Leidsid 22 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Nikolai Gogol esitlus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
revident, 1835, 1836, linnapea, poltava, 1852, sinel, 1829, rooma, hinged, 1841, moodsa, groteski, satiir, inimeseks, patriotism, käsitletud, aktuaalsed, komöödia, vaatuses, segadus, arvas, neilt, palus, kartuses......................................................................................16 Sissejuhatus Lugesin Nikolai Gogoli teost ,,Revident", kuna see jäi mulle õpetaja antud teoste nimekirjast silma. Olin selle raamatu kohta kuulnud ja tahtsin teada saada, millest see räägib. ,,Revident" on komöödia viies vaatuses. Töö eesmärk on anda ülevaade raamatu sisust, autori elust ja loomingust ning anda omapoolne hinnang. 3 Nikolai Gogol 1. aprill 1809 4. märts 1852 Nikolai Gogol sündis Poltava kubermangus Bolsije Sorotsintsos Ukraina mõisniku Vassili Gogol-Janovski peres. Tema ema oli poja sündides alles 18-aastane. Nikolaid mõjutasid tugevasti tema vagadus ja kalduvus tegeleda müstiliste rahvauskumustega. Nikolai Gogol õppis Poltava rahvakoolis ja Nezini gümnaasiumis (18211828). Pärast koolide lõpetamist siirdus ta sooviga hakata näitlejaks, Peterburi. Seal loobus ta poolapärasest nimeosast
Nikolai Vassiljevits Gogol Elulugu Sündis 20. märts 1809. aastal ning suri 1852. Lõpetas Nezini Kõrgemate Teaduste Gümnaasiumi. Soovis algselt saada näitlejaks. Töötas seejärel Peterburis riigiameteis. Pühendus aastast 1835 end täielikult kirjandusele. Kirjanik maeti elusalt. Looming Gogol viis moodsa Vene proosa läbi kasak romantismi realismi, mis käsitles ühiskondlikku problemaatikat. Läbi groteski naeruvääristatakse ametnike rumalust ja tühisust. Gogolit peeti inimeseks, kel puudus patriotism. Tema käsitletud teemad on aktuaalsed ka tänapäeval. Teosed ,,Õhtud külas Dikanka lähedal" 1829. ,,Mirgorod" 1835 ,,Arabeskid" 1835
Valisin just selle teema, sest selle raamatu pealkiri on väga huvitav ja lugema kutsuv ning autor samuti. . Töö eesmärk on anda lühiülevaade raamatu sisust, autori elust ja loomingust, esilekerkinud probleeme lahata ning anda raamatule omapoolne hinnang. Samuti annan ülevaate sellest, kas tegu on romantilise või realistliku teosega. 3 Nikolai Gogoli elulugu Nikolai Gogol sündis Poltava kubermangus Bolsije Sorotsintsõs ukraina mõisniku Vassili Gogol- Janovski peres. Tema ema oli poja sündises alles 18-aastane. Nikolaid mõjutasid tugevasti tema vagadus ja kalduvus tegeleda müstiliste rahvauskumustega. Nikolai Gogol õppis Poltava rahvakoolis ja Nezini Gümnaasiumis aastatel 1821-1828. Pärast koolide lõpetamist siirdus ta Peterburi, sooviga hakata nätljekas. Seal loobus ta poolapärasest nimeosast. Näitlemisest ei tulnud
Loob kurva pildi kodumaast. Deemonlik ja rahvalik Aga kumbki pole halb. · "Deemon"(Suuremahuline poeem. legend deemonist, kelle võlub ära gruusia vürstitari ilu. Võrgutab vürstitari. Deemon kui teadmise ja vabaduse kuningas. Keskne tegelane deemon langenud ingel, mäss Jumala vastu, mõistetakse hukka, aga jääb endale kindlaks.) 6. Nikolai Vassiljevits Gogol · 1. aprill 1809 4. märts 1852 (sündis 1. aprillil 1809 Poola kubermangus Ukrainas ja suri 4.märtsil 1852 Moskvas. Pärast surma maeti Nikolai Gogol Danilovi kloostri kalmistule, 1931. aastal maeti ta ümber Moskva Novodevitsje kalmistule.) · Haridus: Poltava rahvakool ja Nezini gümnaasium( Ta õppis Poltova rahvakoolis ja Nezini gümnaasiumis. Viimases aastatel 18211828. Pärast koolide lõpetamist siirdus ta sooviga hakata näitlejaks, Peterburi. Seal loobus ta poolapärasest
Puskini luule kogu aeg romantiline - "Kaukasuse vang", "Ruslan ja Ludmilla", "Mustlased", värssmuinasjutud "Tsaar Saltaan", "Muinasjutt kuldkalakesest" Lermontov - "Maskeraad", "Deemon", luulest nt "Puri" ja "Valge" Gogol - "Dikanka", "Mirgorod", "Arabeskid" 2. Gogoli "Revidendi" analüüs Rumal Hlestakov on väikelinna võõrastemajas, aga pole raha arvet maksta. Samas linnas on postiülem, kes armastab lugeda võõraid kirju. Avas kirja, kus seisis, et linna saabub revident, kelleks peavad rumalad linnakodanikud Hlestakovi. Järeldus ta tuleb ära osta! Linnapea maksab arve, kutsub oma majja. Hlestakov hakkab kurameerima nii ema kui tütrega. Tema juurde hakkavad tulema üksteise peale kaebavad ametnikud. Üks naine, kellele on lastud avalikult vitsa anda, kaebab sellest revidendile, kuid ütleb samas, et kui talle selle eest makstaks, siis võiksid nad teda lõputult nüpeldada. Hlestakov tegi tütrele abieluettepaneku
Lermontovi elu ja looming Lermontov (1814-1841) oli lapsena palju haige ning üldse lühike ja lombakas, kuid romantilise välimusega mees, kelle kasvatas üles vanaema ning kellel olid parimad koduõpetajad ja kes oli üsna egoistlik. Ta õppis Moskva ülikoolis, kuid lahkus sealt pärast tsaari külaskäiku. Astus ülikooli poliitilisse osakonda, kuid ta ei käinud loengutel ja aastal 1832 ta visati koolist välja. Edasi läks ta Peterburgi sõjaväelaseks, kus varjas, et on luuletaja. Aastal 1835 ilmus tal näidend ,,Maskeraad", kus ta kujutas kaasaega väga täpselt, kuid tsensuur keelas selle ära. Ta austas väga Puskinit ja sai ise pea sama kuulsaks. Pärast Puskini surma, kirjutas ta ,,Poeedi surma", mille eest ta Kaukaasiasse asumisele ja tegevteenistusele saadeti, kuid see oli lühike, sest vanaema ajas suguvõsa ärevile ja aastal 1838 oli ta tagasi Peterburgis, kus ilmus tema romaan ,,Meie aja kangelane".
Kahe aasta pärast nad abiellusid. Puskini lemmik aeg oli sügis. Et 1830. aasta sügiskuul lisandus sellele perekonnaõnne ootus,vallandus luuletaja üliviljakas loometegevus. Ta lõpetas Boldinos "Jevgeni Onegini", kirjutas näidendeid, jutustusi ning rohkesti luuletusi ja kirjanduskriitilisi artikleid. Boldinos saavutas Puskini looming täisküpsuse. Poeet astus uuesti välisministeeriumi teenistusse. Llovtööks ebasobiv õhkkond ja kasvav võlakoorem masendas kirjanikku. 1836. aastal sai ta loa ajakirja "Sovremennik" väljaandmiseks. Puskini abielu osutus õnnelikuks. Ta sai neli last. Ta armastas Nataljat ja oli uhke tema ilu üle. Seitsmendal veebruaril 1837 pidas Puskini duelli D´Anthesiga oma naise pärast, tolle kuul tabas poeeti kõhtu. Mehiselt kannatas ta välja piinava operatsiooni, surus alla oiged, et mitte naist ehmatada, ja ütles, et valu ei tohi tahet lämmatada. 10. veebruaril Puskini suri. Sõnum tema surmast
Lotman ,,Kultuur ja plahvatus" pöörangulised sündmused, millest saab alguse mingi uus periood, mis pöörab ümber kultuuri eelneva kulgemise. 988. aasta ristiusu vastuvõtmine. Tänu sellele sai alguse idaslaavlaste kirjatraditsioon. Ristiusk võeti vastu Bütsantsist, see toimus enne kirkulõhet. Siiski olid kaks traditsiooni selgelt üksteisest eristunud: lääne kristlik traditsioon (Rooma) ja ida kristlik traditsioon (Bütsants). Suurim erinevus oli keelepoliitikas. Rooma kirik tugines ladina keelele erinevate maade haritlased rääkisid ühes keeles. See oli ühiseks keeleks kogu Lääne- ja Lõuna-Euroopale. Bütsants lubas aga kasutada ka kohalikke keeli kirikukeelena. Nii tekkis kunstlikult loodud kirjakeel kirikuslaavi ehk vana slaavi keel. Selles keeles ei räägitud, aga see oli arusaadav kõikidele slaavlastele tol ajal. Lääneslaavlased poolakad, tsehhid ja slovakid; lõunaslaavlased on bulgaarlased, serblased jt Balkanimaade rahvad
T kuuleb teda laulmas ooperilaval ja toimub saatuslik armumine. Viardot on aga juba abielus, peale kõige muu on ta tugeva iseloomuga naisterahavas. T otsustab, et ta peab elama seal, kus elab tema armastatu. Ta asub elama Pariisi lähistele ühte lossi, kus elab ka Viardot' perekond. Kogu oma elu mängib ta selles peres teist viiulit 1847. aastal toimub T debüüt ajakirjas Sovremennik. ,,Küti kirjad" lühijuttude kogumik, mis ilmus ka hiljem raamatuna 1852. Ilmunud raamat on proosatsükkel. Peategelaseks on mina-jutustaja, kes on kütt, päritolult aadlik, kes vabal ajal käib jahil. Kütt kohtub mitmete inimestega erinevatest seisustest ja paneb kõik kirja. Moes oli kirjutada reaalsusest, mitte väljamõeldist. Seetõttu oli tegemist ka kirjadega. Raamatu põhiteema on vene rahvuse mentaliteet. Turgenev oli väga põhjalikult õppinud saksa klassikalist filosoofiat. On teada, et Hegel on kirjutanud palju erinevatest rahvustest
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM 2006 Pilet nr 1 1.1 Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed Antiikkirjanduseks nimetatakse VanaKreeka ja Rooma kirjandust. On pärit sõnast ,,antiquus" vana, iidne. Nimetus on õigustatud ainult Euroopa seisukohalt. VK kirjandus on ajalooliselt vanem, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud, perioodid: I arhailine periood (86 saj e Kr), II klassikaline (54saj e Kr, keskuseks Ateena), III Hellenismi ajajärk (31 saj eKr), IV Rooma periood 16 saj p Kr). 129 saj on tume periood. Vana Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr
Teine oluline allikagrupp on hingerevisjonid, mida peeti esimest korda siinsel alal 1782. aastal. Neid viidi läbi nii Eesti-, Liivi- kui Saaremaal. Tegemist oli ülevenemaalise revisjoniga. Peeter I võttis Vene riiki moderniseerima asudes paljuski eeskuju Rootsist. Seal oli juba 1630. aastatel sisse seatud pearahamaks, mida koguti üle riigi. Peeter I nägi, et see on hea võimalus ka tema riigi jaoks. 1725. aastal koguti Vene riigi esimene pearahamaks/hingemaks, mida maksid kõik meessoost hinged (algul 70 kopikat, pärast rohkem). Hiljem hakatati ka naisi kirja panema ning maksustama. 1782. aastal otsustati, et hingerevisjonid peavad toimuma ka 1 Läänemereprovintsides. Hingerevisjonid toimusid teatava regulaarsusega. Järgmised 1795, 1811, 1816, ning sealt edasi kuni 1858. aastani, mil toimus viimane hingerevisjon ning muutusid maksustamise alused. Need annavad päris hea pildi elanikkonnast
Draamas asendub jutustamine näitlemisega. Edaspidi tragöödia ja komöödia. Tragöödia tähtsamad esindajad Sophokles, Euripides ja Aischylos. Komöödia tähtsaim esindaja Aristophanes. 3. Hellenismi ajajärk(330 eKr 30 eKr) Makedoonia Aleksandri vallutused; muutused. Uueks keskuseks Aleksandria. Kreeka kultuur levib kogu maailma. Eriline õitseng luules; selles huvi rohkem üksikisiku vastu lühivormid eleegia ja epigramm. Tuntumad luuletajad Kallimachos ja Theokritos. 4. Rooma impeeriumi periood (30 eKr 400 pKr) Kreeka mineviku kummardamine. Valitsev ideepuudus ja matkimine. Tuntumad kirjanikud Longos, Plutarchos ja Lukianos. Rooma kirjandus- Tekkis 3.saj. eKr. Suured mõjutused Kreekast aga roomlased ei võtnud kreeka kirjandust pelgalt üle, vaid kohandasid vastavalt oma arusaamadele. Vanakreeka kirjanduse mõju oli suurem kunstiloomingu algusaegadel Roomas. RK oli vahelüliks vanakreeka ja uute Euroopa rahvaste kirjanduse vahel
ilma autoripoolse jutustamiseta. Enamasti on draamateosed mõeldud laval esitamiseks, kuid on ka lugemisdraamasid. Remark e autoripoolne märkus Tragöödia kurbmäng; Komöödia lõbusasisuline draamateos; Draama tõsise sisuga näidend; Tragikomöödia draamateos, milles on nii traagilisi kui ka koomilisi elemente; Farss jant; Teater (estraad, muusikal jne) Esimene Eesti teatrietendus 1529 Tln Raekojas, kus mängiti mingit Rooma tragöödiat. 17.saj oli rändtruppide aeg Eur.-d, moned jõudsid ka siia. 1. Eesti teater oli Tln Saxa teater 1784, loojax A.v.Kotzebue. Trt-s oli teatrietendused keelatud alates 1812.st, kuna kardeti väljaastumisi. Eestikeelse teatri sünd 1870 "Vanemuise Selts", Koidula "Saaremaa onupoeg". 1 2. S. OKSANEN ,,PUHASTUSE" ANALÜÜS
Üks ei välista teist („Kirsiaed”, „Suveöö unenägu”, „Kajakas”, „Pisuhänd”, „Vigased pruudid”); - draama – tõsise sisuga näidend, aga lõpp võib olla õnnelik („Onu Vanja”, „Tabamata ime”, „Kuningal on külm”). Tragikomöödia – draamateos, milles on nii traagilisi kui ka koomilisi elemente. Farss – jant. Teater – esimene Eesti teatrietendus 1529 Tln Raekojas, kus mängiti mingit Rooma tragöödiat. XVII sajand oli rändtruppide aeg Euroopas, mõned jõudsid ka siia. Esimene Eesti teater oli Tln Saksa teater 1784, loojaks oli Kotzebue. Eestikeelse teatri sünd 1870 Vanemuise Selts, Koidula „Saaremaa onupoeg”. 2. S.Oksaneni elu ja looming, „Puhastuse” analüüs Oksanen sündinud 1977 Soomes, ema poolt Eesti päritolu, eelkõige soome kirjanik. Õppis Helsingi ülikoolis kirjandusteadust ja Helsingi teatrikõrgkoolis dramaturgiat. „Stalini lehmad“
psühholoogia loenguid + võõrkeeled. Ülikooli ajal haigestus tuberkuloos. 1912a. läks soovituste pärast Kaukaasiasse Musta mere äärde. Ülikooli ei lõpetanud. Seejärel ravis oma tervist Koitjärvel, kus elas tema vend. Raha teenis kirjutamisega. 1919 abiellus Köthe Veltmanniga. Neil oli 2 last Riita ja Erik. Lisaks kirjutamisele ka tõlkis. Looming: 1900-1907 ,,Ärakadunud poeg,, ,,Mäetagused vanad,, Rahaauk,, 1908-1920 kirjutas üliõpilasteemaseid novelle. ,,Pikad sammud,, ,,Noored hinged,, ,,Üle piiri,, ,,Varjundid,, ,,Kärbes,, ,,Poiss ja liblikas,, 1921-1940 Kõrgperiood ,,Juudit,,(1920) ,,Kõrboja peremees,,(1922) ,,Tõde ja õigus,, (1926-1933) ,,Elu ja armastus,, ,,Kuningal on külm,, ,,Põrgupõhja uus vanapagan,, ,,Pöialpoiss,, 8)E.Vilde elu ja looming. (4. märts 1865 Pudivere, Avanduse vald 26. detsember 1933 Tallinn) oli eesti kirjanik, eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja. Elulugu- Eduard Vilde oli pärit mõisateenija perekonnast
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
Seni oli ajakirjandus ennekõike ühiskonna eliidi jaoks mõeldud. 1830-1860 on ajastu, mille vahele jääb ameerika odava ajakirjanduse periood. Lehtedest said tõelised masside teavitajad. Odav hind lubas tiraazidel kasvada ning sel moel kindlustasid lehed sõltumatuse ja populaarsuse, samuti majanduslikud tagatised. Siiski ei kujunenud suurema osa odavate rahvaväljaannete elukäik kuigi pikaks. Soti päritolu immigrant J. G. Bennett lõi 1835 esimese nüüdisaegse ajalehe (New York Herald) selles mõttes, et ta lõi uudistekogumise süsteemi: saatis välja reportereid kindla ülesandega kindlasse kohta, võttis tööle esimesed väliskorrespondendid ja oli hiljem agar telegraafi kasutaja. Ungari-juudi päritolu Pulitzer* oli mees, kes pääses Missouri osariigi senatisse, kajastas selle tegevust ja asus võitlema poliitilise korruptsiooni vastu algul kohalikul tasandil, seejärel üleriigiliselt
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus
1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterjali
Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot".......................................................
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
ja alandlikkus võimude ees. Võib juba mõista, kui palju raskusi tegi talle see kahepoolne sugulus ja kui paljude ilmalike karide vahel ta vaimulik laevuke pidi loovima, et mitte puruks põrgata vastu Louis'd * või Charles'i *, Sküllat ja Harübdist *, kes juba alla olid neelanud nii Nemours'i hertsogi kui ka Saint-Poli konne-taabli.* Tänu taevale, ta oli kardetava sõidu õnnelikult läbi teinud ja takistuseta Rooma jõudnud. Kuid kuigi ta sadamas oli, või õigemini, just sellepärast, et ta sadamas oli, ei saanud ta iialgi erutuseta meenutada
annaabi.ee 
