Lugemistöö Nimed marmortahvlil (0)

Lugemistöö "Nimed marmortahvlil" A. Kivikas 1. Millise linna ja kooli poistest romaan jutustab?
Tartu Kommertskooli 7. klassi poistest. 2. Milline oli Enn Ahase päritolu ja kuidas see mõjutas tema arusaamasid?
Ta oli pärit vaesest maaperest. Tema perekond oli pigem punaste poolt. Arvates, et venelaste võidu 
korral saavad nad endale päris maad mida harida. Maa abil suurest vaesusest välja tulla. 
Hennu vend sõdis punaste poolel. Seetõttu oli Henn pidevalt sisemiselt konfliktis. Ta oli ise ühtlpoolt 
rahvuslane ja teistpidi sotsialisi pooldaja. Eelkõige aga patsifist (sõja vastane).  3. Milliseid poliitilisi vaateid esindasid klassikoosolekul Käämer ja Viires, milliseid Käsper ja 
Tääker? Ava, selgita konflikti.
Käämer ja Viire olid kommunistlike vaadetega, 
Käsper ja Tääker aga rahvuslased. 
Klassikoosolekul arutati terve klassi astumist omakaitsesse. Käämer ei olnud sellega kõvahäälselt 
nõus ja poiste vahel tekkis konflikt. Osad poisid olid punaste poolt, osad kartsid lihtsalt sõda ja osad 
olid rahvuslased.  Konfliktist võttis osa ka Ahas kes ütles, et ta on igasuguse vägavalla vastu. 
Tegelikult oli tal endal ka raske otsustada mida ta tahab. Koosoleku ja konflikti 
tulemusenaebaõnnestus terve klassi omakaitsesse astumine.  4. Miks Ahas lahkus koosolekult ning on üksi raudteejaamas?
Ahasel oli printsiip mis oli Tääkeri vägivalla vastu (Käämeri vastu). Talle ei meeldinud selline 
käitumine. Seetõttu lahkus ka Ahas koosolekult ja ei astunud omakaitsesse. Ahasel oli raske periood 
elus. Tal ei olnud üldse süüa. Eelmisel õhtul oli linnas toimunud rüüstamine. Ta lonkis linnas ringi ja 
proovis saada toimunu kohta rohkem infot.   5. Millest olenes Ahase vanemate poolehoid võimule?
Nende majanduslikust olukorrast. Nad olid samuti raskes seisus. Teinud teve eelu rasket tööd 
erinevatele mõisadele. Nende kõige suurem soov oli saada endale päris maad.  6. Miks ühines Ahas oma koolivendadega võitlemiseks Eesti riigi eest?
Teda mõjutas teiste poiste vapper sõdimine ja esimese lahingu võitmine. 
Ta tundis end vanemate juures koormana ja tal oli seal ka igav. 
Oma sisimas uskus ta elujärje paranemist demokraatlikus Eesti riigis.  7. Kuidas mõjub sõda poistele? Too 2 konkreetset näidet tunnete, käitumise kohta.
Sõda on poistele raske. Nende närvid on koguaeg viimaseni pingul. Mitmes kohas kirjeldatakse 
kuidas poisid ehmatavad, kardavad ja avavad tule olematule vastasele- näiteks surnuaias kolistavale 
tuulele või kraavis praksuvale jääle. Sõja edenes tundub, et julgust tuleb juurde. Poisid muutuvad 
kalgimaks. Samas inimlikkus kohati jääb. Kui Käsper sureb siis Ahas nutab. Kogu sõja vältel 
näidatakse üles austust kaaslaste vastu. Ühtegi haavatut ja hukkunut ei jäeta kunagi maha. 
Samamoodi lasi Ahas minema ühe sõjavangi keda ta oleks saanud takistada. Ta lihtsalt ei soovinud 
kergekäeliselt tappa.  8. Milline osa oli selles sõjas soomlastel?
Soomlaseid oodati pikkisilmi appi. Nende tulek viibis. Koos Kuperjanovi meestega andsid soomlased 
Paju all kõva ja eduka lahingu. Eelkõige andis soomlaste tulek eestlastele usku juurde, et kõik on 
võimalik. 


9. Kuidas said poisid sõjavarustust ( riideid, relvi)?
Nad võtsid neid langenud vastastelt. Rüüstades laipasid. 
10. Kuidas hukkus Käsper?
Koos Ahasega andsid nad vastaste ratsanikele tuld. Vastaseid oli viis tükki ja neid kaks. Käsper sai 
tabamuse rindu ja hukkus silmapilkselt.  11. Mis juhtus Kohlapuuga?
Kohlapuu sai haavata. Aga mitte ülemäära tõsiselt. Ta läks peale seda hulluks. Seoti voodi külge 
kinni. Tagasi kooli jõudes selgus, et Kohlapuu oli surnud.  12. Mille poolest erines Ahas teistest võitlejatest?
Ahasel oli raske võidelda, sest tema vend võitles punaste poolel. Tema vanemad uskusid punaste 
võitu. Lisaks oli ta oma olemuselt patsifist. Tema vaated ei olnud päris must-valged. Lõpus kui ta 
rääkis Käsperiga jõudis ta justkui nagu mingile selgusele endas.  13. Kõnealuses sõjaromaanis on juttu Vabadussõjast, mis kajastab 1918 aasta  sündmusi Eestis 
(Lõuna-Eestis) ja lõppes eestlastele võiduga ning selle tulemusel saavutati vabadus ja oma riik.