Tubakasuitsetamine Toime inimesele (1) Nikotiin ergutab närvisüsteemi : 1. Inimene võib muutuda erksamaks 2. Enesetunne ja keskendusvõime võivad mingil määral paraneda 3. Näljatunne väheneda Kuid nikotiini tekitatud petetunne on lühiaegne. Nikotiin mõjub neerupealistele, mõjutades tugevalt inimese hormonaalsüsteemi. Toime inimesele (2) Krooniline nikotiinimürgitus avaldub: 1. Veresoone kahjustustena 2. Südametalitluse ja seedehäiretena 3. Köhana Lõppkokkuvõttes tunneb inimene ennast üha väsinumana. Mõju (1) tõuseb südame löögisagedus tekib tubakasõltuvus langeb kopsude töövõime tõuseb vere suhkrusisaldus neerupealised eritavad rohkem adrenaliini ja noradrenaliini hapete ja leeliste tasakaal muutub, mistõttu seeduv toit võib pääseda soolestikust tagasi makku
Isesüttimis temperatuur: 240 °C Mõju inimesele Nikotiin tekitab sõltuvuse, seega on ta narkootiline aine. 50 mg nikotiini süstimine verre tapaks inimese. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 0,3...1,5 mg nikotiini. Väikeses koguses ergutab nikotiin närvisüsteemi, mistõttu inimene võib muutuda erksamaks, tema enesetunne ja keskendumisvõime võivad mingil määral paraneda. Pikemaajalisel suitsetamisel võib aga tekkida krooniline nikotiinimürgitus, mis avaldub veresoonte kahjustustena, südametalitluse ja seedehäiretena ning köhana. Nikotiini mõjul ahenevad ka veresooned ja seetõttu muutub nahk külmaks ning kahvatuks. Veresoonte ahenemine peaajus võib viia ajuinsuldini. Kui veresooned on ahenenud, siis tekib südamepekslemine ja suureneb risk haigestuda südameinfarkti ning kõrgvererõhutõppe. Nikotiinist 15...20 % imendub suus ja 80...85 % kopsus. Väike osa nikotiinist jõuab süljega ka
Ainuüksi 50 mg nikotiini süstimine verre tapaks inimese. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 0,3...1,5 mg nikotiini. Väikeses koguses ergutab nikotiin närvisüsteemi, mistõttu inimene võib muutuda erksamaks, tema enesetunne ja keskendumisvõime võivad mingil määral paraneda. Kuid nikotiini poolt tekitatav pettetunne on lühiaegne, ning peagi on vaja uut annust, et mitte langeda keskmisest kehvemasse meeleolusse. Pikemaajalisel suitsetamisel võib aga tekkida krooniline nikotiinimürgitus, mis avaldub veresoonte kahjustustena, südametalitluse ja seedehäiretena ning köhana. Nikotiini mõjul ahenevad ka veresooned ja seetõttu muutub nahk külmaks ning kahvatuks. Veresoonte ahenemine peaajus võib viia ajuinsuldini. Kui veresooned on ahenenud, siis tekib südamepekslemine ja suureneb risk haigestuda südameinfarkti ning kõrgvererõhutõppe. Ka jäsemete gangreeni üheks tekkepõhjuseks on sageli veresoonte ahenemine.
· Ühe sigaretiga satub inimorganismi 0,3...1,5 mg nikotiini. · Ainuüksi 50 mg nikotiini süstimine verre tapaks inimese !!! Kuidas mõjub nikotiin inimesele ? · Nikotiin toimib inimeste stressi sumbutajana. · Väikeses koguses ergutab nikotiin närvisüsteemi,inimene muutub erksamaks,enesetunne paraneb ja näljatunne võib väheneda,kui nikotiini pettetunne on lühiaegne. · Nikotiin mõjub otseselt ka neerupealistele. · Krooniline nikotiinimürgitus avaldub veresoonte kahjustusena,südametalitluse,seedehäiretena ja ning köhana. Ägeda nikotiinimürgituse tunnused: · Külm higi · Peavalu,peapööritus,silme eest mustaks minemine · Võib olla raske hingata · Võib iiveldada,ajada oksele ja kõhuvalu · Meeltesegadus · Unisus · Krambid,teadvuskadu Miks on raske suitsetamisest loobuda? Nikotiin on tugev sõltuvuse tekitaja.See oleneb ajus paiknevates nn. nikotiiniretseptoritest:
sõltuvuse. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 0,3...1,5 mg nikotiini. Ainuüksi 50 mg nikotiini süstimine verre tapaks inimese !!! Kuidas mõjub nikotiin inimesele ? Nikotiin toimib inimeste stressi sumbutajana. Väikeses koguses ergutab nikotiin närvisüsteemi, inimene muutub erksamaks,enesetunne paraneb ja näljatunne võib väheneda,kui nikotiini pettetunne on lühiaegne. Nikotiin mõjub otseselt ka neerupealistele. Krooniline nikotiinimürgitus avaldub veresoonte kahjustusena,südametalitluse,seedehäiretena ja ning köhana. Ägeda nikotiinimürgituse tunnused: Külm higi Peavalu,peapööritus,silme eest mustaks minemine Võib olla raske hingata Võib iiveldada,ajada oksele ja kõhuvalu Meeltesegadus Unisus Krambid,teadvuskadu Miks on raske suitsetamisest loobuda? Nikotiin on tugev sõltuvuse tekitaja.See oleneb ajus paiknevates nn. nikotiiniretseptoritest: mis võtavad vastu keemilisi signaale ;
Ainuüksi 50 mg nikotiini süstimine verre tapaks inimese. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 0,3...1,5 mg nikotiini. Väikeses koguses ergutab nikotiin närvisüsteemi, mistõttu inimene võib muutuda erksamaks, tema enesetunne ja keskendumisvõime võivad mingil määral paraneda. Kuid nikotiini poolt tekitatav pettetunne on lühiaegne, ning peagi on vaja uut annust, et mitte langeda keskmisest kehvemasse meeleolusse. Pikemaajalisel suitsetamisel võib aga tekkida krooniline nikotiinimürgitus, mis avaldub veresoonte kahjustustena, südametalitluse ja seedehäiretena ning köhana. Nikotiini mõjul ahenevad ka veresooned ja seetõttu muutub nahk külmaks ning kahvatuks. Veresoonte ahenemine peaajus võib viia ajuinsuldini. Kui veresooned on ahenenud, siis tekib südamepekslemine ja suureneb risk haigestuda südameinfarkti ning kõrgvererõhutõppe. Ka jäsemete gangreeni üheks tekkepõhjuseks on sageli veresoonte ahenemine. Nikotiinist 15...20 % imendub suus ja 80...85 % kopsus
Vähemates kogustes on nikotiin stimulant ning on üheks peamiseks harjumustekke põhjuseks tubakasuitsetamisel. Nikotiinil on mõned kantserogeensed efektid, piirates keha võimalust hävitada vähirakke. Puhas nikotiin on õlitaoline värvuseta mõru vedelik, mis lahustub kergesti vees. Ainuüksi 50 mg nikotiini süstimine verre tapaks inimese. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 0,3...1,5 mg nikotiini. Pikemaajalisel suitsetamisel võib aga tekkida krooniline nikotiinimürgitus, mis avaldub veresoonte kahjustustena, südametalitluse ja seedehäiretena ning köhana. Nikotiini mõjul ahenevad ka veresooned ja seetõttu muutub nahk külmaks ning kahvatuks. Veresoonte ahenemine peaajus võib viia ajuinsuldini. Kui veresooned on ahenenud, siis tekib südamepekslemine ja suureneb risk haigestuda südameinfarkti ning kõrgvererõhutõppe. Ka jäsemete gangreeni üheks tekkepõhjuseks on sageli veresoonte ahenemine. Nikotiinist 15...20 % imendub suus ja 80...85 % kopsus
vees. Ainuüksi 50 mg nikotiini süstimine verre tapaks inimese. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 0,3-1,5 mg nikotiini. Väikeses koguses ergutab nikotiin närvisüsteemi, mistõttu inimene võib muutuda erksamaks, tema enesetunne ja keskendumisvõime võivad mingil määral paraneda. Kuid nikotiini poolt tekitatav pettetunne on lühiaegne, ning peagi on vaja uut annust, et mitte langeda keskmisest kehvemasse meeleolusse. Pikemaajalisel suitsetamisel võib aga tekkida krooniline nikotiinimürgitus, mis avaldub veresoonte kahjustustena, südametalitluse ja seedehäiretena ning köhana. Nikotiini mõjul ahenevad ka veresooned ja seetõttu muutub nahk külmaks ning kahvatuks. Veresoonte ahenemine peaajus võib viia ajuinsuldini. Kui veresooned on ahenenud, siis tekib südamepekslemine ja suureneb risk haigestuda südameinfarkti ning kõrgvererõhutõppe. Ka jäsemete gangreeni üheks tekkepõhjuseks on sageli veresoonte ahenemine. Nikotiinist 15-20 % imendub suus ja 80-85 % kopsus
Ainuüksi 50 mg nikotiini süstimine verre tapaks inimese.Väikeses koguses nikotiini ergutab närvisüsteemi, mistõttu inimene muutub erksamaks ning tema keskendusmisvõime ja enesetunne võivad mingil määral paraneda. Satub organismi peamiselt kopsude kaudu suitsetamisel, samas imendub hästi maost ja naha kaudu. Nikotiin kahjustatakse maksas, osaliselt ka kopsudes ja neerudes. Eritatakse organismist 34 päeva jooksul. Pikemaajalisel suitsetamisel võib tekkida krooniline nikotiinimürgitus, mis avaldub veresoonte kahjustustena, südametalitluse ja seedehäiretena ning köhana. Ülemääraselt tarbituna tekitab nikotiin iiveldust ja oksendamist, mis omakorda võib hingamisteede halvatuse tõttu surmaga lõppeda. ( 14 ) Nikotiini mõjul ahenevad ka veresooned ja seetõttu muutub nahk külmaks ning kahvatuks. Veresoonte ahenemine võib viia ajuinsuldini. Kui veresooned on ahenenud, siis tekib südamepekslemine ja suureneb risk haigestuda südameinfarkti
(Pedaste, 1999) 5 Kolm kõige tähtsamat keemilist komponenti, mida tubakasuits sisaldab, on: 1. Nikotiin on alkaloid, mis esineb looduses tubakataimedes. Antud narkootilisel ainel on kesknärvisüsteemile kahesugune toime: väikeses koguses ergutav, suures pärssiv. Peamine omadus on nikotiinil sõltuvuse tekitamine. (Tigane, 2009) Pikemaajalisel suitsetamisel on võimalus, et tekib krooniline nikotiinimürgitus, mis avaldub veresoonte kahjustustena, südametalitluse ja seedehäiretena ning köhana. (Pedaste, 1999) 2. Vingugaas on mürgigaas, mis ühineb punaste verelibledega märksa aktiivsemalt kui hapnik. 15% suitsetaja vingugaasiga ’’rikastatud’’ verd kandub selle tulemusel kopsudest kudedesse. Hapnikupuudus kudedes on kahjulik keha kasvuperioodil, raseduse ajal ja haigustest või vigastustest paranemise etapil
annaabi.ee 
