimekohas 50. Milles seisneb paikne ehk lokaalne toime? mõjub kohe manustamiskohale 51. Millise manustamisviisiga saadakse paikne toime? välispidiselt nahale või limaskestale manustades 52. Millise manustamisviisi korral puudub praktiliselt imendumisjärgne toime? intravenoosse 53. Milles seisneb sedatiivne ehk rahustav toime? füsioloogiline kõrgenenud tase normaliseeritakse 54. Milles seisneb halvav ehk paralüüsiv toime? füsioloogiline tase lakkab mingiks ajaks, hiljem võib taastuda 55. Milles seisneb toniseeriv ehk aktiveeriv toime? füsioloogiline tase on langenud ning seda normaliseeritakse 56. Mis on annus? Annuse liigid? Annus on manustamiseks ettenähtud kogus. Ühekordne maximaalne annus ja ööpäevane maximaalne annus 57. Mis on terapeutiline laius? Seos ravimi ohutusega?
Hiina väesalgad hävitavad piirist 40 km kaugemal kõik ettejuhtuva. ÜRO konverentsil nõustub Vietnam lubama seaduslikku väljarännet, kuid massiline põgenemine jätkub. 1986 Kommunistliku partei peasekretäriks saab Nguyen Van Linh, kes algatab liberaalse majanduspoliitika doi moi(uuendamise). 1991 Avalik antikommunistlik teisitimõtlemine kuulutatakse kriminaalkuriteoks. 1992 Uus põhiseadus lubab teha välisinvesteeringuid, kuid kommunistliku partei juhtiv osa jääb endiseks. 1995 Normaliseeritakse USA ja Vietnami suhted. Poliitika Vietnamis Vietnam toimib ikka endise kommunistliku elukorralduse järgi. 146-liikmeline keskkomitee valib 17-liikmelise poliitbüroo. Kõrgeim võimuorgan on uue poliitbüroo alkaline komitee. Võimu jagub ka allapoole riigiettevõtete juhtidele, kes kõik on partei liikmed. Ent selline seaduslikuse hoidmine ilma majandusideloogia keskse programmita ei ole kerge. Ho Chi Minh'i mausoleum Hanois Tuntakse muret sellepärast, et partei on saamas lihtsalt nn
PIIM jõuab farmidest tööstusesse piimaautos, mis hoiab piima jahedana. Enne vastuvõtmist tehakse kindlaks, et piimas ei ole antibiootikumide jääke. Vastuvõtmisel mõõdetakse piima temperatuur ja täpne kogus. Laboris tehakse kindlaks piima rasva- ja valgusisaldus, happesus, külmumistäpp, veesisaldus ja mikrobioloogilised näitajad. Vastuvõetud piim valmistatakse pastöriseerimiseks ette: see eelsoojendatakse ja separeeritakse- normaliseeritakse. Normaliseerimine tähendab piima viimist soovitud rasvasisaldusele. Separeerimisel eraldatakse piim vastavalt soovitud toodetele kooreks ja rasvata piimaks. Peale normaliseerimist piim pastöriseeritakse, mis tähendab termilist töötlemist ehk iga osakese kuumutamist teatud temperatuuril ja ajal. Pastöriseerimine on ohutuse seisukohast kõige olulisem protsess piimatööstuses. Pastöriseerimise temperatuur ja aeg on väga olulised
viise, kui sugukromosoomide (X, Y) abil, nt selle sõltuvus temperatuurist roomajatel) Lõigustumine: kobarloode ehk moorula Bioloogiline eripära: • Kõige kiirem rakkude jagunemise viis. (Ainsaks sünteesiks DNA kahekordistamine), tekkinud rakud vahepeal ei kasva • Rakkude arv suureneb, mõõtmed vähenevad • Kõik rakud jagunevad enam-vähem üheaegselt ehk sünkroonselt (täielik lõigustumine) Lõigustumisprotsessi bioloogiline tähtsus: • Normaliseeritakse tuuma-tsütoplasma suhe (spermis on see ca 1:1, munarakus 1:1000; tavalises keharakus 1:100). • Taastatakse hulkraksus ( - viljastatud munarakk on ju algul vaid üks rakk; Hulkraksus võimaldab rakkude eristumist ja seega kudede teket). Lõigustumine (järg): blastula/blastotsüst ehk põisloode • Kobarloote rakud paigutuvad ümber -> areneb blastotsüst. • 6-7 päeva pärast viljastumist kinnitub loode (blastotsüst) emaka seinale.
Piim peab olema valge, kergelt kollaka varjundiga, puhta maitse ja lõhnaga. Keemistemperatuur on piimas 100,2°C. Kuumutamisel 50-60°C juures tekib piima pinnale kile, mis koosneb rasvadest ja valkudest. Temperatuuril 70°C muutub piima maitse. Piim lõhustub kuumutamisel kergesti. Piima pastöriseeritakse, et hävitada haigust tekitavad mikroorganismid. Pastöriseeritud piimal säilivad kõik põhilised omadused ja säilimisaeg pikeneb. Pärast pastöriseerimist piim normaliseeritakse põhiliselt 3.5 või 2,5% rasvasisalduseni ja villitakse pakendisse. SORTIMENT Piima liigitamisalused 1) Rasvasisaldus: täispiim on kindla rasvasisaldusega pastöriseeritud lisanditeta normaliseeritud piim (2,5, 3,5%); rasvata piim s.o rasvane osa - 1%; väherasvane piim - 1% rasva. 2) Töötlemisviis: pastöriseeritud 72-75°C juures 15-20 sekundit; steriliseeritud ehk homogeniseeritud 100°C juures;
Mis mõjutab luude kasvamise protsessi? Mõjutavad järgmised faktorid. 1. Kasvuhormoon ( lühend STH). Seda produtseeritakse hüpofüüsi eessagara poolt. Hüpotaalamuse hormoon somatu lideriini mõjul. 2. Kilpnäärme hormoon 3. Toitumine 4. Suguhormoonid 5. Pärilikkus 6. Vitamiin D3 hormoon 7. PTH PTH toime: 1. PTH aktiveerib luudes osteklastide tegevuse. 2. Neerudes PTH mõjul suureneb esmasuriinist kaltsiumi tagasiimelndumine verre ja samuti kaltsiumitase veres normaliseeritakse. 3. Seotud vitamiin D3 mõjutamisega. Nimelt muudetakse vitamiin D3 maksas ja lõplikult neerudes aktiivseks vitamiin D3 hormooniks e. kaltsrioodiks ja selle mõjul suureneb kaltsiumi imendumine peensoolest verre. Vitamiin D3 1. tekib organismi kolesterool . Oranismis endal tekib kolles. Päikese mõjul nahas. 2. Saab toiduga kalaga. Kasvu ja luustumisprotsesside kiirenemine. Mille mõjul see toimub? 1
1. Suureneb rakkude arv 2. Rakkude mõõtmed lähevad aina väiksemaks Alguses toimub sünkroonne lõigustumine - jaotumised toimuvad samal ajal. Siis toimub üleminek asünkroonsele lõigustumisele - eri rakud hakkavad jagunema eri aegadel. Arvatakse, et uus organism lähtub juba siis oma geenidest. Lõigustumise tagajärjeks on rakukobar ehk moorula. Lõigustumise bioloogiline tähtsus 1. taastatakse hulkraksus 2. normaliseeritakse tuuma - tsütoplasma suhe Blastula Ehk põisloode. See on vale ja eksitav!! Lootest saame rääkida juhul, kui on saavutatud mingi sarnasus vanemaga. Blastula kujuneb 6-8 arengupäeval, pole veel toimunud pesastumist emaka limaskesta. Blastulaid on mitmeid eri tüüpe. Inimestel blastotsüst. Gastrula Ehk karikloode - jälle vale väide!! a) varane - 2 rakukihti - ektoderm (väline) ja entoderm (sisemine) b) hiline - lisandub veel ka mesoderm (vahepealne)
50. Milles seisneb paikne ehk lokaalne toime? Lokaalne toime mõjub kohe manustamis kohale. 51. Millise manustamisviisiga saadakse paikne toime? Paikne toime saadakse välispidise (nahale, limaskestale) kaudu manustades. 52. Millise manustamisviisi korral puudub praktiliselt imendumisjärgne toime? Imendumisjärgne toime praktiliselt puudub intravenoosse manustamise korral. 53. Milles seisneb sedatiivne ehk rahustav toime? Seisneb selles, et füsioloogiline kõrgnenenud tase normaliseeritakse. 54. Milles seisneb halvav ehk paralüüsiv toime? Seisneb selles, et füsioloogiline tase lakkab mingiks ajaks, hiljem võib taastuda. 55. Milles seisneb toniseeriv ehk aktiveeriv toime? Seisneb selles, et füsioloogiline tase on langenud ning seda püütakse normaliseerida. 56. Farmakoni otsene ja kaudne toime, nende olemus? Farmakon on keemiline, taimne või loomne aine, mis organismi sattudes muudab selle talitlusi. Võib olla nii ravim kui ka mürk.
58. Selgita imendumisjärgne ehk resorptiivne toime olemust? Seisneb selles, et see imendub kõigepealt vereringesse ja sealt edasi elundisse või kohta, kus teha vaja. 59. Milles seisneb paikne ehk lokaalne toime? Millise manustamisviisiga saadakse paikne toime? Paikne toime saadakse välispidise (nahale, limaskestale) kaudu manustades. 2018 esimene seminar 3 60. Milles seisneb sedatiivne ehk rahustav toime? Seisneb selles, et füsioloogiline kõrgnenenud tase normaliseeritakse. 61. Milles seisneb halvav ehk paralüüsiv toime? Seisneb selles, et füsioloogiline tase lakkab mingiks ajaks, hiljem võib taastuda. 62. Milles seisneb toniseeriv ehk aktiveeriv toime. Seisneb selles, et füsioloogiline tase on langenud ning seda püütakse normaliseerida. 63. Mis on pärssiv toime? 64. Sensitisatsioon on ... a) haige ülitundlikkus ja kergesti mõjutatavus b) immunoloogilise allergeeni suhtes tundlikkuks muutumine c) kroonilisel ravimi
..50 °C üle faasipiiri A c3 (A cm ), seisutatakse sellel temperatuuril ja jahutatakse õhus. Normaliseerimise tulemusena vähenevad sisepinged ja toimub faasiline ümberkristalliseerumine, mis muudab jämedateralise struktuuri peeneteralisemaks. Normaliseerimine on lõõmutusega võrreldes odavam TT viis, sest ahju kasutatakse ainult kuumutamiseks ja seisutamiseks, jahtumine toimub aga õhus. Madalsüsinik- ja madallegeerteraseid tavaliselt lõõmutamise asemel normaliseeritakse, sest omadustel pole vahet. Normaliseerimise tulemusena muutub teras peeneteralisemaks, tugevus ja kõvadus on suuremad kui lõõmutatud terasel. Normaliseerimist kasutatakse terase lõiketöödeldavuse parandamiseks sageli karastamise eeloperatsioonina. Karastamiseks või karastuseks nimetatakse TT viisi, mille tulemusena saadakse ebastabiilne martensiitstruktuur. Eristatakse järgmisi karastuse viise:- tava- ja pindkarastus, - laus- ja kohtkarastus jt
Kriteeriumi „Lepingu sõlmimise mugavus“ tundlikkuse analüüs. Graafikult võib järeldada, et normaalne stsenaarium on lepingu sõlmimise mugavuse muutuse suhtes vähe tundlik. Kaalu muutmise korral ei muutu pingerida. Swedpank jääb endiselt parimaks alternatiiviks, Salva kindlustus jääb teiseks, If kolmandaks ning Omanik viimaseks. 6.7 Kindlustusmakse kriteeriumi muutmine (normaalne stsenaarium) Järgnevalt on suurendatakse kindlustusmakse tähtsust 2,6 korda ning lisaks normaliseeritakse ka kaalud. Joonis 27. Lõpptulemused, stsenaarium „Normaalne“, kindlustusmakse tähtuse muudatus. 31 Tabel 16. Lõpptulemused 2. Salva If Swedbank Omanik 1 Kindlustus 0.002 0.002 0.001 0.238 2 Omavastutus 0.044 0.022 0.044 0.000 3 Vara kindlustus 0.122 0.037 0.122 0.010
2. Etapp II lõigustumise hilisemas faasis hakkavad rakud jagunema erinevatel aegadel. Reegel . Väherebused sügoodid lõigustuvad täielikult, paljurebused sügoodid lõigustuvad osaliselt. Lõigustumise tulemusena tekib rakukobar, mida nimetatakse moorulaks ( tuleb mooruspuu viljast). Inimesel algab lõigustumine munajuhas ja kestab umbes 6-8 päev. Rakukobar pesastub emaka limaskesta. Lõigustumise bioloogiline tähtsus 1) Taastatakse hulkraksus 2) Normaliseeritakse tuuma tsütoplasma suhe Blastulatsioon ... toimub embrüo osade eristumine ja ümberpaiknemine. Õõne sees on kas vedelik (väherebused), või rebu (paljurebused). Iseloomustab süstikkala. (pilt ilma sisemise rakkude massita) Inimese blastula (pilt sisemise rakkude massiga) Seda nim. blastotsüstiks. Blastotsöölist ja blasmodermist kujunevad lootekestad. Sisemisest rakkude massis kujuneb organism. Blastotsüst on valmis umbes 10daks arengupäevaks.
sügoodi lõigustumine. Eristatakse 2 etappi: 1. sünkroonne kõik rakud jagunevad ühel ajal 2. asünkroonne rakud jagunevad eri ajal Lõigustumine võib olla: osaline reburikastel sügootidel täielik rebuvaestel sügootidel Lõigustumise tähtsus: Taastatakse hulkraksus. Normaliseeritakse tuuma tsütoplasma suhe. Käivitub rakkude hilisema eristumise mehhanism sügoodi tasandil. Kuidas see mehhanism käib? See käivitub seoses sellega, et sügoodi eri piirkonnad on geenidele erineva väärtusega. I. Lõigustumise tagajärjel moosustub rakukobar moorula e kobarloode. See on hulkrakne struktuur: Sünteesiprotsessid toimuvad juba uue organismi geenide alusel.
pikema ajavahemiku või piirkonna kohta, nt LUB, Brieflade · Üksikud kogumikud haarab suurt hulka dokumente, jõukohane ka väiksemale kollektiivile · Üksikdokumendid enamasti publitseeritakse ajakirjanduses, monograafiate lisadena. Eestikeelsete tekstide publitseerimise printsiibid sõltuvalt eesmärgist: · Keeleajaloo näitlikud materjalid ei muudeta midagi · Dokumentide sisu avaldamine riskitakse kaotada murdeomapära ning normaliseeritakse kogu tekst tänapäeva ortograafiareeglite järgi · Sisu, vormi ja kohalike eripärade esitamine lisaks sõnavarale säilitatakse ka murde ja grammatika eripärad Tõs - Tõstamaa Võ - Võrumaa Rõu - Rõuge LNg - Lääne-Nigula Pal - Palamuse Urv - Urvaste Võn - Võnnu Räp - Räpina Lä - Läänemaa Pee - Peetri
b) rakkude vahelised kontaktid pole veel välja kujunenud ja ei toimi 2) Asünkroonne a) rakkude jagunemine ajas eristub b) on väljakujunenud tõeline hulkraksus (naaberrakud mõjutavad üksteist) Vähese rebuhulgaga sügoodid lõigustuvad täielikult (pärisimetajad), suure rebuhulgaga sügoodid lõigustuvad osaliselt- lõigustumata jääb rebumass. Lõigustumise bioloogiline tähtsus: 1) Taastatakse hulkraksus (mingil ajal oleme kõik olnud ühe raku tasandil) 2) Normaliseeritakse tuuma- tsütoplasma suhe (sügoodis on see paigast ära) REK: 1) Võrrelge kehavälist ja kehasisest viljastumist 2) Milliseid eeliseid annab kehasisene viljastamine võrreldes kehavälisega? (saadi aru inimesekeskselt) 3) Jutukese koostamine vastavate mõistete kasutamisega (minevik) 4) Ajaline peridiseering- Vastavad protsessid vaja panna ajalisse järjekorda (mõlemal) Rakukobara kujunemine Rakukobar e. moorula (ei ole loode!!!, loode on inimese sarnane, alates 3. kuu)
toit, millel on soodne lisaväärtus. 15. Juustude valmistamine ja omadused, erinevate maade juustud. Feta. Erinevate maade kuulsamad juustusordid. Juustude tüübid, valmistamise eripärad. Homogeniseerimine, laap, normaliseerimine. Juust - valgurikas toiduaine, valmistatakse piimast, lõssist, koorest, petist või nende segust piimhappebakteritest juuretise lisamise ning saadud kalgendist vadaku eraldamise teel. Valmistamine - valmistamiseks kasutatav tooraine pastöriseeritakse ja normaliseeritakse, et saavutada vajalik rasvaprotsent, lisatakse juuretis või laap, toimub piimavalkude kalgendumine. Tihedama kalgendi saamiseks lisatakse fermentpreparaate, võidakse lisada kaltsiumkloriidi (tardaine). Pärast kalgendumist eraldatakse vadaku põhiosa. Et vadakut täielikumalt eraldada, lõigatakse see tükkideks. Kõvemate juustude valmistamisel toimub tükeldatud kalgendi järelsoojendamine saadakse väiksema veesisaldusega toode. Saadud juustumass nõrutatakse
(Ibid) Hapupiimajoogid Keefir e kefiir on enim valmistatav hapupiimajook, mis pärineb Kaukaasiast ja Siberist, kus seda tehti hobusepiimast. Eestis valmistatakse keefirit lehmapiimast, kääritamiseks kasutatakse keefiriseente juuretist, mis koosneb pärmiseentest ja piimhappebakteritest. Valmimise käigus toimub nii piimhappeline kui ka alkohoolne käärimine. Seepärast sisaldab keefir väikeses koguses alkoholi (0,2–0,6%) ja tal on veidi terav maitse. Keefiri valmistamiseks lähtepiim normaliseeritakse, pastöriseeritakse ja jahutatakse ettenähtud temperatuurile, seejärel lisatakse vajalik kogus juuretist ja temperatuuril 20–25 °C toimub hapnemine. Hapnemise lõppjärgus toimub keefiri segamine, mis kindlustab joogi ühtlase konsistentsi. Pärast jahutamist pakendatakse jook kartong- või kilepakendisse või villitakse pudelisse. Keefirit tuleb säilitada jahedas, temperatuuril 2–6 °C. Juba aastaid on müügil eestimaist päritolu probiootilise bakteriga rikastatud tooted:
väljatöötamisel vägagi komplitseeritud. Selleks tuleb algnäitajad teisendada uuele kujule ühesuguse mõõteskaala ja ühikuga, samuti arvväärtuste ühesuguse muutumisulatusega (dispersiooniga). Selleks tuleb teha kaks operatsiooni: teisendada kvalitatiivsed näitajad tinglik-kvantitatiivseteks (dihhotoomilised näitajad, pallskaala näitajad, alternatiivide kasulikkuse järjekorda kajastavad näitajad); kõik algnäitajad X tsentreeritakse ja normaliseeritakse, mille tulemusena saadakse uued standardiseeritud näitajad Z keskväärtusega null ja standardhälbega üks. · kriteeriumide puhastamine segavate (moonutavate) tegurite ja kõrvaliste subjektide mõju tulemustest see kergendaks oluliselt näitajate võrreldavat tähtsust kompleksse kasulikkuse hindamise kriteeriumis peegelduvate kaalude (kordajate) väljatöötamist. Eelkõige peab selline puhastamine toimuma rahvamajandusliku arvestuse (statistika) raames ja
Keefir sobib edukalt ka teiste janukustutajatega, näiteks erinevate mahladega. Keefiri ja puuviljalisandite kooskasutamisel saab valmistada smuutisid. Happelise keskkonnana kasutatakse keefiri erinevate lihamarinaadide alusena, mõõdukas happesus soodustab liha sidekoe pehmenemist. Keefir on maitsvaks niisutavaks lisandiks müslide ning kama-ja helbetoitude juures. Kombineerides erineva värvusega lähteaineid saab keefiri abil teha kihilisi tarretisi. Keefiri valmistamiseks lähtepiim normaliseeritakse, pastöriseeritakse ja jahutatakse vajalikule temperatuurile, seejärel lisatakse vajalik kogus juuretist ja temperatuuril 20...25C toimub hapnemine. Hapnemise lõppjärgus toimub keefiri segamine, mis kindlustab joogi ühtlase konsistentsi.Peale jahutamist jook pakendatakse kartong-või kilepakendisse või villitakse pudelisse. Säilitada tuleb jahedas temperatuuril 2...6C. Hapupiim,haps,rjazenka,kumõss. Hapupiima saadakse piima hapendamisel piimhappe streptokokkidega
erilist vahet, seetõttu eelistatakse normaliseerimist. Kesksüsinik terastel (0.3-0.5% c) on see erinevus suurem, seetõttu alati ei saa asendada normaliseerimisega. Küll aga võidakse asendada parendamise korral normaliseerimisega. Võrreldes lõõmutatud olekuga annab normaliseerimine terasele suurema tugevuse, kuid võrreldes parendatud olekuga on normaliseeritud teras mõnevõrra väiksema plastsuse ja sitkusega. Mittevastutusrikaste keskkoormatud detailide korral tavaliselt normaliseeritakse, vastutusrikaste raskkoormatud detailide korral peaks eelistama parendamist. Normaliseerimise tulemusena muutub teras peeneteralisemaks, tugevus ja kõvadus on suurem kui lõõmutatud terastel. Normaliseerimist kasutatakse terase lõiketöödeldavust parandamiseks ning sageli karastamise eeloperatsioonina. Üleeutektoidteraste (ka tsementiiditud teraste) normaliseerimisel kaob tsementiidivõrk. Terase karastus
algavad kasvu ja arenguga ning lõppevad surmaga. Pärast viljastumist. 1. Lõigustumine eriline mitoosi vorm, kus üks jagunemine järgneb sisuliselt teisele ja puudub kasv, ainsaks sünteesi protsessiks on DNA kahekordistumine. Lõigusutmisel rakkude arv suureneb aga suurus väheneb (nagu salati valmistamine:D). Reburohked sügoodid lõigustuvad osaliselt, rebuvaesed täielikult. Bioloogiline tähtsus: taastatakse hulkraksus (kõik me oleme mingil hetkel olnud ühe rakulised), normaliseeritakse tuuma/tsütoplasma suhe. Lõigustumise tulemusena moodustub rakukobar ehk moorula. 42 Blastula tsöloblastula (süstikkala). Inimesele omaseks blastulaks on blastotsüst. Blastoderm (alguses 1 kiht, hiljem mitu kihti). Blastotüsti sees on sisemine rakkudemass, millest areneb organism, õõnest ja kihtidest tuleb lootekestade tasand. Blastula ehk põisloode (ei ole eriti hea variant)