Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi

Nimisõna ja omadussõna käänamine, asesõnade käänamine (4)

1 HALB
Punktid
Nimisõna ja omadussõna käänamine-asesõnade käänamine #1 Nimisõna ja omadussõna käänamine-asesõnade käänamine #2 Nimisõna ja omadussõna käänamine-asesõnade käänamine #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 92 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor snapdragon Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
134
docx

Saksa keele materjal algajatele

Wann? – Millal? Woher? – Kust? Wo? – Kus? Wie? – Kuidas? Wer? – Kes? Was? – Mis? / Mida? Sind Sie Frau K? – Kas te olete proua K? Deutschland – Saksamaa Estland – Eestimaa Deutsch – Saksa keel Estnisch – Eesti keel Herr – Härra Frau – proua Is – kuskil Nah – kuskile Aus – Kuskilt Gleich – Kohe Natürlich – Loomulikult Kommen – tulema/pärit olema Sprechen – Rääkima Ja – jah Nein - Ei Nicht – tegevust eitama (pärast tegusõna) Kein – nimisõna eitamine (käänamine nagu omadussõna) Hier – Siin Da/Dort – seal Entschuldigung – Vabandust Verzeihung – andestust paluma Guten Abend – Tere õhtust Guten Morgen – Tere hommikust Guten Nacht – Head ööd Gut – hästi Schlecht – Halvasti, Halb Danke – + Schön - Tänan Bitte – Palun Väga Schön – Ilus Wohnen – Elama (kus) Vorname – Eesnimi Familienname – Perekonna nimi Noch – Veel Einmal – Ükskord Noch Einmal – Veel ükskord (palun korrake)

Saksa keel
thumbnail
19
doc

Saksa keele tähtsamad osad

NB! Lauses on ainult üks eitus. Daran ist niemand schuld. Selles ei ole mitte keegi süüdi. Ich weiß nichts davon. Ma ei tea sellest midagi Kõrvalekaldeid saksa lause ülaltoodud seaduspärasustest esineb kõige sagedamini igapäevases kõnekeeles ja dialoogis. 1 ARTIKKEL Reeglina kasutatakse saksa keeles kõiki nimisõnu artikliga, mis määrab kindlaks 1. nimisõna soo "der Freund" meesugu Maskulinum (M) "die Stadt" naissugu Femininum (F) "das Zimmer" kesksugu Neutrum (N) 2. nimisõna arvu "der Junge" Singular/ainsus "die Jungen" Plural/mitmus 3. nimisõna käände "dem Mann" Dativ "des Mannes Genitiv

Saksa keel
thumbnail
24
doc

Ladina eesti alussõnastik

Ladina-eesti alussõnastik (A) (1350 märksõna) Veebruar 2009 Lühendid abl. ­ ablativus (ablatiiv) num. distr. ­ numerale distributivum acc. ­ accusativus (akusatiiv) (distributiivnumeraal, jaotusarvsõna) adi. ­ adiectivum (adjektiiv, omadussõna) part. ­ participium (partitsiip, kesksõna) adv. ­ adverbium (adverb, määrsõna) pass. ­ passivum (passiiv, tehtavik) arh. ­ arhailine (sõna v vorm) perf. ­ perfectum (perfekt, täisminevik) c. abl. ­ cum ablativo (ablatiiviga) pl. ­ pluralis (pluural, mitmus) c. acc. ­ cum accusativo (akusatiiviga) praep. ­ praepositio (prepositsioon, eessõna) c. comp. ­ cum comparativo (komparatiiviga, praes. ­ praesens (preesens, olevik) keskvõrdega)

Ladina keel
thumbnail
5
odt

Nimisõna. Omastav kääne. The noun. The genitive.

Nimisõna.The noun. Oma ülesehituselt jagunevad inglise keele nimisõnad kolme liiki: 1) lihtnimisõnad nt: man, bird, apple, steam, love, pigeon, button 2) tuletatud nimisõnad (sisaldavad sufikseid) nt:teatcher, sailor, artist, building, translation, astonishment, friendship, childhood, lazines 3) liitnimisõnad nt: blackbird, newspaper, seaman, income, appletree, ballpoint, keyhole, rainbow, steamboat Tähenduselt on nimisõnad kas üldnimed või pärisnimed: 1) üldnimed (common nouns) nt:boy, tree, forest, people, family, air, cheese 2) pärisnimed (proper names) nt: Jane, Jack, Estonia, the United Kingdom, the Mississippi, New York, the Savoy (hotel), Oxford Street, Westminster Abbey, The Times Üldnimed on kas loendatavad või loendamatud nimisõnad. Loendatavaid nimisõnu (countables/count nouns) võib kasutada koos umbmäärase artikliga a/an, neil on mitmuse vorm ning neid saab loendada, kasutades neid koos

Inglise keel
thumbnail
54
pdf

VENE KEELE GRAMMATIKA

Nimisõnade käänamine 12 Nimisõnade käänamine ainsuses 12 Nimisõnade käänamine mitmuses 13 OMADUSSÕNA 14 Omadussõnade sugu 14 Omadussõnade võrdlusastmed 14 Omadussõnade käänamine 16 ASESÕNA 17 Isikuliste asesõnade käänamine 17 Omastavate asesõnade käänamine 17 Näitav asesõna 19 ARVSÕNA 20 Põhiarvsõnade kasutamine nimisõnaga 21 Järgarvsõnade kasutamine nimisõnaga 22 Järgarvsõnade kasutamine ajamäärustes 23 TEGUSÕNA 24 Tegusõnade algvorm 24 2 Tegusõnade pööramine 24 Olevik 25 Minevik 28

Vene keel
thumbnail
59
doc

Kordamine eesti keele eksamiks

Gordioni sõlm, Paabeli segadus, Maastrichti leping, Tallinna värav (Pärnus), Tartu toomkirik, Bandungi konverents, Versailles' rahu, Mahtra sõda, Austria õlu, Maroko apelsinid, Tallinna kilud, Camemberti juust, Hispaania avang, Hiina köök, Rootsi laud, Türgi saun, Siberi katk, Rootsi punane. Kohanimi kirjutatakse erandlikult väikese algustähega (nagu käändumatu omadussõna katoliku kirik, romaani stiil, slaavi hõimud, ugri keeled) järgmistes ühendites: 1. taime- ja loomanimetused: amuuri korgipuu, saaremaa robirohi, jaapani seeder, damaskuse roos, siberi orav, koloraado mardikas, peipsi siig (vt ka märkus 3); 14 2. loomatõunimetused: tori hobune, ungari meriino, herefordi veis, jorksiri siga,

Eesti keel
thumbnail
22
doc

Eesti keele vormiõpetuse eksamiks kordamine

pronoomenitest. Käändelised e infiniitsed vormid (3 rühma süntaktilise käitumise alusel): 1) infinitiivid e tegevusnimed võivad esineda sama lauseliikmena kui substantiivid (subjekt ja objekt), nt Reisida on tore; 2) partitsiibid e kesksõnad käituvad adjektiivide sarnaselt (täiendi rollis), nt loetud raamat; 3) gerundiivivormid kajastavad verbiga väljendatud sündmust, käituvad määrsõnade sarnaselt (määruse rollis), nt Süües kasvab isu. 6. Nimisõna e substantiiv - Substantiiv tähistab esemeid, olendeid, nähtusi, mõisteid jne ning vastab küsimustele kes? mis? 5 Morfoloogiliselt on nimisõna käändsõna, kandes arvu ja käände tunnuseid. Süntaktiliselt on tegemist iseseisva sõnaga, mis võib esineda väga paljude lauseliikmete funktsioonis, põhiliselt siiski aluse ja sihitisena. Alaliigid: 1) üldnimed e apellatiivid (märgivad teatud objektide klassi, rühma)

Eesti keel
thumbnail
53
pptx

Ladina keel käänded

naissoole viitab sõnalõpp ­a (vena ,veen', gallina ,kana' etc); 3. kesksugu ­ genus neutrum (n) sõnalõpp ­um (erratum ,viga') NB! kreeka kesksoost laensõnade lõpp ­on Kasutusel paralleelselt mõlemad lõpud: sceleton = sceletum ,skelett', cranion = cranium `kolju', bakterion = bacterium 'bakter'. Loengutes kasutatavad terminid: · (NIMI)SÕNA ALGVORM · SÕNA TÜVI · KÄÄNDELÕPP · KÄÄNDKOND · KÄÄNDTÜÜP · KÄÄNE nimisõna Tunica, ae f omadussõna Mucosus, (mucos)a, (mucos)um Tunica mucosa `limaskest' nimisõna Morbus, i m omadussõna Sacer, sacra, sacrum Morbus sacer `püha haigus' nimisõna Atrium, ii n omadussõna Dexter, dextra, dextrum Atrium dextrum `parem südamekoda' Käänded: 1) NOMINATIIV (Nom.) ehk NIMETAV vastab küsimusele KES? MIS? 2) GENITIIV (Gen.) ehk OMASTAV KELLE? MILLE? 3) DAATIV (Dat

Ladina keel



Lisainfo

Nimisõna ja omadussõna käänamine, asesõnad

Märksõnad


Kommentaarid (4)

kertupiiga profiilipilt
kertupiiga: kahjuks ei saanud ka siit abi :(
20:40 05-12-2009
qut profiilipilt
qut: kahjuks samuti ei saanud:(
16:12 16-01-2010
KA17 profiilipilt
Karel Varik: väga üldistatud
14:27 24-10-2011





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun