mõju avaldub väändemomendi · tema koguväärtuse (s.o. ekvivalentne üksik- epüüril kaldsirgena: koormus) võrra koormusjoone lõpuks. Priit Põdra, 2004 37 Tugevusanalüüsi alused 3. DETAILIDE TUGEVUS VÄÄNDEL 3.4. Pinged väändel 3.4.1. Nihkepingete olemus Eelnevast: Pinge = sisejõu intensiivsus mõttelisel pinnal (pinnaühiku kohta tulev sisejõud ehk sisejõu tihedus lõikepinnal) Nihkepinged sisejõu mõjumise siht on lõike (mõttelise sisepinna) normaali sihiga risti (ehk piki lõike pinda). Nihkepinge (tangentsiaalpinge):
Kui normaalpinged püüavad keha üksikuid osakesi lõikepinna normaali sihis lähendada või eemaldada, siis tangentsiaalpinged püüavad neid osakesi lõikepinnas üksteise suhtes nihutada. Seetõttu nimetatakse tangentsiaalpingeid ka nihkepingeteks. Nihke- ehk tangentsiaal- ehk puutepinge on mõiste tugevusõpetusest, mis tähendab lõikepinna sihis mõjuvat pingekomponenti. Nihkepinge on vektoriaalne suurus ning tähistatakse tugevusarvutustes . Nihkepingete paarsuse seadus on seadus tugevusõpetuses, mille kohaselt kahel omavahel ristioleval pinnal mõjuvad arvuliselt võrdsed, kuid vastasmärgiga nihkepinged. Seejuures mõlemad nihkepinged on suunatud kas pindade lõikejoone poole või lõikejoonest eemale. Nihkepingete paarsuse seadus kehtib joonpinguse, tasandpinguse ja ruumipinguse korral. Joonis 2. Pinguste liigid. 2. Joonis 3. Nihe välisjõu Q mõjul.
konstruktsiooni kogu projekteeritud kasutusea kestel tema väsimuspurunemine ja väsimusest põhjustatud vigastused oleksid välditud. Selleks piiratakse pingeamplituudi või projekteeritakse detail vastavalt sobivale väsimusklassile. Kõigis vahelduvatele koormustele töötavates konstruktsioonides peavad pinged jääma elastsuspiiridesse. - normaalpingete arvutuslik amplituud ei tohi ületada 1.5 f y ja - nihkepingete arvutuslik amplituud ei tohi ületada 1.5 f y / 3 0.5. Hoonete konstruktsioonide puhul enamasti vajadus väsimusarvutusteks puudub, välja arvatud järgmistel juhtudel: - tõsteseadmeid ja muid liikuvaid koormusi kandvad varraselemendid; - tuule mõjul võnkuvad konstruktsioonid; - inimeste tunglemise või rütmilise liikumise mõjul võnkuvad konstruktsioonid. Ekvivalentne konstantse amplituudiga väsimuskoormus - tegelikule (muutuva
1200 MPa Y 0 m Tsükli keskmine pinge m, [Pa] Joonis 15.12 · kehtib ainult terastele nii normaal kui ka nihkepingete korral; · vaja on teada materjali voolavuspiiri Y ning sümmeetrilise pingetsükli väsimuspiiri -1 väärtusi; · konkreetset pingetsüklit iseloomustav punkt A(m; a) peab asuma halli ala sees (kui punkt A paikneb hallist alast väljaspool, ei ole materjali väsimustugevus selle pingetsükli puhul piisav);
T0 -pinnasele lubatavad nihkepinged: k2=1,82-0,345*log(Q)=1,82-0,345*log(1200)=0,76 k1=0,6 k3=3,0 (tolmne liiv pinnaste puhul) C 0,010 T0 k1 k 2 k 3 0,6 0,76 3 0,0145 MPa K tt 0,94 Summaarsed nihkepinged pinnases: T3=T1+T2=0,0066+0,00099=0,00759MPa Tugevus pinnases on nihkepingete järgi tagatud, sest T0>T3 0,0145>0,0076 Tugevus dreenkihis EII=120MPa E1 615 h1 40 5,125 1,08 F=40 E 2 120 d 37 T1 T1 p 0,6 0,019 0,0144 MPa p T2 10 5 h1 (5 0,3 F 0 ) 10 5 40 (5 0,3 40) 0,0028MPa
polüstüreen on värvitu. PC (Polükarbonaat)- eriti suure löögikindluse ja sitkusega. Kasutatakse metsamasinate, traktorite ja ekskavaatorite klaasides. Reoloogilised omadused: Viskoossus vedelike omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes. Nihkepinge ehk tangentsiaalpinge lõikepinna sihis mõjuv pingekomponent Nihkedeformatsioon - keha kuju muutus, mille käigus keha elementaarrööptahukate nurgad muutuvad, muutumatuks jäävad aga rööptahuka mõõtmed. Tekib nihkepingete mõjul Nihkemoodul võrdetegur, mis iseloomustab materjali jäikust Reoloogilised omadused: Nihke jääkmoodul - väljendab viskoelastse materjali sitkust ja on proportsionaalne materjalis pingetsükli jooksul salvestunud energiaga. Nihke kaomoodul - väljendab materjali plastseid ehk viskoosseid omadusi. Voolavuspinge - pinget, mille juures deformeerumine toimub koormuse suurenemiseta Reoloogilised omadused: Plastsus materjali võime purunemata muuta talle rakendatud
MZ A C B D Vaadeldava rakendatud koormuse korral saame vastavalt III tugevusteooriale eq = x2 + 4 xy 2 + xz 2 ( ) Kuna võlli ringikujulise ristlõike korral on põikjõududest Qy ja Qz tekkivate nihkepingete osatähtsus tugevuse seisukohalt ebaoluline, siis arvestame ainult nihkepingeid, mis tekivad väändemomendist T max = ( ) + ( ) max 2 xy max 2 xy = T
arvutuslikud alused. Tugevusanalüüsi ülesanded: dimensioneerimine, tugevus- ja jäikuskontroll lubatava koormuse leidmine. Konstruktsioonielemendid: vardad, plaat, massiiv. Detaili koormuste allikad: omakaal, inertsijõud, välisjõud, -moment. Materjalide tugevus ja jäikusparameetrid on määratud katseliselt (teimimine). Enim tuntud on nn klassikalised tugevusteooriad: 1) suurimate normaalpingete ehk esimene tugevusteooria; 2) suurimate joonmuudete ehk teine tugevusteooria; 3) suurimate nihkepingete ehk kolmas tugevusteooria; 4) energeetiline ehk neljas tugevusteooria. Varutegur S liitpinguse puhul on arv, mis näitab, kui mitu korda tuleb suurendada samaaeglselt kõiki peapingeid, et saabuks piirseisund. Juhul kui sidemete arv ületab sõltumatute tasakaaluvõrrandite arvu on tegemist staatikaga määramatu konstruktsiooniga. Telgi, mille suhtes tsentrifugaalmoment võrdub nulliga nimetatakse kujundi peatelgedeks, (inertsimomente peatelgede suhtes peainertsimomentideks.)
y normaalpinge varda antud punkti läbivas pikilõikes, [Pa]; xy nihkepinge varda antud punkti läbivas ristlõikes, [Pa]; yx nihkepinge varda antud punkti läbivas pikilõikes, [Pa]; 1 ja x sihtide vaheline nurk, [rad]. · peapingete ja suurimate nihkepingete pindade kaldenurgad, s.t. nurgad ja erinevad 45° võrra tan 2 = - cot 2 ; (Joon. 7.8): Suurima nihkepingega lõige on peapindade suhtes alati 45° võrra kaldu Priit Põdra, 2004 117 Tugevusanalüüsi alused 7. DETAILI TÖÖSEISUNDID JA PINGETE ANALÜÜS
3.16. Sõnastage nihkepinge märgireegel! Positiivne nihkepinge mõjub positiivsel sisepinnal positiivses suunas (või negatiivsel sisepinnal negatiivses suunas) 3.17. Sõnastage nihkepinge paarsuse seadus! Ristuvate lõikepindade ühise serva ristsihis mõjuvad nihkepinged on võrdsed ja sama märgiga (suunatud mõlemad kas serva poole või sellest eemale) Kehtib kõikides kehades mistahes koormusseisundite korral 3.18. Kuidas avaldub nihkepingete paarsuse seadus väändel (joonis)? Väänatud ümarvarda pikilõikes mõjub ristlõike väändepingetega samaväärne lõikepinge 3.19. Defineerige puhas nihe! = pingeolukord (pingus) kus pingeelemendi ristuvatel pindadel mõjuvad ainult nihkepinged. 3.20. Millised pinged mõjuvad väänatud varda sisepinnal, mis on telje suhtes 45 kraadi kaldu? Suurim normaalpinge - pinnas, mis 45° ristlõike suhtes kaldu 3.21. Millisel sisepinnal mõjuvad puhta nihke korral suurimad tõmbepinged?
l 128.96-100,25 e ¿ l0 = 100,25 =0.286 Terase purunemine: Teras on sitke materjal, mis tähendab, et enne purunemist tekivad arvestatavad deformatisoonid. Madalsüsinikteras puruneb kaela tekkimisega suurte pikkusedeformatsioonide tagajärjel. Kaela teket katse käigus võib graafikul hakata nägema siis kui kõver on horisontaalseks muutunud. Proovikeha puruneb ristlõike keskel tõmbepingete toimel, kus on suurim pinge ja lõpeb nihkepingete mõjul servades 45. See viitab kahele erinevale purunemismehhanismile Katsekeha on purunemise järel kergelt leige, mis tähendab, et kogu jõud ja töö mis katsekeha sisse pandi läks deformeerimiseks ja soojuseks. Terasel tekivad plastsed deformatsioonid. See tähendab, et aatomid paigutuvad materjalis ümber niivõrd palju, et nende vahelised tõmbejõud vähenevad ja nad ei suuda esialgset asendit taastada peale koormise eemaldamist
I z = bh 2 I z = 36 bh 2 I z = 64 D 3 12 Wz = Wz = Wz = a = h 6 a = 2 h 24 a = D 32 2 3 2 Joonis 6.23 6.5. Nihkepingete laotus paindel Prismaatiline (lühike või pikk) varras (Joon. 6.24) on koormatud Siingi kehtivad y-peatelje sihilise põikkoormusega F: nihkepingete laotuste eritingimused · koormuse F toimel tekib vardas y-peatelje sihiline (niisamuti, kui väände korral) põiksisejõud Qy (mis takistab varda nihkedeformatsioone
Joonis 8.12 · ristlõike igas punktis (v.a. mõned erandid) mõjub nii normaalpinge M (ritlõikega risti) kui ka nihkepinge Q (piki ristlõiget) punktis K (koordinaadiga y) mõjuvad koos normaalpinge M(y) ning nihkepinge Q(y); · tugevustingimuse rakendamiseks antud punktis (K), tuleb normaal- ja nihkepingete koosmõju seal taandada ekvivalentpingeks (võrdohtlik joonpinge); · põikpainde korral x = M , xy = Q ning y = 0 (puudub y-t põhjustav sisejõud); 2 2 M Põikpainde peapinged: 1 = + M + Q2 ja 2 = M - M + Q2
I z = bh 2 I z = 36 bh 2 I z = 64 D 3 12 Wz = Wz = Wz = a = h 6 a = 2 h 24 a = D 32 2 3 2 Joonis 6.23 6.5. Nihkepingete laotus paindel Prismaatiline (lühike või pikk) varras (Joon. 6.24) on koormatud Siingi kehtivad y-peatelje sihilise põikkoormusega F: nihkepingete laotuste eritingimused · koormuse F toimel tekib vardas y-peatelje sihiline (niisamuti, kui väände korral) põiksisejõud Qy (mis takistab varda nihkedeformatsioone
...................... 20 5.2 Tsentriliselt surutud varda ristlõike kandevõime .................................................................................. 20 5.3 Painutatud varda ristlõike kandevõime................................................................................................. 20 5.4 Ristlõike põikjõukandevõime................................................................................................................ 21 5.4.1 Ristlõike kontroll nihkepingete elastse jaotuse korral ....................................................................... 21 5.4.2 Ristlõike kandevõime nihkepingete plastse jaotuse korral ................................................................ 22 5.4.3 Seina nihkestabiilsus........................................................................................................................... 23 5.4.4 Toe- ja jäikusribi kandevõime leidmine...........................................................
Millistes ristlõike punktides on pikkepinge suurimad väärtused? Pikkepinge (tõmbepinge või survepinge) laotub üle varda ristlõike ühtlaselt (kõigis varda ristlõike punktides on üks ja sama väärtus): = N / A= const 31. Millistel sisepindadel mõjuvad pikke korral nihkepinged? Lõike kaldenurk saab muutuda piirides = -90° ... 90° 32. Millistel sisepindadel mõjuvad pikke korral suurimad nihkepinged? Tõmmatud ja/või surutud detaili nihkepingete suurimad väärtused on sisepindadel, mis on ristlõike suhtes 45° kaldu. 33. Selgitage lubatavat pinget! Lubatav pinge - konkreetse ülesande (koormusseisundi) puhul ohutuks loetud pinge. 34. Selgitage tugevustingimuse olemust! Tugevustingimus - pingete väärtused ei tohi ületada lubatavate pingete väärtusi mitte üheski detaili punktis. 35. Kui mitut tugevustingimust peab detail rahuldama? 36. Mis on Lüders'i jooned?
Armeerimise mõju suurendamiseks on vaja, et armatuuri maht ja kriitline maht oleksid väikesed. Survele alludes toimub kaks erinevat purunemismehhanismi. Esimese korral kaotavad kõrvuti asetsevad kiud püsivuse ja tõmbepingete tõttu 6 TL toimub risti kiu teljele purunemine. Toimub vähese armatuuri sisalduse korral. Teisel juhul puruneb maatriksi materjal nihkepingete tõttu. Juhtub suure armatuurisisalduse korral. Komposiidi tõmbetugevus on suurem, mida suurem on armatuuri sisaldus. Maatriks on komposiidis nõrk pool ühesõnaga. Üldiselt armatuuri sisaldus 70-75%. Sõltub märgamisest. Armeerimise efekt on survekoormuse puhul väiksem kui tõmbekoormusel. Jämedamad kiud tagavad suurema survetugevuse. Plastide soojuspaisumistegurid on suuremad kui metallidel. Kiud eriti ei
· koormuse F toimel varras deformeerub: lõiketsoonis tekivad nihkedeformatsioonid (materjalikihid nihkuvad üksteise suhtes koormuse mõjumise sihis ja paindedeformatsioon on tühine); - varda ristlõikepinnas (yz) mõjub lõikele vastav nihkepingexy ja sellele vastavtekib y-telje sihiline deformatsioon v; - nihkepingete paarsuse tõttu tekib ristlõike ristpinnas (zx) nihkepinge yx ja sellele vastav x-telje sihiline deformatsioon u; - nihked u ja v, suhtelised osanihked xy = v u ja yx = u v ning suhteline nihkedeformatsioon xy = yx = xy + yx sõltuvad koormuse F väärtusest; kontaktpinnal tekivad survedeformatsioonid;
· koormuse F toimel varras deformeerub: lõiketsoonis tekivad nihkedeformatsioonid (materjalikihid nihkuvad üksteise suhtes koormuse mõjumise sihis ja paindedeformatsioon on tühine); - varda ristlõikepinnas (yz) mõjub lõikele vastav nihkepingexy ja sellele vastavtekib y-telje sihiline deformatsioon v; - nihkepingete paarsuse tõttu tekib ristlõike ristpinnas (zx) nihkepinge yx ja sellele vastav x-telje sihiline deformatsioon u; - nihked u ja v, suhtelised osanihked xy = v u ja yx = u v ning suhteline nihkedeformatsioon xy = yx = xy + yx sõltuvad koormuse F väärtusest; kontaktpinnal tekivad survedeformatsioonid;
4.9. Kuidas määrata liite suurima muljumisohuga 3.15. Defineerige positiivne ja negatiivne detail? sisepinnad! 4.10. Kuidas on seotud tegelik ja tinglik 3.16. Sõnastage nihkepinge märgireegel! muljumispinnad? 3.17. Sõnastage nihkepinge paarsuse seadus! 4.11. Kuidas arvutada kontaktpinna 3.18. Kuidas avaldub nihkepingete paarsuse muljumispinge väärtusi? Tugevusõpetus I ja Tugevusõpetus II Teooriaküsimused 4.12. Kus paikneb tingliku muljumispinna 5.15. Kuidas on seotud sama kujundi telg- ohtlik punkt (punktid)? inertsimomendid, mis on arvutatud pööratud 4.13. Defineerige tugevustingimus lõikel! teljestikes? 4.14. Defineerige tugevustingimus 5.16
Nähtus on väsimuslik ja on esile kutsutud Kumer nurkõmblus pulseerivast kontaktpingest hambais. Väsimuspraod saavad alguse kas pinnal või teatavas Nõgus nurkõmblus sügavuses (suurimate nihkepingete piirkonnas). Pragude edasine areng on seotud neisse Parendatud nurkõmblus tunginud määrde lahtikiiluva toimega. Hammaste abrasiivkulumine on lahtiste ülekannete rivist väljalanemise peamiseid Keevisliide nurkõmbluse tugevusarvutus.
hästimääritud hammasülekannete korral. Ta väljendub rõugearme meenutavate väikeste aukude tekkes hammaste tööpinnal, mis hiljem kasvades moodustvad tühikuid. Murenemine saab alguse hamba keskosast veidi allpool poolusjoont.Nähtus on väsimuslik ja on esile kutsutud pulseerivast kontaktpingest hambais. Väsimuspraod saavad alguse kas pinnal või teatavas sügavuses (suurimate nihkepingete piirkonnas). Pragude edasine areng on seotud neisse tunginud määrde lahtikiiluva toimega. Hammaste abrasiivkulumine (joon. 281c) on lahtiste ülekannete rivist väljalanemise peamiseid põhjusi. Libisemiskiiruse ja hammastevahelise surve muutumine hambaprofiili töötava osa eri punktides kutsub esile hamba ebaühtlase abrasiivkulumise – hambad muutuvad eriliselt kiiljaks. Evolventprofiil moondub,
Antakse nullsagedusel ja nimiting-stel K=500..500k *Ühissignaali nõrgendustegur. Reegline ÜSNT=20logK/Ksf (-70..100dB) *nihkepinge Un, U0-differentspinge, mis tuleb anda OV sisendite vahele, et väljundis oleks 0. U0=3..30mV *Sisendvool Isis nim sisendite voolude aritm keskm sisendping-te puudumisel *Sisendtak difer.signaalile RDSIS on ekviv sisendite vaheline tak nõrga sign puhul. *Sisendtak ühissign-le – ekviv tak sisendite ja nullklemmi vahel *nihkepingete triivid: a)soojuslik 3..10uV/K b)ajaline 2..10uV/kuus c)toitepingest 10..100uV/V *Suurimad väljundpinged U+valjmax U-valjmax *Suurimad differents- jaühissignaali pinged Udmaxk Usfmax *nomin koormustak 2k,10k *toitepinged(nomin, min, max) *ühikvõimend sagedus f1-sagedus, mille korral võimendusteguri moodul=1 *talitluskiirus dU/dt-väljundpinge suurim muutumise kiirus differentspinge hüppelisel muutusel (90…V/us) 3. faasinihet fo puhul ple
Pinge 0 (ristlõige) 15 30 45 60 75 90 (pikilõige) x F/A 0.93F/A 0.75F/A 0.5F/A 0.25F/A 0.07F/A 0 y 0 0.25F/A 0.43F/A 0.5F/A 0.43F/A 0.25F/A 0 Tõmmatud ja/või surutud detaili nihkepingete suurimad väärtused on sisepindadel, mis on ristlõike suhtes 45° kaldu Ühtlaselt tõmmatud ja/või surutud vardalõigu: · ristlõike ( = 0) punktides nihkepinge puudub ( = 0) ning N max = ; mõjub suurima väärtusega normaalpinge: A
k 2 = 1,82 - 0,345 log( Q ) = 1,82 - 0,345 log(1000 ) = 0,785 k1 = 0,6 k 3 = 6,0 ( keskliiva puhul ) C T0 = k1 k 2 k 3 = 0,6 0,785 6,0 0,006 / 0,94 = 0,018 MPa K tt · Summaarsed nihkepinged pinnases: T3 = T1 + T2 = 0,0081 + 0,0013 = 0,0094 MPa · Tugevus pinnases on nihkepingete järgi tagatud, sest T0 >T3 0,018 > 0,0094 13 8.4 Asfaltbetoonikihis tõmbepingetele · Nomogrammi L4.4 kasutamiseks vajalikud eelarvutused: (h1 E1 + h2 E 2 ) 5 3600 + 8 2200 35600 EI = = = = 2739 MPa
*Sisendvool Isis nim sisendite voolude aritm keskm sisendping-te puudumisel astmes kasvada suureks signaaliks *Sisendtak difer.signaalile RDSIS on ekviv sisendite vaheline tak nõrga sign puhul. väljundis (kui sisend ühendatud maaga) *Sisendtak ühissign-le ekviv tak sisendite ja nullklemmi vahel Saab vältida *nihkepingete triivid: a)soojuslik 3..10uV/K b)ajaline 2..10uV/kuus c)toitepingest nullnihkepinge 10..100uV/V U0. U0- *Suurimad väljundpinged U+valjmax U-valjmax *Suurimad differents- jaühissignaali pinged
- põkk-keevitust: - vannkeevitust: - elektroodkeevitust sidevarraste kasutamisega. - elektroodkeevitust varraste ülekattega. Elektroodkeevitust ei või kasutada kaliibritud või termiliselt tugevdatud armatuuri korral Ülekattejätku korral paiknevad jätkatavad vardad kas vahetult teineteise kõrval (ja on fikseeritud sidumistraadiga) või kaugusel kuni 4Ø teineteisest. Jõu ülekandmine ühelt armatuurilt teisele toimub läbi betooni nihkepingete abil. 14. Armatuurvarraste minimaalne vahekaugus (p 2.4.2) Varraste vahekaugus peab võimaldama rahuldavat betooni paigaldamist ning tihendamist ja kindlustama küllaldase nakke betooni ja terase vahel. Varraste puhasvahe ei tohiks olla väiksem kui suurim varda läbimõõt või 20 mm. Mitmes horisontaalses kihis paiknevad vardad tuleks asetada üksteise kohale võimaldamaks sisevibraatori kasutamist. Ülekattejätku kohal võivad vardad jätku ulatuses kokku puutuda. 15
jäävad liidetes need arvestamata. PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 23/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut 4. RISTLÕIGETE TUGEVUSKONTROLL 4.1.1 Lõige (Nihe) τd ≤1 fv ,d τd – arvutuslik nihkepinge fv,d – arvutuslik nihketugevus Nihkepingete leidmine ristkülikulise ristlõike korral: Nihkepingete leidmine seinas vöödega ristlõike korral (plastne pingejaotus): 4.1.2 Lõige ümber mõlema telje 2 2 τ y ,d τ z ,d f + f ≤1 v ,d v ,d PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 24/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut 4.2.1 Vääne
[joonis 2.6(d)]. Joonis 2.6 Elektroodkeevitust ei või kasutada kaliibritud või termiliselt tugevdatud armatuuri korral (kui see pole antud armatuuri klassi puhul eraldi märgitud). Ülekattejätku korral (joonis 2.7) paiknevad jätkatavad vardad kas vahetult teineteise kõrval (ja on fikseeritud sidumistraadiga) või kaugusel kuni 4Ø või 50 mm teineteisest. Jõu üle- kandmine ühelt armatuurilt teisele toimub läbi betooni nihkepingete abil. Ülekattejätku pikkus l0 sõltub armatuuri vajalikust ankurduspikkusest ja on võrdne (20 ÷ 50)Ø olenevalt armatuuri ja betooni tugevusest, jätkude paiknemisest ristlõikes ja sellest, kas jätk on tõmmatud või su- rutud. Kui Ø ≥ 20 mm ja ühes lõikes jätkatakse üle 25% armatuurist, siis tuleb jätku ulatuses ette näha täiendav põikiarmatuur (vt. Eurokoodeks 2 jaotis 8.7.4). Kõrgnakkega keevisvõrgud jätkatakse samuti ülekattega (Eurokoodeks 2 jaotis 8.7.5).
Seejuures võivad savi pingete ja deformatsioonide vahel. Enamasti eeldatakse ka, et pinnas on on kolmtelgsel survel pingeseisund proovikehas ühtlasem. Teatud tugevusomadused muutuda. Nii pinnase tihenemine kui ka kolloidide ühtlane ja isotroopne poolruum. konsentratsioon esineb ainult proovi otstes, seega ei mõjuta see tulemusi, kuna vananemine põhjustavad tugevuse tõusu. Tugevusele lähedaste nihkepingete Nendel tingimustel on võimalik leida pinnasemassiivis väliskoormuse purunemine toimub keskosas. Proov saab puruneda kõige nõrgemat pinda pikaajalisel toimel toimuv roomeprotsess võib aga oluliselt muuta pinnase mõjul tekkivad pinged mööda. Oluline eelis seisneb võimaluses reguleerida kraanide avamise ja struktuuri ja alandada pinnase tugevust. Roomedeformatsioon võib olla ajas elastsusteooria meetodite abil
[joonis 2.6(d)]. Joonis 2.6 Elektroodkeevitust ei või kasutada kaliibritud või termiliselt tugevdatud armatuuri korral (kui see pole antud armatuuri klassi puhul eraldi märgitud). Ülekattejätku korral (joonis 2.7) paiknevad jätkatavad vardad kas vahetult teineteise kõrval (ja on fikseeritud sidumistraadiga) või kaugusel kuni 4Ø või 50 mm teineteisest. Jõu üle- kandmine ühelt armatuurilt teisele toimub läbi betooni nihkepingete abil. Ülekattejätku pikkus l0 sõltub armatuuri vajalikust ankurduspikkusest ja on võrdne (20 ÷ 50)Ø olenevalt armatuuri ja betooni tugevusest, jätkude paiknemisest ristlõikes ja sellest, kas jätk on tõmmatud või su- rutud. Kui Ø 20 mm ja ühes lõikes jätkatakse üle 25% armatuurist, siis tuleb jätku ulatuses ette näha täiendav põikiarmatuur (vt. Eurokoodeks 2 jaotis 8.7.4). Kõrgnakkega keevisvõrgud jätkatakse samuti ülekattega (Eurokoodeks 2 jaotis 8.7.5).
nad püsivad tasakaalus. Sellist tasakaalu on lihtne rikkuda näiteks koormuse lisamisega nõlva servale või ka veeolude muutumisega pinnases. Tehisnõlvad tuleb projekteerida selliselt, et nende püsivus oleks tagatud nõlvale rakenduvate koormuste puhul. Liiga lame nõlv põhjustab mahukaid kaevetöid, st põhjendamatult suurt ehitusmaksumust. Nõlva purunemise põhjustavad tavaliselt nihkepinged - maapinna kõrguste vahe kutsub esile nihkepingete suurenemise pinnases, kuni nad ületavad pinnase nihketugevuse. Purunemine toimub sageli mööda lihkepinda, mille kalle on lähedane pinnase sisehõõrdenurgale ja sõltub pinnase nidususest. Niduspinnaste puhul võib nõlva maksimaalse kõrguse leida valemiga H = c´/ cos2(tan - tan ) , kus c´ on pinnase nidusus - pinnase mahukaal; - nõlva kalle; - pinnase sisehõõrdenurk.
5.4 Savi pikaajaline ehk igitugevus Seni vaadeldud savi tugevuse määramise meetoditega leitakse parameetrid suhteliselt lühiajaliste katsetega. Ehitiste all mõjuvad pinged tunduvalt pikema aja vältel. Seejuures võivad savi tugevusomadused muutuda. Nii pinnase tihenemine kui ka kolloidide vananemine põhjustavad tugevuse tõusu. Lühiajalise katsega leitud tugevusele lähedaste nihkepingete pikaajalisel toimel toimuv roomeprotsess võib aga oluliselt muuta pinnase struktuuri ja alandada pinnase tugevust. Roomedeformatsioon võib olla ajas kustuva iseloomuga kui nihkepinge on väike võrreldes nihketugevusega. Suurema nihkepinge korral võib roomedeformatsiooni pikaajaline areng muutuda kiirenevaks ja lõppeda materjali purunemisega (joon. 5.25). Eriti iseloomulik on see suurema plastsusega savile. Purunemine toimub antud pinnasele teatud kindla deformatsiooni korral olenemata
annaabi.ee 
