Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

NIKOTIIN - sarnased materjalid

Leidsid 9 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "NIKOTIIN". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.

nikotiin, möödudes, suitsetamine, vingugaas, alkaloid, paraneb, nikotiinimürgitus, tunnet, taastub, infarkti, hingamisteed, köha, erksam, annus, sigareti, tõrv, methemoglobiin, hemoglobiini, sugukonna, taimedest, tubakast, kartulist, alkaloidid, kokapõõsa, narkootiline, tapaks, pettetunne, südametalitluse, minemine, hingata, ajada, oksele
NIKOTIINI ETTEKANNE
12
pptx

NIKOTIINI ETTEKANNE

NIKOTIIN Mis on nikotiin? · Nikotiin on alkaloid,mis on leitav maavitsaliste sugukonna taimedest. · Nikotiini leiab eriti tubakast , vähemal määral tomatist,kartulist ja paprikast. · Nikotiini alkaloidid on leitavad ka kokapõõsa lehtedest. · Nikotiin on potentne närvimürk ja on lisatud ka mitmetele putukamürkidele · Puhas nikotiin on õlitaoline värvuseta mõru vedelik,mis lahustub kergesti vees. · On väga laiaulatuslik mürk organismis. · On narkootiline aine,tekitab pideval tarbimisel sõltuvuse. · Ühe sigaretiga satub inimorganismi 0,3...1,5 mg nikotiini. · Ainuüksi 50 mg nikotiini süstimine verre tapaks inimese !!! Kuidas mõjub nikotiin inimesele ? · Nikotiin toimib inimeste stressi sumbutajana. · Väikeses koguses ergutab nikotiin närvisüsteemi,inimene

Keemia
8 allalaadimist
Nikotiin
2
docx

Nikotiin

Nikotiin Keemiline valem: C10H14N2 Nikotiin on alkaloid, mis on leitav maavitsaliste (Solanaceae) sugukonna taimedest. Nikotiini leidub tubakast, vähemal määral tomatist, kartulist, baklazaanist ja paprikast. Nikotiini alkaloidid on leitavad ka kokapõõsa lehtedest. Nikotiini leidub 0,3 kuni 5% tubakataime kaalust, kus selle biosüntees toimub juurtes ning see koguneb lehtedesse. Nikotiin on potentne närvimürk ja on lisatud mitmetele putukamürkidele. Sõltuvust tekitavateks aineteks on tubakasuitsus nikotiini erinevad vormid. Nikotiin tekitab sõltuvuse, seega on ta narkootiline aine. Narkootiline aine on selline, mille kasutamisel tekib inimesel vajadus ikka uut ja uut annust seda uimastavat ainet saada. Antud juhul tekib pidev vajadus uue sigareti järele. Puhas nikotiin on õlitaoline värvuseta mõru vedelik, mis lahustub kergesti vees.

Keemia
12 allalaadimist
SUITSETAMINE
10
odt

SUITSETAMINE

Mahorkatubakat kasvatatakse tänapäeval suhteliselt vähe, mille üheks põhjuseks on tema tagasihoidlikum kasv. Tubakasuitsust on leitud ligi 4000 erinevat keemilist ühendit. Paljud neist on tervisele kahjulikud.Tubakasuitsus leidub nii gaasilisi, vedelaid kui ka tahkeid aineid. Tubakasuitsus sisalduvad ained Haigused ·vähkkasvajad ·Ajuinsult ·Südameinfarkt ·Gangreen ·bronhiit ·veresoonte lupjumine ·Kõrgvererohutõbi Mida teeb suitsetamine Pulss kiireneb ja vererõhk tõuseb. Hapnikusisaldus veres Süda ja väheneb, see põhjustab naha kahvatust ja peavalu. veereringeelundid Ahendab veresooni. Suurendab südamelihase infarkti ohtu. Kopsude kahjustuse tase on sõltuv suitsetatud ajast. Suitsetamin põhjustab hingamisteede ärritust, köha, kopsutoru ja hingamisteede põletikke ja kopsuvähki.

Bioloogia
4 allalaadimist
Stimulandid
9
doc

Stimulandid

Pelgulinna Gümnaasium Mari Parts 10c STIMULANDID Tallinn 2008 Stimulandid Stimulant ehk erguti on aine, mis ergutab kesknärvisüsteemi. Tavaliselt tõstavad ergutid südame rütmisagedust, vererõhku ja lihaspinget. Tuntuimad stimulandid on kofeiin, nikotiin ja narkootiliste ainete hulka kuuluvad kokaiin, amfetamiin ja sellest tuletatud MDMA ehk ecstasy. Eestlaste seas on levinumad stimulandid(amfetamiin, ecstasy), mis tekitavad sõltuvust pikema-ajalisel tarvitamisel. Viimastel aastatel on heroiini ja kanepitoodete tarvitamine suurenenud. Probleemseimad piirkonnad on Ida-Virumaa(eeskätt Narva) ning Tallinn. Ida- Virumaad mõjutab Peterburi lähedus, mis võimaldab ulatuslikku uimastitransiiti.

Psühholoogia
71 allalaadimist
Sigareti koostis
4
docx

Sigareti koostis

Tolueen (Toluene - tööstuslik lahusti) (toluol või methylbenzene) ­ Tolueen värvitu tuleohtlik vedelik, mis saadakse naftast või söest. Tööstuslik lahusti. Seda lisatakse bensiinile selle oktaanarvu tõstmiseks, kasutatakse ka küünelakkides, lakkides, kummivaigus. Seostatakse iseeneslike abortidega, maksakahjustustega, närvisüsteemi kahjustustega ning nahaärritustega. Nikotiin (Nicotine - putukamürgis) Nikotiin on alkaloid, mis on leitav maavitsaliste (Solanaceae) sugukonna taimedest. Eriti tubakast, vähemal määral tomatist, kartulist, baklazaanist ja paprikast. Nikotiini alkaloidid on leitavad ka kokapõõsa lehtedest. Nikotiin on potentne närvimürk ja on lisatud mitmetele putukamürkidele. Vähemates kogustes on nikotiin stimulant ning on üheks peamiseks harjumustekke põhjuseks tubakasuitsetamisel. Nikotiinil on mõned kantserogeensed efektid, piirates keha võimalust hävitada vähirakke.

Inimeseõpetus
8 allalaadimist
Suits
11
odt

Suits

Tubakasuitsu koostis Tubakasuitsust on leitud ligi 4000 erinevat keemilist ühendit. Paljud neist on tervisele kahjulikud. Tubakasuitsus leidub nii gaasilisi, vedelaid kui ka tahkeid aineid. Tubakasuitsus sisalduvad ained võib rühmitada järgmiselt: · vähki tekitavad ained · sõltuvust tekitavad ained · valgeveresust tekitavad ained · pärilikke muutuseid põhjustavad ained · loote vääraarenguid põhjustavad ained · radioaktiivsed ained + vingugaas ja tõrv Eestis vähetuntud sigaretid Bidi ­ maitsestamata ja maitsestatud filtrita sigaretid, mida suitsetab 800 miljonit inimest Indias. Tubakas koos maitseainetega (mentool, mango, vanill, kirss jt) on keeratud eebenipuu lehte. Sigaret sisaldab 3x enam CO ja nikotiini ning 5x enam tõrvaineid kui tavaline sigaret Kretek ­ toodetakse Indoneesias (nelgisigaret), sisaldab tubaka segu igihalja nelgipuu viljaga. Kretekis sisalduvat eugenoli kasutati 1880

Bioloogia
13 allalaadimist
Suitsetamise ebatervislikkus
12
docx

Suitsetamise ebatervislikkus

terve laps sünnitada. Siiski kohutavad teda rasedad naised, kes ei suuda suitsetamist maha jätta. Arsti sõnul sünniksid lapsed kindlasti tervematena, kui emad saaksid oma halva harjumuse kasvõi nii tõsiste haiguste nagu diabeedi või kõrgvererõhutõve vastu vahetada. ,,Neid haigusi saan ma ravimitega kontrolli all hoida," rääkis Welch. Kuid suitsetava raseda naise last ei kaitse ohu eest mitte miski. Miks on raseduse ajal suitsetamine ohtlik? Sigaretisuits sisaldab üle 4000 erineva kemikaali, sealhulgas eriti hirmsaid aineid nagu tsüaniidi, pliid ja vähemalt 60 vähki tekitavat ühendit. Kui sa raseduse ajal suitsetad, satub see toksiline kokteil sinu vereringesse, su lapse ainsasse toitainete ja hapniku allikasse. Kuigi mitte ükski neist kemikaalidest ei ole lapsele hea (sa ju ei lisaks iialgi näpuotsatäit pliid ja tsüaniidi beebitoidule), on kaks neist eriti kahjulikud: nikotiin ja süsinikoksiid (vingugaas).

Tööohutus ja tervishoid
6 allalaadimist
Suitsetamisest loobumine erinevate meetodite abil
86
docx

Suitsetamisest loobumine erinevate meetodite abil

kasutada küsitlusest saadavaid andmeid uurimistöö läbiviimiseks. 1. SUITSETAMISE OLEMUS 1.1 Alustamine 3 Miks alustatakse suitsetamist? Suitsetamist alustatakse peamiselt teismelisena, kas sõprade survel või eeskujul, uudishimust või siis survest, et sel juhul saavutatakse mingisugune staatus ning populaarsus. Kohati huvitab noori see keelatud maa kuhu astuda ei tohiks. Põhjuseks võib olla kas vanemate range keeld või siis mõjutab just see, et suitsetamine ongi pahe. Teismelisena väga sellele ei mõelda, kui palju see meie tervist rikub kuna tulevik on ju nii kaugel. Väga tihti on noortele eeskujuks just nende endi vanemad. Kui nende vanemad ees on suitsetajad ning suitsetamine on lubatud vaid täiskasvanuile, siis sel juhul oma vanemaid need noored jäljendavadki, tahtes olla täiskasvanulikud. Nikotiinisõltuvus ja suitsetamisharjumus saavad võimu aina juurde ning sigaretid

Bioloogia
14 allalaadimist
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
362 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun