Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Nimisõna ja omadussõna käänamine, asesõnade käänamine - sarnased materjalid

fall, mann, einen, kleine, junge, person, singular, kinder, nner, frauen, plural, dativ, kasus, akkusativ, genitiv, neutrum, femininum, nominativ, einer, nomen, mein, dein, deklination, adjektive, meine, euch, allen, alter, weiblich
thumbnail
134
docx

Saksa keele materjal algajatele

/Mis? Wer?/Was? Genitiv – Omastav, Kelle?/Mille? Wessen? Ainult Kelle?/Mille? Oma. Dativ – Alaleütlev, Kellele?/Millele? Wem? Mit – kellegagi koos Akkustetiv – Osastav, Keda?/Mida? Wen?/Was? G. Isa poeg der Son des Vaters Ema laps Das Kind der Mutter Maskulinum Neutrum Femininum Plural Nominativ der Hund das Haus die Katze die Kinder Genitiv des Hundes des Hauses der Katze der Kinder Dativ dem Hund dem Haus der Katze die Kinder Akkusetiv den Hund das Haus die Katze die Kinder Maskulinum Neutrum Femininum Plural Nominativ ein Hund ein Haus eine Katze Kinder

Saksa keel
37 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Saksa keele tähtsamad osad

Määrav artikkel (der bestimmte Artikel) Ainsus (Singular) Mitmus (Plural) "der Garten" "die Gärten" "die Stadt" "die Stadte" "das Haus" "die Häuser" Määrav artikkel (der bestimmte Artikel) osutab sellele, et kõnealune objekt on eelnevast vestluses osalejatele tuntud. Mõnikord esineb määrav artikkel ka asesõna "see" asemel. Kennen Sie den Mann? Kas te tunnete seda meest? Määravat artiklit kasutatakse naissoost maade nimetuste ees. Er ist aus der Schweiz. Ta on Sweitsist. Er fährt in die Türkei. Ta sõidab Türki. Er wohnt in der Mongolei. Ta elab Mongoolias. Er fährt in die USA. Ta sõidab USA-sse. (Mitmuses) NB! Er lebt in den USA. Ta elab USA-s. (Mitmuses) NB!

Saksa keel
58 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Ladina eesti alussõnastik

f) tegema, sooritama; teostama; et conct. ja, ning; ka; et ... et nii ... kui ka looma, valmistama etiam conct. ka, samuti; veel facti, nis f partei; rühmitis veni, vn, ventum, re välja tulema; factum, n tegu, toiming; tõik, fakt tulenema, järgnema; juhtuma, toimuma facults, tis f võimalus; võime; (uusladina k) ventus, s m tagajärg, tulemus; lõpp; teaduskond juhtumus fall, fefell, falsum, ere petma, eksitusse ex ja praep. c. abl. seest, välja, hulgast, -st, viima; märkamata v varjatuks jääma -lt; tõttu; alates; vastavalt, järgi falsus, a, um vale, ekslik; võltsitud, võlts; ex(s)tingu, stnx, stnctum, ere kustutama; alusetu surmama; pass. surema, hukkuma fma, ae f kuuldus, kuulujutt; kuulsus excd, cess, cessum, ere välja minema, familia, ae f pere, perekond, kodakondsed

Ladina keel
89 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Nimisõna. Omastav kääne. The noun. The genitive.

Nimisõna.The noun. Oma ülesehituselt jagunevad inglise keele nimisõnad kolme liiki: 1) lihtnimisõnad nt: man, bird, apple, steam, love, pigeon, button 2) tuletatud nimisõnad (sisaldavad sufikseid) nt:teatcher, sailor, artist, building, translation, astonishment, friendship, childhood, lazines 3) liitnimisõnad nt: blackbird, newspaper, seaman, income, appletree, ballpoint, keyhole, rainbow, steamboat Tähenduselt on nimisõnad kas üldnimed või pärisnimed: 1) üldnimed (common nouns) nt:boy, tree, forest, people, family, air, cheese 2) pärisnimed (proper names) nt: Jane, Jack, Estonia, the United Kingdom, the Mississippi, New York, the Savoy (hotel), Oxford Street, Westminster Abbey, The Times Üldnimed on kas loendatavad või loendamatud nimisõnad. Loendatavaid nimisõnu (countables/count nouns) võib kasutada koos umbmäärase artikliga a/an, neil on mitmuse vorm ning neid saab loendada, kasutades neid koos

Inglise keel
18 allalaadimist
thumbnail
54
pdf

VENE KEELE GRAMMATIKA

1 VENE KEELE GRAMMATIKA SISUKORD NIMISÕNA 3 Nimisõnade sugu 3 Nimisõnade mitmus 4 Käänete põhifunktsioonid 6 Nominatiiv 7 Genitiiv 7 Daativ 8 Akusatiiv 9 Instrumentaal 10 Prepositsionaal 11 Nimisõnade käänamine 12 Nimisõnade käänamine ainsuses 12 Nimisõnade käänamine mitmuses 13 OMADUSSÕNA 14 Omadussõnade sugu 14 Omadussõnade võrdlusastmed 14 Omadussõnade käänamine 16 ASESÕNA 17 Isikuliste asesõnade käänamine 17 Omastavate as

Vene keel
84 allalaadimist
thumbnail
59
doc

Kordamine eesti keele eksamiks

KORDAMINE EESTI KEELE EKSAMIKS Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau- lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us ­ ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii- u, hoi-us-te; 5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai- a-laps; 6. võõrsõnu silbitat

Eesti keel
324 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Eesti keele vormiõpetuse eksamiks kordamine

1. Morfoloogia mõiste ja uurimisvaldkond - grammatika osa, õpetus sõnade ehituse ja muutumise kohta sõna vormilistest koostisosadest e morfeemidest lähtudes. Morfoloogia keskendub sõnavormidele ­ nende moodustamisele ja funktsioonide analüüsimisele. Morfoloogia uurimisvaldkonda kuulub sõnamuutmise ja grammatiliste kategooriatega seonduv. 2. Morfoloogia põhimõisted (sõna, morfeem ja selle liigid, morf, allomorf, morfofoneem, morfoloogiline sünonüümia ja homonüümia, paradigma, markeeritus, grammatiseerumine jt) ­ 1) Morfeem ­ morfoloogia põhiüksus, keele väikseim häälikulise väljendusega tähendusüksus. Enamikul grammatilistel morfeemidel pole eraldi võttes tähendust, nt -d (funktsioonid: mitmuse tunnus ­ maja/d, pöördelõpp ­ sa käi/d, osastava lõpp ­ mer/d). Grammatilised morfeemid saavad tähenduse vormi koosseisus, sõnatüvega liitudes. Tähendus on olemas tüvimorfeemidel (nt käi/si/me, maja/ni). Mo

Eesti keel
423 allalaadimist
thumbnail
53
pptx

Ladina keel käänded

Ladina keel Kreeka laensõnade hääldamine: 1. Y Ü cycnus ,luik'; 2. CH HH charta ,kaart, paber'; cochlea 'tigu' 3. SCH SH schema ,skeem', schola ,kool'; 4. PH F phalanx ,sõrmelüli, varbalüli'; 5. TH T thorax ,rindkere'; 6. RH R rhinitis ,nohu', r(h)aphe ,õmblus'; 7. X KS xerosis ,kuivus'; 8. Z DZ (kreeka laensõnades) zoologia või TS (uutest keeltest saadud laensõnades) influenza ,gripp' 9. J võeti LK tarvitusele keskajal ja seda kasutatakse meditsiiniterminoloogias, kuid klassikalises LK see täht puudus. 10. TI vokaali ees TSI: operatio ,operatsioon'. Reegel ei kehti kreeka päritolu sõnade ja häälikuühendite sti, xti puhul, kus ti hääldatakse, nagu kirjutatakse: aetiologia, mixtio, ostium. Hääldamine 1. Reeglina hääldatakse, nagu kirjutatakse 2. Pikad vokaalid kirjutatakse ühekordselt () 3. AE Ä: aeger ,haige', diaeta ,dieet'; paediater 4. OE Ö: oesophagus ,söögitoru', poena ,karistus'; 5. C TS i, e,

Ladina keel
28 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Omadussõna käänamine

Omadussõna käänamine Omadussõnal on kaks käändkonda ­ tugav ja nõrk käändkond. Tugev käändkond Singular Singular Singular Plural Maskulinum(der) Neutrum(das) Femininum(die) Nominativ straker Wind frisches Brot helle Sonne schöne Ferien Akkusativ starken Wind frisches Brot helle Sonne schöne Ferien Dativ starkem Wind frischem Brot heller Sonne schönen Ferien Genitiv starken Wind frischen Brot heller Sonne schöner Ferien

Saksa keel
32 allalaadimist
thumbnail
32
pdf

Saksa keele grammatika

või olendist esmakordselt: EIN Kuli (meessoost nimisõna) (üks) pastakas EINE Blume (naissoost nimisõna) (üks) lill EIN Buch (kesksoost nimisõna) (üks) raamat Umbmäärane artikkel muutub vastavalt nimisõna käändele järgmiselt: Ainsus Meessoost Naissoost Kesksoost nimisõna (M) nimisõna (N) nimisõna (K) Nominatiiv ein Mann eine Frau ein Kind kes/mis? (üks) mees (üks) naine (üks) laps Genitiiv eines Mannes einer Frau eines Kindes kelle/mille? (ühe) mehe (ühe) naise (ühe) lapse Daativ einem Mann einer Frau einem Kind kellele/millele? (ühele) mehele (ühele) naisele (ühele) lapsele Akusatiiv einen Mann eine Frau ein Kind keda/mida

Saksa keel
32 allalaadimist
thumbnail
42
docx

Morfoloogia alused

Enamasti jaotatakse pöördsõna paradigma allparadigmadeks kõneviiside kaupa, sest kõneviisiti on erinevused muutevormides kõige ülevaatlikumad. 25. Käändsõna arvu e nuumeruse kategooria (ainsus ja mitmus). Eesti keele ainsus- ja mitmussõnad. de- mitmus, vokaalmitmus. Arv ehk nuumerus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab asjade, olendite jms hulka. Eesti keeles on arvukategoorial kaks liiget – ainsus ehk singular jamitmus ehk pluural –, mis eristavad üht (ainsus) kahest või enamast (mitmus), nt Mees vehkis käega. Mees vehkis kätega. Arvuvastandus on ainult loendatavatel nimisõnadel, nagu mees, laud, tegevus. Loendamatutel nimisõnadel, nagu ilu, tõde, vanadus, gripp, leetrid, tavaline arvuvastandus puudub. Lisaks loen¬da¬ma¬tutele nimisõnadele on keeles nimisõnu, mis märgivad küll põhimõtteliselt loendatavaid asju, kuid ei erista nende arvu, nt püksid, käärid;

Eesti keel
20 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Grammar Terminology

speaking, spoken). There are three main grammatical classes of verb: lexical (walk, put, love), auxiliary (do, be, have) and modal (can, must, will). Lexical and auxiliary verbs indicate contrasts of tense, person and number. adjective omadussõna, Describes the qualities, features or states attributed to a a nice room, a happy girl, the blue adjektiiv noun or pronoun. sky 2 Grammatical Terminology

Inglise keel
10 allalaadimist
thumbnail
19
docx

LADINA JURIIDILINE TERMINOLOOGIA

LADINA JURIIDILINE TERMINOLOOGIA Merike Ristikivi [email protected] Kohustuslik :M.Ristikivi ,,Ladina keel juristidele" Tallinn:Juura,2003,2006 või 2009 22.10 kontrolltöö Ladina keele ajalooline ülevaade Ajalooline traditsioon Latiumi maakond, latiinid (Latini) Ladina keel ­ lingua Latina 753 eKr Rooma rajamine, asutas Romulus (7 valitsejat/kuningat) 476 pKr Lääne-Rooma riigi lõpp 510 eKr hakati valima konsuleid Rooma rahvas jagunes kahte klassi: patricii (aristokraadid) ja plebs (lihtrahvas). Lisandus veel üks klass: equites (ratsanikud). Honores = magistratus (sünonüümid) Ladina kirjakeele areng 1. Kirjanduseelse ladina keele aeg 6-3 saj eKr 6 saj eKr Rooma foorumil asetsev raidkirjadega kivi (lapis niger) 451-150 eKr Leges duodecim tabularum (12 tahvli seadused) 2. Arhailine e. Eelklassikalise adina keele aeg 240-81 eKr -Livius Andronicus , Plautus ja Terentius, Cato Vanem 3. Klassikaline ehk kõ

Ladina keel
41 allalaadimist
thumbnail
14
odt

Reeglid, mida põhikooli lõpuks on vaja teada

1 REEGLID, MIDA PÕHIKOOLI LÕPUKS ON VAJA TEADA Eesti keeles: ÕIGEKIRI: Täishäälikud e Kaashäälikud e konsonandid vokaalid, on kõik L, m, n, r, j, v, h, s, k/g, p/b, t/d, f, s, z, z. helilised A, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü. Helilised Helitud (h ja s) L, m, n, r, j, v. Võõrhäälikud Sulghäälikud e klusiilid F, s, z, z. k/g, p/b, t/d. Täishäälikuühend e diftong: nt auto. Konsonantühend: nt kosmiline. Sulghäälik e klusiil sõna algul. Nt kaas ­ gaas, paas ­ baas, tuss ­ duss, pall ­ ball, poks ­ boks, kong ­ gong, keiser ­ geiser, toos ­ doos, palett ­ ballett, parkett ­ barett jms. Kaashäälikuühendi õigekiri:

Eesti keel
190 allalaadimist
thumbnail
18
ppt

Eesti keele õigekirja reeglid eksamiks valmistujale õpetaja poolt

Riigieksamiks valmis 12. klass ne- ja line-lõpulised sõnad KOKKU · leheküljesuurused reklaamid · abieluväliselt · suhtlevad endasugustega · 18-aastane / 18aastane · inimestevahelised suhted · rootsikeelne Sidekriipsuga või ilma? Reini-äärne · Eesti-aineline · Rootsi-sisene poliitika · jagatakse Darwini-nimelist preemiat · Eesti Vabariigi aegne · Windows XP põhine · Atlandi ookeani äärne Sidekriipsuga · A-vitamiin · PIN-kood · GSM-võrk · PDF-fail · hatha-jooga ! täht, täheühend, sõnaosa või tsitaatsõna Kohanimed · Mandri-Soome · Muinas-Eesti · Vana-Kreeka · Põhja-Jäämeri · Balti meri AGA: Suurbritannia, Suur Munamägi, Baltimaad, Läänemere maad Ohtlikud sõnad · kas või · mis tahes · just nimelt · võib-olla · kogu aeg · minu arvates · tohutu suur pool, poole, poolt · Käändsõnast LAHKU · kummale pool

Eesti keel
82 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Saksa keele grammatika

Omastavad asesõnad Mein ­ minu oma Dein ­ sinu oma Sein/ihr/ihr ­ tema(ms,ks,ns) oma Unser ­ meie oma Euer ­ teie oma Ihr ­ nende oma Nimisõna käänamine Kääne Maskulin(meessugu Neutral(kesksugu Feminin(naissugu Plural(mitmius) ) ) ) Nominativ- Der Mann Die Frau Das Kind Die Bücher wer?was? (mees) (naine) (laps) Nimetav-kes? mis? Genitiv ­ Des Mannes Der Frau Des Kindes Der Bücher Wessen? (mehe) (naise) (lapse) Omastav ­ kelle?mille? Dativ ­ wem? Dem Mann Der Frau Dem Kind Den Büchern

Saksa keel
149 allalaadimist
thumbnail
7
doc

RETSENSIOON INGLISE KEELE ÕPPEKOMPLEKTILE I LOVE ENGLISH 2

RETSENSIOON INGLISE KEELE ÕPPEKOMPLEKTILE I LOVE ENGLISH 2 Ülle Kurmi ja Ene Sooleppa õppekomplekt I Love English 2 on oluliselt uuendatud versioon samanimelisest õpikust. Õppekomplekt koosneb õpikust, töövihikust, CD-st kuulamisülesannetega, kontrolltöödest ja õpetajaraamatust. Õppekomplekt on mõeldud kasutamiseks A-võõrekeele õpikuna 4. klassile ning on loogiliseks järjeks varemilmunud komplektile I Love English 1. Õpik koosneb 20 õppeühikust, millest iga viies on mõeldud kordamiseks. Õppetükid kajastavad laia teemavaldkonda (Unit1: kool ja keeled; Unit 2: numbrid ja aeg; Unit 3: viisakus; Unit 4: loomad; Unit 5: reeglid koolis ja mujal; Unit 6: sõbrad ja sõprus; Unit 7: päev ja tegevused; Unit 8: riietus; Unit 9: sport; Unit 10: hobid; Unit 11: piknik, toiduained; Unit 12: turvalisus; Unit 13: hädaolukorrad; Unit 14: külaskäik; Unit 15: ilm ja aastaajad; Unit 16: sünnipäev; Unit 17: matkamine; Unit18: tee juhatamine; Unit 19:

Inglise keel
10 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Eesti keele vormiõpetuse kordamisküsimused eksamiks

EESTI KEELE VORMIÕPETUSE KURSUSE PROGRAMM (KORDAMISKÜSIMUSED) 1. Morfoloogia mõiste ja uurimisvaldkond. *Morfoloogia e vormiõpetus on grammatika osa, õpetus sõnade ehituse ja muutumise kohta sõna vormilistest koostisosadest e morfeemidest lähtudes. *Morfoloogia keskendub sõnavormidele – nende moodustamise seaduspärasustele ja funktsioonide uurimisele. *Morfoloogia uurimisvaldkonda kuulub sõnamuutmise ja grammatiliste kategooriatega seonduv. 2. Morfoloogia põhimõisted (sõna, morfeem ja selle liigid, morf, allomorf, morfofoneem, morfoloogiline sünonüümia ja homonüümia, paradigma, markeeritus, grammatiseerumine jt).  Morfeem – morfoloogia põhiüksus, keele väikseim häälikulise väljendusega tähendusüksus. Enamikul grammatilistel morfeemidel pole eraldi võttes tähendust, nt -d. Morfeemid jagatakse nende mõistesisust ja funktsioonist lähtudes leksikaalseteks ja grammatilisteks morfeemideks. Tüved ja tuletusliited kuulu

Eesti keel
93 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Vene keel - Grammatika Reeglite Tabelid

РУССКИЙ ЯЗЫК В ТАБЛИЦАХ Правила, таблицы, примеры Справочное пособие для учащихся с эстонским языком обучения Õpilase käsiraamat 1 Lp. õpilane! Käsiraamat on mõeldud Sinule, kui oled keelt juba mõnevõrra õppinud ja teatava sõnavara omandanud. Raamatus on piltlikul kujul, eelkõige tabelites, grammatiline materjal. Grammatikat on püütud esitada süsteemselt, teemade kaupa, andes konkreetse õpitava keelematerjali kohta seletusi Sulle ka emakeeles. Ühelt poolt rõhutakse reeglipärasust ning teiselt poolt tähtsamaid erandeid ja iseärasusi. Käsiraamatus on käsitletud järgmised teemad: 1. Nimisõna (sugu, arvukategooria, käänamine, eesõna ja nimisõna); 2. Omadussõna ( käänamine, omadussõna võrdlusastmed, lühivormid); 3. Määrus (võrdlusastmed,

Vene keel
75 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Ladina keele kodune töö

Ladina keele kodune töö 29.09 1. Nimisõna põhivorm koosneb nimisõna algvormist ja omastava käände lõpust ja soost. 2. Mitu deklinatsiooni on ladina keeles? Ladina keeles on 5 deklinatsiooni.’ 3. Kuidas määrata deklinatsiooni? Ainsuse genetiivi lõpu järgi. 4. Nimetage 1.-5. deklinatsiooni tunnused. 5. Kuidas määrata sugu? Sugu saab määrata sõnalõpu järgi. 1. meessugu – genus masculinum (m) nt sõnad, mille lõpus –us (musculus ‚lihas’, gallus ‚kukk’) või –er (cancer ‚vähk’); 2. naissugu – genus femininum (f) naissoole viitab sõnalõpp –a (vena ‚veen’, gallina ‚kana’ etc); 3. kesksugu – genus neutrum (n) sõnalõpp –um (erratum ‚viga’) NB! kreeka kesksoost laensõnade lõpp –on Kasutusel paralleelselt mõlemad lõpud: sceleton = sceletum ‚skelett’, cranion

Ladina keel
35 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Grammatika edasijõudnule

, , Õpilase käsiraamat 1 Lp. õpilane! Käsiraamat on mõeldud Sinule, kui oled keelt juba mõnevõrra õppinud ja teatava sõnavara omandanud. Raamatus on piltlikul kujul, eelkõige tabelites, grammatiline materjal. Grammatikat on püütud esitada süsteemselt, teemade kaupa, andes konkreetse õpitava keelematerjali kohta seletusi Sulle ka emakeeles. Ühelt poolt rõhutakse reeglipärasust ning teiselt poolt tähtsamaid erandeid ja iseärasusi. Käsiraamatus on käsitletud järgmised teemad: 1. Nimisõna (sugu, arvukategooria, käänamine, eesõna ja nimisõna); 2. Omadussõna ( käänamine, omadussõna võrdlusastmed, lühivormid); 3. Määrus (võrdlusastmed, kasutamine); 4. Asesõna ( käänamine); 5. Tegusõna ( pöördkond, ajad, käskiv kõneviis, tegusõnade aspektid, liikumisverbid). 6. Kesksõna (vormid, käänamine) Raamat on mõeldud Sulle ain

Vene keel
206 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Eesti keele suulise ja kirjaliku väljenduse õpetus

VÕÕRNIMEDE KIRJUTAMINE Võõrad isiku-, koha- jm nimed kirjutatakse nii nagu lähtekeeles. Võõrnimede käänamisel kasutatakse ülakoma, kui nimi lõpeb häälduses vokaaliga, aga kirjapildis konsonandiga või vastupidi. Nt Renault'ga, Joyce'ile, Balzacile, Sydneysse, Seattle'is, Dumas'le. TSITAATSÕNADE KIRJUTAMINE Tsitaatsõnad ja ­väljendid on puhtvõõrkeelsed ning neid kirjutatakse nagu võõrkeeles, kust nad on võetud. Muust tekstist eristamiseks tuleb tsitaatsõnu kirjutada teises, nt kursiivkirjas. Käänata tuleb neid ülakoma abil. Liitsõnas tuleb tsitaatsõna ühendada omasõnaga sidekriipsu abil. Nt performance'eid, macho-mees, moe-show, boutique'is, benji-hüpe, after-party'l, reality- show'sid VÕÕRNIMETULETISTE KIRJUTAMINE Võõrnimetuletised kirjutatakse nime ortograafiat säilitades. Üldsõnastumist näitab väike algustäht. Liited ­lik, -lane, -lus, -ism, -ist liidetakse nimele harilikult ilma ülakomata. Nt balzaclik, goethelik, kreutzwaldlik,

Eesti keel
150 allalaadimist
thumbnail
8
doc

11 klassi tasemetöö

Tasemetöö kordamine (eesti keel) 1. Rindlause, põimlause - tea mõistet, tunne ära.(õp lk 179) Liitlause koosneb rindlausest või põimlausest. Rindlaused on sellised liitlaused, mille osalaused on suht sõltumatud ( Päike paistis, linnud laulsid), Põimlause on jagatud pealauseks ja kõrvallauseks. Põimlause kõrvallause algab tavaliselt alistava sõnaga: et, kes, mis, kui, kuhu, kuna, kas jne...(Mees teadis, mida teised ei teadnud). (Sõna nagu komad lauses) Öeldis, nagu öeldis öeldis nagu --- 2.Lisand ­ erinevad asukohad ja komastus.(õp lk 178 ja 194) Lisand iseloomustab mingit nimisõna teiste sõnade abil.(Hillar, minu hea semu, on alati rõõmus.) Eeslisand- Eesti keele õpetaja(eeslisand) Epp Priimägi(põhi) Eeslisandi puhul koma ei käi. Järellisand- Mesilastel, usinatel meekorjajatel(järellisand), algab kevadel kibe töö.Järellisand eraldatakse komadega. Lisand olevas käändes ei ühildu põhisõ

Eesti keel
165 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Eesti õigekeel

Eesti õigekeel Häälikuõpetus Häälikute märkimiseks kirjas kasutatakse tähti. Häälikud jagunevad kaheks: täishäälikud ehk vokaalid ja kaashäälikud ehk konsonandid. Helitud häälikud: k, p, t. g, b, d, s, h, f, s + ki Helilised: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, l, m, n, r, z, z, v + gi Sõna keskel kirjutatakes helitu hääliku kõrvale k, p, t: ohtlik, uhkelt Helitu hääliku kõrvale võib jääda g, b, d: 1. liitsõna liitumiskohas: raudtee, tiibklaver, algkõrgus, algkool, naisduett 2. liidete liitumiskohas: ringkond, leibkond, lindki, saagki, jalgsi, vargsi 3. sõnade muutevormides: · lihtminevikus ja käskivas kõneviisis, kui ma-tegevusnimes on g, b, d: jõudsin, teadsin, seadsin; jõudke, teadke, seadke · omastavas käändes, kui nimetavas on g, b, d: kärbse, kaudse, kuldse, raudse, õudse Häälikuühendid ja nende õigekiri Vokaalühendi moodustavad kaks või kolm täishäälikut: aus, poeet. Konsonantühendi moodustavad kaks või

Eesti keel
241 allalaadimist
thumbnail
25
ppt

Nimisõnade käänamine

Naissoost nimisõnade käändkond Genitiv einer Katze der Katze Wessen? einer Frau der Frau einer Puppe der Puppe einer Klasse der Klasse einer See der See einer Nacht der Nacht Naissoost nimisõnade käändkond Sellesse käändkonda kuuluvad kõik naissoost nimisõnad; Nimisõna ei muutu, muutuvad ainult artiklid; Tugev käändkond ein Mann der Mann Nominativ ein Kind das Kind Wer? ein Wagen der Wagen Was? ein Spiel das Spiel ein Tisch der Tisch ein Haus das Haus ein Abend der Abend ein Jahr das Jahr Tugev käändkond Akkusativ einen Mann den Mann ein Kind das Kind Wen? einen Wagen den Wagen Was

Saksa keel
32 allalaadimist
thumbnail
90
pdf

Hispaania keele grammatika

42 KUULA & KORDA GRAMMATIKA SISUKORD ARTIKKEL 44 Umbmäärane artikkel - UN / UNA 44 Määrav artikkel – EL, LA 44 ASESÕNA 45 Isikulised asesõnad 45 Omastavad asesõnad 45 Näitavad asesõnad 46 MUY ja MUCHO 46 Umbmäärased asesõnad 47 ALGÚN ja NINGÚN 47 NIMISÕNA 48 Nimisõnade sugu 48 Nimisõnade mitmus 48 OMADUSSÕNA 50 Omadussõna kesk- ja ülivõrre 50 Näitavad omadussõnad 51 TEGUSÕNA

Hispaania keel
56 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Saksa keele grammatika

(Kes?Mis?) Genitiv DES DES DER DER (Wessen?) eines eines einer (Kelle? Mille?) Dativ (Wem?) DEM DEM DER DEN (Kellele? einem einem einer Millele?) Akkusativ DEN DAS DIE DIE (Wen? Was) einen ein eine (Keda?Mida?) Wie?-Kuidas? Warum?-Miks? Wo?-Kus? Wohin?-Kuhu? Wohere?-Kust? Wie oft?- Kui tihti? Wie lange?- Kui kaua? Wie viel?-Kui palju? (Kui saab kokku lugeda) Wann?-Millal? SEIN-OLEMA SEIN-OLEMA HABEN- HABEN- Präsens-olevik Präteritum- OMAMA OMAMA minevik Pärsens-olevik Präteritum-

Saksa keel
16 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Sissejuhatus keeletüpoloogiasse

asjad sisse. Siin on mõeldud ikkagi rohkem käände markeerimist. ,,Austusest (peasõna, markeerimata) sinu vastu (kaassõnafraas, markeeritud)" Omatav VS omaja Substantiiv VS adjektiiv Adpositsioon VS substantiiv Predikaat VS argumendid Abiverb VS leksikaalne verb Pealause predikaat VS kõrvallause 19. Nimisõna kategooriaid: arv, klass, kääne, definiitsus · ARV - ainsus ehk singular - mitmus ehk pluural - kaksus ehk duaal - triaal Uurali ja indoeuroopa keeltes on olnud ka duaal, aga tänaseks on see alles vaid 3 keeles. Triaal on ainult Uus- Guinea keeltes. 3-liikmeline arvukategooria on vahel selline: 1-vähe-palju. Tihti ei saa ainesõnadest mitmust moodustada. Mõnes keeles (nt vene k) võib mitmus degrammatikaliseeruda = leksikaalse tähenduse võtta. Peale loendamise on arvukategooriatel muidki kasutusvaldkondi:

Eesti keel
81 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Grammatika inglise keel

Määrsõna kirjeldab verbi. Määrsõna näitab, kuidas miski Omadussõna kirjeldab nimisõna. Omadussõna käib toimub või midagi juhtub. nimisõna ees või peale mõnda verbi (tavaliselt be). Mary sings perfectly. Mary is a perfect singer. Don`t drive so quickly! Leopard has quick legs. She was seriously injured. She is a serious person. Good/well Good on omadussõna, aga selle määrsõna on well. She is a good singer. She sings well. Fast/hard/late/hardly Fast, hard, late võivad olla nii määrsõnad kui omadussõnad. Omadussõna Määrsõna I have fast legs. I run fast. She is a hard worker. She works hard. They are always late for school

Inglise keel
923 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Häälikuõigekirja reeglid

Häälikuõigekirja reeglid ja reeglitused I SULGHÄÄLIK 1. Ülipika vokaali või kaksiktäishääliku järel üks sulghäälik kõike, kooke, loike 2. Eestikeelsetes omasõnades on alati tähe s kõrval tugev sulghäälik peatselt, siiski, seiske 3. Eelnev reegel ei kehti nt. liitsõnades, lihtmineviku korral, sõnade algvormi käänamisel/pööramisel, tuletistes, võõrsõnades jne. umbsõlm, leidsin, umbsed, jalgsi, absurdne 4. Mõned erandid: tõrges - tõrksa, ergas- erksa, hõlbus ­ hõlpsa 5. k või kk? vastastikune (omadussõna) vastastikku (määrsõna) asjalikkus (nimisõna) asjalikus (omadussõna mõnes käändes) II H, i ja j 1. h kirjutamine nõuab teadmist, sageli häälduses ei kajastu hahetama - ahhetama haruharva, uudishimu, hüsteeria 2. Eestikeelsete

Eesti keel
35 allalaadimist
thumbnail
58
pdf

Rootsi keele konspekt algajatele

Jag sade ingenting. Ma ei öelnud midagi. Allting han sade var lögn. Kõik, mis ta ütles, oli vale. Var och en måste hjälpa till. Kõik peavad kaasa aitama. Man ska akta sig för bilar. Autode suhtes peab (inimene) ettevaatlik olema. 2. Ainult omadussõnaliselt kasutatavad umbmäärased asesõnad: varje iga varenda, vartenda iga, viimane kui üks Varje människa gör fel. Iga inimene teeb vigu. Varenda person blir glad för det. Viimane kui üks inimene muutub selle üle õnnelikuks. 3. Nii nimisõnaliselt kui omadussõnaliselt kasutatavad umbmäärased asesõnad: En-sõnad Ett-sõnad Mitmus Tõlge all allt alla kõik annan annat andra teine, muu någon något några mõni, mõned

Rootsi keel
79 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Zu kasutamine lausetes

zu kasutamine lauses zu kirjutatake lauses algvormis oleva tegusõna ette ja tema kasutamine sõltub eespool olevatest pöördelises vormis tegusõnadest. Nt. Er kann schnell laufen. Er vergisst immer seine Hausaufgaben zu machen. Kui tegusõnadel on lahutatav eesliide, siis kirjutatakse zu liite ja sõna vahele. Ich bitte dich aufzustehen. Zu väljendab ­da tegevusnime: joosta, laulda jne. Zu-d tuleb kasutada: 1) Es ist + omadussõna nt. Es ist wichtig zu lernen. 2) Kindlad väljendid: Es ist/gibt + nimisõna nt. Es gibt Möglichkeit ins Ausland zu fahren. Es macht Spa Sport zu treiben. 3) beginnen ­ algama bitten ­ paluma vergessen ­ unustama versuchen ­ proovima brauchen ­ proovima verboten ­ keelama aufhören ­ lakkama enpfehlen ­ soovitama Zu-d ei kasutata: 1) modaalverbide puhul(können, wollen, müssen, dürfen, mõgen, ollen) nt. Ich muss

Saksa keel
36 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Aastalõpu KT 5klass[1]

EESTI KEELE AASTALÕPU KONTROLLTÖÖ 5. KLASSILE NIMI:........................ PUNKTID/HINNE:......... KONTROLLTÖÖ A 1. Jaota sõnad rühmadesse Kolmandik, seda, sportlane, kätega, viiendast, tigeda, tuhandeni, neljale, keegi, lehtedega, vajalikud, see, sügavaid, teineteise, karvasest. NIMISÕNA OMADUSSÕNA ARVSÕNA ASESÕNA 2. Paranda algustähevead ja pane kirjavahemärgid. eesti loodus oleks võrratult vaesem kui siin ei oleks järvi õnneks on eestis üle tuhande järve peale selle veel 20 korda rohkem rabalaukaid eesti järved ei paikne ühtlaselt on nii järverikkaid kui ka järvevaeseid piirkondi üheks järvederikkamaks paigaks eestis on alutagusel asuv kurtna ­ "neljakümne järve maa" järvi on veel aegviidu metsades vooremaal otepääl

Eesti keel
10 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun