NEUROMUSKULAARSE SÜNAPSI TÖÖPÕHIMÕTE Sünaps kahe raku vaheline seos. Närvi- ja lihasrakud ei ole omavahel aga kontaktis, mistõttu antakse signaal edasi neurotransmitteri ehk vahendusaine ehk ülekandja abil. (Bogovski 1996: 301, Nienstedt 2001: 70). Närvilõpmes on rohkelt mitokondreid ja väikeseid sünapsipõiekesi. Lihasraku membraanil on retseptorid ehk vastuvõtjad, mis haaravad endasse sünapsipilusse pääsenud põiekeste sisu. (Nienstedt 2001: 71). Aktsioonipotentsiaal depolariseerib (muudab negatiivsest positiivsemaks) presünaptilise (sünapsiotsa) membraani, millesse tungivad Ca-ioonid. Ca-ioonide hulga tõus põhjustab transmitteri vabanemise põiekestest sünapsipilusse. (Nienstedt 2001: 71). Mediaatormolekulid (atsetüülkoliini molekulid) seostuvad postsünaptilise (sünapsist teisel pool asetseva ehk antud juhul lihasraku) membraani valkude (retseptorite) molekulidega, avades uusi kanaleid. (Atsetüülkoliinesteraas aga lõhustab mediaat...
mehaaniline võimsus suurem. Stimuleerib varakult ja järk – järgult tööle higinäärmed.Varane higieritumise käivitumine soodustab kuumuse kadu kehast läbi aurustumise, mis vähendab tunduvalt keha ülekuumenemise ohtu. Samuti on tõsisema ja intensiivsema töö ajaks higinäärmed korralikult tegevuses ja suutnud oma ülesandega järk – järgult kohaneda. Parandab närviimpulsside ülekandumise kiirust.Närviimpulsside kiirem ülekanne tähendab neuromuskulaarse koordinatsiooni paranemist ja efektiivsust, mis teatud liigutuslike tegevuste korral tähendab paremat sooritust. Täidab lihased, sidemed ja kõõlused verega.Suurem vere hulk töötavates lihastes, kõõlustes ja sidemetes suurendab nende töötavate lihaste, sidemete ja kõõluste elastsust, mis tagab ohutuma ja efektiivsema soorituse, eriti nende harjutuste ja tegevuste korral, kus esineb palju lihaste, sidemete ja kõõluste venitusmomenti.
isolatsioonikihi ehituse ka jätke diameetrist: mida suurem see on, seda kiirem on levi. 42. Sünaps on ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega, seetõttu on võimalik erutuse ülekanne. 43. Erutuse ülekanne neuromuskulaarses sünapsis toimub järgmiselt: Lihaskude reageerib kontraktsiooniga nii otsesele ärritusele (mehhaaniline, termiline, keemiline, elektriline) kui ka närviimpulsile. Viimane toimib neuromuskulaarse sünapsi kaudu. 44. Refleks on närvikoe vahendusel toimuv tahtest sõltumatu organismi vastus ärritusele. 45. Refleksikaar koosneb retsptorist, sensoorsest närvist, refleksikeskusest, motoorsest närvist ja efektorist. 46. Lihaskoe liigid on vöötlihaskude, silelihaskude ja südamelihaskude. 47. Vöötlihaskoe kõige väiksemaks talituslikuks üksuseks on sarkomeer 48. Lihaskontraktsiooni mehhanism on järgmine: Kontraktsioonimehhanism 1
pähklid, liha, kala, õun, piim Defitsiit Krambid, liigeste Närvivalu, lihaskoe Seedehäired, hammaste Kaalulangus, isutus, Neuromuskulaarse valulikkus, luude energia defitsiit lagunemine, iiveldus oksendamine, funktsioonihäired, hõrenemine ja kestvalt:närvivalu, närvilisus, depressioon, pehmumine krambid lihasnõrkus,
et ta tõi kuraare Euroopasse. Robert Hermann Schomburgk kes oli kogenud potaanik identifitseeris väädi kui ühe Strüknose perekonnast ja andis talle uue aksipteeritud nime Strychnos toxifera. George Harley avastas 1850. aastal, et kurare on väga effektiivne teetanuse ja strühniin mürgituse ravimisel. 1914. aastal Henry Hallett Dale kirjeldas atsetüülkoliini füsioloogilist mõju. Peale 25. aastat näitas ta, et atsetüülkoliin on vastutav neuromuskulaarse ülekande eest, mille võib blokeerida kuraarega. Kõige rohkem tuntud ja ajalooliselt kõige tähtsam toksiin (tänu tema meditsiinilisele rakendusele) on D-tubokurariin. See oli eraldatud toorravimist (kuraare muuseumi näidisest) 1935. aastal Harold King´i poolt Londonis, kes töötas Sir Henry Dale´i laboratooriumis. Samuti pani ta paika tema keemilise struktuuri. Anestesioloogias kasutati seda 1940-tel aastatel kui lihaste lõdvestamiseks operatsioonil
Kas postsünaptilise rakumembraani polarisatsioon suureneb või väheneb? Vali üks: a. Hüperpolarisatsioon, polarisatsioon suureneb ÕIGE b. Hüporpolarisatsioon, polarisatsioon väheneb. c. Rakumembraani polarisatsioon ei muutu. 7. Mis on normaalselt skeletilihase kontraktsiooni vallandavaks faktoriks? Vastus: Skeletlihase kontsentratsioon vallandavaks faktoriks on monootse närvi kaudu leviva aktsioonipotentsiaali jõudmine neuromuskulaarse e närv-lihas sünapsini. 8. Aktsioonipotentsiaali levik lihaskiu membraanil põhjustab... Vali õige väide. Vali üks või enam: a. Ca2+ ioonide kontsentratsiooni vähenemise lihasraku sees. b. Ca2+ ioonide kontsentratsiooni suurenemise lihasraku sees.ÕIGE 9. Lihase lõõgastumise algatab... Vali õige väide. Vali üks või enam: a. Ca2+ ioonide kontsentratsiooni vähenemise lihasraku sees.ÕIGE b. Ca2+ ioonide kontsentratsiooni suurenemise lihasraku sees. 10
võimsus seeläbi suurem. Stimuleerib varakult ja järk-järgult tööle higinäärmed. Varane higieritumine soodustab keha kuumusekadu läbi aurustumise, mis vähendab tunduvalt ülekuumenemisohtu. Samuti on tõsisema ja intensiivsema töö ajaks higinäärmed korralikult tegevuses ja suudavad oma ülesandega järk-järgult kohaneda. Parandab närviimpulsside ülekandekiirust. 2 Närviimpulsside kiirem ülekanne tähendab neuromuskulaarse koordinatsiooni paranemist ja efektiivsust, mis teatud liigutuste korral tähendab paremat sooritust. Täidab lihased, sidemed ja kõõlused verega. Suurem vere hulk töötavates lihastes, kõõlustes ja sidemetes suurendab nende elastsust, mis tagab ohutuma ja tõhusama soorituse, eriti sellise tegevuse korral, kus esineb palju lihaste, sidemete ja kõõluste venitusmomenti. Valmistab kardiovaskulaarse süsteemi ette järgnevaks intensiivsemaks tegevuseks.
1) Kongenitaalne skolioos on suhteliselt harv skolioosi vorm, kaasasündinud lülide mittetäieliku formeerumise tõttu tekkivad noores eas deformatsioon lülisambas. 6 2) Neuromuskulaarne skolioos võib tekkida seljalihaste nõrkuse, neuroloogiliste haiguste tagajärjel muutuvad lülisamba normaalsed kurvid. See vorm tekib enamasti nendel inimestel, kes ei saa kõndida tänu neuromuskulaarse aparaadi probleemidele (lihaste, närvide, seljaaju või peaaju omavahelise töö häirumise tõttu - lihas atroofia, aju insuldi tagajärjel), seda skolioosi vormi võib ka kutsuda müopaatiliseks skolioosiks. 3) Degeneratiivne skolioos. Skolioos vib areneda elu jooksul, kui lülisamba liigesed moonduvad ja sunnivad lülisammast kõverduma. Mõnikord kutsutakse seda ka vanemaealiste skolioosiks. 4) Idiopaatiline skolioos. Kige sagedasem ja üldisem skolioosi vorm, mis areneb
(vt kõrvaltoimed). Seega on nende kasutamine allergiliste reakstsioonide ravis eelistatud. 3. Soolemotoorikat mõjustavad ained 3.1. Soolemotoorikat aktiveerivad ained (lahtistid). Lahtistite klassifikatsioon, võrdlev efektiivsus Lahtistid ehk soole motoorikat soodustavad ained: • M-kolinomimeetikumid (vt eespool) • Antikoliinesteraassed ained (vt eespool) • Mehhaanilise toimemehhanismiga lahtistid • Neuromuskulaarse toimga lahtistid LAHTISTITE KÕRVALTOIMED: Pikaajaline kasutamine põhjustab harjumust (sool harjub ära:P), kahjustab plexus myentericust, jämesoole atoonia ehk pingsusetus. Tihti kasutavad lahtisteid noored tütarlapsed, kes soovivad kaalst alla võtta – aga see vale
väljatöötamist(Matt.2019) PARKINSONI TÕVE PÕETAMISE DIAGNOOSID ● Häiritud verbaalne suhtlemine (00051) ● Häiritud kehaline liikuvus (00085) ● Tasakaalustamata toitumine: vähem kui keha nõuded (00002) ● Soole elimineerimise häired, mida tõendab aeglustunud liikumisega / peristaltikaga seotud kõhukinnisus (00015) ● Enesehoolduse defitsiit, mis on seotud neuromuskulaarse nõrkuse, jõu languse, lihaste kontrolli / koordinatsiooni kadumisega( 00108) ● Vigastuste oht/ risk (00035) ● Ebaefektiivne toimetulek (00069) ● Puudulikud teadmised (00126) ● Häiritud neelamine (00103) (Herdman.2014) PARKINSONI TÕVE RAVI KORRALDUS Parkinsoni tõve käsitlus on multidistsiplinaarne, ravimeeskonnas osalevad mitme eriala spetsialistid: perearst, neuroloog, neurokirurg, uroloog, psühhiaater, taastusarst, psühholoog,
Skolioosi vormid Eristatakse palju skolioosi vorme, parem on eristada nelja põhilist vormi: 1. Kongenitaalne skolioos on suhteliselt harv skolioosi vorm, kaasasündinud lülide mittetäieliku formeerumise tõttu tekkivad noores eas deformatsioon lülisambas 2. Neuromuskulaarne skolioos võib tekkida seljalihaste nõrkuse, neuroloogiliste haiguste tagajärjel muutuvad lülisamba normaalsed kurvid. See vorm tekib enamasti nendel inimestel, kes ei saa kõndida tänu neuromuskulaarse aparaadi probleemidele (lihaste, närvide, seljaaju või peaaju omavahelise töö häirumise tõttu - lihas atroofia, aju insuldi tagajärjel) Seda skolioosi vormi võib ka kutsuda müopaatiliseks skolioosiks. 3. Degeneratiivne skolioos. Skolioos võib areneda elu jooksul, kui lülisamba liigesed moonduvad ja sunnivad lülisammast kõverduma. Mõnikord kutsutakse seda ka vanemaealiste skolioosiks 4. Idiopaatiline skolioos
Nimeta ja kirjelda (ehitus) moodustist, mis ühendab lülikehasid eestpoolt. Eesmine pikkiside. Kaelalülidest ristluuni. Kollageensed kiud. Nimeta lihased, mille kõõlused moodustavad kubemekanali seinad: 1. m. obliquus externus abdominis 2. m. obliquus internus abdominis 3. m. transversus abdominis Täiskasvanutel on lülidevaheketas, V: kaela, rinna ja nimmeosas Kuklataguseside asub kaelaosas (nim kehaosa) ja sealt algab (nimeta lihas) 2p Selgita neuromuskulaarse sünapsi ehitust ja tööpõhimõtet. Koosta ka joonis nimetustega (10p) Neuromuskulaarne sünaps Erutuse ülekanne närvirakult lihasrakule-selleks et lihasrakk kontraheeruks, peab jõudma impulss membraanilaengu muutumise näol ehk aktsioonipotensiaali näol närvilõpmesse. Selle toimel vabanevad caltsiumi kanalid, ca ioonid sisenevad närvilõpmesse ja ühinedes aktiiniga hakkavad liigutama ülekandeainet sisaldavat põiekest närviraku membraani suunas.
Skolioosi vormid Eristatakse palju skolioosi vorme, parem on eristada nelja philist vormi: Kongenitaalne skolioos on suhteliselt harv skolioosi vorm, kaasasündinud lülide mittetäieliku formeerumise tttu tekkivad noores eas deformatsioon lülisambas Neuromuskulaarne skolioos vib tekkida seljalihaste nrkuse, neuroloogiliste haigute tagajärjel muutuvad lülisamba normaalsed kurvid. See vorm tekib enamasti nendel inimestel, kes ei saa kndida tänu neuromuskulaarse aparaadi probleemidele (lihaste, närvide, seljaaju vi peaaju omavahelise töö häirumise tttu - lihas atroofia, aju insuldi tagajärjel) Seda skolioosi vormi vib ka kutsuda müopaatiliseks skolioosiks. Degeneratiivne skolioos. Skolioos vib areneda elu jooksul, kui lülisamba liigesed 6 moonduvad ja sunnivad lülisammast kverduma. Mnikord kutsutakse seda ka vanemaealiste skolioosiks Idiopaatiline skolioos
stiimuli poolt. 42. Refleksikaar koosneb: retseptor, aferentne närv, refleksikeskus, eferentne närv. Lihasfüsioloogia 43. Lihaskoe liigid on: silelihaskude, vöötlihaskude, südamelihaskude. 44. Vöötlihaskoe kõige väiksemaks talituslikuks üksuseks on müofibrill. 45. Lihaskontraktsiooni üldine mehhanism on järgmine: Kontraktsioonimehhanism 1: Puhkeolekus katab tropomüosiin aktiini aktiivosa. Närvijätket mööda ajust tulnud signaal antakse AP kujul neuromuskulaarse sünapsi kaudu üle lihasraku membraanile. Selle mõjul vabaneb Ca++ sarkoplasmaatilisest retiikulumist, seostub troponiiniga: tekkinud kompleks "lükkab" tropomüosiini kõrvale ja aktiveerib aktiini. Kontraktsioonimehhanism 2: AP toimel avanevad Ca- kanalid. Ca toimel ühineb müosiini pea aktiiniga. Müosiini pea seostub aktiiniga ning toimub ,,libisemine". Kontraktsioonimehhanism 3: ATP molekul
adrenaliini seostumist retseptoriga, olles seega ka antagonist. - - A1 antagonistid - Prasosiin, Terasosiin, Doksasosiin - kõrgvererõhutõveravimid, takistavad noradrenaliinil ja adrenaliinil toimida versoonte silalihaste A1- adrenoretseptoritele. - - Närv vabastab impulsi tagajärjel neurotransmittereid - Sünaps on ühenduskoht närvide vahel. - Metakoliin, mitte atsetüülkoliin - Tubocurarine, kurarest, kasutatakse neuromuskulaarse blokaatorina. - Nikotiini retseptor on kinaasiga seotud retseptor. - Muskariini retseptor on G-valguga seotud retseptor. - Glaukoomi puhul atropiin, muskariinne agonist; - Muskariinnseid agoniste kasutatakse seedesüsteemi sisse lülitamiseks peale operatsiooni. - Muskariinilisi agoniste kasutatakse urineerimise funktsiooni peale oppi - Maosoolestiku peristaltika vähendamiseks ja antikoliinesteraasi mürgisuse vastaselt kasutatakse atropiini
1) Närviimpulsside kulg tahtlikul põlveliigese sirutamisel: Signaal reielihasest (lihaskääv ja kõõlusorgan) sirutustaseme kohta -> reienärv -> nimmepõimik (viimane rinnanärv ja neli esimest nimmenärvi) -> õrnkimp -> kulgeb valgeaine tagaväädis posttsentraalkääru ülemisse ossa. Põlveliigese sirutamiseks impulss pretsentraalkäärust suurajust motokorteksist mööda kortispinaalkulglat alla seljaaju eessarve nimmepõimiku segmentideni -> sealt edasi reienärvi -> neuromuskulaarse sünapsi kaudu antakse reie nelipealihasele käsklus kontraktsiooniks, mis põlveliigest sirutab. 2) Närviimpulsside kulg automaatsel küünarliigese sirutamisel: Impulss liigub keskaju punatuumast mööda rubrospinaalkulglat alla seljaaju valgeaine külgmisi vääte pidi-> 4 alumise kaelanärvi segmendini (õlavarrepõimikusse) -> kodarluunärv -> õlavarre-kolmpealihasesse -> käsklus antakse üle neuromotoorse sünapsi kaudu.
Norm üle 15 % Harris Benedicti tabeliga võrreldes. 2. Esineb tahhükardia- südame pekslemine, raskematel juhtudel ka arütmia (ebakorrapärane). Kui inimesel on südame talitluse häire, siis võib põhjusi olla mitmeid. 3. Punnsilmsus- silma munad on esilie tungivad, valged ehk skleerad on märgatavalt nähtavad. 4. Kaelal suurenenud kilpnääre ehk hõõtsik ehk struuma. 5. Käte värisemine ehk tremor. Seotus KNS ja neuromuskulaarse ülekandega, erutus on tõusnud. 6. Emotsionaalne labiilsus- emotsioonid muutuvad kergesti. Kilpnäärme kude- follikulaarrakud, kus on vedelik. Seal produtseeritakse T3, T4. Graves haiguse oletus- tekivad organismis autoantikehad, need seonudavad kilpnäärme vastavate retseptoridtega, stimuleerivad pidevalt kilpnäärme talitlust, sellest kilpnäärme hormoonide üleproduktsioon. Kilpnäärme alatalitlus Produtseeritakse kilpnäärme hormoone liiga vähe. 2 vormi: 1
Norm üle 15 % Harris Benedicti tabeliga võrreldes. 2. Esineb tahhükardia- südame pekslemine, raskematel juhtudel ka arütmia (ebakorrapärane). Kui inimesel on südame talitluse häire, siis võib põhjusi olla mitmeid. 3. Punnsilmsus- silma munad on esilie tungivad, valged ehk skleerad on märgatavalt nähtavad. 4. Kaelal suurenenud kilpnääre ehk hõõtsik ehk struuma. 5. Käte värisemine ehk tremor. Seotus KNS ja neuromuskulaarse ülekandega, erutus on tõusnud. 6. Emotsionaalne labiilsus- emotsioonid muutuvad kergesti. Kilpnäärme kude- follikulaar rakud, kus on vedelik. Seal produtseeritakse T3, T4. Graves haiguse oletus- tekivad organismis autoantikehad, need seonudavad kilpnäärme vastavate retseptoridtega, stimuleerivad pidevalt kilpnäärme talitlust, sellest kilpnäärme hormoonide üleproduktsioon. Kilpnäärme alatalitlus Produtseeritakse kilpnäärme hormoone liiga vähe. 2 vormi:
21. Sünapsi mõiste ja struktuur. Erutuse ülekanne neuromuskulaarses sünapsis. Sünaps-ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega, seetõttu on võimalik erutuse ülekanne. Sünapsid on tundlikud keemiliste ainete suhtes. Jagunevad erutus- ja pidurdussünapsideks. Erutuse ülekanne neuromuskulaarses sünapsis- Lihaskude reageerib kontraktsiooniga nii otsesele ärritusele (mehhaaniline, termiline, keemiline, elektriline) kui ka närviimpulsile. Viimane toimib neuromuskulaarse sünapsi kaudu. Erutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele toimub sünapsi vahendusel. Aksonid ja dendriidid moodustavad teiste närvirakkudega ühendusi mida võib ühel neuronil olla kuni mitukümmend tuhat. 22. Refleks, refleksikaar ja refleksikeskus (mõisted ja iseloomustused). Refleks- närvikoe vahendusel toimuv tahtest sõltumatu organismi vastus ärritusele Refleksikaar- tee mida mööda kulgeb erutuslaine refleksi ajal. Osad: 1
21. Sünapsi mõiste ja struktuur. Erutuse ülekanne neuromuskulaarses sünapsis. Sünaps-ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega, seetõttu on võimalik erutuse ülekanne. Sünapsid on tundlikud keemiliste ainete suhtes. Jagunevad erutus- ja pidurdussünapsideks. Erutuse ülekanne neuromuskulaarses sünapsis- Lihaskude reageerib kontraktsiooniga nii otsesele ärritusele (mehhaaniline, termiline, keemiline, elektriline) kui ka närviimpulsile. Viimane toimib neuromuskulaarse sünapsi kaudu. Erutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele toimub sünapsi vahendusel. Aksonid ja dendriidid moodustavad teiste närvirakkudega ühendusi mida võib ühel neuronil olla kuni mitukümmend tuhat . 22. Refleks, refleksikaar ja refleksikeskus (mõisted ja iseloomustused). Refleks- närvikoe vahendusel toimuv tahtest sõltumatu organismi vastus ärritusele Refleksikaar- tee mida mööda kulgeb erutuslaine refleksi ajal. Osad: 1
Müeliinkattega närvikiud juhivad erutust paremini kui müeliinkatteta närvikiud. 51.Millised alltoodud väidetest on tõesed? Erinevalt enamikust rakkudest närvirakud ei jagune. *Erinevalt sidekudedest, kus kiud on sidekoerakkude rakuvälised produktid, on vöötlihaskoes kiud ise vöötlihasrakud. *Südamelihase kokkutõmbeid algatavad südames endas tekkivad impulsid. *Skeletilihaste kontraktsiooni vallandab motoorse närvi kaudu leviva aktsioonipotentsiaali jõudmine neuromuskulaarse sünapsini. 52.Millised alljärgnevatest on vöötlihaskiu kokkutõmbevalgud? *Aktiin *Müosiin 53.Milliseid lihaseid moodustab milline lihaskude? a) Skeletilihased → Vöötlihaskude, b) Süda, ülemine ja alumine õõnesveen ning kopsuveenid → Südamelihaskude, c) Vere- ja lümfisoonte seinad → Silelihaskude, d) Õõneselundite seinad → Silelihaskude, e) Keele, pehme suulae, neelu ja söögitoru ülaosa lihased → Vöötlihaskude 54
Nii sile- kui vöötlihase kontraktsioonimehhanism on põhimõtteliselt sarnane. Lihase lühenemisel nihkuvad aktiinifilamendid müosiinfilamentide vahele. Aktiini ja müosiini haakumine toimub müosiini moodustatud ristisildade kohal, need kannavad ka ensüüm adenosiintrifosfataasi, mis kutsub esile ATP muutumise ADP-ks ja müofilamentide teineteise suhtes nihkumiseks vajaliku energia vabanemise. Skeletilihase kontraktsiooni vallandavaks faktoriks on motoorse närvi kaudu leviva AP jõudmine neuromuskulaarse ehk närvi-lihas sünapsini. Motoorse lõpp-plaadi (presünapsi) vesiikulitest vabanev atsetüülkoliin seondub postsünapsi membraani N- kolinergiliste retseptoritega, selle tagajärjel aktiveeruvad Na+ kanalid. Na-ioonide sissevool depolariseerub postsünapsi membraani, tekib lõpp-plaadi potentsiaal (LPP). Ülelävine LPP kutsub esile AP, mis levib lihaskiu membraani pidi avatud potentsiaalisõltuvate Na-kanalite kaudu t-torukeste süsteemi
Norm üle 15 % Harris Benedicti tabeliga võrreldes. 2. Esineb tahhükardia- südame pekslemine, raskematel juhtudel ka arütmia (ebakorrapärane). Kui inimesel on südame talitluse häire, siis võib põhjusi olla mitmeid. 3. Punnsilmsus- silma munad on esilie tungivad, valged ehk skleerad on märgatavalt nähtavad. 4. Kaelal suurenenud kilpnääre ehk hõõtsik ehk struuma. 5. Käte värisemine ehk tremor. Seotus KNS ja neuromuskulaarse ülekandega, erutus on tõusnud. 6. Emotsionaalne labiilsus- emotsioonid muutuvad kergesti. Kilpnäärme kude- follikulaarrakud, kus on vedelik. Seal produtseeritakse T3, T4. Graves haiguse oletus- tekivad organismis autoantikehad, need seonudavad kilpnäärme vastavate retseptoridtega, stimuleerivad pidevalt kilpnäärme talitlust, sellest kilpnäärme hormoonide üleproduktsioon. Kilpnäärme alatalitlus Produtseeritakse kilpnäärme hormoone liiga vähe. 2 vormi: 1
skleroostekitavad seljas funktsioonihäireid ja lülisamba lühenemist. Sagedaseks on ka skolioos. Raskuspunkti nihutavad vastukaaluks tahapoole üla- ja alajäsemete muutunud asendid. Küünarliigesed, hüppeliigesed ja põlved on kerges fleksioonis. Asendit ja jäsemete tööd mõjutab ka sageli erinev alajäsemete pikkuse esinevus. Liigeste muutused alajäsemetes võivad põhjustada nende sisse- ja väljapöördumist. Ettekummardust võivad tekitada ka neuromuskulaarse kontrolli häirumine, lihasjõudluse vähenemine ja kukkumishirm. Tagajärjeks on tasakaalu säilitamise raskus ja kõnnaku muutus. Muutused lihastes ja lihasjõudluses Sidekoe lisandumise tõttu võivad lihased muutuda jäigemaks, elastsus väheneb. Väheneb ka lihaste jõud ja kontraktsioonivõime. Sujuv kükkasendist ülestõusmine, mis on raskenenud eelkõige vanadel naistel, on seotud lihasjõu vähenemisega ja osalt ka liigeste degeneratiivsete muutustega. Erksus
suhtes nihkumiseks vajaliku energia vabanemise. Aktiini müofilamentide libisemine müosiini suhtes lühendab sarkomeeri. Sarkomeeride lühenemine on vastutav lihaskontraktsiooni eest. Lõõgastumise ajal sarkomeer pikeneb. Lihase lühenemine on sarkomeeride lühenemise resultaat. Skeletilihase kontraktsiooni vallandavaks faktoriks on motoorse närvi kaudu leviva aktsioonipotentsiaali jõudmine neuromuskulaarse ehk närv-lihas sünapsini. Motoorse lõpp-plaadi vesiikulitest vabanev atsetüülkoliin seondub postsünampsi membraani N-kolinergiliste retseptoritega, mille tagajärjel aktiveeruvad Na+ kanalid. Na-ioonide sissevool depolariseerib postsünapsi membraani, tekib lõpp-plaadi potentsiaal. Ülelävine LPP kutsub esile aktsioonipotentsiaali, mis levib lihaskiu membraani pidi avatud potentsiaalisõltuvate Na-kanalite kaudu t-torukeste süsteemi
o amplituudi alanemiseta. Erutav postsünaptiline potentsiaal. kujutab endast postsünaptilise membraani lokaalse depolarisatsiooni mediaatori (N: atsetüülkoliini) toimel. Kui erutava postsünaptilise potentsiaali väärtus saavutab depolarisatsiooni kriitilise piiri taseme, siis tekib mööda rakumembraani leviv aktsioonipotentsiaal. Seejuures toimub sageli alläviste postsünaptiliste potentsiaalide ajaline või ruumiline summeerimine. Neuromuskulaarse sünapsi postsünaptilise membraani (lõpp-plaadi) potentsiaali nim lõpp-plaasi potentsiaaliks. Erinevalt aktsioonipotentsiaalist, mis allub sadustele "kõik või mitte midagi", suureneb postsünaptiline potentsiaal järk-järgult presünaptilisest piirkonnast erineva mediaatori hulga suurenemisel. Pidurdav postsünaptiline potentsiaal kujutab endast närvivalu membraani hüperpolarisatsiooni pidurdava mediaatoraine (N: gamma-amonivõihappe) toimel
annaabi.ee 
