Psühhiaatrilist sundravi kohaldab psühhiaatriaasutus ja seda kuni isiku tervenemiseni või tema ohtlikkuse äralangemiseni. Arvestades alaealise kõlbelise ja vaimse arengu taset ning tema võimet oma teo keelatusest aru saada ja oma käitumist vastavalt sellele juhtida, võib kohus alaealise karistusest vabastada ja kohaldada talle mittekaristuslikke mõjutusvahendeid. Alaealisele kohaldatavad mõjutusvahendid on: 1) hoiatus; 2) allutamine käitumiskontrollile; 3) noortekodusse paigutamine; 4) kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamine. Käitumiskontrollile võib kohus alaealise allutada kuni üheks aastaks. Kriminaalhooldusametniku ettekande alusel võib seda tähtaega pikendada kuni ühe aasta võrra või erandina kuni kaheksateistaastaseks saamiseni. Noortekodusse või kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutatakse alaealine kuni kaheks aastaks, erandina kauemaks, kuni õppeaasta lõpuni. Seda tähtaega võib kohus
kohtadele. Asutus või isik peab võimaldama õiguskantsleril tingimusteta ja viivitamata saada asutuse või isiku valduses olevaid dokumente ja muid materjale ning pääseda asjaomasesse kohta. Õiguskantsleril on õigus teha kontrollkäiku vanglasse, väeossa, arestimajja, väljasaatmiskeskusse, varjupaigataotlejate vastuvõtukeskusse või registreerimiskeskusse, psühhiaatriahaiglasse, erihooldekodusse, erivajadustega õpilaste kooli, üldhooldekodusse, lastekodusse, noortekodusse või muusse järelevalvealusesse asutusse. Kontrollkäiku võib teha ka ette teatamata ning sellele võib kaasata erialaasjatundjaid ja tõlke. Järelevalvealune asutus tagab õiguskantslerile kontrollkäigu ajal: 1) vaba juurdepääsu teabele, mis on vajalik, et kontrollida, kas järelevalvealune asutus järgib põhiõiguste ja vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava; 2) vaba juurdepääsu teabele, mis käsitleb järelevalvealuses asutuses
kohus selle asendada vangistusega. Näiteks kui isik on saanud rahalise karistuse ning ei ole seda tasunud tähtajaliselt, võidakse määrata talle vangitus. Selleks, et vältida isiku poolt uute võimalike süütegude toimepanemist veelgi võidakse lisaks ka kindlustus- ja parandusvahenditena kohaldada konfiskeerimist või süüteo toime pannud isiku saatmist psühhiaatrilisele sundravile. Alaealistele võidakse kohaldada hoiatust, allutamist käitumiskontrollile, noortekodusse või internaatkooli paigutamist või eriõppeasutusse paigutamist (nt. tütarlaste puhul Kaagvere erikooli). Alaealise isiku võib allutada käitumiskontrollile kuni üheks aastaks. Kui kriminaalhooldusametnik teeb ettekande, võib seda tähtaega pikendada veel kuni ühe aasta võtta või ka erandlikel juhtudel kuni kaheksateistaastaseks saamiseni. See, millist mõju avaldavad kindlustus- ja parandusvahendite kohaldamine sõltub isikust kui indiviidist
Asutus või isik peab võimaldama õiguskantsleril tingimusteta ja viivitamata saada asutuse või isiku valduses olevaid dokumente ja muid materjale ning pääseda asjaomasesse kohta. Õiguskantsleril on õigus teha kontrollkäiku vanglasse, väeossa, arestimajja, väljasaatmiskeskusse, varjupaigataotlejate vastuvõtukeskusse või registreerimiskeskusse, psühhiaatriahaiglasse, erihooldekodusse, erivajadustega õpilaste kooli, üldhooldekodusse, lastekodusse, noortekodusse või muusse järelevalvealusesse asutusse. Kontrollkäiku võib teha ka ette teatamata ning sellele võib kaasata erialaasjatundjaid ja tõlke. Järelevalvealune asutus tagab õiguskantslerile kontrollkäigu ajal: 1) vaba juurdepääsu teabele, mis on vajalik, et kontrollida, kas järelevalvealune asutus järgib põhiõiguste ja –vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava;
; *tahtliku süüteo toimepanemise vahendi ja süüteoga saadud vara konfiskeerimist; *Arvestades neljateist- kuni kaheksateistaastase isiku kõlbelise ja vaimse arengu taset ning tema võimet oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida, võib kohus sellise isiku karistusest vabastada, kohaldades talle järgmisi mõjutusvahendeid: 1) hoiatus; 2) allutamine käitumiskontrollile 3) noortekodusse paigutamine; 4) kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamine. 81. Kes lahendavad väärteo asju kohus või kohtuväline menetleja. 82. Haldusõiguse mõiste ja süsteem Haldusõigus - avaliku õiguse haru, mille normid reguleerivad avalikku haldust teostavate organite moodustamist ja funktsioneerimist ning sealjuures tekkinud suhteid eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine. Haldusõiguse süsteem: Üldosa: näit. -haldusõiguse üldprintsiibid
Mitterahalised mõjutusvahendid - psühhiaatriline sundravi.; *tahtliku süüteo toimepanemise vahendi ja süüteoga saadud vara konfiskeerimist; *Arvestades neljateist- kuni kaheksateistaastase isiku kõlbelise ja vaimse arengu taset ning tema võimet oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida, võib kohus sellise isiku karistusest vabastada, kohaldades talle järgmisi mõjutusvahendeid: 1) hoiatus; 2) allutamine käitumiskontrollile 3) noortekodusse paigutamine; 4) kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamine. Karistusõigus reguleerib seda et kas karistus peaks rehabiliteerima või sanktsioneerima. Kuritegude eest on karistused üldiselt ettemääratud, väärtegude eest on suunavad. Süüteo koosseis tuleb eksamile: Süüteokoosseis= kuri tegu (faktilise tõestusega) + kuri tahe = karistus. Tahtlikkuse liigid: Otsene, mille puhul inimest ei koti üldse reeglid.
- Arest - Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine Väärteode eest kohaldatavad lisakaristused on: - Riigisaladusele ja salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse äravõtmine - Loomapidamise õiguse äravõtmine Süüteode juhul kohaldatavad kindlustus- ja parandusvahendid: - Konfiskeerimine - Psühhiaatriline sundravi - Alaealistel: hoiatus, allutamine käitumiskontrollile, noortekodusse või internaatkooli paigutamine, eriõppeasutustesse paigutamine 9) Karistuse mõistmine ja karistusest vabastamine. Karistuse mõistmisel kuriteo eest võetakse arvesse: Teo iseloomu ja laadi Tahtluse või ettevaatamatuse liiku teo toimepanemisel Vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid Võimalust valitud karistusega mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest
-noorema kui 12a, raseda, kõrges eas või abitus seisundis isiku vastu -perekonnaliikme, töökaaslase või muu lähedase suhtes -sõjaseisukorra ajal -ühiskondlikku või loodusõnnetus ära kasutades -üldohtlikul viisil -raske tagajärje põhjustamine -teise süüteo varjamiseks, hõlbustamiseks -grupi poolt Alaealisele kohaldatavad mõjutusvahendid: -hoiatus -allutamine käitumiskontrollile -noortekodusse paigutamine -erikooli panemine Väärtegu on karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Arest- isikult vabaduse võtmine kuni 30p ja seda kohaldab ainult kohus. Kriminaal- ja väärteoasjad puudutavad süütegudega seonduvat, nt üks isik põhjustab ettevaatamatuse
-omakasu või muu madal motiiv -eriline julmus, kannatanu alandamine -noorema kui 12a, raseda, kõrges eas või abitus seisundis isiku vastu -perekonnaliikme, töökaaslase või muu lähedase suhtes -sõjaseisukorra ajal -ühiskondlikku või loodusõnnetus ära kasutades -üldohtlikul viisil -raske tagajärje põhjustamine -teise süüteo varjamiseks, hõlbustamiseks -grupi poolt Alaealisele kohaldatavad mõjutusvahendid: -hoiatus -allutamine käitumiskontrollile -noortekodusse paigutamine -erikooli panemine Väärtegu on karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Arest- isikult vabaduse võtmine kuni 30p ja seda kohaldab ainult kohus.
ettepaneku tunnistada õigustloov akt või selle säte kehtetuks. Õiguskantsleril on õigus teha kontrollkäiku vanglasse, väeossa, arestimajja, väljasaatmiskeskusse, varjupaigataotlejate vastuvõtukeskusse või registreerimiskeskusse, psühhiaatriahaiglasse, erihooldekodusse, erivajadustega õpilaste kooli, üldhooldekodusse, asenduskodusse, noortekodusse või muusse järelevalvealusesse asutusse. Õiguskantsleri soovituse või ettepaneku saanud asutus teatab õiguskantslerile tema määratud tähtaja jooksul, kuidas on soovitust või ettepanekut järgitud. Õiguskantsleril on õigus esitada oma soovituse või ettepaneku täitmise kohta järelepärimisi. Kui õiguskantsleri soovitust või ettepanekut ei täideta või järelepärimisele ei
õiguse äravõtmine * väljasaatmine 2) Väärteod Põhikaristused: * rahatrahv * arest * sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine Lisakaristused: * sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine * riigisaladusele ja salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse äravõtmine * loomapidamise õiguse äravõtmine 3) Kindlustus- ja parandusvahendid konfiskeerimine psühhiaatriline sundravi alaealistel * hoiatus * allutamine käitumiskontrollile * noortekodusse või internaatkooli paigutamine * eriõppeasutusse paigutamine Karistusõiguse allikad 1. Milline on karistusõiguse koht ja ülesanne õiguse üldises süsteemis? Karistusõigus tagab inimeste sotsiaalse kooselu aluste, nende põhiväärtuste ehk õigushüvede kaitse. 2. Mis on karistusõiguse peamised ülesanded? Karistusõigus kaitseb isikud ja õiguskorda õigusvastaste rünnete eest. 3. Kuidas kaitseb karistusõigus isikute õigushüvesid?
toimepanemise fakt ;pole oluline katse): Karistus: · rahatrahv (minimaalne trahviühik on 60 krooni; 3 kuni 300 trahviühikut füüsilisele isikule; JUR 50 tuhat kuni 500 000 tuhat); · arest (kuni 30 päeva; kantakse arestimajas). 3. Kindlustus- ja parandusvahendid: 1. kohtupsühhiaatriline ravi; 2. alaealistele: · hoiatus; · allutamine käitumiskontrollile; · noortekodusse või internaatkooli paigutamine; · eriõppeasutustesse paigutamine. Meil ei ole kohus õigustloov organ. On oluline, mis karistus on seaduses ettenähtud, mitte see, mis on määratud kohtu poolt. Võib olla, et seda karistust, mida mõistetati, ei või olla ellu viidud. Siis karitust asendatakse. Kui on valida karistuse liikide vahel, nt. rahalise karistuse ja vangla vahel, siis on soovitav rahaline
vormiriietuse või ametitunnuste kasutamine Süüteo toimepanemisega võivad kaasneda lisaks kohaldatavale karistusele ka mittekaristuslikud mõjutusvahendid: konfiskeerimine (süüteo toimepanemise vahendi ja süüteoga omandatud vara äravõtmist 83 toimepanijalt), psühhiaatriline sundravi (kohus määrab isikule, kes on süüteo tiome pannud süüdimatus seisundis), alaealisele kohaldatavad mõjutusvahendid (hoiatus, allutamine käitumiskontrollile, noortekodusse paigutamine, kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamine). Juriidilisele isikule kohaldatavad põhikaristused on kuriteo eest rahaline karistus ja sundlõpetamine ning väärteo eest rahatrahv. 1) rahaline karistus 50.000-250.000.000 eek. 2) sundlõpetamine kui isiku tegevuse osaks on saanud kuritegude toimepanemine 3) rahatrahv 500-50.000 eek Kui isik paneb toime mitmes eri paragrahvis sätestatud kuriteod ja teda ei ole nende eest varem karistatud,
Psühhiaatriline sundravi Psühhiaatriline sundravi on mõjutusvahend, mille kohus määrab isikule, kes on õigusvastase teo toime pannud süüdimatus seisundis või on pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse ära kandmist jäänud vaimuhaigeks, nõdrameelseks või on tal tekkinud raske psüühikahäire ning ta on ohtlik endale ja teistele isikutele. Alaealisele kohaldatavad mõjutusvahendid 1) hoiatus 2) allutamine käitumiskontrollile 3) noortekodusse paigutamine 4) kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamine 77
Juriidilisele isikule kohaldatavad põhikaristused on kuriteo eest rahaline karistus ja sundlõpetamine ning väärteo eest rahatrahv. 314. Milliseid mõjutusvahendeid saab ja võib kohaldada süüdlasele lisaks karistusele? Vastus: Mittekaristuslikud mõjutusvahendid: konfiskeerimine, psühhiaatriline sundravi, alaealistele kohaldatavad mõjutusvahendid (üle 14a - hoiatus, allutamine käitumiskontrollile, noortekodusse paigutamine, kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamine). 315. Kas juriidiline isik saab olla karistusõiguse subjektiks? Kui jah, siis milline on juriidilise isiku karistamise võimalus? Vastus: Jah saab. Juriidilisele isikule kohaldatavad põhikaristused on kuriteo eest rahaline karistus ja sundlõpetamine ning väärteo eest rahatrahv. 316. Nimetage vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Vastus: Vastutust kergendavad asjaolud: 1
ja keda ei anta välja. (2) Eesti karistusseadus kehtib väljaspool Eesti territooriumi toimepandud teo kohta, mis on Eestis karistusseaduse järgi kuritegu ja mille toimepanija on teenistuskohustusi täitev kaitseväelane. Alaealistele ei kohaldata karistust, vaid kohaldatakse mõjutusvahendeid: 1) hoiatus; 2) allutamine käitumiskontrollile vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule; 3) noortekodusse paigutamine; 4) kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamine. 303. Milline tegu või tegevus on süütegu? Süütegu süüliselt pandud õigusvastane tegu, mis vastab süüteokoosseisule. Süüteod jagunevad kuritegudeks väärtegudeks. 304. Mille poolest erineb väärtegu kuriteost? Kuritegu kahjustab ohvri õigushüve, samas kui väärtegu kujutab endast haldusõigusrikkumist. 305. Kas on võimalik karistada tegevusetuse eest? Kuriteost mitteteatamine on karistatav
karistusele? Süüteo toimepanemise vahendi ja vahetu objekti konfiskeerimine (nt auto ära võtmine, millega veeti salakaupa), süüteoga saadud vara konfiskeerimine, kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimine, psühhiaatriline sundravi, karistusjärgne käitumiskontroll, karistusjärgne kinnipidamine. Alaealisele kohaldatavateks mõjutusvahenditeks võib olla hoiatus, käitumiskontrollile allutamine, noortekodusse paigutamine, kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamine. juhtimise õiguse äravõtmine, relva ja laskemoona omamise õiguse äravõtmine, jahipidamis- ja kalapüügiõiguse äravõtmine, riigisaladusele ja salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse äravõtmine, loomapidamise õiguse äravõtmine, varaline karistus, väljasaatmine. Juriidilisele isikule süüteo eest määratavaks
102 Õiguse alused Psühhiaatriline sundravi on mõjutusvahend, mille kohus määrab isikule, kes on süüteo toime pannud süüdimatus seisundis, või on pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse ärakandmist jäänud vaimuhaigeks, nõdrameelseks või on tal tekkinud raske psüühikahäire. Alaealisele kohaldatavad mõjutusvahendid on: o hoiatus; o allutamine käitumiskontrollile; o noortekodusse paigutamine; o kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamine. Nooremale kui 14-aastasele kohaldatavad mõjutusvahendid: o hoiatus; o koolikorralduslikud mõjutusvahendid; o vestlusele suunamine psühholoogi, narkoloogi, sotsiaaltöötaja või muu spetsialisti juurde; o lepitamine; o kohustus elada vanema, kasuvanema, eestkostja või perekonnas hooldaja juures või lastekodus; o üldkasulik töö; o käendus; o noorte- või sotsiaalprogrammides või ravikuurides osalemine;
Juriidilisele isikule kohaldatavad põhikaristused on kuriteo eest rahaline karistus ja sundlõpetamine ning väärteo eest rahatrahv. 124. Milliseid mõjutusvahendeid saab ja võib kohaldada süüdlasele lisaks karistusele? Mittekaristuslikud mõjutusvahendid: konfiskeerimine, psühhiaatriline sundravi, alaealistele kohaldatavad mõjutusvahendid (üle 14a - hoiatus, allutamine käitumiskontrollile, noortekodusse paigutamine, kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamine). 125. Kas juriidiline isik saab olla karistusõiguse subjektiks? Kui jah, siis milline on juriidilise isiku karistamise võimalus? Eraõiguslik juriidiline isik saab olla karistusõiguse subjektiks. Talle kohaldatavad põhikaristused on kuriteo eest mõistetav rahaline karistus ja sundlõpetamine ning vöörteo eest rahatrahv. Võib lisanduda lisakaristus
annaabi.ee 
