Kunstiteos, mis on muutnud mu ellusuhtumist Meie ümber elab palju elanike, kes kõik on erinevad. Iga inimene võib olla eriline oma välimuse, tunnete või käitumise poolest. Palju loeb ka inimhinge sisemine ilu, ei loa, mis firmariideid kannad või millise meigi kihi all ennast peidedakse. Tegelikkuses peitub palju salapära, mida keegi veel ei tea ning, mille avastamisega tegeldakse. Tahaksin väita, et pean end väga lahkeks, abivalmiks ning toredaks inimeseks, kuid tegelikkuses see nii ei käi. Meil kõigil on oma head, halvad küljed, mis ei pruugi meeldida, kuid nendega tuleb lihtsalt leppida. Külastan erinevaid näitusi, teatreid, loen raamatuid, otsides taga oma sisemist maali. Arvatavasti leidsin selle juba ammu, kuid ei ole seda veel avastanud. Selle leidmine võib kesta terve igaviku, kuni lõpuks avastad oma sisemise kunstiteose, mis muudab su elu. Väiksena tahtsin saada arstiks ...
Kas üks pabertükk on tõesti see, mis inimestele õnne toob? Me rügame igapäev tööd teha, et meil oleks võimalikult hea sissetulek, ja et me saaksime võimaldada omale asju, millest alati unistanud oleme. Raha muudab meid vahel isegi pimedaks. Inimesed arvavad, et kui sul pole raha, siis pole sul midagi. Me oleme teiste jaoks tühikoht, kui meil pole võimsat autot ja viimase mudeli nutitelefoni. Tänapäeval oodatakse isegi väikestelt lastelt, et nad kannaksid kalleid firmariideid ja omaksid uhkeid mänguasju. Kas see pole aga ebaõiglane, kui me heidame kõrvale toredad inimesed, ainult sellepärast, et neil pole raha, et omale kõike võimaldada? Tänu rahale ei märka inimesed enda ümber lihtsaid asju, mis võivad nad õnnelikuks muuta. See, mis elus tegelikult tähtis on, ei olene rahast. Öeldakse ju, et õnne ei saa osta. Me saame soetada omale esemeid, arvates et nüüd on meil olemas kõik see, millest me puudust oleme tundnud
armastuseks. Kui suhe ebaõnnestub , jääb see kauaks meelde . Paljudele on vallalisus probleem ja sellepärast ollakse masenduses .Veel teismelised tahavad sobituda teistega ning vahel muudavad selle tõttu ka ennast .Meigitakse end palju, et meeldida teistele , kuid alati ei saada soovitud tulemust kõigile ei saa meeldida .Palutakse ka vanematelt tohutult raha, et osta kalleid firmariideid ja kui seda ei saada , ollakse pettunud . Raske on jääda iseendaks, kuid see on võimalik . · Rõõme ja muresid jätkub küll ja küll . Väga raske on öelda, kas noor on olla kerge. See sõltub väga paljudest asjadest kasvatusest, inimese iseloomust , suhetest, sõpradest ,majanduslikust olukorrast jne .Sageli nõutakse noorelt inimeselt liiga palju . Mina oma olukorras arvan, et mul on kerge olla noor . Ma üritan kasutada võimalusi, mida tulevikus
tegu lihtsalt kambaga, kes peavad end teistest paremaks. Koolikiusamine, mis on praegusel ajal väga aktuaalne teema, on tingitud sellest, et üks laps on jäänud koolikeskkonnas üksinda ning kiusajad, kes on tihti kambas ning peavad end paremaks, materdavad erakut nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Mina leian, et ühiskond, mis soosib seda, et juba algklassides arvavad lapsed, et see kellel pole kõige uuemat telefoni ja firmariideid, on halvem kui teised, on väär. Ühiskond tingib selle, et paljud noored ei näegi muud võimalust, kui liituda halva kambaga, ilma, et nad saaks kaaludagi eraklikkuse valimist, sest muidu satuks nad pilkamise alla. Vanasti sellist olukorda ühiskonnas ei olnud. Täiskasvanute hulgas on olukord teine-see tähendab, et inimesed tegutsevad grupis sel eesmärgil, et midagi ühiselt saavutada. Osade inimgruppide eesmärgiks on tegutseda
aastatel, kuid selle taastasid uuesti eliitkoolid eesotsas Audentese erakooliga. Tänaseks on oma kindel vorm enam kui kümnel koolil ning selle populaarsus aina kasvab. Põhiliseks poolt argumendiks koolivormile tuuakse distsiplineeritust ja võrdsust, mis peaks vähendama koolivägivalda. Õpilased kipuvad võrdlema kõike ja kõiki, niisamuti ka riideid. Majanduslikult vähem edukate perede lapsed aga jäävad koolis teiste naerualuseks, sest ei saa endale firmariideid lubada. Paljud arvavad, et koolivorm lahendaks olukorra. Mina sellega aga ei nõustu. Kui riietus on kõigil üks, siis leiavad õpilased kindlasti muid asju, mida võrrelda. Olgu selleks siis mobiil, koolikott või jalanõud. Seega võrdlemine ja sellega kaasnev kihistumine ei kao kuskile ja sellega koos jääb püsima ka koolivägivald. Selle probleemi lahendamiseks ei piisa kohustusliku koolivormi kehtestamisest. Kohustusliku koolivormi kehtestamisel on veel üks suur AGA
Sportimiseks ei ole vaja käija trennis vaid võid ka ise trenni teha ja ennast vormis hoida. Trennid maksavad päris palju aga kui sa ise kodus treenid, näiteks jooksed ja muud sellist, ei maksa need sulle midagi. Riiete hinnad on tõusnud 26%. Riiete ja jalanõude pealt saaks kokkuhoida siis kui hooldada neid rohkem ja mitte vägapalju lõhkuda. Kui on väga suur rahapuudus saab osta ka kasutatud riideid ja jalanõusi mis on palju odavamad, aga alati ei pea ostma ka firmariideid vaid on olemas odavamad riided mis on samaväärsed kuid ilma märgita. Kuna toidu hind on tõusnud 58% siis tuleb võimalikult vähe raisata või kasvatada ise igasuguseid juur ja puuvilju, saab ka nendepealt kõvasti kokku hoida. Rohkem tuleks eelistada ka kodumaiseid tooteid, mitte eelistada ilusate ja kirevate kirjadega välismaa tooteid. Kodumaised tooted on odavamad. . Uus tarbimisstruktuur oleks palju säästvam kui eelmine. Toitu kasvataks rohkem ise kui ostaks poest
täiesti normaalne inimene, sest ta järgib kõiki neid reegleid, mis kõik keerlevad staatussümbolite ümber. 3. Postmodernse ajastu indiviid ja reaalsus. Uues ühiskonnas luuakse indiviidile sotsiaalne tähendus asjade kaudu. Lisaks asjade kasutamisväärtusele on veel midagi, mis loob hoopis uusi tähendusi. Näiteks Gucci rõivaid kandes asetab inimene end kõrgemale sotsiaalsele tasandile, kus kõik kannavad kalleid firmariideid. See kõik on iseloomulik tarbimisühiskonnale, kus on väga palju tarbimisvõimalusi: telepoed, kataloogid, netipoed. Inimene ei pea isegi kodust väljuma, et endale midagi osta. Baudrillard`i ,,Simulaakrumid ja teaduslik fantastika" ja Ballardi ,,Sissejuhatus romaanile ,,Crash"" mõlemad deklareerivad sellele, et pole enam olemas fiktsiooni ja reaalsust, kuna hüperreaalsus on hävitanud need mõlemad. Ulmeline maailm on meie jaoks tavaline, maailm kus me tegelikult elame, kuna
jnejne. Paljud arvavad, et alko ja suits teeb noore lahedaks, kuid minu meelest mitte. Kellegile meeldimiseks, ei ole vaja enda tervist ja heaolu ohtu seada. Paljud kahjuks ei saa sellest aru ja see on nende peamine mure. Mõne noore suurimaks mureks on, et ta ei saa ise alkot ja suitsu kätte, ning otsib vanemaid tuttavaid ja teeb selle nimel peaaegu kõike, et seda neile ostetakse. Samuti on paljudel mure, et kunagi pole piisavalt raha. Raha, et osta mõnele eluks vajalike, mõtetuid firmariideid ja aksesuaare, käia solaarimis, et saada kole feik grillakana jume ja hooldada koledaid geelküüsi. Need on mõne noore jaoks rohkem, kui elutähtsad. ,, Sa ei ole ju lahe, kui sul pole seda , või toda.. ,, on paljude noorte seas levinud lause. Mõni piinleb murega, et miks ma olen nii paks ja nii kole ja miks mul on niiiiiiiii palju vinne.. ehk välimus ! See kõik algab ju meist endist, toitu tervilikult, käi trennis või käi sõbraga
- Ise ei aja brandi taga, meeldivad riided kui markeering on minimaalne või olematu. Samas olen kindlal veendumusel, et mingid brandid on paremad/kvaliteetsemad kui teised. Lisaks sellele olen märganud, et kui sa otsid ilusat hästi istuvat mugavat kvaliteetset riiet, siis on suurem võimalus seda leida mööda brandi poode ringi kolades. - Mu jaoks pole firmamärk oluline, hindan mugavust.Kipub ka nii olema et kallim riie on parem. - Vahet pole. Kindlasti eelistaksin kvaliteetseid firmariideid kuid pikkus selline, et ei saa valida. Viimasel ajal olen hakanud turul ringi luusima ja teinud mitmeid oste millega olen väga rahule jäänud. ³ http://www.epa.ee/ul/doc/artiklid/teemaleht.pdf ³ http://est.best-marketing.com/index.php?lang=est&main_id=6&id=536 -8- 4. Küsitluste analüüs Küsitluses oli 11 küsimust, vastajaid oli 37. Neist 19 olid tüdrukud ja 18 olid poisid vanuses 13- 19. 4.1 Kui tihti käid koolis pükstega?
mängivad suurt rolli vanemad, sõpruskond ja muidugi noor inimene ise. Vanemate jõukus on paratamatult üheks suureks näitajaks, vanemad, kes on majanduslikult jõukad saavad oma võsukestele palju võimaldada, kõiksugused trennid, erakoolid ja muidugi ka uhked riided. Vanemad, kelle sissetulek ei võimalda elada lapsel luksuses jääb paljust ilma, ta ei saa käia erakoolides, tasulistes trennides ning kanda uhkeid firmariideid. Siin peab panema riik oma õla alla, ta peab võimaldama noorel inimesel areneda, saada haridust ja võimaldama igal noorel inimesel tegeleda mõne treening- või huvialaga. Eesti Vabariigi kohustus on hoolt kanda oma riigi kodanike eest, see tähendab, et riik peab toetama suuri peresid, üksikvanemaid, võimaldama noortel saada head haridust ning kandma hoolt ka selle eest, et neil oleks vabal ajal võimalik tegeleda millegi kasulikuga. Nii on võrdsustatud nii rahakamad kui ka
mõned ikka ringi ega mõtlegi suhte hoidmisele. Ning eneserikutud suhte purunemisele järgneb masendus ja enesehaletsemine. Noorte suur mure on kindlasti ka nende välimus. Vahel pingutakse meigiga liiga üle ise arvates, et olevad nüüd jube ilusad. Ka poistele ei meeldi paksu krohvikihiga tüdrukad ja kõik teavad seda. Aga ikkagi muidu normaalse näonahaga tüdrukud teevad seda. Suur mure on ka riided. Vanematelt nõutake tohutuid summasi, et saaks osta omale kalled firmariideid. Ja kui sellist võimalust ei ole on jällegi uus mure juures. Hullemaid asju mis tesmeeas juhtuda võib on ilmselt ühe vanema või lausa mõlema vanemate surm või abielu lahutamine. Nii tuntakse end igat võimaliku moodi süüdi. Kas siis oleks pidanud vanematega paremini rääkima või paremini õppima? Surma puhul on üksikvanem ise masenduses ja ei pruugi vanema kaotanud last tähelegi panna. Nii jäädakse oma murega üksi. Kui üksikvanem leiab omale uue kaasa võib see
koolides ja mujal materjaalsest seisusest tulevat sallimatust. Heal järjel inimesed ei taha eriti hoolida teistest, kellel nii hästi ei lähe. Tihitipeale võime näha põlastavaid pilke kodutu suunas, kes tänavanurgal sente kerjab või prügikonteinerist söögipoolist leida püüab. Samuti on heaks peegliks ühiskonna hetkeolukorrale koolikiusamine. Paljud halvema majandusliku olukorraga peredest pärit lapsed kannatavad teiste halastamatute mõnituste ja kiusamise all, sest neil ei ole firmariideid, - jalatseid ning moodsat telfeoni. Öeldakse, et lapsed on kodu peeglid. Just nimelt suurem osa väärtushinnangutest juurutatakse kodus. See mida hindavad vanemad, hindavad tihtipeale ka lapsed. Kui juba noores eas lastele õpetada, et raha ei kasva puu otsas, muutub ka nende arusaam raha materjaalsest väärtusest hilisemas eas. Eesti Statistikaameti andmetel elas 2011. aastal 17,5% Eesti elanikkonnast suhtelises vaesuses, kuid siiski saavad nad elus kuidagi hakkama
Teiselt küljest võivad olla demokraatlikud riigid selle vastu lihtsalt seetõttu, et totalitaarsed ei ole - liigne püüd muuta kõike valikuliseks ei ole ühiskonna probleemide lahenduseks. Argumendid Põhiliseks pooltargumendiks koolivormile tuuakse võrdsust, mis peaks vähendama koolivägivalda. Õpilased kipuvad võrdlema kõike ja kõiki, niisamuti ka riideid. Majanduslikult vähem edukate perede lapsed aga jäävad koolis teiste naerualuseks, sest ei saa endale firmariideid lubada. Veel on räägitud, et koolivorm loob oma kooli tunde ja -1- Margit Kapak Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Secunda Sotsiaal November 2008
õpetajad nõuavad oma õiguste kirjapanemist seadusesse. (3) Koolivormide ja õpilaste välimust puudutavate reeglite kadumine. Mõningates koolides on siiski koolivormid uuesti kasutusele võetud, kuid neil juhtudel on riietusel kindlasti mitmeid erinevaid variatsioone. Samas on koolivorm oluline seisuslikust aspektist. Parema majandusliku olukorraga perest lapsed võivad olla tihtipeale julmad ja neid lapsi, kellel pole nii uhkeid ja vägevaid firmariideid kiputakse sageli kiusama ja narrima. Seda probleemi aitaks ära hoida koolivormi kehtestamine. Mina koolivormi omava kooliga kokku puutunud ei ole, minu varasemas koolis oli ainuke nõue seoses riietusega, et olemas peavad olema vahetusjalanõud. Suur muutus 90-ndatel oli Eesti oma õppekava tekkimine. Nõukogude liidu ajal oli kasutusel Saksast pärit Lehrplan, kus oli kõik viimse detailini kirja pandud. Iseseisvumisega tehti Eestis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
